Senjett-keraamikakondensaatorid Dielektriline läbitavus võib ulatuda 10 000. Selline dielektriline läbitavus võimaldab luua väikeste mõõtmetega väga suure mahtuvusega kondensaatoreid. Kuid senjettkeraamikast dielektrikul on suur energiakadu ning mahtuvus sõltub tugevalt ja mittelineaarselt temperatuurist, sagedusest ja pingest. Seega on nad kasutatavad ainult madalatel sagedustel ja pingetel ning kohtades, kus väikeste mõõtmete juures on vaja suuri mahtuvusi ja mahtuvuse väärtusele on lubatud suur tolerants. Sellised kondensaatorid vananevad kiiresti. ---- > Senjettkondensaator 5
Isoleeraineks on mitmesuguste metallide oksiidid ja nende segud. Sõltuvalt kasutatud isoleermaterjalist ja selle omadustest jagatakse keraamikakondensaatorid kahte põhi-liiki: · esimest liiki kondensaatorite isolatsioon on väikese dielektrilise läbitavusega (3.550), kuid väikeste kadudega kõrgetel sagedustel ja väikese mahtuvuse temperatuuriteguriga; · teist liiki kondensaatorite isolatsioon on eriti suure dielektrilise läbitavusega kuni 20000 ja enam), mis võimaldab saada suuri mahtuvusi, kuid nende kaod on suured ja mahtuvus on suuresti ja mittelineaarselt sõltuv temperatuurist. Kahe põhiliigi keraamikakondensaatorite põhiandmed on võrdlevalt toodud tabelis 2.2. Tabel 2.2 Parameeter 1.liik 2.liik Mahtuvus 0,1pF...47nF 220pF...2,2uF Töösagedus 1000 Mhz 100 Mhz Tolerants 1...20% 5...20% Tööpinge 10...100V 10...1000V Töötemperatuur -55..
3.Senjett-keraamikakondensaatorid Dielektriline läbitavus võib ulatuda 10 000. Selline dielektriline läbitavus võimaldab luua väikeste mõõtmetega väga suure mahtuvusega kondensaatoreid. Kuid senjettkeraamikast dielektrikul on suur energiakadu ning mahtuvus sõltub tugevalt ja mittelineaarselt temperatuurist, sagedusest ja pingest. Seega on nad kasutatavad ainult madalatel sagedustel ja pingetel ning kohtades, kus väikeste mõõtmete juures on vaja suuri mahtuvusi ja mahtuvuse väärtusele on lubatud suur tolerants. Sellised kondensaatorid vananevad kiiresti. 4.Elektrolüütkondensaatorid Alumiiniumelektroodidega elektrolüütkondensaatorid on suure mahtuvusega püsikondensaatorid. Nende ühe plaadi moodustab alumiiniumpleki riba. Teise plaadina toimib elektrolüüt mis asetseb kiudainest lindis. Elektriline ühendus elektrolüüdiga moodustatakse teise elektroodi abil, milleks on tavaliselt kondensaatori alumiiniumist korpus
Praktikas tähendab potentsiaal pinget mingi punkti ja maa vahel. Jooonis Pinget nim. mõnikord ka potentsiaalide vaheks, kuna U= viltune e1 viltune e2 Elektri mahtuvus. Tähistatakse ,,C". Suurendades juhi laengut q, kasvab ka selle potentsiaal e, kuid suge q/e jääb muutumatuks. See ongi võrdne juhi mahtuvusega. (Mingi joonis Juhi mahtuvus on 1 farad, kui 1 kuloni suurune laeng tekitab sellel Ainult 1voldise potentsiaali. Kondensaatorid.- Omavad tunduvalt suuremaid mahtuvusi kui üksikjuhid. Joonis . > q- kondensaatori ühe elektroodi laeng. U- elektroodide vaheline pinge Kondensaatoril on seda suurem mahtuvus mida: 1. Suurem on elektroodide pindala ,,S" 2. Väiksem on elektroodide vahekaugus 3. Suurema dielektrilise läbitavusega aine on elektroodide vahel. Omadused ja kasutamine: 1. Põhiomadus- elektrilaengu salvestamine ja säilitamine. Laetud kondensaatori valem Wp=CU 2/2 2. Saab eraldada kiireid voolvõnkeid aeglastest, nt. kõlar 3. Saab vähendada
sissehingatud) õhu hulk. Ka pärast maksimaalset väljahingamist jääb kopsudesse ca 1,2 1,5 l õhku, seda mahtu nimetatakse jääk- ehk residuaalmahuks. Kopsude kogumahtuvus ehk totaalkapatsiteet on õhu hulk, mis on kopsudes pärast maksimaalset sissehingamist: seega on kogumahtuvus elulise mahu ja jääkmahu summa. ***Kui spordiarsti juures mõõdetakse inimese nn kopsumahtu, siis millist mahtu tehgelikult mõõdetakse? Kopsude mahtuvusi (va jääkmaht) registreeritakse spirograafi abil. Mahtuvused olenevad inimese kehakaalust, soost, vanusest jms. Gaasivahetus Gaasivahetus kopsudes tähendab hapniku difundeerumist kopsusompudest (alveoolidest) verre ning CO2 difusiooni verest alveoolidesse. See saab toimuda tänu nende gaaside erinevatele osarõhkudele kopsus ja veres, difusioonil liigub gaas suusrema kontsentratsiooniga keskkonnas (antud gaasi) madalama kontsentratsiooniga keskkonna suunas
laenguga, mis tõstab juhi pinget ühe ühiku võrra: Q C= U C mahtuvus faradites (F) Q elektrilaeng kulonites (C), 1 kulon = 1 amper · 1 sekund U juhi potentsiaal voltides (V) 1 farad on sellise elektrijuhi mahtuvus, millele 1 kuloni suuruse laengu andmine tõstab pinget 1 voldi võrra. Inglise füüsik Michael Faraday (1791--1867) on elektromagnetvälja mõiste looja. Farad on ülisuur mahtuvusühik. Praktikas mõõdetakse mahtuvusi tavaliselt mikro- ja pikofaradites. 62 1 1 mikrofarad = 1 µF = -6 F = 10 F 1000000 1 1 nanofarad = 1 nF = -9 F = 10 F 1000 000 000 1 1 pikofarad = 1 pF = -12
laenguga, mis tõstab juhi pinget ühe ühiku võrra: Q C= U C mahtuvus faradites (F) Q elektrilaeng kulonites (C), 1 kulon = 1 amper · 1 sekund U juhi potentsiaal voltides (V) 1 farad on sellise elektrijuhi mahtuvus, millele 1 kuloni suuruse laengu andmine tõstab pinget 1 voldi võrra. Inglise füüsik Michael Faraday (1791—1867) on elektromagnetvälja mõiste looja. Farad on ülisuur mahtuvusühik. Praktikas mõõdetakse mahtuvusi tavaliselt mikro- ja pikofaradites. 62 1 1 mikrofarad = 1 µF = -6 F = 10 F 1000000 1 1 nanofarad = 1 nF = -9 F = 10 F 1000 000 000 1 1 pikofarad = 1 pF = -12
lekkeraja tegur KCF ,kus: Lü on ülelöögiraja pikkus. 34. Pingete jagunemine isolaatorketis Isolaatorketis esinevad mahtuvused mõjutavad pingejaotust isolaatorketis: Joonis 2.41 Pingete jagunemine isolaatorketis: c0 isolaatori oma mahtuvus c1 isolaatori mahtuvus maa suhtes c2 isolaatori mahtuvus juhtme suhtes n isolaatori järjekorranumber u isolaatorile langev osapinge protsentides · Joonisel 2.41 on nooltega kujutatud isolaatorite mahtuvusi läbivate voolude suunad. · Isolaatorite ja maa (traaversi) vahelised mahtuvused c1 ja vastavad voolud on mõnevõrra suuremad kui isolaatorite ja juhtme vahelised mahtuvused c2 ja vastavad voolud. · Isolaatorist maha voolav vool vähendab järgmist isolaatorit läbivat voolu ja seega ka järgmisele isolaatorile rakenduvat pinget (kõver 1 joonisel 2.41). · Juhtmest isolaatorisse suunduv vool suurendab järgmist isolaatorit läbivat voolu ja seega ka
Teema 5. Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted Märkus: teemade numbrid ja pealkirjad on vastavuses M. Pikkovi konspekti teemadega. Teemade alajaotuste pealkirjad üldjuhul vastavuses ei ole. 5.1. Passiivsed resistiivsed vooluahelad Vaatleme passiivseid resistiivseid ("oomilisi") vooluahelaid; samas on mõnikord kasulik tuua paralleelseid näiteid mahtuvusi ja induktiivsusi sisaldavate ahelate kohta, aga ka aktiivahelate kohta, kui need näited aitavad erinevaid seoseid ja reegleid selgitada ja meelde jätta. Elektroonikalülituste puhul eeldatakse reeglina aktiivkomponentide olemasolu nendes. Aktiivkomponendid vajavad oma tööks mitmesuguseid toitepingeid, eelpingeid ja voolusid ning komponendi tunnusjoontel sobiva tööpunkti fikseerimist
Senjett keraamikakondensaatorid - Dielektriline läbitavus võib ulatuda 10 000. Selline dielektriline läbitavus võimaldab luua väikeste mõõtmetega väga suure mahtuvusega kondensaatoreid. Kuid senjettkeraamikast dielektrikul on suur energiakadu ning mahtuvus sõltub tugevalt ja mittelineaarselt temperatuurist, sagedusest ja pingest. Seega on nad kasutatavad ainult madalatel sagedustel ja pingetel ning kohtades, kus väikeste mõõtmete juures on vaja suuri mahtuvusi ja mahtuvuse väärtusele on lubatud suur tolerants. Sellised kondensaatorid vananevad kiiresti. Elektrolüütkondensaatorid - Alumiiniumelektroodidega elektrolüütkondensaatorid on suure mahtuvusega püsikondensaatorid. Nende ühe plaadi moodustab alumiiniumpleki riba. Teise plaadina toimib elektrolüüt mis asetseb kiudainest lindis. Elektriline ühendus elektrolüüdiga moodustatakse teise elektroodi abil, milleks on tavaliselt kondensaatori alumiiniumist korpus.
38. Puudutustundlik ekraan: Takistusel põhinev: ekraani peal kilekiht, millel takistitega maatriks. Selle peal teine kile. Vajutus ekraanile muudab maatriksi mingi elemendi takistust: ridade ja veergude pingete skaneerimisega on võimalik kindlaks teha, kuhu vajutati. Alalisvool. Mahtuvusel põhinev: Ekraani igas nurgas voolab vahelduvvool. Kui asetada sõrm vastu monoliitset klaasist ekraanipinda, muutub selle mahtuvus. Nurkade kaudu mahtuvusi arvutades ja trianguleerides, saab leida vajutuskoha koordinaadid. 39. Printer: Perifeeriaseade arvutist tulevate andmete trükkimiseks mingile maisele kandjale. Maatriksprinter: printimispeas asub nõeltest maatriks, iga nõela taga on solenoid, millesse voolu laskmisel magnetväli tõukab nõela peast välja. Paberi ja nõela vahel on trükilint, mis jätab paberile täpi. Täppidest moodustub kujund. Õisprinter: ümmargune printpea, mille küljes ASCII märgid, pea pööratakse
Puudutustundlik ekraan Takistusel põhinev: ekraani peal kilekiht, millel takistitega maatriks. Selle peal teine kile. Vajutus ekraanile muudab maatriksi mingi elemendi takistust: ridade ja veergude pingete skaneerimisega on võimalik kindlaks teha, kuhu vajutati. Alalisvool. Mahtuvusel põhinev: Ekraani igas nurgas voolab vahelduvvool. Kui asetada sõrm vastu monoliitset klaasist ekraanipinda, muutub selle mahtuvus. Nurkade kaudu mahtuvusi arvutades ja trianguleerides, saab leida vajutuskoha koordinaadid.
38. Puudutustundlik ekraan: Takistusel põhinev: ekraani peal kilekiht, millel takistitega maatriks. Selle peal teine kile. Vajutus ekraanile muudab maatriksi mingi elemendi takistust: ridade ja veergude pingete skaneerimisega on võimalik kindlaks teha, kuhu vajutati. Alalisvool. Mahtuvusel põhinev: Ekraani igas nurgas voolab vahelduvvool. Kui asetada sõrm vastu monoliitset klaasist ekraanipinda, muutub selle mahtuvus. Nurkade kaudu mahtuvusi arvutades ja trianguleerides, saab leida vajutuskoha koordinaadid. 39. Printer: Perifeeriaseade arvutist tulevate andmete trükkimiseks mingile maisele kandjale. Maatriksprinter: printimispeas asub nõeltest maatriks, iga nõela taga on solenoid, millesse voolu laskmisel magnetväli tõukab nõela peast välja. Paberi ja nõela vahel on trükilint, mis jätab paberile täpi. Täppidest moodustub kujund. Õisprinter: ümmargune printpea, mille küljes ASCII märgid, pea pööratakse
, *Kessoontõbi o n haiguslik seisund, mis tekib kiirel siirdumisel kõrgema õhurõhuga keskkonnast madalama õhurõhuga keskkonda. 119.Millised alltoodud väidetest gaasivahetuse kohta on tõesed? *Sissehingamisel rinnaõõne maht suureneb, rõhk langeb hingamisteedes atmosfäärirõhust madalamale ja õhk voolab kopsudesse. *Spirograaf v õimaldab registreerida sisse- ja väljahingatava õhu mahtusid ja mahtuvusi., *Gaasivahetuses osalevat osa kopsude ventilatsioonist nimetatakse alveolaarventilatsiooniks., *Alveolaargaasist verre ja verest alveolaargaasi difundeeruvad gaasid kõrgema osarõhu poolt madalama suunas. *Ficki seaduse järgi on gaasi difusioon läbi mingi koeala võrdeline selle pindalaga, gaaside kontsentratsiooni diferentsiga kummalgi pool difusioonipinda ja difusioonikonstandiga ning pöördvõrdeline koe paksusega. 120
kõrgete sagedusteni ja nõrk mahtuvuse temperatuurisõltuvus. Senjettkondensaatorite dielektrik on suure dielektrilise läbitavusega 1000…10000. Need kondensaatorid on väikeste mõõtmetega kuid suure mahtuvusega. Senjettkeraamikast dielektrikul on suur energiakadu ning mahtuvus sõltub tugevalt ja mittelineaarselt temperatuurist, sagedusest ja pingest. Seega on nad kasutatavad ainult madalatel sagedustel ja pingetel ning kohtades, kus väikeste mõõtmete juures on vaja suuri mahtuvusi ja mahtuvuse täpne väärtus oluline. Elektrolüütkondensaatorid on suure mahtuvusega püsikondensaatorid, milles ühe plaadina toimib alumiiniumi riba ja teise plaadina elektrit juhtiv vedelik ehk elektrolüüt. Elektrolüüt paikneb kiudainest lindis. Elektriline ühendus elektrolüüdiga moodustatakse teise elektroodi abil, milleks on kondensaatori korpus. Elektrolüütkondensaatoreid kasutatakse peamiselt pulseerivate voolude silumiseks toiteaparatuurides. Tingmärk 26
Selle peale teine kile. Vajutus ekraanile muudab maatriksi mingi elemendi takistus: ridade ja veergude pingete skaneerimisega on võimalik kindlaks teha kuhu vajutati. Lisaks inimsõrmele reageerib ka muust materjalist esemete puudutusele. Tundub näpu all pehme. Levinuim, 75% puutetundlikest ekraanidest. Mahtuvusel põhinev (Capacitive) ekraani nurgas vahelduvvool. Asetades sõrme vastu monoliitset klaasist ekraanipinda muutub selle mahtuvus. Nurkade kaudu mahtuvusi arvutades ja trianguleerides saab leida vajutuskoha koordinaadid. Pole võimalik kasutada läbi enamiku isolaatoritena käituvate materjalide nagu kindad jms, mis on kindlaks miinuseks. Akustilisel pinnalainel põhinev (Surface acoustic wave) realiseeritud ultraheli lainete abil, mis radieeruvad üle ekraani pinna. Ekraani puutudes osa lainetest neeldub/peegeldub ning sensorite abil võimalik kindlaks määrata puudutuse asukoht
ja sellepärast neid nimetatakse ühemahtuvusega objektideks ehk esimese järgu objektideks, sest nende dünaamilisi omadusi kirjeldatakse esimese järgu diferentsiaalvõrrandiga. Keerulised objektid on sellised objektid milledel reguleeritav parameeter hakkab muutuma viitega peale reguleeritava toime muutumist. Nad koosnevad kahest või enamast mahtuvusest ja neid nimetatakse mitme mahtuvusega objektideks või mitme järgulisteks objektideks. Mida rohkem on mahtuvusi objektis, seda suurem on objekti viiteaeg. Automaatreguleerimissüsteemi stabiilsus. Süsteemi stabiilsus on väga tähtis omadus, sest süsteem on ainult siis töövõimeline kui ta on stabiilne. Süsteem on stabiilne kui peale tasakaalu oleku riknemist ta püüab taastada tasakaalu olekut. Süsteemi stabiilsus sõltub tema skeemi ehitusest ja elementide parameetritest, mis moodustavad süsteemi
ja sellepärast neid nimetatakse ühemahtuvusega objektideks ehk esimese järgu objektideks, sest nende dünaamilisi omadusi kirjeldatakse esimese järgu diferentsiaalvõrrandiga. Keerulised objektid on sellised objektid milledel reguleeritav parameeter hakkab muutuma viitega peale reguleeritava toime muutumist. Nad koosnevad kahest või enamast mahtuvusest ja neid nimetatakse mitme mahtuvusega objektideks või mitme järgulisteks objektideks. Mida rohkem on mahtuvusi objektis, seda suurem on objekti viiteaeg. Automaatreguleerimissüsteemi stabiilsus. Süsteemi stabiilsus on väga tähtis omadus, sest süsteem on ainult siis töövõimeline kui ta on stabiilne. Süsteem on stabiilne kui peale tasakaalu oleku riknemist ta püüab taastada tasakaalu olekut. Süsteemi stabiilsus sõltub tema skeemi ehitusest ja elementide parameetritest, mis moodustavad süsteemi
1.50) ja tekitada tagasiside. Selle vältimiseks on kaks võimalust: 1) paigutada sisend ja väljund ahelad teineteisest võimalikult kaugele 2) varjestada sisendahelad. Varjestamise mõte seisneb selles, et kui kahe ahela vahel esineb mahtuvus, siis nende ahelate vahele pannakse hästijuhtivast materjalist maandatud varje ehk ekraan. Varje kasutamise tulemusena asendub kahe ahela vaheline mahtuvus, kahe mahtuvusega maa suhtes (joon.1.51) ja neid mahtuvusi läbiv vool ei kulge enam ühest ahelast teise vaid maha. Tagasiside puistemagnetväljade toimel võib esineda ainult võimsate väljund trafode korral ja parim vahend selle tagasiside vältimiseks on väljundtrafodele sobivama asendi leidmine. Aitab ka varjestamine, kusjuures kasutatavad varjed peavad olema kas suure magnetjuhtivusega materjalist, mille toimel puistemagnetvoog juhitakse kriitilistest ahelatest eemale või suure elektrijuhtivusega materjalist, milles puistemagnetvoog
associative cache vahel. 18.Puutetundlikud ekraanid. Takistusel põhinev: ekraani peal kilekiht, millel takistitega maatriks. Selle peal teine kile. Vajutus ekraanile muudab maatriksi mingi elemendi takistust: ridade ja veergude pingete skaneerimisega on võimalik kindlaks teha, kuhu vajutati. Alalisvool. Mahtuvusel põhinev: Ekraani igas nurgas on vahelduvvool. Kui asetada sõrm vastu monoliitset klaasist ekraanipinda, muutub selle mahtuvus. Nurkade kaudu mahtuvusi arvutades ja trianguleerides, saab leida vajutuskoha koordinaadid. 19.Käsu täitmine protsessoris. e. von Neumanni tsükkel. a) käsukoodi laadimine (käsuloendurisse) b) käsuleonduri modifitseerimine: PC:=PC+1 käsu aadress mälu aadressiregistrisse + read mälupesa sisu mälu puhverregistrisse mälu puhverregistrist kood käsuregistrisse + ALU-sse c) Käsukoodi dekodeerimine d) käsu täitmine
pingete skaneerimisega on võimalik kindlaks teha, kuhu vajutati. Lisaks inimsõrme puudutusele reageerib ka muust materjalist esemete puudutustele. Takistusel põhinev puutetundlik ekraan tundub näpu all pehme. (Levinuim, 75% puudutustundlikutest ekraanidest valmistatud antud tehnoloogia järgi). *Mahtuvusel põhinev(Capacative): Ekraani igas nurgas on vahelduvvool. Kui asetada sõrm vastu monoliitset klaasist ekraanipinda, muutub selle mahtuvus. Nurkade kaudu mahtuvusi arvutades ja trianguleerides, saab leida vajutuskoha koordinaadid. Erinevalt takistusel põhinevast puudutustundlikust ekraanist, pole mahtuvusel põhinevat ekraani võimalik kasutada läbi enamiku isolaatorina käituvate materjalide nagu kindad jms, mis on selle tehnoloogia vaieldamatuks miinuseks. *Akustilisel pinnalainel põhinev(Surface acoutsic wave): on realiseeritud ultraheli lainete abil, mis radieeruvad üle puutetundliku ekraani pinna. Kui ekraani puudutatakse, siis osa
(3.31): I me = -U f j( C A + a 2 C B + aC C ) = U Nt j( C A + C B + CC ) . (3.39) Selle voolu osatähtsus rikkekoha lühisvoolus ei ületa paari protsenti. Teine mahtuvusliku voolu komponent läbi rikkekoha tekib neutraali nihkepinge U N mõjul: I C = -U N j( C A + C B + CC ) . (3.40) See vool koosneb omakorda kolmest komponendist, mis omavahel faasis olles läbivad elektrivõrgu kõigi faaside mahtuvusi. Lühisvoolu komponent I C moodustab põhilise osa mahtuvuslikust nulljärgnevusvoolust 3I 0 . Kolmas voolukomponent I G = -3U N G on isolatsiooni juhtivusvool. Ka see voolukomponent kujutab endast nulljärgnevusvoolu. IC IG Kahe viimase voolukomponendi
3. Puudutustundlik ekraan Takistusel põhinev: ekraani peal kilekiht, millel takistitega maatriks. Selle peal teine kile. Vajutus ekraanile muudab maatriksi mingi elemendi takistust: ridade ja veergude pingete skaneerimisega on võimalik kindlaks teha, kuhu vajutati. Alalisvool. Mahtuvusel põhinev: Ekraani igas nurgas on vahelduvvool. Kui asetada sõrm vastu monoliitset klaasist ekraanipinda, muutub selle mahtuvus. Nurkade kaudu mahtuvusi arvutades ja trianguleerides, saab leida vajutuskoha koordinaadid.
Ekraanil on läbipaistev takistite maatriks, mille peal on elektrit juhtiv kile. Vajutades mingis punktis sellele kilele, tekib ühendus mingi punktiga takistite maatriksis. Kui nüüd sellele maatriksile on antud külgedel mingi pinge, siis selle puutekoha pinge näitabki tema asukohta maatriksil nii X kui ka Y suunal. Mahtuvusel põhinev: Ekraani igas nurgas on vahelduvvool. Kui asetada sõrm vastu monoliitset klaasist ekraanipinda, muutub selle mahtuvus. Nurkade kaudu mahtuvusi arvutades ja trianguleerides, saab leida vajutuskoha koordinaadid. (Capacitive sensing) põhimõtetet kasutatakse umbes 25 % vastavates seadmetes. Ekraani pinnal on kaks läbipaistvat juhtivat kihti mis on eristatud isolaatoriga (klaas). Need juhtivad kihid moodustavad mahtuvuse (kondensaator). Neist kihtidest alumisele juhitakse läbi takistite nurkadesse vahelduvvool. Kui nüüd inimese sõrm (mis omab ka teatud mahtuvust) puudutab välimist juhi, kihti
6.24) ja tekitada tagasiside. Selle vältimiseks on kaks võimalust: 1) paigutada sisend ja väljundahelad teineteisest võimalikult kaugele; 2) varjestada sisendahelad. Varjestamise mõte seisneb selles, et kui kahe ahela vahel esineb mahtuvus, siis nende ahelate vahele pannakse hästijuhtivast materjalist maandatud varje ehk ekraan. Varje kasutamise tulemusena asendub kahe ahela vaheline mahtuvus kahe mahtuvusega maa suhtes (joon. 6.24 paremal) ja neid mahtuvusi läbiv vool ei kulge enam mitte ühest ahelast teise, vaid varje kaudu maha. Tagasiside puistemagnetväljade toimel võib esineda võimsate väljundtrafode korral ja parim vahend sellise tagasiside vältimiseks on väljundtrafodele sobivama asendi leidmine. Aitab ka varjestamine, kusjuures kasutatavad varjed peavad olema kas suure magnetjuhtivusega materjalist, mille toimel puistemagnetvoog juhitakse kriitilistest
Sõltuvalt kasutatud isoleermaterjalist ja selle omadustest jagatakse keraamikakondensaatorid kahte põhi-liiki: · esimest liiki kondensaatorite isolatsioon on väikese dielektrilise läbitavusega (3.550), kuid väikeste kadudega kõrgetel sagedustel ja väikese mahtuvuse temperatuuriteguriga; · teist liiki kondensaatorite isolatsioon on eriti suure dielektrilise läbitavusega kuni 20000 ja enam), mis võimaldab saada suuri mahtuvusi, kuid nende kaod on suured ja mahtuvus on suuresti ja mittelineaarselt sõltuv temperatuurist. Kahe põhiliigi keraamikakondensaatorite põhiandmed on võrdlevalt toodud tabelis 2.2. ELEK TROON1KA KOMPONENDID lk. 14 Tabel 2.2 Parameeter 1.liik 2.liik Mahtuvus 0,1pF...47nF 220pF...2,2uF Töösagedus 1000 Mhz 100 Mhz
parasiitmahtuvuse kaudu sisendisse (joon.7.31) ja tekitada tagasiside. Selle vältimiseks on kaks võimalust: 1) paigutada sisend- ja väljundahelad teineteisest võimalikult kaugele 2) varjestada sisendahelad. Varjestamise mõte seisneb selles, et kui kahe ahela vahel esineb mahtuvus, siis nende ahelate vahele pannakse hästijuhtivast materjalist maandatud varje ehk ekraan. Varje kasutamise tulemusena asendub kahe ahela vaheline mahtuvus, kahe mahtuvusega maa suhtes (joon.7.32) ja neid mahtuvusi läbiv vool ei kulge enam ühest ahelast teise vaid maha. Tagasiside puistemagnetväljade toimel võib esineda ainult võimsate väljund trafode korral ja parim vahend selle tagasiside vältimiseks on väljundtrafodele sobivama asendi leidmine. Aitab ka varjestamine, kusjuures kasutatavad varjed peavad olema kas suure magnetjuhtivusega materjalist, mille toimel puistemagnetvoog juhitakse kriitilistest ahelatest eemale või suure elektrijuhtivusega materjalist, milles puistemagnetvoog
kaudu sisendisse (joon.7.31) ja tekitada tagasiside. Selle vältimiseks on kaks võimalust: 1) paigutada sisend- ja väljundahelad teineteisest võimalikult kaugele 2) varjestada sisendahelad. Varjestamise mõte seisneb selles, et kui kahe ahela vahel esineb mahtuvus, siis nende ahelate vahele pannakse hästijuhtivast materjalist maandatud varje ehk ekraan. Varje kasutamise tulemusena asendub kahe ahela vaheline mahtuvus, kahe mahtuvusega maa suhtes (joon.7.32) ja neid mahtuvusi läbiv vool ei kulge enam ühest ahelast teise vaid maha. Tagasiside puistemagnetväljade toimel võib esineda ainult võimsate väljund trafode korral ja parim vahend selle tagasiside vältimiseks on väljundtrafodele sobivama asendi leidmine. Aitab ka varjestamine, kusjuures kasutatavad varjed peavad olema kas suure magnetjuhtivusega materjalist, mille toimel puistemagnetvoog juhitakse kriitilistest ahelatest eemale või suure elektrijuhtivusega
kolmandat järku filtrid laiemat sagedusvahemikku. Toitevõrgu ja muunduri vahelised LC-filtrid on tavaliselt kaheotstarbelised. Esiteks vähendavad nende resonantsahelad juhtivushäireid, mis antakse toitevõrku tagasi ligikaudu 30 dB võrra. Sellise filtri lõikesagedus ei pea olema rohkem kui 2 või 3 korda kõrgem toitevõrgu sagedusest. Kondensaator peab olema valitud vastavalt toitevõrgu pingele. Kasutatakse mahtuvusi vahemikus 100 nF kuni 2,2 F. Teiseks ülesandeks on väikese näivtakistuse lisamine toiteliini ja suure mahtuvusega kondensaatori vahele, kui kasutatakse viimast. See vähendab kõiki siirdepingeid, liigpingeimpulsse või pingetippe. Kasutada tuleb tootja poolt ettenähtud filtrit, samuti tuleb arvestada kaabli pikkust, mahtuvust ja lülitussagedust. Alalisvoolukoormuse korral kasutatakse väljund LC-filtrina koormusega jadamisi ühendatud drosselit
laenguga, mis tõstab juhi pinget ühe ühiku võrra: Q C= U C mahtuvus faradites (F) Q elektrilaeng kulonites (C), 1 kulon = 1 amper · 1 sekund U juhi potentsiaal voltides (V) 1 farad on sellise elektrijuhi mahtuvus, millele 1 kuloni suuruse laengu andmine tõstab pinget 1 voldi võrra. Inglise füüsik Michael Faraday (1791--1867) on elektromagnetvälja mõiste looja. Farad on ülisuur mahtuvusühik. Praktikas mõõdetakse mahtuvusi tavaliselt mikro- ja pikofaradites. 62 1 1 mikrofarad = 1 µF = -6 F = 10 F 1000000 1 1 nanofarad = 1 nF = -9 F = 10 F 1000 000 000 1 1 pikofarad = 1 pF = -12
annaabi.ee 
