16.Veebruaril 1631 sõlmitud Gustav Adolfi kooli astutamisleping Gustav II Adolfi kuju Tartus Kasutatud materjalid: http://www.gag.ee/index.php?categoryid=2 http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_II_Adolf http://www.stmikael.ee/index.php/et/ajalugu/40-ptk-14 http://en.wikipedia.org/wiki/Gustavus_Adolphus_of_Sweden http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_%C3%9Clikool#Tartu_.C3.BClikooli_ajalugu http://et.wikipedia.org/wiki/Kolmek%C3%BCmneaastane_s%C3%B5da Raamat "Gustav Adolf. Rootsi tõus maailmariigiks" Marcus Junkelmann Raamat "Inimene. Ühiskond. Kultuur. II osa" Mait Kõiv, Mati Laur Aitäh kuulamast!
Mago. TÄHTSAMAD SÜNDMUSED 196 eKr valiti Hannibal sufeediks. Ta korraldas demokraatlikke reforme, et mobiliseerida Kartaagot uueks relvakokkupõrkeks Roomaga. TÄHTSAMAD LAHINGUD Ta võitis Rooma leegione Ticinuse lahingus, Trebia lahingus ( 218 eKr), Trasimenuse lahingus (217 eKr) ja Cannae lahingus(216 eKr) 203 eKr kutsuti ta Aafrikasse tagasi Publius Cornelius Scipio vastu sõdima, kuid sai temalt Zama lahingus aastal 202 eKr otsustavalt lüüa. See lahing aitas Roomal kiiresti maailmariigiks tõusta. ELU PÄRAST KARTAAGO HÄVINGUST Ta läks Kreekasse, osa Roomlaste laevastikku juhtima. Ta sõdis Rooma vaenlase Pergamoni vastu. Kui ta lüüa sai, põgenes ta Bithyniasse. KUIDAS TA SURI 183 eKr Lybissa linnas ta tegi ensetapu. Roomlased tahtsid teda elusalt kätte saada, sest ta sai Pergamonlaste käest lüüa. (Ta tappis end mürgiga). PILDID KUST MA INFOT SAIN https://et.wikipedia.org/wiki/Hannibal http://www.biography.com/ http://www.ancient.eu/hannibal/ täname vaatamast
ANTIIKAEG. VANA ROOMA AJALUGU RIDA I 1. Rahvatribuunid kaitsesid nobliteedi õigusi. Rooma impeeriumi idaosas räägiti kõige rohkem Kreeka keelt. + Rooma rajati Tiberi jõe äärde. – Rooma suurim hipodroom oli Cloaca Maxima. – 2. Millised muutused ühiskonnas kaasnesid Rooma vallutussõdadega? Talupojad vaesusid ning pidid maad ära müüma. Piirid laienesid. Rooma muutus võimsaks maailmariigiks. 3. Kuidas nimetati ja millega tegelesid Rooma vabariigis? a) rahvaesindus: rahvakoosolekud, kus otsustati tähtsaid otsuseid valis magistraate, otsustasid sõja ja rahu üle b) riiginõukogu: tegeles sisa- ja välispoliitikaga. Tegeles sõjanduse ja rahaasjadega. SENAT c) riigiametnikud (nimetage kolm tähtsamat) -2 konsulit -preetorid -tsensorid 4. Mille poolest erines keisririigi valitsemine vabariigi omast?
Preisimaa oli mõjukaim riik keisririigis, moodustas üle 50% Saksamaa territooriumist. Saksa keisriks oli Preisi kuningas, enamik riigiametnikke oli Preismaalt. 10.Võrdle Wilhelm I ja Wilhelm II välispoliitikat. Wilhelm I oli küll valitseja, aga poliitikat teostas valitsusjuht Bismarck „raua ja vere“ poliitikaga. Eesmärk oli kindlustada juhtpositsioon Euroopas. Wilhelm II ei soovinud aga oma võimu kellegagi jagada. Ta eesmärgiks oli Saksamaa muutmine suureks maailmariigiks ja võidelda ülemvõimu pärast maailmas. 11.Mil määral väljendas Bernhard von Bülowi ütlus „Saabuval sajandil on Saksa rahvas kas haamriks või alasiks“ Wilhelm II välispoliitikat. Saksamaa kas saab maailma valitsejaks või ta hoopis alistatakse, Wilhelm II välispoliitika ihkas võimu maailmas. 12.Millistel asjaoludel sai võimule keiser Napoleon III? President Louis Bonaparte korraldas 1851.a riigipöörde, millega
teda mitme aasta jooksul tulutult Hitlerilt rahu lunima. NSV Liidul hakkab sõjategevus juba paremini minema Isegi pärast Stalingradi lahingut oli Stalin veel valmis sakslastega mis iganes tingimustel separaatrahu sõlmima. 1945.aasta. Saksamaa annab alla. NSV Liidu suur võit 30. aprill Hitler teeb Berliinis enesetapu. 7.mai. Saksamaa annab alla. 2. september Jaapan annab alla. Sõda oli lõppenud. Võit Saksamaa üle tuli talle nagu kingitus. NSV Liit oli korraga saanud maailmariigiks, unistus sõjalisest võimsusest oli täitunud. Suurem osa Ida-Euroopast oli langenud NSV Liidu mõjusfääri ega olnud kedagi, kes oleks suutnud sundida NSV Liitu millestki loobuma. Pärast seda, kui NSV Liit 1949. a. ka oma tuumapommi sai alustas Stalin uusi sõjalisi ettevalmistusi. Tema arusaamist mööda pidi sõda olema kaasaegses maailmas liikumapanev jõud ning maailmarevolutsiooni edasiarendamiseks otse möödapääsmatu. Stalini surm:
Fatalism on laialt levinud ja tagab lohutust pakkuva taganemisvõimaluse. Kui sul veab, läheb sul hästi; kui sa läbi kukud, siis pole saatus sulle lihtsalt armuline olnud. Selline suhtumine julgustab indialasi riskima. Kaart 6 Kokkuvõte India on olnud kaua aega üks suurima rahvaarvuga riike. See on riik, kus majandus on kõrgelt arenenud. Läbisaamine teiste riikidega rahuldav. Kõik need tegurid on muutnud India maailmariigiks. Indias on valitsenud enamiku iseseisvusajast Kongressi Partei. Seda maad on juhtinud nii Rajiv Gandhi kui ka tema ema. 1947. aastal, peale 200 aastat kestnud Briti ülemvõimu sai India pärast karmi võitlust lõpuks vabaks ning sõltumatuks riigiks. Kui peaaegu kohe lahutati see hindude ja moslemite vaheliste raevukate konfliktidega kaheks. India jagunemine viis Paksitani tekkeni. 7 Kasutatud kirjandus:
vallutustega: alistas Süüria ja Pärsia. 7 sajandil hakkas kohe Araabia laienema, kuna * Minnes sõjaretkele naabermaadesse, loodeti vabaneda omavahelistest sõdadest * naabermaad olid rikkad ja sõjameest palgad maksti sõjasaagiga ning vallutatud aladel kehtestatud maksudega * islami sõjameeste innukust tõstis asjaolu, et koraan lubas pühas sõjad (dzihaad) langenuile otsepääsu paradiisi Järgmine kaliif, Omar, kujundas araabia rahvusriigi ümber teokraarlikuks maailmariigiks, kus vaimulik ja ilmalik on lahutamata, usujuht on riigijuht. Omijaadide dünastia(võimul alates 661) kaliifid valitsesid riiki Damaskusest (kuni 750) Nende järglased Abassiidid viisid pealinna Bagdadisse. emiir - maakonna valitseja tiitel Araabia kultuuri olulisemad mõjutused ja laenud: rüütlikultuur- Hispaaniast õpitud armastus- ja kangelasluule põhjal kujunes Lõuna- Prantsusmaal trubaduuride luule
Või on ta "tilluke, tähtsusetu ja hoomamatu", nagu teab Enn Soosaar. Üks võimalik valim Eesti suurimatest, ainult füüsisega seotud rikkustest on selline: 1. Eesti on kahe eriti kaaluka kontinendi põkkumispiirkond, seetõttu kõrgstrateegiline, nagu Panama, Gibraltar, Suess, Singapur, Iirimaa, jne. Viimased on teiste kontinentide põkkumispunktid. Kuid Eesti on ka kahe olulise geopoliitilise ruumi vaheruum, seetõttu omab geopoliitilist potentsiaali, mis on piisav geopoliitiliseks maailmariigiks tõusmiseks. Seetõttu on meie arengupotentsiaal veelgi oluliselt suurem kui näiteks Singapuril, kus viimase 35 aasta jooksul on majandusareng olnud 8% aastas! 2. Eesti kaudu läheb ökonoomseim transiidimarsruut, nafta transiidi puhul on kokkuhoid kuni 15% kõikide teiste marsruutidega võrreldes. Euroopa logistikute arvutused on näidanud, et transiidi jaotuskeskuste ületoomine Hollandist Ida Saksamaale vähendaks jaotuskulusid 68%. Ja pürgimus liikuda veelgi rohkem ida suunas jätkub
Rahvusvahelised suhted XX sajandi algul 1.Suurriikide blokkide kujunemine Suurriigid soovisid oma mõju tugevdada teisi nõrgendades: a)Enim ilmnes Inglise-Saksa vastasseis liidrikohast maailmas b)Lahendamata vastuolud Prantsuse-Saksa suhetes sundisid otsima liitlasi KOLMKIKLIIT 1882-1915 Saksamaa Austria-Ungari Itaalia ANTANT 1907 Prantsusmaa Inglismaa Venemaa 2.Kolmikliidu eesmärgid a)Saksamaa: · Saada suureks maailmariigiks (kolooniad)- ,,Drangnach Grosse". · Selle nimel võimsa sõjalaevastiku . · Purustada Prantsusmaa ja kehtestada ülemvõimu Euroopas b)Austria-Ungari: · Tugevdada oma positsioone Balkanil · Maha suruda Serbia domineerimispüüded c)Itaalia: · Lootis liitlaste kaitsele Prantsusmaa rünnaku korral · Suhete halvenemisel seniste liitlastega paranesid suhted Prantsusmaa ja Venemaaga- 1915 astus Kolmikliidust välja · 1911 vallutas Türgilt Liibüa d)Türgi:
Loodi ka Põhja-Saksa Liit. 3) Saksamaa oli liitriik. Mida see tähendab? Selle kõrgeimaks võimuorganiks oli Riigipäev ja juhiks Preisi kuningas. Liitriik koosneb paljudest väikestest alamüksustest. 4) Miks hüüti Bismarcki raudseks kantsleriks? Sest ta oli väga kindlakäeline ja karm mees, kes uskus, et lihtsalt jutuga ei lahenda midagi ära. 5) Milles seisnes Wilhelm II uus kurss? Tema idee oli Saksamaa muutmine tõeliselt suureks ja võimsaks maailmariigiks. 6) Selgita mõistet maailmapoliitika? Maailmapoliitika on riikide sekkumine kõigisse maailmaasjadesse ning võitlus ülemvõimu pärast terves ilmas. 7) Miks oli Saksamaa jäänud koloniaalvallutustest eemale? Sest Bismarck pidas seda esialgu ebaoluliseks. 8) Iseloomusta Saksamaa koloniaalpoliitikat. Maade hõivamisega käis käsikäes vägivald ja julmus. Mitmel pool puhkesid ülestõusud, algelised pärismaalased ei saanud aga moodsalt relvastatud
joonia stiilis hiigeltempleid (Samosel Efesoses, Didymas). Hellenismi ajal jõuti uuesti selliste mõõtmeteni (näit. Artemise tempel Maganesias Maiandrose jõe ääres). Etruski tempel, terrakotaplaatitega kaetud puitehitis, ja kreeka hellenistlikud ehitised mõjusid Rooma hilise vabariigi ajajärgu templiehituse arengut. Keisririigis hakati ehitama eriti esinduslikke marmortempleid, need väljendasid tolle aja taotlusi muuta Rooma maailmariigiks. Nende templite sise- ja väliskujundus rikastus sajandite jooksul üha ja oli lõpuks ülimalt toretsev (näit. Heliopolises) Judaism Judaismi pühakodasid nimetatakse üldiselt sünagoogideks. Ainsa(te)ks (tõelisteks) templi(te)ks peetakse judaismis Jeruusalemma templeid: Saalomoni templit (10. sajand eKr - 586. a eKr) ja Teist Templit (515. a eKr - 70. a). Hinduism ja budism Hinduistlikke ja budistlikke sakraalehitisi nimetatakse templiteks analoogia põhjal Euroopa
aja järel, kui kogukond ei olnud võlga tasunud, tappa või müüa orjaks. Aastal 330 eKr otsustati, et müüa ega tappa ei tohi, kuid võib kinni pidada võla tasumiseni ning võeti kasutusele ka pankrotimenetlus.5 Rooma õigusajalugu perioodidesse jagamise aluseks on eelkõige tootmissuhete muutumine ja klassivõitlus. Nii domineeris orjanduslikus ühiskonnas tavaõigus, oli võõraste õigusetus ja õigusnormide tihe seos religioossete normidega. Peale vallutussõdu muutus Rooma maailmariigiks, domineeris orjatööl põhinev suurmaaomand, mis kutsus esile sagedasi orjade ülestõuse, mis omakorda tingis karme vastuabinõusid ja uute keerukate õigusinstituutide arengut. Arendati välja õigusprintsiibid piiramatu eraomandi, lepingute ja muu kohta. Impeeriumi perioodil toimus orjandusliku ühiskonna lagunemine. Alistatud rahvaste ülestõusud Rooma ülemvõimu vastu hävitasid pikapeale ka Rooma võimsuse. Nõrgenesid
Sellele aitasid kaasa nii pikk rahuaeg pärast kauakestnud sõdu, keisri enese sügavad kultuurihuvid kui ka keisri sõbra Maecenase kultuuri soosiv tegevus. Oma minevikku pidasid roomlased kangelaslikuks, minevikku ülistati. Rooma ajalookäsitlus põhines legendidel. Roomlaste ettekujutusele oma minevikust pani aluse keiser Augustuse sõber ajaloolane Titus Livius, kelle arvates oli Rooma saavutanud oma võimsuse tänu vaprusele, patriotismile, lihtsusele ja distsipliinile. Kui Rooma sai maailmariigiks, hakkasid roomlased aga oma voorustest lahti ütlema ja see põhjustaski vabariigi allakäigu. Augustus toetas Titus Liviuse vaateid, keiser pidas end vabariigi taastajaks ja rooma kommete puhtuse kaitsjaks. Paralleelselt ladinakeelse rooma kultuuriga jätkus keisririigi idapoolsetes osades kreekakeelse hellenistliku teaduse, kirjanduse ja kõnekunsti areng. Teaduse alal ületasid kreeklased roomlasi märgatavalt. Mõneski valdkonnas jõudsid nad just
Araabia kalifaat laienes pärast Muhamedi surma. Araabia kalifata- vallutustega tekkinud araablaste suurriik. Esimene kaliif ehk prohveti järglane Aba Baku alistas Bütsantsi väed, vallutas Süüria ja Egiptuse ning seejärel ka Pärsia. Dziihaadi -pühas sõjs lubas koraan lengenuile otsepääsu paradiisi. Naabermaad olid rikkad ja sõdurite palgad maksti sõjasaagi ja vallutatud aladele maksustamisega. Järgmine kaliif omar kujundas araabia rahvariigi ümber, teokraatlikuks maailmariigiks- vaimulik ja ilmalik võim on lahutamatu.usujuht on ka riigi juht. 638 aastal vallutati jeruusalemm, millest sai moslemite püha linn. Idas jõuti 7 saj. lõpul india jõeni. Läänes hõivati P-Aafrika ja ületati 711 a Gibraltari väin ning vallutati Hispaania. Edasise pealetungi Hispaaniasse peatas Karl Martell Politiers lahingus.Bütsants suutis araabi arünnakuid tõjuda. · Araabia kultuur, selle mõjutused Euroopas
tagajärjel kaotati Kataloonias pärisorjus. · 1479 a. algas Hispaania riigi kujunemine Kastiilia ja Aragoni ühinemisest dünastialise vorminguga uniooni. · 1480 a. inkvisitsiooni algus Hispaanias. · 1492 a. Ameerika avastamine, mis pani alusse Lõuna- ja Kesk Ameerikas Hispaania koloniaalvõimule. · 1494- 1559 a. Hispaania väed osalesid Itaalia sõdades, tõrjudes tagasi Prantsusmaa katseid Itaaliat vallutada. · 1516- 1556 a. Carlos I muutis Hispaania maailmariigiks. · 1571 a. purustati Türgi laevastik. · 1581 a. Portugal liideti Hispaaniaga. Hispaania kaotas oma Põhja- Madalmaade maavaldused. · 1588 a. Hispaania laevastik nn. "Võitmatu armaada" hävitati Inglismaa laevastiku poolt. · 1618- 1648 a. toimus "Kolmekümneaastane sõda". · 1640 a. Portugal eraldus Hispaaniast. · 1701- 1714 a. toimus Hispaania pärilussõda, mille tagajärjel kaotati valdused Madalmaadel ja Itaalias.
Sellega üritas kreeklastele demonstreerida roomlaste edu põhjusi. Caesar: 1.saj ema kujundas Rooma saadetud aruannetest ,,Märkmed Gallia sõjast", kus näitas end heast küljest. Titus Livius: 1.saj ema - 1.saj ajaloolane, kes toetas Augustuse ideoloogiat, vabariigi toetaja. ,,Raamatud linna rajamisest alates", milles Rooma ajalugu Romulusest ja Remusest kuni Augustuseni. Õpetliku sõnumi otsimine. Traditsiooniliste vooruste (vaprus, distsipliin, patriotism) ülistamine. Maailmariigiks saamine tõi allakäigu. Tacitus: 1-2saj senaator, kes uuris keisririigi ajalugu ,,Historiae", ,,Annaalid". Üritas olla objektiivne, kuid kahetses vabariigi langust ja jagas keisrid headeks ning halbadeks. Suetonius: 1-2.saj, ,,De Vita Caesarum" 12 keisri elulood Julius Vaesarist kuni Domitanini, samuti erinevad muud tegelased: poliitikud, kirjanikud jne ja igapäevaelu 21) Rooma hegemoonia kujunemine Vahemerel 1
. 1479. a. Hispaania kuninganna Isabella (1451-1504), Kastiilia kuninganna alates 1474. a. Abiellus 1479. a. Aragoni kuninga Ferdinandiga (al. 1469. a., 1479-1516). Ühendati Kastiilia ja Aragoni kuningriigid - faktiliselt Hispaania ühendamine. Isabella - tugeva Hispaania rajaja, muutis kogu Hispaania katoliiklikuks. 1480 andis paavst Sixtus V õnnistuse inkvisitsioonile, mis tugevdas kuningavõimu ja lubas lõpule viia riigi tsentraliseerimise. Ameerika avastamise järel muutus Hispaania maailmariigiks, mida valitsesid Habsburgide dünastia esindajad. Riigi laienemine tõi kaasa sõjad naabritega. 16. saj. 2. poolel toimus Hispaania majanduslik ja poliitiline taandareng. Kaotati Madalmaad, inglased hävitasid Hispaania laevastiku - Võitmatu Armaada, tuli loobuda Itaalia valdustest. 1618-48 30-aastane sõda - Hispaania sai lüüa. 1701-1714 Hispaaniapärilussõda. Hispaaniasai lüüa. 1759-88 Carlos III - reformid valgustatud absolutismi suunas.
Tunnustati teda kui millegi poolest teistest eespool olevat valitsejat, kuid teised valitsejad polnud tema käsualused. Voltaire'i sarkasm : ei ole ,,püha", ,,rooma" ega 'keisririik' (impeerium). 1. sajandil oli maailma võimsaim riik Hispaania, sest tal olid suured vallutused Ameerikas uus tõeline impeerium. Karl V ühendas Hispaania ja Saksa-Rooma valdused. Cortes vallutas paari aastaga Asteekide riigi (Mehhiko), mis pidas end samuti maailmariigiks. Pizarro vallutas Peruu (Inkade impeeriumi). Ameerika vallutuse õigustamine : juriidiline argument. 1493 paavst Alexander VI ,,donatsioon" Ferdinandile ja Isabellale (Kastiiliale): suveräänsus veel okupeerimata Atlandi maade üle. 1494. aastal lahendas konfliktid Portugaliga Tordesillase lepinguga ja pani paika piirid. Ookeanide jagamine Portugali ja Hispaania vahel. See määras tulevase Ameerika koloniaalpoliitika paljudeks sajanditeks
välja anda?) - toimunud mõttemaailma muutumine, enne seda Hiina sajandeid sõdinud 5) Reeglid – mis oli varem juba olemas: Hiina ei tunnista end kunagi kellegagi võrdseks, on teiste suhtes ülimuslik. Teised pidid talle järele andma. Mongolid suurim maismaaimpeerium, mis on olnud väga lühiajaline, ~ 200 aastat (~1205–1380) 1) Piirid – terve mongolite suurriik oli impeerium (soov jõuda absoluutsete vallutustega maailmariigiks) slaid: Tžingissiidide vallutused XIII–XVI sajand Vallutused tekkisid riigieelsest seisundist, kui olid hõimuliidud (tohutusuur) mongolid hävitasid ühe väljakujunenud süsteemi – Hiina – ja osaliselt hävitati Islamisüsteem. Vallutused ulatusid ka kristlikku maailma, aga seal ei toimunud lahustumist. 2) Osised – Impeeriumis oli valitseja absoluutne ülemvõim, aga tugev tendents jagada riik konkreetseteks osisteks. Riik jagati laste vahel ja läksid tülli. 3) Struktuur
Titus Liviuse eesmärk polnud mitte ainult selgitada välja ajaloolist tõde – selles osas toetus ta peamiselt oma eelkäijatele – vaid tuua ajaloost esile seal sisalduv õpetlik sõnum. Tema meelest oli Rooma saavutanud saavutanud oma võimsuse tänu sellistele traditsioonilistele voorustele nagu vaprus, patriotism, lihtsus ja distsipliin. Selle tõestuseks tõi ta hulgaliselt näiteid oma riigi kangelaslikust minevikust. Kuid ühes maailmariigiks muutumisega hakkasid roomlased Titus Liviuse meelest oma voorustest järkjärgult lahti ütlema ja sellest tulenes traditsioonilise vabariikliku korra allakäik. Kuna ka Augustuse püüdis taastada muistseid voorusi ja kaitsta rooma kommete puhtust, siis oli Titus Liviuse töö talle väga meeltmööda. Ka laiem lugejaskond võttis raamatu kiiresti omaks. Paljud lood, mis Titus Livius varase Rooma ajaloo kohta kirja pani, on pigem legendid kui ajalooline tõde, kuid nad kujundasid
esile Teise Puunia sõja. Ületanud Püreneed ja Alpid, jõudis ta kiiresti Itaaliasse ning nurjas sellega roomlaste plaani paisata oma sõjavägi Aafrikasse. Ta võitis Rooma leegione Ticinuse lahingus, Trebia lahingus (218 eKr, Trasimenuse lahingus (217 eKr) ja Cannae lahingus (216 eKr).203 eKr kutsuti ta Aafrikasse tagasi Publius Cornelius Scipio vastu sõdima, kuid sai temalt Zama lahingus aastal 202 eKr otsustavalt lüüa. See lahing aitas Roomal kiiresti maailmariigiks tõusta.196 eKr valiti Hannibal sufeediks. Ta korraldas demokraatlikke reforme, et mobiliseerida Kartaagot uueks relvakokkupõrkeks Roomaga. Kartes, et ta võidakse roomlastele välja anda, põgenes Hannibal 195 eKr Seleukiidide riigi kuninga Antiochos III õukonda, kus tegutses Antiochose sõjalise nõunikuna sõjas Rooma vastu. Kui Seleukiidid lüüa said ja Rooma tema väljaandmist nõudis, põgenes ta 188 eKr
annaabi.ee 
