Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5-1,0 kg/m2 Veekulu 8-9L/25 kg kott Kuivamisaeg 3 tundi – 1 ööpäev Kihipaksus 1-3 mm Eksamipilet Nr. 2 1. Krohvisegude valmistamine Segu segamiseks kasutada drellpuuri otsa kinnitatud visplit. Segu lisada veele ühtlase joana, samal ajal pidevalt segades. Lasta 5 min seista ja uuesti korralikult läbi segada. Valmis krohv peab olen ühtlane ja ei tohi kleepuda töövahendite külge. Krohvisegu valmistamiseks vajalikud töövahendid on drellpuur + vispel, mördiämber, vajadusel kellu. Tervishoiu tagamiseks vispeldamisel kasutada respiraatorit ning muidugi tööriideid, -jalanõusid, kindad. 2. Tasandussegude liigid ja omadused Isetasanduvad, remondisegud,erisegud. 1. Käsitasandussegud Olulisem erinevus on see, et segu ei voola ära, nii on võimalik teha ka kaldeid ja üleminekuid.
4. Töö teostamiseks kasutatavate materjalide valik A) Liivapaberid, pahtlid, krundid, värvid, teibid, 5. Tööohutus A) Tööriided, mask, prillid, turvajalanõud, kindad 6. Tulemuse kvaliteedi kontrollimine A) Visuaalne vaatlus- et poleks värvimata laike, lihvimata kohti 2. Pigmentide liigid ja omadused Pigment on peenpulber mida kasutatakse värvides värviandva materjalina. Värvis on lisaks pigmendile sideaine milles pigment ei lahustu. Pigmente saadakse nii tehislikult kui looduslikult. Pigmenditera suurusest ja kujust ja struktuurist sõltuvad värvi ehedus ja läige. Suurima kattevõimega pigmendid on tavaliselt raskemetallide ühendid välja arvatud tahm. Valged pigmendid: lubi, kriit.b Must pigment: tahm Kollane: ooker Punane: põletatud ooker Säilitus nõuded:Hoida kuivas, jahedas, õhukindlalt suletult. Nõuded kasutamiseks ja kulunorm vaadatakse pigmendi nõu pealt. II pilet 3
Sissejuhatus Kirjutan siin sellest kuidas toa probleemest kohta ära fikseerida, milliseid asju kasutatakse ja mis järjekorras töö käib. Probleemseks toaks valsin ma isa kodus oleva suure toa kus on vesi laest läbi imbunud ja kuhu on ka tekkinud veel hallitus. Kuna neil on plaan nii kui nii toas täis remont teha siis kirjutan kõigest sellest. Tööde tegemise järjekord · Tuba tühjendada · Vajalikud töövahendid · Hallitus seene eemaldamine · Vana tapeet maha võtta · Koristamine · Pahteldamine · Hallitus kaitse · Värvi või tapeeti valik 1. Tao tühjendamine Alg töödeks on taost mööbli ja tehnika eemaldamine, et ei tekiks kahjustusi ja lisa kulusid uute asjade ostmiseks. 2. Vajalikkud töövahendid Töö riieteks võiks olla siis riided, mis ei ole kandmiseks väljaspool tööd ja mis võivad juhul mustaks saada ja rebeneda. Töövahenditeks on : · Metylani tapeedieemaldusvedelik.
KROHVITÖÖD õp. Aidak Krohvitööde terminid tasandab aluspinna ebatasasused ja toimib · erikrohvid - tavapärastest mörtidest kattekihi alusena erinevate mörtide või tavalistest erinevate · vääriskrohv  valmispinna (värviline) töömeetoditega tehtud krohvid. moodustuv krohv · hõõrdekrohv  hõõrutiga tasandatud · õhekrohv  ühe mördiga vahetult krohvipind. krohvi aluspinnale tehtav kattekrohv. Seda · kahekihiline krohv  koosneb kahest kasutades võib alustarindi pinnamuster krohvikihist: nakke- ehk sisseviskekiht ja nähtavale jääda. katte- ehk täitekiht
Krohvitööde terminid Erikrohvid  tavapärastest mörtidest erinevad mörtide või tavalisest erinevate töömeetoditega tehtud krohvid Kahekihiline krohv  koosneb kahest krohvikihist: nakke ja kattekihist Kattekrohv (viimistluskrohv)  väline krohvikiht millega saavutatakse krohvi lõplik välimus või täiendava viimistluse aluspind Krohvi majak ribad  krohvimise algfaasis täitekrohvi mördist tehtud mördi või muud juhtribad Krohvimine  pinnatöötlus viis kus mördaiga saavutatakse pinna soovitud siledus või välimus, krohvimisel võib olla ka kaitsev möju Korhvinurga tugevndus  nurga tugevuseks kasutatakse näiteks plastmassist või singitud terasperfolindist tooteid mis süvistatakse krohvi sisse või paigaldatakse krohvimisel Krohvivõrk  krohvi tugevndamiseks tavaliselt kasutatav perfolehtvõrk punktkeevitatud või põimitud terasvõrk või muu selleks otstarbeks sobilik võrk
Seinad Allikas: "Korteriremondi käsiraamat" Krohvipinna parandamine Parandamisel toksitakse maha nõrk või paiguti seina küljest lahti löönud krohv, praod kraabitakse puhtaks ja puhastatakse tugevakarvalise harjaga. Aluspinnast irdunud krohvist annab märku koputamisel kostev kõmisev heli. Tükkidena maha kukkuv krohv annab tunnistust krohvipinna alla sattunud niiskusest. Mahavarisenud krohvipinna kaudu satub aluspinda niiskust, mis põhjustab krohvipinna jätkuvat lagunemist. Krohvisegu koosneb sideainest, täiteainest, veest ja võimalikest abiainetest. Traditsiooniliselt on krohvimiseks kasutatud lubja ja liiva segu ehk mörti. Lubi- ja savikrohv annavad eheda, hingava ja looduslähedase pinna. Kipskrohv pehmendab siseruumide õhuniiskuse muutust:
Omadused: viskoossus, tihedus, kuivamisaeg, läige ja sobivus teiste värvidega 3. Tapeetide liigid ja omadused · Pabertapeedid- Õhukesed, pole vastupidavad tugevale hõõrumisele. Vinüültapeedid- Vastupidavad, kerge puhastada, tapeedil on mikroskoopilised augud, mille kaudu toimub õhu liikumine. · Tekstiiltapeedid- Väga eksklusiivne, esinduslik. Ei soovita kasutada kodudes, kus pereliikmetest on tolmule allergilisi inimesi, tapeet kogub endasse aja jooksul tolmu. · Metalltapeedid- Siledapinnalised, läikivad, kaetud õhukese metallikihiga, valgus-, pesu- ja tulekindlad. · Krobetapeedid- Kahekordne pabertapeet, mille kahe kihi vahel olevad puutükid loovad mustriefekti. · Klaaskiudkangas- Sobib kuivadesse ja niisketesse nuumidesse. Klaaskiudkangas on tule- ja niiskuskindlad. Kasutatakse pinna tugevdamiseks, pragude armeerimiseks, tuleohutuse suurendamiseks. 4. Põrandatasandussegud liigid ja omadused
veega eemaldada. Hoida lastele kättesaamatus kohas. Hoida tihedalt suletud anumas, jahedas ja kuivas ning kaitstuna külmumise eest. Värvikulu umbes 0.10 kuni 0.14 l/m2 ühele kattekihile, sõltuvalt aluspinnast, katmismeetodist ning pinna kvaliteedist. Säilitamine tihedalt suletud originaalanumas 180C juures: 12 kuud. Tooted ei ole keemiliste säilitusainetega, seetõttu tuleb avatud anum tarvitada ära nii kiiresti kui võimalik. Pilet 3 1. Pindade krohvimine kipsmördiga. Töökäik on sama nagu tsementkrohvimisel, kuid pind jääb siledam. Enne krohvimistööde algust peab aluspind olema puhas ja ühtlase niiskusega. Aknad, uksed ja plekkdetailid kaetakse kinni. Parema nakkuvuse saavutamiseks võib kasutada aluspinnale nakkedispersiooni. Segu valmistatakse vastavalt tootja juhisele ja segamiseks kasutatakse segistit või visplit. Krohvimiseks vajalikud tööriistad on kellu, hõõruti, liip, mördiprits, krohvinuga, anum krohvi
Värvide puhul saab rääkida nii objektiivsetest omadustest kui ka subjektiivsetest omadustest. Objektiivsed omadused on värvitoon; värvisus ehk kromaatilisus; värvi küllasus ehk eredus ja tuhmus; heledus ja tumedus ning akromaatilisus. Värvide teisi omadusi tajuvad inimesed erinevalt, seega on värvide soojus ja külmus; kergus ja raskus; lähedus ja kaugus ning värvide aktiivsus subjektiivsed omadused. Parimad värvid on need, mille koostises on enamus pigment. See muudab ka värvide hinna kõrgeks. Mida rohkem on värvi koostises täitaineid, seda odavamaks läheb küll hind, kuid koos sellega madaldub värvi kvaliteet. Värvi toon Valguse spekter sisaldab lõpmata palju värve, ainult inimese silma eristusvõime on piiratud. Inimene eristab spektris umbes 130140 tooni. Kõige kitsamas plaanis võib värvi tooni määratleda nimetusega: punane, sinine, valge
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Lubikrohv Referaat Vana-Võidu 2009 SISSEJUHATUS Lubikrohvi võib kasutada nii sise- kui välistingimustes. Enamus vanu paekivi- ja tellisseinu on krohvitud lubikrohviga. Lubjal ja liival põhinev helehalli tooniga krohvisegu on Eestis kasutatud juba sadu aastaid. Lubikrohvi võib kasutada ka niisketes ruumides, kuid päris veekindel see krohv siiski ei ole, seepärast näiteks vannitoapõrandad on soovitav katta plaatidega, kraanikausside pealispind tadelaktiga ( looduslik veekindel krohvisegu ). Kõige tavalisem lubikrohvi segu on vahekorras 1:3. Välistingimustes sobib kõige paremini traditsiooniline lubikrohv. Sisetingimustes sobib kõige paremini nn lubikrohv restaureerimistöödele. Lubjamört ja lubjavärv kivistuvad õhus oleva süsihappegaasi toimel. Lõplikult kivistunud
Valgamaa Kutseõppekeskus Maalri eriala Tapeedi liigid ja nende erinevused ja töötehnoloogiad Referaat Valga 2016 Tapeetide liigid: • pabertapeet • tekstiiltapeet • vinüültapeet • värvitav tapeet Spetsiaaltapeedi d: • metalltapeedid • looduslikud tapeedid • veluurtapeedid • disaintapeedid Pabertapeet Traditsioonilise ja levinuima pabertapeedi aluspõhi on kaetud valgust mitte läbilaskva värviga, mis varjab ka paberi koltumist. Tapeedi pealiskihile on trükitud (sageli ka sisse pressitud) muster. Kvaliteetsematel neist on kahekordne pealiskiht. Teadlik tarbija, kes pöörab erilist tähelepanu viimistlusmaterjalide keemilisele koostisele, peaks
Vett-hülgava krohvisüsteemi saamiseks tuleb enamikel juhtudel kasutada täiendavaid krohvilisandeid, mis on võimalik ainult tehases täpse doseeringuga. Kui krohvisüsteem koosneb ainult viimistluskrohvist tuleb rakendada täiendavaid kaitseabinõusid. Nendeks võivad olla: Kaitsta süsteemi fassaadvärvkattega või impregneeriga. Juhime tähelepanu, et ka siis kui süsteemile kantakse värvkate, on vajalik, et viimistluskrohv oleks vastavate lisanditega. Vastasel juhul ei ole krohv vett-hülgav. Enne viimistluskihi pealekandmist kanda aluspinnale sobiv eelkiht, mis vähendab aluspinna kapillaarimavust. Krohvisüsteemi veekindlus sõltub ka pragudest. Vett-hülgavaks võib krohvsüsteemi nimetada alles siis, kui süsteem on koostatud vastavalt normidele ning tal ei esine peale krohvisüsteemi kuivamisaja lõppu pragusid. Praod alandavad süsteemi veekindlust. Mida nõrgem on süsteem, seda halvem on pragude tõttu süsteemi veekindlus
3. Lae värvimine................................................................................................... 8 2.2. Seinad....................................................................................................................... 9 2.2.1. Kasutatava toote omadused ja kasutusnõuded..................................................9 2.2.2. Ettevalmistused tööks..................................................................................... 10 2.2.3. Krohvimine..................................................................................................... 10 2.2.4. Seinte pahteldamine........................................................................................11 2.2.5. Ettevalmistused tööks..................................................................................... 12 2.2.6. Pahteldamine...................................................................................................12 2.2.7
välismõjude eest;konstruktsioonide pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks konstruktsioonide muutmine ilusamaks Kõik viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma: värvmaterjalid-. See võib olla värviline või värvitu. Värvaine kantakse pinnale vedelas olekus.Värvmaterjal kuivab ja kivistub. Nii tekitab see viimistluskihi kleepmaterjalid- rullmaterjal, mis kleebitakse viimistletavale pinnale. Näiteks tapeet vooderdusmaterjalid-plaatmaterjal. Need on kas jäigad või pooljäigad plaadid. Viimistletavale pinnale kinnitatakse need: liimi, mördi või kruvide abil Viimistlusmaterjalide kirjeldus Liime kasutatakse ehitustel sideainena värvides ja pahtelsegudes, õhukeste kleepmaterjalide pinnale liimimiseks, tahkete materjalide kokku liimimiseks Pigmendid on peened värvilised pulbrid. Nendega antakse värvisegudele vajalik värvus Lakiks nimetatakse viimistlusmaterjali, mis koosneb
8.pigmendi ülesanne 9.sideaine ülesanne 10.värvide liigid (5) 11.Tapeetide tüübid (3) 12.pahtelsegude ülesanne 13.pahtlite liigid(4) 14.Aknakittide jagunemine(2) 1. tarindite kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest, Tarindite pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks, traindite muutmine kenamaks 2. värvmaterjalid, kleepmaterjalid ja vooderdusmaterjalid 3. Värvides ja pahtelsegudes sideainena 4. sideainest,lahustist abiainetest ja pigmendist 5. lakkides puudub pigment 6. värvide lahhustamiseks ja neile töödeldavuse andmiseks ja teisalt koostisosade kõvastumise takistamiseks. 7. 8. 9. Sideaine moodustab kelme, mis kinnitub alusele 10. Alküüdvärvid,Lateksvärvid,Epoksüvärvid,Lubivärv,Silikaatvärvid 11. paber, riie, klaaskangas 12. pinna lõplik silumine 13.Õlipahtel, sünteetilised pahtlid, mineraalsete sideainetega pahtlid 14.Õlikittid ja mastiksid
· Värvide kaitsev toime, vaatamata nende õhukesele kihile, on märkimisväärne. Teisalt projekteerides viimistlusena värvikihti, tuleb arvestada tema uuendamise vajadusega ehitise ekspluatatsiooni käigus. Värvikihi üheks tähtsaimaks omaduseks on nake aluspinnaga. · Värvid koosnevad sideainest (ühest või mitmest), lahustist, abiainetest ja pigmendist. · Lakkides puudub pigment. · Kui värvid on läbipaistmatud ja katavad pinna tekstuuri, siis lakkidega saab läbipaistva või läbikumava läikiva või mati pinna. Lakid ja värvid peavad: · Moodustama õhukesi püsivaid kilesi; · Olema dekoratiivsed; · Võimaldama aluspinnal hingata; · Olema sobivalt valitud temperatuuripaisumistega alusmaterajli suhtes; · Omama häid kattevärvi nakkeomadusi aluspinnaga (adhesioon);
*Eemaldada varempaigaldatud juhtlaua juba viimistletud pinnalt kergelt koputades ja paigaldada selle teisele küljele. *Juhtklauaserva järgi tuleb nurgale määrida mörti ja siis siledaks hõõruda. *Juhtlaud eemaldadakse ja parandatakse vead; *Niisutada nurka ja hõõrukit kergelt edasi-tagasi liigutades teha kumenurk; *Nurga faasimiseks juhtlaud asetatakse väikese tagasiastega ja lõigatakse nurk maha ja poolhõõrukiga tehakse nurk siledaks; Avakülgede krohvimine *Seinte krohvimisel tuleb viimistleda akna- ja ukseavad. *Avakülgede krohvi defektid hakkavad eriti silma, seetõttu tuleb neid eriti hoolikalt viimistleda. *Avakülje kalle peab olema kogu hoones ühtlane. *Paigaldatakse raamsabloonid või juhtlauad; *Kantakse avakülgedele mördikihi ja tasandatakse see, toimingut tuleb korrata nii kaua, kuni avaküljed on lõplikult mördiga täidetud ja tasandatud. *Hõõrutakse avaküljed siledaks ja kontrollitakse pinnad rihtlatiga.
Üldjuhul värvitakse 1 kiht päevas, sageli värvi segades. Lubjal põhinev kaseiinvärvi retsept: 1 kg lahjat kohupiima 1l külma vett 1,5 kg kustutatud lupja Puitpindade värvimiseks lida 1l värvi kohta peene joana pidevalt segades 25 ml linaõlivärnitsat. See muudab värvi elastsemaks. Nii saab kaseiintempera, mis sobib kasutamiseks ka välistingimustes. *Kehvasti värvitud ala pärast parandada ei saa. Akrüülvärvid: Akrüülvärv kuulub vesivärvide perekonnda. Akrüül on sünteetiline plastvärv. Toonid on eredad ja silmatorkavad ning tänu oma keemilisele koostisele on akrüül ka elastne, heade katteomadustega ning mittepleekiv. Akrüüli saab veega lahjendada, kui ainult enne peale kandmist. Õhukesed ja keskmise paksusega värvikihid kuivavad 5-30 min ja neid võib koheselt pelae kuivamist üle maalida. Akrüülvärvid võivad olla nii pärlmuttertoonidega, neoontoonidega, metalsed jne. Maalipinnaks kõlbab peaaegu
· madala difusioonitakistusega ehk "hingav" materjal · kõrge termaalmassiga ehk akumuleerib sooja · madala tasakaaluniiskusega ehk konserveerib teisi materjale · madal difusioonitakistus aitab siduda õhust saasteaineid Erinevad krohvi tüübid Savikrohv on naturaalne siseviimistlusmaterjal, mis koosneb looduslikest materjalidest - sideaine savi; täiteaine liiv. Põhilised krohvitüübid on: - ookerpunane savikrohv - sinakashall savikrohv - dekoratiivne krohv Eesti punane - dekoratiivne krohv Sahara kollane - dekoratiivne krohv Antiikvalge (õle lisandiga) - dekoratiivne krohv Thosa valge Lubikrohv on naturaalne viimistlusmaterjal nii sise- kui välitöödeks. Koosneb looduslikest materjalidest - sideaineks lubi; täiteaineteks liiv, purustatud lubjakivi. Põhilised krohvitüübid on: - traditsiooniline lubikrohv (1:1) - lubikrohv (1:3) - marmor-lubikrohv Tadelakt on traditsiooniline Maroko krohvimistehnika. Spetsiaalsete hüdrauliliste omadustega
Tööriistad saab pesta kuuma vee ja pesemisvahenditega. Kulu hööveldatud puitpinnale 150-200 g/m2 või 4-6 m2/kg. Saetud puitpinnale kulu 2-3 m2/kg. 2. Liimvärv: Värv on elastne, ning sobilik pindadele, kus on vajalik saavutada pragudeta pind. Sobib ka reljeefsetele pindadele või ornamentidele, mida on vaja hiljem võib-olla värvist puhastada. Värvi saab vajadusel sooja veega leotades pinnalt uuesti maha pesta. Aluspinnaks võib olla kipsplaat, tapeet, krohvid või kivi. Puidule värvi ei soovitata, kuna tal puudub vajalik elastsus ning puidu ,,mängides" hakkab see pudenema. Odav, ei sisalda mürgiseid lisandeid, kauni säraga, hingab, kuivab kiiresti, veepõhine ja katab ühe kihina. Värv on pühkimiskindel, kuid mitte pestav, mistõttu sobib kõige paremini lagede värvimiseks kuivades siseruumides. Ei ole kulumiskindel ega talu vett. Raske üle värvida, sest vana värvikiht lahustub
pindade silumine ja kaitsmine välismõjude eest). 18. Milline vahe on segamördil ja lihtmördil? Lihtmörtidel on ÜKS AINE ja segamörtidel on KAKS AINET. 19. Värsket mörti iseloomustavad omadused? PLASTSUS JA VEE HOIDVUS. 20. Kivistunud mörti iseloomustavad omadused? TUGEVUS JA NAHKEKIVIDEGA. 21. Mörtide seguvahekord? 1:1,5 : 6 (tsement, lubi, liiv). 22. Nimetada müürimörte ja nende olulisi omadusi. SEGAMÖRT, SAVIMÖRT, TSEMENTMÖRT. 23. Kuidas toimub krohvimine? 24. Millised omadused on olulised erinevatele krohvimörtidele? Vajalik plastsus ja vee pidavus, tugevus pole oluline. 25. Nimetada dekoratiivkrohve. Pesukrohv ehk terrasiitkrohv, killustik-, raid-, pritskrohv, pritsmarmor, stukk. 1.SISSEVISKE KIHT (nakkekiht) 2.PÕHIKIHT (kasutatakse jäigemat segu) 3.TASANDUSKIHT (peeneteraline, saavutada ühtlane ja sile pind). SOOJA- JA HELIISOLATSIOONI MATERJALID. 1. Kuidas jaotatakse materjalid kasutatava tooraine järgi? 2
materjal tagasi oma esialgse kuju. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne. Plastsus. See on ka materjali omadus koormise mõjul ilma pragunemiseta deformeeruda. Vahe elastsusest on see, et peale koormise eemaldamist ei võta materjal 19 tagasi oma esialgset kuju. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud – savi, mört, pahtelsegu jne. Kuivamise või kivistumise järel kaotavad nad oma plastsuse. Püsiva plastsusega on mitmed metallid – vask, alumiinium jne. ------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Nimeta ehitusmaterjalide mehaanilisi omadusi. 2. Mille ehitamisel on oluline arvestada hõõrduvust? 3. Mille ehitamisel on oluline arvestada kuluvust? 4. Nimeta elastseid materjale. 5
.......................... LK.7-12 LK.6 Kui pahtlit ostma minna, tuleks teha kindlaks pinna suurus ja valida vastav pahtel või segu. · Aluspahtel: konarused ja augud. Selle abil teha sein sirgemaks. · Viimistluspahtli kasutamisel peaks lõpptulemus olema tasane pind, mida võib värvida. Viimistluspahtlit tuleb kasutada siis, kui pinnas on mõned praod, kuid on siiski tasane. · Krohv: suurte aukude täitmiseks. Kips väiksemate aukude täitmine. Pane tähele! · Kui sa ei ole kogenud pahteldaja, jälgi pakendil olevat õpetust. Kui juhist ei järgita, võib tulemus oodatust erineda. · Valesti valitud pahtel võib hakata pragunema. · Köögis tuleks kindlasti töödeldav pind hoolikalt puhastada, sest tavaliselt puudub seal korralik õhutussüsteem, mistõttu on seinad rohkem rasvunud. · Puhastamiseks võib kasutada nõudepesuvahendit
puhul. Löögitugevus:iseloomustab materjali vastupiavust dünaamilistele koormustele. Proovikeha purustatakse lööbi abil. Elastsus:omadus koormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormuse kõrvaldamist võtta tagasi esialgne kuju. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit. Plastsus:kormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemata ja koormuse kõrvaldamisel säilitama deformeeritud kuju. Need materjalid on hästi vormitavad. EM plastsus võib olla lühiajaline( savi, mört, pahtelsegu) või püsiv( vask, alumiinium). Haprus: omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Ataõmbetugevus on tunduvalt väiksem kui survetugevus( kivimaterjalid, malm). Muud EM omadused: Keemiline püsivus: võime mitte kaotada omadusi mitmsesuguste keemiliste ainete mõjul.EM võivad kahjustada happed, leelised, soolad, gaasid, jne.Keemiliselt agressiivses keskkonnas tuleb kasutada keemilselt püsivamaid materjale või katta need
ning ei kahjusta tervist. Looduslikud värvid sobivad hästi allergikute ning astmaatikute kodudesse. [9] Selliste värvide ülejäägid võib komposti hulka lisada ning lagunedes ei jää neist keskkonda koormavaid jääke. Nende tootmine on keskkonnasõbralik ja energiasäästlik ning laseb peale kantaval pinnal hingata. [2] Enamasti on looduslikud värvid umbes 4- 5 korda odavamad võrreldes poe värvidega. Neid värve saab segada vastavalt vajadusele ja maitsele ning komponendid (kriit, pigment, booraks, vesi) va. kohupiim säilivad igavesti, vastupidiselt poevärvidele, mis kuivavad ja hakkavad kooruma seistes. Lisaks saab nendega edukalt tekitada tubadesse, mööblile või millegile muule ajaloo hõngu. 2 Värvi variatsioonid 2. Kohupiimavärvid 1.1. Kaseiin ehk kohupiimavärv Kaseiinvärv on traditsiooniline värv seinte (Pilt 1) ja lagede viimistlemiseks kuivades ruumides
Põhimõtteliselt tuleks sobiv lahjendus iga aluspinna jaoks kohapeal valida. Võimalik on nt vee hulka väikeste koguste võrra ka suurenda. · TOONIMINE Värvi on võimalik toonida kuni 10% sisalduseni kõigi Kreidezeit värvimuldade, mineraal- ja spinell-pigmentidega. Olemas on ka toonide näidistabelid. Teiste pigmentide kasutamisel peab jälgima, et need oleksid aluselises keskkonnas püsivad. Pigmendid hõõruda enne värvile lisamist väikese koguse veega ühtlaseks pastaks. Pigment on soovitav lisada otse värvi tegemiseks kasutatavasse vette. Hiljem saab tooni korrigeerida ka väikese koguse pigmendipasta otse värvile lisamisega. · KUIVAMISAEG TOATEMPERATUURIL Uuesti ülevärvitav ca 8 tunni pärast. Lõplikult kuiv ca 24 tunni pärast. · KULU 1. keskmiselt imavad aluspinnad: (nt pabertapeet, kipsplaat) ca 145 g värvipulbrit m 2 ja ühe kihi kohta 2. tugevalt imavad aluspinnad: (nt savi- ja lubikrohvid) ca 200 g värvipulbrit m 2 ja ühe kihi kohta
ning sisetingimustes ka kips- ja savikrohvid. Neid saab eri moel modelleerida tänu sellele, et krohvi on võimalik peale kanda nii õhukese kui ka paksu kihina. Modelleerimisel on levinuim vabakäetehnika ehk "kindakrohv": krohvikiht kantakse pinnale suhteliselt paksu kihina ning seejärel kujundatakse pind ebaühtlaselt reljeefseks, "lainetavaks"; vahel jäljendatakse ka aluspinna vorme, nagu see vanal ajal kombeks oligi. Samuti kasutatakse tavakrohvide puhul viltimistehnikat, kus krohv kantakse aluspinnale ja pind tõmmatakse ühtlaseks ja siledaks. Mõne aja möödudes, segu tardumise faasis, hõõrutakse pind märja käsnaga ringikujuliselt üle  selle tulemusena muudetakse viimistlus "käe jäljega" veelgi elavamaks. Sellist silekrohvi tehnikat on kasutatud palju vanalinna arhitektuuris. Märga krohvimörti on võimalik harjata (nn "antiikkrohv") või struktureerida erinevate mustritega struktuurrullide või pahtlilabidate abil
Järvamaa Kutsehariduskeskus Üldehitus ÜE-2 Germo Klaas Rehveraat MAROKO KROHV Juhendaja: Peeter Savisaar Paide 2010 Tadelakt on traditsiooniline Maroko krohvitehnika. Spetsiaalse lubi kantakse õhukese kihina pinnale ja tihendatakse kiviga. Pind jääb pärast oliiviõliseebiga katmist ja poleerimist läikiv ja väga tihe. Kõige huvitamaks küljeks on selle krohvi juures veekindlus. Marokos krohvitakse Tadelaktiga tüüpiliselt näiteks vannid, valamud, seinad, põrandad, lauapinnad ja keraamilised vaasid. Vannitoas
Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide valmistamisel otstarbekas kasutada odavamaid sideaineid. 54) LUBIMÖRT kasutatakse kuivemates kohtades. Lubimört on hästi töödeldav ja rahuldava tugevusega. Lubikrohviga 55) kaetud seinad annavad hästi niiskust välja. 56) LUBI- KIPSMÖRT leiab kasutamist peamiselt lagede ja puitpindade krohvimisel. Lae krohvimisel on tähtis, et mört kiiremini tarduks, ega vajuks laest lahti. Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini. 57) TSEMENT- LUBIMÖRT kasutatakse niiskemates kohtades ja seal, kus krohvilt nõutakse suuremat tugevust. 58) TSEMENTMÖRT kasutatakse peamiselt hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja juhul kui krohvikiht hiljem asub vees. 59) 33. Kuivsegud, pesukrohv, tehismarmor 60) KUIVSEGUD- Valmis ehitussegud, milledes puudub ainult vesi. Kuivsegusid turustatakse paberpakendis
Standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. (lühiajaline  savi, mört  või püsiv  vask, aluminium  plastsus) Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, millede tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest (enamik kivimaterjale, malm jne). 4. Puidu omadused niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur Niiskus 1. vabaniiskus puu soontes ja rakuõõntes, kuivamisel eraldub kiremini 2
Plastmass  Deform om * jäik  säilit oma kuju kõrgel temp. * pooljäik  tek suur jääv deform, mis taandub, kui sulatada. * pehme  pehme, suure pikenemisega, väheste jäävate def-ga. * elastne  pehmed, elastsed, def taanduvad kiiresti. Püsivus  elastsed, löökkoormusi taluvad pragunemata, paljukordseid painutusi, tug väh temp tõustes ja väh-s, om parandat lisandite lisamisega. Koostis ja valm  polümeer + täiteaine + plastifikaator + stabilisaator + pigment. Puudused  suur voolavus, suur temp pais koef, madal kuumakindlus, põlev, väike kõvadus, toksilisus, vananevus. Muud om  soojaisol om on head gaas ja vahtplastidel. Soojamahtuvus. Temp pais koef. Löögikindlus. Optilised om. Vananevus sood UV kiired ja niiskus. Veeaurupüsivus on suur. Liigitus  kasutusala järgi: Klaasplastid (klaastekstoliit jne.), Puitplastid (puitkiud, puitlaast jne plaadid),
kividega. Plastsus iseloomustab mördi töödeldavust (paigaldatavust ja silutavust). Eriti tähtis on plastsus krohvimörtide puhul. Mördi plastsust kontrollitakse standardse koonuse mörti vajumise sügavuse järgi (cm-tes). JOONIS 9.2.1. Mördi plastsuse määramine Erinevatelt mörtidelt nõutakse järgmist koonuse vajumist: *tellismüüritise mört 9...13cm, *paekivimüüritise mört 4...6cm, *raudbetoondetailide monoliitimise mört 3...4cm, *krohvimört 8...13cm. Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Plastifikaatoriteks nimetatakse orgaanilisi pindaktiivseid aineid, mis parandavad mördi töödeldavust. Kuna mördis puudub jämetäitematerjal, siis on täitematerjali terade üldpind suurem kui betooni puhul ja sideainet kulub selle katmiseks rohkem ja mört vajab sideainet rohkem kui betoon. Mörte võib valmistada märksa madalama tugevusklassiga sideainest.
peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Elastsuspiiri ületamisel tekivad juba jääv-deformatsioonid. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört, pahtelsegu jne).Püsiva plastsusega on mitmed metallid (vask, alumiinium jne). Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, millede tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest. 3. Ehitusmaterjalide termilised omadused Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
