omakorda toob kaasa looduse hävingu, seetõttu tuleb jälgida linnahaljastuse säilitamist, et mõned loomade ja lindude elupaigad siiski jääksid püsima ning ka linnainimestele oleks veidike rohelust, mida nautida suurte hoonete asemel. Kindlasti soodustab linnastumine ka kuritegevust (vargused, narkomaania, prostitutsioon) ning assotsiaalsust. Eks kõigil asjadel ole omad head ja vead, nii ka linnastumisel, kuid iga inimene on iseseisev ja suudab otsustada, millised valikud on just temale kõige sobilikumad, nii ka oma elukoha valikul.
omakorda toob kaasa looduse hävingu, seetõttu tuleb jälgida linnahaljastuse säilitamist, et mõned loomade ja lindude elupaigad siiski jääksid püsima ning ka linnainimestele oleks veidike rohelust, mida nautida suurte hoonete asemel. Kindlasti soodustab linnastumine ka kuritegevust (vargused, narkomaania, prostitutsioon) ning assotsiaalsust. Eks kõigil asjadel ole omad head ja vead, nii ka linnastumisel, kuid iga inimene on iseseisev ja suudab otsustada, millised valikud on just temale kõige sobilikumad, nii ka oma elukoha valikul.
Narvast kujuneski Eesti kõige olulisem tööstuskeskus. 12. Nimeta 5 erinevat tööstuseliiki, millega tegeleti 19 sajandi Eestis. Masina – ja metallitööstus. Paberitööstus. Toiduainetetööstus. Puidutööstus. Tekstiilitööstus. 13. Mis tõi kaasa linnastumise? Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete areng tõid endaga kaasa linnastumise. 14. Millised negatiivsed/ positiivsed küljed olid linnastumisel? Too 3 näidet mõlema kohta. POSITIIVSED: 1) Ehitati maju. 2) Eestlased hakkasid linnas domineerima. 3) Avati väikseid töökodasid ja vürtspoode. NEGATIIVSED: 1) Eestlased muutusid „kadakasakslasteks“. (Püüti vägisi end sakslastena näidata) 2) Maakohad jäid aina rohkem tühjemaks. 3) 15. Millal rajati Eestisse esimene raudtee, milliseid muudatusi tõi kaasa raudtee areng? 1870. aastal valmis Paldiski – Tallinn – Narva – Peterburg Balti raudtee. See ühendas rohkem
sajandi algust. Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. Uusajale omased tunnused majanduses olid nt kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete üle. Kapitalistlikud suhted kujunesid esmalt kaubanduses. Toimus tööstusrevolutsioon Inglismaal 17.-18. sajandil aga Lääne-Euroopas 19. sajandil. Üleminek käsitsitootmiselt manufaktuurides masintööle vabrikutes. Tulemusena tekkis industriaalühiskond, mis ühiskond põhines masintootmisel ja linnastumisel. Inglismaal levis puritanism usulise ja maailmavaatelise liikumisena. Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. Tööstuspööre ja industriaalühiskonna kujunemine toimus 1760.-1780. aastal Inglismaal. Algas üleminek manufakuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise (esmalt
Kuubal, Filipiinidel ja Puerto Ricos, lisaks sellele, suurte kolooniatega paistsid silma veel ka Taani ja Prantsusmaa. Maailmas tõi kaasa suuri muutusi ka linnastumine, mille protsent oli samuti väga kõrge, Inglismaal näiteks 80%. Linnastumisega kaasnesid nii mõningadki plussid, näiteks tekkisid linnad ja tööstused, kasvas harituse protsent, inimestele olid kättesaadavamad meedia, arstid, trammid ja autod. Nii nagu on igal medalil kaks poolt, nii on ka linnastumisel lisaks positiivsetele asjadele omad miinused, sest suurte rahvamassidega kaasnesid nii epideemiad, kuritegevus, rassism kui ka väga olmelised probleemid nagu näiteks korterite nappus. Muutused toimusid ka majanduses, mis tänu linnastumisele ja tööstuste kasvule hakkasid väga kiiretsi kasvama ja arenema. Hakkasid tekkima monopolid. Turusuhted muutusid järjest tähtsamaks ja riiklik regulatsioon taandus, järjest olulisemale kohale maailmamajanduses tõusis kaubandus
2017 aasta seisuga on maailmas 40 megalinna, millest suurimad on Jakarta ja Tokyo. 13. Linna all on metroo, kanalisatsioon, vee- ja gaasitorustikud ning elektri- ja sidekaablid. Millegi rajamisel linna, näiteks maja, on vaja teha enne põhjalik uuring selle kohta, mis asetseb näiteks m aja asukoha all, mõni tähtis kaabel, metroo või veetoru, võib-olla aga hoopis looduslik karstikoobas. 14. 1) Kuidas erinevad üksteisest Eeslinnastumine ja Valglinnastumine? Mis vahe on Linnastumisel ja Taaslinnastumisel. Kas linn saab Taaslinnastuda ilma esmalt Linnastumiseta? 2) Kui palju on Los Angelese linnastumisprotsent suurem Pariisi omast? Kui palju on Pariisi oma väiksem Mumbai Linnastumise protsendist?
korilusest. Alates ajast, kui inimesed hakaksid maad harima ja loomi küttima, hakkas ökosüsteem muutuma. Loodus kujunes inimese käekäigu järgi. Viljakate põldude saamiseks raiuti ja põletati metasid; hakati külvama kultuuritaimesid kohtadesse, kus nad muidu ei kasva; hakati loodust reostama keskkonnavaenulike ainetega; pumbati tühjaks veesooni; kujundati ümber jõgesid; muudeti atmosfääri koostist jne. 1.1 LINNASTUMINE Ka linnastumisel on suur mõju keskkonnale. Suur hulk inimesi on kogunenud ühte kohta ning kõik vajavad süüa, juua ja elupaika. Seepärast ehitatakes maju, mis omakorda tähendab sealsete elusolendite elupaiga hävitamist. Et ehitusmaterjale, sööke ja jooke ei toodeta kohapeal, tuleb need tuua linna enamasti väljaspoolt ja veondusele kulub tohutult kütust. Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale, sest tarbimise ja tootmise kasvuga tekitatakse paratamatult rohkem jäätmeid
karjäärides ja mägedes asuvates turismipiirkondades. Kuigi hiljuti korraldati linnade äärealadel haljastuse kampaania, mille eesmärgiks oli parandada taimkattemäära, siis joonisel 2b on näha, et ainult väga väike osa kasvupinnasest, mis peamiselt pärines suurlinnadeäärsetest arenduspiirkondadest, paiknes linnamaal. Umbes 96% kasvupinnasest oli pärit hooldatud põllumaadelt, metsadest ja maapiirkonnast. Joonisel 2c on näha, et linnastumisel on suur mõju haritavale maale. Üle 90% kogu ala ökoloogilise maa kaotusest, mis on peamiselt mägine ala, muudeti haritavaks põllumaaks. Lihtsamalt öelduna on viljakas ja haritud maa linnade ja transpordikoridoride ümbruses muutunud linnamaaks. Samas on mägised alad, metsad ja rohumaad muutunud omakorda madala saagikusega haritavaks maaks. Joonis 2 Isolatsiooni efekt valglinnastumisele ökoloogilisel maal
Saksamaalt taheti ehitada raudtee kuni Osmanite impeeriumini. Tänu trantspordivahenditele olid kaubad kättesaadavamad, kui varem. · Kapitalism lõi igale ühele võimaluse rahaliselt edukaks saada ja andis võimaluse ka massitoodanguks, mis oli teostatav tänu tehnika arengule, Inimeste olmetingimused muutusid samuti tänu kättesaadavatele kaupadele ja massitoodangule paremaks. · Linnastumisel oli plussideks see, et inimeste eneseteostuseks oli parem võimalus ja olmetingimused olid mugavamad ja kaup oli kättesaadavam. · Teaduslikud katsed ja avastused, mis laiendasid inimeste teadmisi ja tänu millele, said õpilased parema hariduse, kui varem, hariduse kvaliteet muutus paremaks. · Rahvuslikud liikumised lõid patriotistlikke meeleolusid ja tänu sellele õpiti oma isamaad paremini tundma ja isamaa kultuur arenes tänu sellele.
Töö on koostatud kirjandusallikate põhjal, millised on ära toodud viidete all töö lõpus. Kuna tegemist on grupitööga, siis ühiselt töötati välja töö põhikontseptsiooon ja valiti kirjandus .Töö teksti pani kokku Urmas Neimann, ülejäänud grupiliikmed koostasid esitluse ja videomaterjali, mis moodustas töö teise osa. 1.TAASLINNASTUMINE JA GENTRIFIKATSIOON Linnastumist uuritakse linnastumise arengu teooria abil. Teooria väidab, et linnastumisel on erinevad faasid, mis moodustavad linnastumise tsükli. Selleks on kasutusel kaks linnastumise mudelit: 1) lineaarne linnastumise mudel -pärit 1980-ndate aastate algusest. 2) erineva linnastumise mudel- pärit 1990-ndate aastate algusest. Lineaarse linnastumise mudel on pärit 1980. aastate alguses Lääne-Euroopas läbiviidud empiirilistest uurimistest linnade ja nende tagamaade kohta. Mudeliga vaadeldakse,
a) Majanduses: · Kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete üle. · Kapitalistlikud suhted kujunesid esmalt kaubanduses. · Manufaktuuride rajamine, palgatöölised. · Toimus tööstusrevolutsioon (tööstuspööre) Inglismaal 17.-18. sajandil aga Lääne-Euroopas 19. sajandil. · Üleminek käsitsitootmiselt manufaktuurides masintööle vabrikutes. · Tulemusena tekkis industriaalühiskond see ühiskond põhines masintootmisel ja linnastumisel. b) Uus vaimumaailm · Uus maailmavaade ja ellusuhtumine: · Inglismaal levis puritanism usulise ja maailmavaatelise liikumisena. · Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. · Rahvuslik liikumine hoogustus (nt Saksamaal, Eesti, Itaalias jne). · Teaduse suurem roll. Tänu teadusele arenes tootmine uued jõuallikad ja masinad (aurumasin). · Levis arusaamine, et ühiskonna arenguks on vaja haridust kogu rahvale.
Tartus umbes 14 000, Narvas ja Pärnus mõlemas alla 10 000, kõik muud linnad 3-4 tuh ümber. 1860nendatest alates hakkavad aga toimuma kiired ja suured muudatused mis puudutavad linnastumist. Mitmed olulised tegurid hakkasid mõjutama seda protsessi: talurahva liikumisvabaduse kasvamine, samuti rahvaarvu üldine kasvamine ja maapuudus. Samuti olid tegurid kaubanduse ja tööstusettevõtete üldine arenemine ehk moderniseerumine. Alates 1870nendatest ka raudteede rajamine. Eesti ala linnastumisel oli oluliseim roll talupojaseisusest isikutel. Liivimaal oli eestlaste põhiline sihtpunkt Riia linna. Lisaks oli veel sihtkohaks Peterburi (19 saj keskpaigas u 6000 eestlast, sajandivahetusel umbes 18000 eestlast Peterburis). Eesti linnade rahvaaarv 19. Sajandi lõpul: Tallinnas alla 60 000, Tartus üle 40 000, Narwas ligi 30 000. Enne Esimest maailmasõda Tallinna rahvavaarv kahekordistus. Peamine põhjus oli tööstuse kasvamine (eriti vene sõjatööstus, laeva ja masinaehitus).
Iga toimetaja isiksus sõltub tema sotsiaalsest päritolust, haridusest, soost, vanusest need kõik mõjutavad ka ajakirjaniku kutseteadlikkust. Ajakirjanike sotsiaalset päritolu selgitades on aluseks võetud ajakirjaniku isa amet, mis selgus elulugude põhjal. Saadud pilt peegeldab Eesti ühiskonnas toimunud struktuurimuutusi, kaudselt ka aset leidnud kihistumisi. Eestlased hakkasid peale talupidamise tegelema paljude erinevate ametitega, siin on ka linnastumisel oma osa. Haritlane ja ajakirjanik Haridus ja prestiiz Kolmandik ajakirjanikena töötanud isikutest oli möödunud sajandite vahetusel saanud kõrgema hariduse. Alghariduse osakaal väheneb järjest. Keskhariduse saanute osa kasvab. Seminarihariduse saanute osa langeb. 1919-1940 töötanud ajakirjanike hulgast oli kõrgema hariduse saanud 41 protsenti. Erinevate maade ajakirjanduspraktikas kaasnes ajakirjanike üldarvu kasvamisele (ja
Näiteks kunagi eksisteerisid Egiptuse, Mesopotaamia, Hiina jt tsivilisatsioonid. Need olid kui sotsiokultuur- sed maailmad, mis tekkisid vastavalt riiklusele. Neid nimetatakse varajasteks tsivilisatsioonideks. Palju liigitatakse tsivilisatsioone agraarseteks ja tööstuslikeks tsivilisatsioonideks. Agraarne 89 tsivilisatsioon põhineb peamiselt põllumajanduslikul ühiskonnal. Tööstuslik tsivilisatsioon põhineb aga linnastumisel ja tehnoloogia osavõtul. Arvatakse, et on olemas ka kolmas tsivilisatsiooni liik ja selleks on informatiivne tsivilisatsioon ehk infoühiskond, mille poole tänapäeva maailm pürgib. Metakultuuridel on tähtis osa tsivilisatsioonide hulgas. Osa metakultuure tekivad keelelisel alusel. Näiteks Ladina-Ameerikas eksisteerivad hispaania metakultuur, mis ühendab Ladina-Ameerikat Hispaaniaga ja hispaania keelt kõnelevaid rahvaid.
Näiteks kunagi eksisteerisid Egiptuse, Mesopotaamia, Hiina jt tsivilisatsioonid. Need olid kui sotsiokultuur- sed maailmad, mis tekkisid vastavalt riiklusele. Neid nimetatakse varajasteks tsivilisatsioonideks. Palju liigitatakse tsivilisatsioone agraarseteks ja tööstuslikeks tsivilisatsioonideks. Agraarne tsivilisatsioon põhineb peamiselt põllumajanduslikul ühiskonnal. Tööstuslik tsivilisatsioon põhineb aga linnastumisel ja tehnoloogia osavõtul. Arvatakse, et on olemas ka kolmas tsivilisatsiooni liik ja selleks on informatiivne tsivilisatsioon ehk infoühiskond, mille poole tänapäeva maailm pürgib. Metakultuuridel on tähtis osa tsivilisatsioonide hulgas. Osa metakultuure tekivad keelelisel alusel. Näiteks Ladina-Ameerikas eksisteerivad hispaania metakultuur, mis ühendab Ladina-Ameerikat Hispaaniaga ja hispaania keelt kõnelevaid rahvaid.
Näiteks kunagi eksisteerisid Egiptuse, Mesopotaamia, Hiina jt tsivilisatsioonid. Need olid kui sotsiokultuur- sed maailmad, mis tekkisid vastavalt riiklusele. Neid nimetatakse varajasteks tsivilisatsioonideks. Palju liigitatakse tsivilisatsioone agraarseteks ja tööstuslikeks tsivilisatsioonideks. Agraarne tsivilisatsioon põhineb peamiselt põllumajanduslikul ühiskonnal. Tööstuslik tsivilisatsioon põhineb aga linnastumisel ja tehnoloogia osavõtul. Arvatakse, et on olemas ka kolmas tsivilisatsiooni liik ja selleks on informatiivne tsivilisatsioon ehk infoühiskond, mille poole tänapäeva maailm pürgib. Metakultuuridel on tähtis osa tsivilisatsioonide hulgas. Osa metakultuure tekivad keelelisel alusel. Näiteks Ladina-Ameerikas eksisteerivad hispaania metakultuur, mis ühendab Ladina-Ameerikat Hispaaniaga ja hispaania keelt kõnelevaid rahvaid.
annaabi.ee 
