Elu · Niccolò Machiavelli sündis Firenzes, Itaalias, isa Bernardo ja ema, Bartolomea Nelli kolmanda lapsena, õdede Primavera ja Margherita järel ning enne vend Tottot Suguvõsa hõbedasel vapil oleva sinist värvi risti igas nurgas on nael; chiavello tähendab itaalia keeles naela ja malchiavello "kurja naela", s.t naela, mis suudab enda eest seista. Aegade jooksul on nime edastatud erinevas kirjapildis, nt Malclavellus, Maclavellus, Macchiavelli. · Autori teoste keelustamisega katoliku kiriku poolt tekkis olukord, kus tema nime ei võinud mainida ja kasutusele võeti pseudonüümid, nt "Firenze sekretär", Inglismaal Old Nick Tsitaadid · ,,Mõistust on kolme liiki: esimene taipab kõike ise, teine suudab mõista seda, mida esimene on taibanud, aga kolmas ei taipa ise midagi ega suuda mõista ka teiste taibatut." · Suuri tegusid korda saatnud valitsejad on osanud inimeste
Absolutismi teooria tekkimise põhjused: · Feodaalsüsteem ei suutnud majanduslike ja ühiskondlike muutustega kohaneda ning selle tagajärjel hakati otsima uut korraldust, millega oleks võimalik riiki stabiliseerida ja edukalt valitseda. · Ususõdadega seoses toimunud muutuste ja segadustega, kogus üha enam populaarsust idee, et kõrgem võim peaks kuuluma ühele isikule(esimesena esitas sellise idee Niccolo' Macchiavelli). · Teooria tekkis Prantsusmaal, kus olid selleks sobivad tingimused kuningavõim oli alates 15. sajandist pidevalt tugevnenud. Absolutism Euroopas Kõige kaugemale arenes see Inglismaal, kus võim koondus kuninga kõrvalt ka parlamendi kätte. Prantsusmaal läks aga teisiti, kus poliitiline ühtsus saavutati vaid sõjalisel teel. Prantsusmaal võib näha selgeid märke absolutismist koos Bologna konkordaadiga sai
Absolutismi teooria tekkimise põhjused: · Feodaalsüsteem ei suutnud majanduslike ja ühiskondlike muutustega kohaneda ning selle tagajärjel hakati otsima uut korraldust, millega oleks võimalik riiki stabiliseerida ja edukalt valitseda. · Ususõdadega seoses toimunud muutuste ja segadustega, kogus üha enam populaarsust idee, et kõrgem võim peaks kuuluma ühele isikule(esimesena esitas sellise idee Niccolo' Macchiavelli). · Teooria tekkis Prantsusmaal, kus olid selleks sobivad tingimused kuningavõim oli alates 15. sajandist pidevalt tugevnenud. Absolutism Euroopas Kõige kaugemale arenes see Inglismaal, kus võim koondus kuninga kõrvalt ka parlamendi kätte. Prantsusmaal läks aga teisiti, kus poliitiline ühtsus saavutati vaid sõjalisel teel. Prantsusmaal võib näha selgeid märke absolutismist koos Bologna konkordaadiga sai
Thomas More'i ,,Utoopia" ja Niccolo Machiavelli ,,Vürst" Liina Anette Pärtel Lugesin mõlemat teksti suhteliselt järjest ning valisin endale meelepärasema juba suhteliselt ,,Utoopia" algul, kohe, kui mõistsin, et tegu on puhta sotsialismiga. Võib-olla tekkisid mul selle pärast ka eelarvamused, kuid ma püüdsin olla piisavalt erapooletu seda teksti analüüsides. Macchiavelli Vürsti omadused olid minu jaoks suhteliselt loogilised. Esiteks peab vürst oskama ja julgema kasutada seaduste kõrval ka jõudu, sest lihtsalt rääkimisest enamikul juhtudel ei piisa. Kui ikka keegi riik tuleb ründama, kellega oli sõlmitud rahuleping, siis ei piisa sellest, et talle seda meelde tuletatakse, vaid peab midagi ka ette võtma. Teiseks peab õige vürst oskama kasutada jõu kõrvalt veel kavalust ja olema vahel ebaaus, kuna inimene on
Boccaccio't teosega ,,Dekameron". · rüütliromaani paroodia naerab välja rüütlite elukauged fantaasiad ja jaburad seiklused, Miguel de Cervantes ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast" · utoopia mõttekujutuslik ideaalriik; teostamatu unistus; Thomase More ,,Utoopia" · essee - lühem arutlev kirjutis, mis väljendab ja mõtestab selgitavalt autori arusaamasid või seisukohtasid; esseed käsitletakse sageli ka filosoofilise kirjutisena; Macchiavelli ,,Valitseja" 3. Klassikalise suletud novellitüübi tunnused · Vähe tegelasi · Väike ajavahemik · Vähe sündmusi · Tegevus toimub ühe liini, konflikti või sündmuse ümber · Sündmustiku arenedes pinge kasvab · Tegevus lõpeb püandiga 4. Mis on sonett? (Petrarca soneti stroofi- ja riimiskeem) Sonett on keskaegsest itaalia kirjandusest pärinev luulevorm, mis oma täiuse saavutas renessanssiajal
(1466-1536) oli varauusaja tähtsaim humanistik õpetlane ja teoloogia doktor. Ta jäi ise katoliiklaseks, kuid toetas kohati ka Martin Lutherit. 15. Commedia dell' arte (aeg, olulisus, võrdlus tänapäevaga) Tekkis 16. sajandil, avaldas suurt mõju Euroopa draamale, seal olid professionaalsed näitlejad, tekst improviseeriti näidendi käigus, olid kindlad tegelastüübid, tänapäevaga üsna erinev. 16. Niccolo Macchiavelli, olulisus, looming Töötas poliitilistel ametikohtadel, rõhutas inimese reaalseid omadusi ehk kirgi ja puudutusi, tuntud teos “Valitseja”, elas 1469-1527 aastal. 17. William Shakespeare, olulisus, looming Euroopa renessansi näitekirjanik, elas 1546-1616, tuntuimad teosed on “Romeo ja Julia“ ning „Hamlet“. 18. Kes olid humanistid tolle aja mõistes? Tuua välja humanismi olulised tunnused.
Algus 1215. aastal. Dokumendiks on suur vabaduste kiri ehk Magna Carta Liberstium. Sisu: piiras kunungavõimu ja rajas teed parlamentarismile. Tähtsus: maksude lubamise ja mittelubamise õigus 34. Esimesed ülikoolid, 7 vaba kunsti, skolastika, perspektiiv, Mona Lisa, akadeemiline maailm- kes selle moodustasid, mille poolest see erines, millist rolli kandsid ülikoolid keskaegses kultuuriruumis? 35. Renessanss ja humanism- millal ja sisu. Pangandus, Boccaccio, Macchiavelli, Kopernik ja Shakespeare. 14. sajand moodustus uus vaimsus. Humanism keskendus inimeste omadustele, vajadustele ja õigustele. 36. Suured maadeavastused- tähtsus maailmale. Columbus, Polo, Vespucci, Magalhaes. Millised riigid olid koloniseerimise eesotsas? Millisest kahest riigist said tõelised kolonisaatorid17 sajandil? Columbus, Polo, Vespucci, Magalhaes olid maadeavastajad Riigid koloniseerimise eesotsas olid Inglismaa, Holland, Prantsusmaa. Hispaania ja Portugal 37
trükikunsti kasutuselevõtt aitas kaasa humanistide ideede levitamsiele (Johann Gutenberg). Rotterdami Erasmus- kuulsaim humanist. Tema tuntuim teos "Narruse kiitus". Veel humaniste: Johannes Reuchlin; Ulrich von Hutten; Niccolo Machiavelli ja Tommaso Campanella. 3. Poliitilise mõtte muutumine ja v-uusaja filosoofia: Toimus muutus pol. M mõtte alal, varem käsitleti poliitikat moraalireeglite põhitõdede järgi, aga v-uusajal hakati praktiseerima tegelikkuse uurimist. Macchiavelli tähtsaim teos ``Valitseja`` kirjeldab, kuidas valitsejad on võimule saanud ja kuidas võimu teostanud. Ta jõudis järeldusele, et valitsejad on võimulesaamisega eiranud moraalireegleid. Pidas seda õigeks, tema arvates oli tähtsaim riigi võimsus ja edukus ja selle nimel võis valitseja lahti öelda tavamoraalist ja vajadusel kasutada pettust ja vägivalda. 4. Millised muutused toimusid loodusteaduses? Hakati uurima loodust. Oluliseks said katsetused, vaatlused, kogemused, eksperimendid
renessanss (pr. k taassünd) ajastu Euroopa kultuuriloos, mida iseloomustab eemaldumine religioonikeskselt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. · antiikkultuuri taasavastamine; väärtustamine · alguse Itaaliast 14. saj; Euroopas 15. 16. saj humanism (lad. k inimlik) renessansiajastu mõttelaad. · usuti inimvõimetesse, hinnati isikupärasust · ideaaliks mitmekülgne, õnnelik inimene · eeskuju antiikautoritelt (filosoofia, kunst) humaniste: · Macchiavelli: ,,Valitseja" (,,Vürst"); valitseja peab olema tugev; · Erasmus Rotterdamist: alus piiblikriitikale; ,,Narruse kiitus"; · Thomas More: ,,Utoopia" · Kopernik, Galilei Maadeavastused: · kuni 15. saj kaubaretked, vallutused; kartaago meresõitja Hanno; Aleksander Suur; viikingid 800 1050; ristisõjad 11. 13. saj.; Marco Polo 13. saj Veneetsia kaupmees · Hispaania ja Portugali esiletõus - mereriigid; Inglismaal ja Prantsusmaal sõjad;
saanud metseenide kunstisponsorlusest. Metseenlusega kaasnes humanistlik maailmavaade. Hakati väärtustama inimest kui indiviidi ning ka loodust. Epohhi eeskuju leiti antiikajast. Antiikaja autoriteete kasut humanistliku vaatekoha kinnitamiseks. Kunstis prooviti kujutada tõetruult. Tekkis kriitilisem suhtumine autoriteetidesse. Samuti kriitilisem suhtumine antiikaja teadusse. Lorenzo Valla paljastas Constantinuse kinkeüriku kui võltsingu ning kritiseeris Aristotelest. Niccolo Macchiavelli tähtsaim teos “Vürst” oli pessimistlik inimloomuse suhtes. Macchiavelli leidis et poliitikas pühitseb eesmärk abinõu. Õitses renessansskunst, tuntumad kunstnikud olid Raffael, Leonardo da Vinci, Michelangelo Buonarroti. Trükikunsti Euroopas leiutas Gutenberg, tõlkides piibli saksa keelde 1456. Põhja-Euroopas kujunes tugevaimaks riigiks Taani, mis sai 1397 Kalmari uniooniga Rootsi oma võimu alla. 15. saj toimusid pidevad vastuhakud Kalmari uniooni vastu
ehk linnriigist, kui inimkonna ideaalvormist, mis suutis rahuldada kogukonna religioossed, kultuurilised, poliitilised ja majanduslikud vajadused. Tänapäevasele riigile on lähedasem Vana-Rooma vabariik (res publica). Res publica oli õigussüsteem, mis määras kõigi Rooma kodanike õigused ja kogustused. 16. sajand, Niccolò Machiavelli ja Jean Bodin. Need autorid käsitlesid riiki kui korra ja stabiilsuse tagajat, mis leidis kehastuse valitseja isikus. Kui Macchiavelli jättis kõrvale valitseja moraalse külje ja keskendus tema tugevusele ning elujõule, siis Bodin leidis, et võimust iseenesest ei piisa, vaid valitsemine peab edasikestmiseks järgima moraali nõudeid ning lahendama ka päriluse küsimuse. Akadeemiline konsensus riigi definitsiooni üle puudub. Termin "riik" viitab komplektile erinevatest, kuid seotud ja omavahel kattuvate poliitiliste nähtuste tunnustest. Termini defineerimises nähakse tihti ideoloogilist
n Paradigma ehk lähenemisviis on valdkonna intellektuaalne alusraamistik, mis koosneb väärtustest, tähendustest ja eeldustest, millest lähtudes toimub teadmise otsimine n Näiteid paradigmadest: liberaaldemokraatia, konfliktiteooria, majandusautism Poliitikateaduse areng Kuni 19. sajand poliitikafilosoofia (Platon, Aquino Thomas, Hobbes, Locke) ja praktiline valitsemiskunst (Macchiavelli, Montesquieu) n 19. saj lõpul moodsa poliitikateaduse sünd: n Prantsuse ja Saksa ideoloogiate uurimine ja võimusotsioloogia (de Tracy, Comte, Michels, Pareto, Weber; 1871 Ecole Libre des Sciences Politiques Pariisis) n Ameerika poliitikateadus (Lippmann, Laski; Chicago koolkond; 1880 School of Social Sciences Colombia ülikoolis New Yorgis) n Pärast Teist maailmasõda plahvatuslik areng
Teiseks partikularistlike mõtlemise juured on Rooma mõtlejate ideedes. Neilt saadi idee, et riigid ei ole omavahel hierarhias, vaid riik peab seisma oma enda huvide eest. Humanistid laenasid Cicerolt mõtte, et riik peab olema inimese moraalse tegevuse keskpunktis, kuna üksikisiku surm on vaid tema enda õnnetus, aga riigi hukk on kõigi õnnetus (seega indiviid peab end riigi nimel ohverdama). Nendest Rooma ideedest kujunes välja riigikeskne mõtlemine. Macchiavelli ühendas riigikeskse mõtlemise alged (aristotelism, stoitsism) ideeks, et maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Võim relatiivne, sõltub teiste riikide suurusest, pidev kasvamine. Aga A. Thomase kõneldud harmoonia ei ole saavutatav, sest kõik need riigid/kogukonnad tegutsevad oma huvides, riigid on loomupäraselt omavahel konfliktis. 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Suveräänsus on võib riigis
Nt lahkas renssansikunstnik Leonardo da Vinci laipu, et inimkeha täiuslikult kujutada. Kirjandusest oli hea kirjutaja Giovanni Boccaccio, kelle tuntuim teos oli Decameron, mis on kirjutatud katkujärgsetel aastatel. Lorenzo Valla oli humanistlik õpetlane, kes suhtus kriitiliselt muistsetesse autoriteetidesse. Kõige rohkem kuulsust tõi talle Contantiniuse kinkeüriku võltsimise paljastamine, tegelikult oli see Pippin Lühikese ajal. Niccolo macchiavelli oli poliitfilsoofiale alusepanija, tema arvates oli Itaalia ideaalriik, kus sai olla vaid piiramatu võimuga tark ja kindlameelne valitseja. Uute ideede levikule aitas kaasa ka trükikunst. Johanna Gutenberg leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Need trükiraamatud olid odavad ja seega sai neid palju ja kiiresti ning levik oli suurem. Erasmus Rotterdamist oli oma ajastu üks silmapaistvamaid mõtlejaid. Ta oskas peale ladinakeele ka vanakreeka keelt
Pariis - filosoofid (Hispaaniast tulnud Aristotelese õpetus). 11.saj Monte Cassino klooster, renovatio imperii idee. Uut õigust vajasid peale linnade ka riigid Studium generale (vähemalt üks kõrgem teaduskond, magistrid) Doktor kui aadlik Juuraproletariaat 25. Loomuõiguse roll ja tähendus õigusajaloos. 15-16 sajand Trükikunst Riigi ja õiguse sekulariseerimine (Macchiavelli “Vürst”). Utoopiad (Thomas More, Campanella, Fr. Bacon jt) Seoses geograafiliste avastustega sünnib rahvusvaheline õigus. Kas indiaanlased on inimesed? Las Casas. Aafrika orjakaubanduse teke. Reformatsioon Kuningavõimu tugevnemine Keiser Karl V Constitutio Criminalis Carolina 1532. Püha Rooma Riigi kuulsaim seadus. Karistus peab hirmutama Nulla poena sine lege
Peale Vestfaali rahu hakkab usuline sallivus tasapisi kasvama! Türgi võõrausuliste oht ning ekspansioon Euroopasse. Suleiman Tore vallutused (1520 55), ähvardab Karl V riiki (Ungari). Türklaste uus ekspansioon 1680ndatel (mh Viini piiramine). Renessanss mõjutas eelkõige kõrgklassi elu, teatud sekulariseerumine, humanism, väljendub igas eluvaldkonnas renessanssi fenomen on makjavelism (N. Macchiavelli) eesmärk pühitseb abinõu moodsa tsiviliseerumisprotsessi algus (lauakombed, esteetika), häbitunde tekkimine oluline osa kunstil (antiigi taasavastamine), 16. saj lõpul saab valitsevaks manerism, millest sai vastureformatsiooni tööriist Välispoliitilised arengud 1500. a paiku oli Euroopa suurriigiks Hispaania. Edule annab kaasa koloniaalimpeerium. Hispaania kõrval pakub konkurentsi Portugal
Sõjad Saksamaal keisri kui katoliikluse esindaja vastu. Universaalsete autoriteetide lõpp. Suveräänne riik. Inimese keha kui Jumala täiuslikku saavutust. Paralleel : RIIK=INDIVIID. Riik kui ,,poliitiline keha". Partikularistliku mõtlemise kujunemine : antiigiideede retseptsioon Rooma ideederetseptsioon. Stoik Cicero : riik on kogum inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks" Macchiavelli Firenze diplomaat ja humanistlik mõtleja. 1513 ,,Il principe" (Valitseja) 1531- ,,Discorsi e. Arutlused Titus Liviuse Roma ajaloost" Ta tagandati võimult seoses Medicide võimu taastamisega Firenzes. Machiavelli ideed Väitis, et maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel aga erinevad A. Thomase harmooniast riigid on loomupäraselt omavahel konfliktis. Kontekst :
luksuseihale ja poliitilisele Antiikses ühiskonnas 4 ambitsioonikusele. põhivooruse kompleks: õiglus, tarkus, põllundus tagas vabariigi tasakaalukus, vaprus (inimese stabiilsuse ja vabaduse kestmise. hinnatavad omadused ühiskonna suhtes, mitte pelgalt inimese enda MIDA VÕTTA ÜLE heaoluks). VABARIIKLIKUST ROOMAST? 1) tasakaalustatud segavalitsuse Macchiavelli idee? 2) Rooma konstitutsioon 3. sajandist USA: Franklin (1784) 13 USA eKr põhivoorust (Polybiose ajalooteose 6. raamatu (mõõdukus, rahulikkus, kord, alusel) otsustavus, viljakus, hoolsus, 3) ühiskondlike institutsioonide avameelsus, õiglus, tasakaalukus, nimetustest puhtus, rahumeelsus, vagadus, nimetus 'senat' (lad. senatus), alandlikkus)
Neilt saadi idee, et riigid ei ole omavahel hierarhias, vaid riik peab seisma oma enda huvide eest. Humanistid laenasid Cicerolt mõtte, et riik peab olema inimese moraalse tegevuse keskpunktis, kuna üksikisiku surm on vaid tema enda õnnetus, aga riigi hukk on kõigi õnnetus (seega indiviid peab end riigi nimel ohverdama). Nendest Rooma ideedest kujunes välja riigikeskne mõtlemine. 1 Macchiavelli ühendas riigikeskse mõtlemise alged (aristotelism, stoitsism) ideeks, et maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Aga A. Thomase kõneldud harmoonia ei ole saavutatav, sest kõik need riigid/kogukonnad tegutsevad oma huvides, riigid on loomupäraselt omavahel konfliktis. 34. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Suveräänsus on võib riigis. Moodsa riigi põhitunnus.
selle osa või käepikendus * Poliitika sotsioloogias on pikk eliitide uurimise traditsioon. Vilfredo Pareto (1848- 1923) kirjutas eliidi tsirkuleerimisest: eliidi sees teatud osa on see, kes parajasti on võimul, teised n-ö. ootavad oma korda # võimule saamine oleneb olukorra muutustest: stabiilses situatsioonis on võimul ,,lõvid", muutuste korral ,,rebased" (kes paremini kohanevad) (Niccolo Macchiavelli 1469 1527, poliitkateaduse rajaja, Prints 1513, kavaluse ja pragmatism pooldaja) * Robert Michels (Mosca õpilane) (1876-1936) esitas nn. oligarhia raudse seaduse: kus on organisatsioon, seal on ka oligarhia. Oli uurinud Saksa sots dem parteit, leidis, et organisatsiooni käimas hoidmise jaoks vajalik professionaalsus ja spetsialiseerumine möödapääsmatult viivad juhtkonna kaugenemiseni realiikmetest. (Weber - partei aitab huvisid konsolideerida, kuid partei toodab ikkagi eliiti)
annaabi.ee 
