1140.Taanlased ja saksid ristisõjad Berthold alusts 1198 Liivlaste vastu, sest: 1)Hamburgi-Bremeni peapiiskop nõudis 2)Kaupmehed pooldasid seda 3)Kiirendas ristiusustamist Albert uus piiskop. Tegi eliitväeosa- Mõõgavendade ordu 1208.Ristisõdijad Eestis 1210.Ümera lahing(võit) 1212.vaherahu 1217.Madisepäevalahing(kaotus) 1219.Taani(VoldemarII)Eestis 1220.Rootsi eesti vastu 1227.langes Saaremaa viimasena Kaotus sest: 1)ülekaal vastastel(relvad,in,väljaõpe) 2)eestlased ei olnud valmis plaanipära Steks rünnakuteks,vaid üksik rünnakuks 3)vaenlased ei pidanud kinni lepetest 4)liitlasi polnud Taanile-Harjumaa,Tallinn,Rävala Riia-Läänemaa,Saksa-Kesk-Eesti Vakusepidu-vasall kohtub oma talupoeg Himus-kindla suurusega andam Danzingi kongress-moodustati 1397,peale Tartu vallutamist Saksa-Ordu tahtis sõltumatut võimu Maapäev-Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine (majandus,poliitika,tülide lahendus) 1478.a.venelased Novgorodi vallutasid Linnl...
Ajalugu Vana-Liivimaa-keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki -maaisandat Eestimaa hertsogkond-Taani kuninga valdus Põhja-Eestis, mille ta müüs 1346 peale Jüriöö ülestõusu ordule 19 tuh. hõbemarga eest Rüütelkond-vasallide seisuslikud korporatsioonid Kümnis-1/10 talu saagist põhikoormisena Hinnus-n kindel naturaalmaks Vakused-u. 100 talust koosnevad maad eestlastest vanemate juhtimisel eeskätt maksustusühikuna. Kodukariõigus- Adrakohtunik Adratalupoeg
Burgundia hertsogi võitmine viis Prantsusmaa ühendamise lõpule. Inglismaal jätkus aga aastakümneid Rooside sõda Lancasteri ja Yorki suguvõsa vahel 1455-1485. Henry VII Tudorist saab kuningas ja kuna kõrgaadel on kodusõjas nõrgenenud, ei ole tal raskusi oma trooni kindlustamisel. Saksamaa XV sajandil hakati Saksamaad kutsuma Saksa Rahva Püha Rooma riigiks, aga reaalset keskvõimu seal polnud. Keisrit valisid seitse tähtsamat maaisandat ehk kuurvürsti (3 piiskoppi, 4 suurfeodaali). Keisritel oli erinevate aadlisuguvõsade käes, enamasti kasutati seda isiklikue pärusvalduste laiendamiseks. Ida-Euroopa Mongoli-tatari khaan Batu-khaan vallutas enamuse Vene vürstiriikidest (va Novgorod). 1240 algas Venemaal nn tatari ike. Kuldhordi khaaniriik. Lubasid vürstidele autonoomiat ja õigeusu kirikut kuid nõudsid andamit ja valitsemiseks volikirja (jarlõkki). Selle keskel tugevnes Moskva vürstiriik. Kulikovo lahingus
kaubanduses olid neil mitmed eelised, sest nad valmistasid käsitööd, mis vajas suuremat füüsilist jõudu ning polnud luksusesemeid valmistav. Tänu ristisõjale hakkas Eesti aladel arenema linnakultuur, mis pani aluse tänapäeva linnade tekkele ning mis on suur muutus võrreldes eelneva ajaga. Kui aga peaaegu sajand peale vabadussõjas lüüasaamist otsustas Taani kuningas müüa oma Põhja-Eesti alad Saksa ordule, kartsid senised vasallid uut maaisandat ja eestlased püüdsid võimuvõitluse vahekorras hoopis vabadust taastada. Nii alustasid eestlased 1343. aastal Jüriöö ülestõusuga, kus püüti tappa kõik sakslased. Ülestõus aga ebaõnnestus, eestlaste juhid tapeti ning ordu sai Põhja-Eesti tegelikuks peremeheks. Selle sündmusega hukkus talurahva jõukam ja teovõimelisem osa, väikevasallid vaesusid: sotsiaalne koosseis ühtlustus. Peale Jüriöö ülestõusu tekkis Eestisse pärisorjus.
koletis." Seda kuuldes läksid suur koletise sinised silmad suurekes ja säravamaks. "Nimelt sina, minu kurb suur koletis, sa oled väga ainulaadne koletis.sinusuguseid suuri koletisi on maailmas väga vähe ja sa peaksid selle üle just uhkust tundma. " Seda kuulates oli suur koletis õudselt rõõmus. Ta hüppas õhku, tegi kukerpalli ja prantsatas rõõmust maha tagasi. Suure koletise silmad helkisid rõõmust aja ta tänas Maaisandat kogu südamest. Maaisandal oli rõõmus meel, et sai kedagi aidata ning ta vajus jälle sügavasse unne. Sellest päevast peale oli suur koletis alati õnnelik. Ta logeles iga päev oma järve ääres ja enam ei kiusata teada sest koletis sai lõppuks aru mis on tõesti tähtis. Nüüd mängib ta iga päev peitust oma uute sõppradega. Kuigi ta teab et ta leitakse alati ülesse esimesena ei muuda see mõte teda enam kurvaks. .
hulgas, pärit endiste vanemate suguvõsast, neiloli läänikiri, kirjas olid õigused ja kohustused. Põgenenud talupoegi otsisid taga adrakohtunikud. Linna tunnus- linnaõigus see on linna õiguslik korraldus. Andis suure omavalitsuse linna probleemide lahendamisel. Linnavõimu tähtsam võimuorgan- raad, kuhu kuulusid raehärrad, kus olid tavaliselt kaupmehed. Mõjukaim raad. Bürgermeister( 4) moodustasid rae juhatuse, raehärrad kuulusid. Rae võimu piiras üsna veidi vaid maaisandat esindav linnafoogt. Linnade elanikkond koosned kaupm. Kästitööl. Ja arvukast kodanikuõigusteta, vabast alamrahvast. RAE ÜL. : jälgida linna tulusid kulusid, soodustada majandustegevust, hea kord, pidi hoolitsema vaeste eest(vaestemaja) SUNNISMAISUS Teatud omavalitsus ja õigus vallasvarale. Eestlased osalesid maakaitses ja olid endiselt relvastatud rahvas. Talurahvas ei sulanud ühtseks halliks massiks, vaid säilitas sisemise diferentseerituse, varanduslikud ja õighuslikud erinevused
(lk.70) – austus esivanemate hingede vastu. 11. Kuidas valitseti keskaegset linna? (lk.75) – Linnaõigus – saadi maaisandaalt, tagas linnakogukondnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevat keskkonnast. Lübeki linnaõigus, Riia õigus, Piiskopiõigus. Võimuorganiks oli raad, mille liikmete arv oli linnati erinev, lisaks kuulusid sinna ka hürgermeistrid (moodustusid juhatuse), sündik (jurist, tundis hästi seadusi). Rae liikme seisus oli eluaegne. Maaisandat esindas rae juures linnafoogt. Rae ülesanded: sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, kaubanduse ja käsitöö soodustamine, linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine, vaeste ja haigete ülalpidamine, raad oli ka kõrgeim kohtuvõim linnas. 12. Mõisted: gild, tsunft, skraa, seek, agul.- gild – jõukas kaupmees. Suurgild – jõukamate kaupmeeste ühendus. Tsunft – ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing
Keskaeg Eestis 1227.aasta Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpp 1558.aasta Liivi sõja algus. Keskaja alguseks loetakse Eesti ajaloos 1227. aastat, mida loetakse Eesti Muistse Vabadusõja lõpuks. Selle sündmuse tagajärjel jagati Eesti ala maaisandate vahel, keda enne Jüriöö ülestõusu oli 4. Maaisandad jagasid osa oma valdusi läänimeestele e vasallidele. Vastutasuks kohustus vasall maaisandat ustavalt teenima, pidi maksma teokoormist eest. Lääni võis saada igaüks, kes oli lojaalne ja piisavalt jõukas. Vasallide side oma läänivaldustega oli alguses üsna nõrk. Enamik vasalle elas maaisanda linnuses ja külastas oma valdusi paar korda aastas. Peeti ühiseid söömaaegu talupoegadega vakusepeod. 1315. aastal oli Liivimaal ränk näljahäda; Taani kuninga vasallid said Valdemar-Eriku lääniõiguse (lääni pärandamine isalt pojale). 1329
Jüriöö ülestõus 1343-1345 a. Plaaniti kukutada taanlaste ja sakslaste võim,kuna talurahva olukord halvenes, koormiste kasv ja uute mõisate asutamine. Ülestõusnuteks olid talupojad umbes 10 000 meest.talupojad kaotasid ja alistusid. 8. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. Õpik lk. 90-119, 132-135 Läänikorraldus maad olid jagatud maaisanda poolt läänideks,lääni omanik oli kohustatud toetama sõjaliselt maaisandat,talupojad olid maksukohuslased läänimehe ees,esimese koormisena kehtestati kirikukümnis.Mõisate rajamine-mõsad olid peamiselt rajatud peatumispaigaks maksukogumiseks. Sunnimaisuse ja teoorjuse kujunemine-talurahvas oli algselt isiklikult vaba aga see muutus Jüriöö ülestõusu järel,kus hakkas välja kujunema sunnimaisus ja pärisorjus. 9. Keskaegsed linnad Eestis: linnade valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. Eestlased linnades
katse ebaõnnestuvat. Soome tähtsaimaks linnaks oli keskajal Turu. Ülejäänud Eesti linnade elanike arv oli umbes tuhat (Adamson, Valdmaa 1999: 46). Linna valitses raad. Näiteks Tallinna raad koosnes algul 24 liikmest, kellest pooled valitsesid ühel, pooled järgmisel aastal. Hiljem kujunes rae suuruseks 14 eluaegset liiget, lisaks neli bürgermeistrit ja linnasündik seadusetundjana. Rae võimu piiras üsna veidi vaid maaisandat esindav linnafoogt. Linnade elanikkond koosnes kaupmeestest, käsitöölistest ja arvukast kodanikuõigusteta, kuid isiklikult vabast alamrahvast. Linnade sanitaartne seisund oli jäle: solk heideti otse tänavale ning näiteks Tallinna kaevudesse tuli vesi maa-aluseid torujuhtmeid pidi linna vallikraavist, mille ääres karjatati linna karja ja kuhu voolasid linna heitveed. Sageli ründasid linnu taudid. Suremus linnades oli suur ja uute elanike pideva lisandumiseta poleks nad saanud püsida
1980) on ajaloolane Sulev Vahtre. Vana-Liivimaa valitsemine 1. Vana-Liivimaa poliitiline ülesehitus a. Stensby leping (1238) reguleeris konflikti Liivi ordu ja Taani kuninga vahel: · Paavsti nõudmisel tagastas ordu Taanile Põhja-Eesti. · Taani kuningas andis ordule tagasi Järvamaa tingimusel, et see ei raja sinna linnuseid. b. Vana-Liivimaa keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki maaisandat: · Eestimaa hertsogkond Taani kuninga valdus Põhja-Eestis, mille ta müüs 1346 peale Jüriöö ülestõusu ordule 19 tuhande hõbemarga eest. · Tartu piiskopkond. · Saare-Lääne piiskopkond. · Kuramaa piiskopkond. · Riia peapiiskopkond. · Liivi orduriik. 2. Maaisandad ja läänimehed a. Maaisanda domeen kogu talupoegade poolt haritav maa: · Saadud tuludest kaeti valitsemiskulud ja isiklikud väljaminekud. b
kapitalistliku ,,Ajutise Valitsuse" ja ,,reeturlike" mõõdukate sotsialistlike parteide suhtes radikaalsemaks. Ometi ei tahetud võimule ainult ühte parteid, kuid kuna bolsevikud olid ainsad, kes suutsid otsuseid vastu võtta, just selle nad said. (Malia 1984). Leninit ei huvitanud, kas valijate enamus on tema seljataga ja referendumil ei oleks nad täielikku enamust saavutanud. Tema arvamus oli, et kui pärast aastat 1905 suutsid Venemaa valitsemisega hakkama saada 130 000 maaisandat, siis 240 000 bolsevikku tuleb sellega raskusteta toime. Eriti kui nad teevad seda vaeste huvides rikaste vastu, seistes paljude eest vähemuse vastu Rogger (1983). Vajakajäämised arvudes tehti tasa enesekindlusega ja erilise usuga oma ettevõtmise edusse (Laqueur 1987). Bolsevikud võtsid otsused õigel ajal vastu, kuna nad ei hoolinud vene rahvast. Nende ees terendas ülemaailmne kommunistlik revolutsioon, kus Venemaa oli nende jaoks lihtsalt
(1 vakk=100 talu) Vesse Saarlaste vanem Jüriöö ülestõusu käigus must surm- katk, mis viis tollal kõikjal Euroopas hauda kolmandiku rahvast. teoorjus- talupoegade kohustus teha mõisas tööd kuni 4 päeva nädalas sunnismaisus - paiksus kodukariõigus kodus karistamise õigus raad - Keskaegset linna juhtis raad koos 4 bürgermeistriga gild kaupmeeste klubi tsunft käsitööliste klubi bürgermeister - raeliige linnafoogt piiras rae võimu. Esindas maaisandat. linnaõhk teeb vabaks ehk 1 aasta ja 1 päev talupoeg sai linna kodanikuks kui oli nii palju indulgents patulunastuskiri maapäev kauge eelkäija riigikogule Von Plettenberg viimane tugev ordumeister 1517 -. alustas Martin Luther Saksamaal reformatsiooni ehk usupuhastust. 1535 - Esimene säilinud eestikeelne trükis Wanradt ja Koelli luterlik katekismus ()osaliselt säilinud 11 lehte ). pildirüüste pühakujude kummardamine keelati ja need hävitati.
· Viis Prantsusmaa ühendamise lõpule. b. Rooside sõda Inglismaal (1455-1485) verine kodusõda valitseva dünastia 2 haru vahel. · Lancasterid (punane roos) ja Yorkid (valge roos). · Lõpuks võitis trooni endale punase roosi kauge sugulane Henry VII Tudor (1485-1509), kes suutis riiki kindlalt valitseda. 7. Saksamaa killustatus (Saksa Rahva Püha Rooma kirik). a. Tugeva keskvõimu puudumine: · Keisri valisid 7 tähtsamat maaisandat (kuurvürsti), kelle huvides oli sõltumatuse säilitamine. b. 1356 kinnitas keiser Karl IV nn kuldbullaga suurfeodaalide õigused, tõendades Saksamaa poliitilist killustatust. 8. Ida-Euroopa a. Tatari ike Venemaal: · 1237-1240 vallutas Mongoli-tatari väejuht Batu-khaan enamuse Vene vürstiriike (v.a. Novgorod). · Kiievi langemine 1240 tähistas Vene riikide sõltumatuse lõppu.
Keskaja lõpul külad ja külakogukonnad vasallide, mõisahärrade org-ks. Liivi- ja Eestimaa jagati osadeks maaisandatega – väikesed feodaalriigid (Harju-Viru, Tartu piiskop, Saare-Lääne pk, Liivi Ordu). Ilmaliku võimu kehastuseks Liivi ordu koos ordumeistriga. Piiskopkonnad tekkisid 12-13. sajandil. Piiskoppidel lisaks vaimulikele ül-tele ka väikeriikide ilmalikud valitsejad. Linna korraldas linnaõigus (Lüübeki ja Riia). Linna võimuorganiks raad. Maaisandat esindas rae juures linnafoogt. Ka kodanikkond osales linnaelus. Hansapäevadel kooskõlastati linnade vahelist tegevust. Läänistus tähend valitseja võimu deleg-st läänimehele (koormised, korrakaitseül). Terr- teks rüütlikorporatsioonideks koond vasallid lahend küsimusi meespäevadel. Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid eraldi esindajate koosolekul – linnapäevadel. Al 1421. Valgas ja Volmaris maapäevad. Küla oli keskajal maksuringkong, mille raames nõuti andameid ja
algul 24 liikmest, kellest pooled valitsesid ühel, pooled järgmisel aastal. Hiljem kujunes rae suuruseks 14 eluaegset liiget, lisaks neli bürgermeistrit ja linnasündik seadusetundjana. Kui keegi rae liikmetest suri, valis raad ise tähtsamate kaupmeeste seast endale uue eluaegse liikme. Raad valitses linna kõigi elualade, isegi kodanike isikliku elu üle. Raad oli ühtlasi linnakohtuks, edasi sai kaevata tähtsaima hansalinna Lübecki raele. Rae võimu piiras üsna veidi vaid maaisandat esindav linnafoogt. Linnade elanikkond koosnes kaup-meestest, käsitöölistest ja arvukast kodanikuõigusteta, kuid isiklikult vabast alamrahvast. Viimase pidev juurdevool oli linnadele elulise tähtsusega. Linnade sanitaarne seisund oli jäle: solk heideti otse tänavale ning näiteks Tallinna kaevudesse tuli vesi maa-aluseid torujuhtmeid pidi linna vallikraavist, mille ääres karjatati linna karja ja kuhu voolasid linna heitveed. Muidugi oli
Valois'de valitsejadünastia positsiooni tugevdas veelgi saja-aastase sõja võit. Inglismaal algas aastakümnetepikkune kodusõda valitseva dünastia kahe haru vahel, sest mõlemad tahtsid troonile saada. See troonivõitlus on saanud nimeks Rooside sõda (1455-1485), sest vaenulike perekondade vapikaunitusteks olid punane ja valge roos. Lõpuks sai siiski troonile punase roosi esindaja. Saksamaal puudus tugev keskvõim. Keisri valisid seitse tähtsamat maaisandat ehk kuurvürsti, kellest kolm olid piiskopid ja neli ilmalikud suurfeodaalid. Kuurvürstid olid huvitatud sõltumatusest ja eelistasid valida keisri, kellest poleks karta, et ta nende vabadusi piirama hakkaks. Keisritiitel oli vaheldumisi erinevate aadlisuguvõsade käes ja eduka valitsemise asemel, püüdsid nad hoopis oma isiklikke maavaldusi suurendada. Mongoli-tatari väejuht Batu-khaan vallutas suure osa Vene vürstiriike. Sellega sai alguse nn tatari ikke algus venemaal
Louis XI (1461-1483): Saavutas võidu peamise konkurendi Burgundia hertsogi üle. Viis Prantsusmaa ühendamise lõpule. Rooside sõda Inglismaal (1455-1485) verine kodusõda valitseva dünastia 2 haru vahel. Lancasterid (punane roos) ja Yorkid (valge roos). Lõpuks võitis trooni endale punase roosi kauge sugulane Henry VII Tudor (1485-1509), kes suutis riiki kindlalt valitseda. Saksamaa killustatus (Saksa Rahva Püha Rooma kirik). Tugeva keskvõimu puudumine: Keisri valisid 7 tähtsamat maaisandat (kuurvürsti), kelle huvides oli sõltumatuse säilitamine. 1356 kinnitas keiser Karl IV nn kuldbullaga suurfeodaalide õigused, tõendades Saksamaa poliitilist killustatust. Ida-Euroopa Tatari ike Venemaal: 1237-1240 vallutas Mongoli-tatari väejuht Batu-khaan enamuse Vene vürstiriike (v.a. Novgorod). Kiievi langemine 1240 tähistas Vene riikide sõltumatuse lõppu. Kuldhord khaani riik Volga alamjooksul, millest sõltusid ka Vene riigid.
Louis XI (1461-1483): Saavutas võidu peamise konkurendi Burgundia hertsogi üle. Viis Prantsusmaa ühendamise lõpule. Rooside sõda Inglismaal (1455-1485) verine kodusõda valitseva dünastia 2 haru vahel. Lancasterid (punane roos) ja Yorkid (valge roos). Lõpuks võitis trooni endale punase roosi kauge sugulane Henry VII Tudor (1485-1509), kes suutis riiki kindlalt valitseda. Saksamaa killustatus (Saksa Rahva Püha Rooma kirik). Tugeva keskvõimu puudumine: Keisri valisid 7 tähtsamat maaisandat (kuurvürsti), kelle huvides oli sõltumatuse säilitamine. 1356 kinnitas keiser Karl IV nn kuldbullaga suurfeodaalide õigused, tõendades Saksamaa poliitilist killustatust. Ida-Euroopa Tatari ike Venemaal: 1237-1240 vallutas Mongoli-tatari väejuht Batu-khaan enamuse Vene vürstiriike (v.a. Novgorod). Kiievi langemine 1240 tähistas Vene riikide sõltumatuse lõppu. Kuldhord khaani riik Volga alamjooksul, millest sõltusid ka Vene riigid.
Louis XI (1461-1483): Saavutas võidu peamise konkurendi Burgundia hertsogi üle. Viis Prantsusmaa ühendamise lõpule. Rooside sõda Inglismaal (1455-1485) – verine kodusõda valitseva dünastia 2 haru vahel. Lancasterid (punane roos) ja Yorkid (valge roos). Lõpuks võitis trooni endale punase roosi kauge sugulane Henry VII Tudor (1485-1509), kes suutis riiki kindlalt valitseda. Saksamaa killustatus (Saksa Rahva Püha Rooma kirik). Tugeva keskvõimu puudumine: Keisri valisid 7 tähtsamat maaisandat (kuurvürsti), kelle huvides oli sõltumatuse säilitamine. 1356 kinnitas keiser Karl IV nn kuldbullaga suurfeodaalide õigused, tõendades Saksamaa poliitilist killustatust. Ida-Euroopa Tatari ike Venemaal: 1237-1240 vallutas Mongoli-tatari väejuht Batu-khaan enamuse Vene vürstiriike (v.a. Novgorod). Kiievi langemine 1240 tähistas Vene riikide sõltumatuse lõppu. Kuldhord – khaani riik Volga alamjooksul, millest sõltusid ka Vene riigid.
annaabi.ee 
