Inkunaabel Inkunaablid ehk hällitrükised on 15. sajandi trükised, mis moodustavad üleminekuetapi käsikirjaliselt raamatult trükikunsti vahenditega valmistatud raamatule. Hällitrükiseid on kahte liiki: ksülograafilised ja tüpograafilised. Enamik uurijaid kasutab väljendit "inkunaabel" ainult viimaste kohta. Inkunaabel on metallist üksiktüüpidega trükitud leht või raamat. Kogu maailmas on inkunaableid säilinud 450 000, neist Eestis 127. Valerius Maximus, trükitud Mainzis Peter Schöfferi poolt, 18. juulil 1471 Ksülograafia Ksülograafia ehk puugraafika on graafikatehnika, mis võeti kasutusele Euroopas 14. sajandil kaasagse trükitehnika eelkäijana. Ksülograafia kasutuselevõtt toimus samaaegselt paberi tootmise algusega. Hiinas praktiseeriti ksülograafiat piltide ja tekstide paljundamisel juba 7. sajandil, seega seitsesada aastat varem kui Euroopas. Puulõikes raamatu kuldajastu oli Hiinas 10.12. sajandil. Puidust trükkplokk Hiinast
Trükikunsti algus Euroopas ja Eestis. J.Gutenberg Johann Gutenberg on sündinud vahemikus 13941406 Mainzis ja surnud 3. veebruaril 1468 Mainzis. Ta oli saksa leiutaja, trükkar ja kullassepp, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti (trükimasina) leiutajaks. Sakslane Johann Gutenberg avastas Euroopas 1440. aastal trükikunsti. Trükikunst oli Hiinas juba varem tuntud, aga Gutenberg seda tõenäoliselt ei teadnud. Rohkete katsetustega leiutas Gutenberg viisi, kuidas metallist valatud üksikuid tähti raami külge lehekülje kaupa kokku laduda ja sellega siis paberile äratõmme teha. Seejärel
MATTHIAS GRÜNEWALD 1470- 1528 ELU • Tema elust teatakse väga vähe • Tegutses peamiselt Mainzis, Frankfurtis ja Aschaffenburgis • Eluajal oli lugupeetud kunstnik, hiljem ununes • Teoseid vähe säilinud • Tema kunsti hakati hindama uuesti alles 19. sajandi lõpus GRÜNEWALDI KUNST • Tegeles peamiselt maalimisega • Pearõhk teostes värviprobleemidel ja valguse kujutamisel • Iseloomulik ilmekus, tunnete kirglik ja haarav väljendus, taagilisus • Ei lasknud end mõjutada ajale kohastest kunstivooludest TÄHTSAIMAD TEOSED
Hunsruck'is. Rheinland-Pfalz'i majanduse põhitugi on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Liidumaa peamine tööandja on keemia ja plasti töötlevtööstus : BASF Ludwighafenis on Euroopa suurim keemiatööstuse kompleks ja Rheinland-Pfalz'i suurim tootmisettevõte. Samuti Reini äärde asunud 4 suurimat kompaniid : Boehringer (ravimid) Ingelheimis, Joh. A. Benckiser (kosmeetika) Ludwigshafenis, SGE Deutsche Holding (ehitus) Ludwigshafenis, Schott klaasitehas Mainzis. Euroopa suurima televisioonivõrgu ZDF peakontor asub Mainzis, nagu ka ringhäälingu ettevõte SAT 1. TURISM Rheinland-Pfalz on Baieri ja Baden-Württemberg kõrvalt üks kuulsamaid Saksa riigi turismipiirkond. Ka ameeriklaste seas, kes elavad Saksamaal, on Rheinland-Pfalz populaarne. Nad armastavad koguneda piirkonna mitmete festivalide ajal. Iga linn sellel liidumaal tähistavad erinevaid tähtpäevi festivalidega, kõige rohkem toimub aga festivale septembris, kui on veinihooaeg
Teadus ja Ajalugu Ott Maarjo 10.a Johann Gutenberg (13951468) Johannes Gutenberg, õigemini Johannes Gensfleisch zur Laden zum Gutenberg sündis 1395 aastal Mainzis ja suri 3. veebruaril 1468 Mainzis oli saksa leiutaja, trükkal ja kullassepp, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti (trükimasina) leiutajaks. Ajavahemikus 14521454 trükkis ta umbes 180 eksemplaris ladinakeelse 42-realise Piibli. Enne Gutenbergi leiutist oli raamatuid kopeeritud käsitsi kirjutades. Trükikunst andis võimaluse kiiresti ja suures koguses raamatuid toota, mis viis raamatute ja hariduse kiirele levikule renessanssi ajal. Esimese 50 aasta jooksul trükiti Euroopas 30 000 nimetust raamatuid
Juba vanad roomlased kasutasid 200. aasta paiku järgmist moodust: tähed lõigati puuplaadi sisse, seejärel värviti ning pressiti siis tekst papüürusele või pärgamendile. 15. sajandil trükiti Euroopas niiviisi isegi Piibel. Lahtisi savitähti oli kasutatud Hiinas, 15. sajandil hakati Koreas ametlikke dokumente paljundama lahtiste metalltähtedega. Euroopas kuulub trükikunsti leiutaja au Johann Gutenbergile. Johann Gutenberg sündis 1394. ja 1399. aasta vahel Mainzis, kui ta isa töötas peapiiskopi münditöökojas. Ta ise õppis kullassepaks, kellena tal tuli rakendada algelist trükitehnikat müntide ja medalite vermimisel. Patriitside ja tsunftide kokkupõrgete tõttu siirdus Gutenberg umbes 1436. aastas Mainzist Strasbourg’i. Seal elades hakkaski ta trükikunsti alal katseid tegema. 1440. aastal leiutas Gutenberg trükiste paljundamise( liikuvate trükitüüpide ja pressi abil). Tema leiutis oli
Päikeseprillide esmakasutuse kohta pärinevad andmed Hiinast, see olevat toimunud aasta 1200 paiku, võimalik, et varemgi. "Klaasideks" olid neil lamedad kvartsitükid, mis kaitsesid päikese eest, kuid ei korrigeerinud nägemist. Siit järeldub, et keskajal oli inimesel suur huvi päikese vastu ning, et vaadata päikest vaadata tuli kasutada kvartsi. Trükikunst ehk tüpograafia leiutajaks peetakse Johannes Gensfleisch Gutenbergi (sünd. 1394.--1399. a. vahemikul Mainzis, surn. a. 1468). Tema teene inimsoole seisab selles, et ta leiutas üksiku liikuva trükitähe (tüübi), millest laotakse lehekülje tekst ja trükipressi. Esimeseks selliselt kujundatud trükiseks on nn. «Fragment vom Welt-gericht» («Katkend maailma-õigusest»). Gutenbergi peatööks aga tuleb lugeda piiblit, millele ta pühendas aastad 1450--1455 ja mida nimetatakse lehekülje ridade arvu järgi 42-realiseks piibliks
aasta paiku järgmist moodust: tähed lõigati puuplaadi sisse, seejärel värviti ning pressiti siis tekst papüürusele või pärgamendile. 15. sajandil trükiti Euroopas niiviisi isegi Piibel. Lahtisi savitähti oli kasutatud Hiinas, 15. sajandil hakati Koreas ametlikke dokumente paljundama lahtiste metalltähtedega. Euroopas kuulub trükikunsti leiutaja au Johann Gutenbergile. Johann Gutengerg Johann Gutenberg sündis 1394. ja 1399. aasta vahel Mainzis, kui ta isa töötas peapiiskopi münditöökojas. Ta ise õppis kullassepaks, kellena tal tuli rakendada algelist trükitehnikat müntide ja medalite vermimisel. Patriitside ja tsunftide kokkupõrgete tõttu siirdus Gutenberg umbes 1436. aastas Mainzist Strasbourg'i. Seal elades hakkaski ta arvatavasti trükikunsti alal katseid tegema. 1440. aastal leiutaski Gutenberg trükiste paljundamise liikuvate trükitüüpide ja pressi abil. Tema leiutis oli
Rudolph, keiser Leopold II poeg, oli olnud Beethoveni kõige usinam klaveri- ja kompositsiooniõpilane ja tema kõige ustavam patroon alates 1809. aastast. Näib, et Beethoven hellitas lootust saada tema kapellmeistriks, ja see võis olla ka missa loomise ajendiks. Kuna aga Beethoveni loomisprotsess oli enamasti küllaltki pikaldane, ei jõudnud ta tööga seetõttu õigeaegselt valmis, tegeledes Missa solemnise kirjutamisega peaaegu viis aastat. Trükki jõudis teos 1817. aasta aprillis Mainzis mõned päevad pärast helilooja surma. Missa solemnise esieetekanne toimus 7. aprillil 1824 Peterburis Filharmooniaühingu heategevuskontserdil orkestri endiste liikmete leskede teoetuseks. Sama aasta 7. mail kõlasid Viinis missast Kyrie, Credo ja Agnus Dei ( ühendatuna pealkirja all ,,Kolm suurt hümni soolode ja kooriga" ), mis esitati Kärtnertortheatris Michael Umlaufi juhatusel samal kontserdil 9. sümfooniaga. See oli Beethoveni viimane menukas esinemine Viinis. Ta oli ise
katsetusi tegema, Anna kaebus naiseksvõtu kohta, Klaus tunnistaja; Klaus kaebab, et teda valetunnistajaks nimetatud 15 kuldnat 1440 sõlmis 3 linnakodanikuga peeglite valmistamiseks osaühingu, liikmed katsetasid tema juhendamisel mingi uue salapärase kunstiga 1441 kohtuprotsessle: press, tina, mingid vormid, kaks vinti ühe abilise surm JOHANN GUTENBERG sõber valmistas viinamarjapressist trükipressi ? asukoht 1444-1448, oktoobrist 1448 Mainzis sugulaselt laenuks 150 kuldnat esimene "Weltgericht" ~ 1444-46 kalendrid, donaadid (ladinakeelsed grammatikaõpikud, autor Aelius Donatus) väiksemad kirjatähed Piibli jaoks 1449 investor Johannes Fust, 800 kuldnat 1450 trükkima, 2 veergu, ridu 42, 290 tähte 42-REALINE PIIBEL Paavst Pius II sügisel 1454 nägi trükipiiblit Frankfurti sügismessil müümine Mainzi vikaar augustis 1456 tööalane märkus 1452 Fust + 800 kuldnat, abiks Peter Schöffer
magstrikraadi ja loa tegutseda õigusteadustega. Ta loobus akadeemilisest karjäärist ja astus selle asemel Frankfurdis parun Boineburgi teenistusse, jätkates samal ajal juuraõpinguid ja rahuldades oma huvi füüsika, eriti liikumise vastu. Tema tööülesanded paruni juures vaheldusid; ta oli sekretär, raamatukoguhoidja ja isegi poliitiline emissar. 3 Mõnda aega tegutses ta juriidilise ja diplomaatilise nõustajana kuurvürst Johann Philipp von Schönborni juures Mainzis ning 1672 nimetati ta kuurvürstliku revisioonikohtu nõunikuks. Samal aastal sõitis ta diplomaadina Pariisi. Nelja aastane viibimine prantsusmaa pealinnas sai tema matemaatika- ja loodusteaduste alaliste õpingute kulminatsiooniks.4 Kuigi ta oli võluv, kombekas ning hea huumori ja kujutlusvõimega, ei abiellunud ta kunagi. Siiski oli tal palju sõpru ja austajaid üle kogu Euroopa. Leibnizi elu lõpustaadium algas 1676, kui ta võttis vastu raamatukoguhoidja ja
lennutranspordi osakaal riigisiseses transpordis kasvamas. Rahvusvaheliselt on nii kauba- kui ka reisijatevedu väga olulised, ka transiidi mõttes. Siseveetransport Olulised jõed, kanalid Suurim ja tähtsaim jõgi siseveetranspordis on Rein, samuti Elbe, Doonau, Isar, Main jt. Kanalitest Kieli kanal Balti ja Põhjamere vahel ning Rein-Main-Danube kanal. Joonis 4. Tähtsaimad jõed Saksamaal Allikas: Germany River Cruises Jõesadamad Kaks tähtsaimat jõesadamat asuvad Hamburgis ning Mainzis. Eelised riigis Eelisteks on suurte laevatatavate jõgede olemasolu Rein, Doonau, Elbe jt, samuti asukoht Kesk-Euroopas ning merepiir (transiidiks). Puudused riigis Mägedes ei pruugi jõed laevatatavad olla, kuid õnneks asuvad suuremad jõed pigem tasastel aladel. Tähtsus riigis Riigisiseses kaubaveos moodustab ligikaudu 8% kõikidest transpordiliikidest, veetakse põhiliselt kaupa, kuid ka reisijaid. Lisaks on oluline kaubavahetuses naaberriikidega, nt
Renessanss 1. Üldiseloomustus : Renessansi all mõistame murrangulist liikumist vaimulikus kultuuri kõikidel aladel. Tekkis humanismi taassünd. Humanistlik haridus levis kõige pealt Itaalias, kus koos poistega said hariduse ka tüdrukud (vanaaegne kultuur/luule). * 15.saj. loobuti gooti kirjast, uueks kirjaks sai Karolingide minusklid (väike tähed) ja Rooma kapitaalkirja majusklid (suur tähed). 1. Raamat trükiti 15.saj. Mainzis. * Mall ja skulptuur arenesid arhitektuurist lahku. Tekkis tahvelmaal. Kunsti hakati seondama oma looja nimega (SIGNATUUR). *Renessansi arhitektuuri loodud hooneid kaunistavad sambad, pilastrid, lõvi pead, putod (armsad lapsed/inglid), kipsist lille ja puuvilja vanikud e. girlandid. 2. Moraal: Moraali üheks tähtsamaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata
Maali ajendas looma teaduslike tõdede tunnetamise probleem. Dürer on tegelenud ka maalimise ja joonistamise teoreetiliste probleemidega. Temalt pärinevad õpetlikud traktaadid "Mõõtmise juhend" ja "Proportsiooniõpetus". Nendes rõhutab Dürer sirkli ja joonlaua kasutamise vajalikkust joonistamise juures. Matthias Grünewald Teine saksa 16 saj. suurmeister Düreri kõrval on Matthias Grünewald. Ta on sündinud u. 1470-1483, surnud pärast 1530. Ta tegutses Mainzis, Frankfurtis ja Aschaffenburgis. Grünewald on esmajoones maalija, pearõhku oma töödes paneb ta värviprobleemidele ja valguse kujutamisele. Iseloomulik on Grünewaldi kunstile suur ilmekus, tunnete kirglik ning haarav väljendus ja vapustav, traagiline paatos. Grünewaldi peateos on kuulus Isenheim´i altar Kolmar´i muuseumis, mis valmis u.1511 a. See on suur tiibaltar, kolme paari tiibadega. Väliskülje keskosas on tsentraalse tähtsusega pilt, mis kujutab Kristust ristil
professori pojana. Juba lapsena paistis ta silma andekuse poolest.Kaheksa-aastaselt valdas ta ladina keelt ning luges kreeka ja rooma filosoofide teoseid. Järgnevalt haris ta end mitmes valdkondades. Viieteistkümneaastaselt alustas ta Leipzigi õlikoolis filosoofia-ja juuraõpinguid. 1663.aastal jätkas neid Jenas ja 1666.aastal kaitses õigusteaduse doktori kraadi. Mõnda aega tegutses ta juriidilise ja diplomaatilise nõustajana kurvürst Johann Philipp von Schönborni juures Mainzis ning 1672 nimetati ta kuurvürstliku revisjonikohtu nõunikuks. Samal aastal sõitis ta diplomaadina Pariisi. Nelja-aasane viibimine Prantsusmaa pealinnas sai tema matemaatika- ja loodusteaduste alaste õpingute kulminatsiooniks. Ta tutvus Christiaan Huygensiga, kes õpetas talle kõrgema matemaatika aluseid ning kellega tal säilisid sõbralikud suhted Huygensi surmani. Londoni-reisil 1673 kohtus Leibniz Inglismaa juhtivate loodusteadlastega ja temast sai Kuningliku Seltsi liige
Jumal on öelnud Koraanis: ,,Siis Ta tõusis üle taeva, kui see oli veel suits ..." (Koraan, 41:11) Kuna nii maa kui ka taevas (päike, kuu, tähed, planeedid, galaktikad jne.) on loodud sellest samast suitsust, võib järeldada, et maa ja taevas olid üks mass. Seejärel aga eraldusid nad sellest ühtsest suitsust. Jumal on öelnud Koraanis: ,,Kas need, kes ei usu, ei tea, et maa ja taevad olid kord ühtne mass ja siis me eraldasime nad?" (Koraan, 21:30) Dr. Alfred Kroner, Saksamaal Mainzis asuva Johannes Gutenbergi Ülikooli Geoteaduste Instituudi geoloogia teaduskonna dekaan, on üks maailma tunnustatumaid geolooge. Ta on öelnud: ,,Arvestades sellega, kust Muhammed on pärit, on täiesti võimatu, et ta võiks teada universumi päritolu. Teadlased on alles viimaste aastate jooksul väga arenenud tehnika abiga suutnud selle välja uurida." Ja veel lisades: "Keegi, kes 14 sajandit tagasi ei teadnud midagi
Lemmik instrument klaver. Samal ajal sai alguse ka muusikakriitiline tegevus, hakkas kirjutama muusikakriitikaid ja artikleid. Esimene artikkel oli Chopin'ile pühendatud. 1834 hakkas välja andma ajakirja nimega Uus Muusikaajakiri, mis võitles rutiini ja filisterluse vastu. Filister on vanade klassikaliste ideaalidega muusik. Kitsarinnaline enesega rahulolev inimene. Vananenud ideaalidega muusikud. Schumann ei sallinud neid. Hakkas nende vastu võitlema. 1843 avati Mainzis (?) konservatoorium ja Schumann läks sinna õppejõuks. Uus töökoormus hakkas tema närve kahjustama ja õige pea loobus õpetamisest ja ajakirja toimetamisest, pühendus ainult loomingule, aga see oli tõenäoliselt liiga hilja. 1854 tegi Schumann suitsiidikatse. Hüppas Reini jõkke, sai päästetud, aga viidi psühhiaatrihaiglasse, kus 2 aasta pärast suri. Looming Võrreldes Schuberti loominguga on Schumanni looming elurõõmsam.
Kui muhkkatk (1347-1350) Euroopas levima hakkas, peeti juute selle eest vastutavaks: nemad olevat mürgitanud ära kaevuveed. Lõuna-Prantsusmaal, Põhja- Hispaanias, Sveitsis, Bavaarias, Reinimaal, Ida-Saksamaal, Belgias, Poolas ja Austrias usuti seda süüdistust ja enam kui 200 juudi asundust hävitati üle kogu Euroopa. Selle tragöödia suurust näitab kõige paremini teave 10 000 surnust Poolas, kus nad pääsesid suhteliselt kergelt: kolmes Saksamaa linnas -Erfurtis, Mainzis ja Breslaus tapeti kokku rohkem kui 10 000 juuti. Rituaalmõrv Rituaalmõrvad on pärit vanaajast, kuid kristlased kasutasid seda süüdistust juutide vastu XII sajandi Inglismaal. Kuulduste kohaselt tapnud juudid kristlaste lapsi oma rituaalide teostamiseks ja seda eriti enne ülestõusmispühi. Neid fabritseeritud süüdistusi tunti ka veresüü laimu nime all. Selle süü alusel sai oletatavatest ohvritest kultus, mis põhjustas tuhandete inimelude huku kogu Euroopas
katoliiklust. Ühesõnaga - teenida kogu ihu ja hingega Prantsusmaad. Oma haridusteed alustas ta samas jesuiitide õppeasutuses, kus isa õpetajaks oli ja peale edukat lõpetamist sai temast Saint-Curi sõjakooli kasvandik, mille ta samuti hästi lõpetas. Järgnes Esimene maailmasõda, rahuajal aga taas õpingud, nüüd juba Kõrgemas Sõjakoolis. Peale lõpetamist asus tööle Reini okupatsiooniarmee staapi Mainzis. Edasi tõusis ta mitmetele kõrgetele ametikohtadele, saades koloneli aukraadi ning oli Teise maailmasõja puhkedes 5. armee tankivägede juhataja. De Gaulle oli väga erudeeritud mees ja oma ala põhjalik asjatundja, seetõttu sattus ta tihtipeale konflikti ka ülemustega, mis sai saatuslikuks tema tõusule karjääriredelil. Ajal, mil Prantsusmaa saatus rippus juuksekarva otsas, otsis de Gaulle oma ideedele ja Prantsusmaa
1. Vaimne vabanemine. A. Uus maailmavaade: Renessanssi mentaliteet (Antiikkultuuri taasavastamine) · Algab Itaalia aladelt. Eliidi hulgast (14. saj.) -Humanism: Inimene on kõige mõõt. Inimlik haritud humanist saab ideaaliks. -Ilmalikkustumine -Indiviualism, dünaamilisus. -Poliitikas Makjavellism (1523) Pole moraalikitsendusi, renessanssiajastu vabanemine. · Vaimsele vabanemisele aitab kaasa trükikunsti leiutamine (Gutenberg Mainzis 1455) ,,Infouputus" B. Reformatsioon: Kat. kiriku lõhenemine. 11 · Oluline fenomen põhjapool Alpe. -Kriitiline vaim (Paavsti ja Kat. kiriku autoriteedist loobumine.) · Uute protestantlike konfessioonide ja kirikute tekkimine 16. saj. (Algus 1520.) · Uued rahvuskirikud alluvad kuningale! -Lugemisoskus ja rahvuskeelte kasutusele võtmine. (Piiblitõlked) NB
annaabi.ee 
