koolid ja hiljem juba ülikoolid. Viimased siiski suurematesse linnadesse. Taaskord mängib siin olulist rolli trükikunst. Veel üheks tähtsaks punktiks võib lugeda maadeavastusi. Juba varakeskajal (9.-13 sajandil) sõitsid viikingid mööda merd, neid võib lugeda ühtedeks esimesteks maadeavastajateks. Suuremad avastused jäid siiski 15. sajandi teise poolde. Siis oli maadeavastuste põhjusteks väärismetallide ning rikkuste kogumine, vürtside ja maitseainete saamine. Tänu maadeavastustele avardusid teadmised ümbritseva maailma kohta. Tänu maadeavastustele arenes kaubavahetus, mis toimis mööda merd. Eelise said mere äärsed riigid. See aga omakorda tekitas sõdu, omamaks soodsat geograafilist asendit kaubavahetuseks. Peamiselt veeti vürtse ja maitseaineid. Paljud rahvad said tänu sellele oma toidulauda muuta selliseks nagu on see praegu. Keskaeg on tõesti üks tähtis etapp inimkonna arengus. Kuhu me oleksime
Nüüd suundusid ka teised eurooplased kulla otsingutele. See avardas veelgi nende maailmapilti. Maadeavastuse tulemusel said eurooplastele tuntuks ka kartul, tomat, mais, kakao jne. Kuid miinuseks võib lugeda seda, et vallutatu Ameerika kõrgkultuuride maad. Söödi välja maajad, inkad ja asteegid, kes lõpuks hävisid täielikult. Mistõttu toodi juurde Aafrikast neegerorju. Mina järeldan sellest seda, et tänu maadeavastustele arenes ka rahamajandus palju rohkem. See oli euroopale igate pidi kasulik, kuid mitte Uuele Maailmale, kelle kõrgkultuurid hävitati.
RENESSANSIAJASTU MUUSIKA 14. – 16. SAJAND. Renessanss – taassünd. 14. sajandil toimusid Euroopa poliitilises ja kultuurielus sellised muutused, mis panid aluse renessansiajastu sünnile. Kiriku mõjuvõim kahanes. Tänu maadeavastustele ja loodusteaduste arengule muutus inimese ettekujutus maailmast. Kesksel kohal ei olnud enam Jumal ja usk vaid inimene. Jõudsalt kasvasid linnad, arenes kaubandus ja avanesid kaubanduslikud mere- teed. Koos linnadega kasvas ka jõukate kaupmeeste, käsitööliste jm linnakodanluse klass, kes astusid järjest enam kiriku ja feodaalide võimu vastu. Hakkas levima humanistlik mõtlemine, mille ideaaliks oli vaba, haritud, harmooniline inimene (ld humanus - inimesele omane).
maailmavaadet. Esialgu kujunes see välja Itaalias, hiljem levis ka Kesk- ja Lääne Euroopasse. Tähtsustati inimese individuaalsust ning toimus antiikkultuuri taassünd. Hakati väärtustama maist elu. Humanismi põhipunktis ei olnud enam jumal vaid inimene. Kuna viimases nähti suursugust loojat, tõusis kirjanikke ja kunstnikke loomingulisus. Meresõidu ja kaubanduse areng oli üks eeldutest, mis pani aluse suurtele maadeavastustele. Toimus esimene ümbermaailmareis. Ameerika avastamine ja meretee leidmine Indiasse laiendasid inimeste maailmapilti ning geograafilised teadmised uuenesid. Avastati uued põllukultuurid ning hakati väärismetalli sisse tooma, mis tõi kaasa hindade revolutsiooni. Pahameel rikka katoliku kiriku vastu, suurenev indulgentside müük ning Martin Lutheri teesid, tõi kaasa usupuhastuse ehk reformatsiooni, mis viis poliitiliste, kultuuriliste, majanduslike ja usuliste uuendusteni
kirik ja sellega seonduv. Muutused inimeste vaimulaadis said alguse 14. sajandil Itaalias, mil hakati väärtustama renessanssi, mida peetakse vaimseks ja kultuuriliseks murranguks ning humanismi. Renessnass ehk taassünd ja humanism väärtustasid inimest koos tema ainulaadsusega ja inimlikkust. Samuti sattus tähelepanu alla taas antiikkultuuri. Inimesed hakkasid rohkem rõhku pöörama loodusele ja loodusteadusele ning selle uurimisele. Inimeste maailmapilt hakkas avarduma tänu maadeavastustele. Suurimateks avastusteks peetakse Ameerikat ja lihtsaimat teed Aasiasse, tänu millele hakkas hoogsasti arenema kaubandus. Inimesed said teada, et maakera on kerakujuline ning tegelesid üha enam meresõidutehnika arendamisega. Avastusretkede aeg tähendas Euroopale siirdumist keskajast ja feodalismist uude aega rahamajanduse, absolutismi ja rahvusriikide aega. Murrang kirikus seostus kõige enam reformatsiooni ehk usupuhastusliikumisega, mis sai alguse, kuna
1. Millises riigis avaldusid renessansi nähtused kõige varem? Itaalias 2. Kuidas periodiseeritakse renessanssi? Eelrenessanss 14.saj, vararenessanss 15.saj, kõrgrenessanss 16.saj 3. mis iseloomustab renessansi ajastu inimest? kirglik teadmistejanu,uurimiste avastamiste vaim, mis viib suurtele leiutistele ja maadeavastustele. 4. miks nimetatakse renessansiaja mõtlejaid humanistideks? universaalne inimene, Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest. Humanistide ideaaliks oli mitmekülgselt arenenud universaalsete võimetega inimesed. 5. Milliste ehitiste osatähtsus suureneb arhitektuuris? Ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse haiglaid, raamatukogusi,kauba-ja kohtukodasi. Valmivad esinduslikud raekojad. 6. Mis on tahvelmaal? Maali aluseks kasutati puutahvlik või lõuendit
Tragöödiad:Romeo ja Julia, Taani prints, Richard III, Othello. Nikolai Kopernik-tõestas heliotsentrilise maailmasüsteemi Maadeavastused : Põhjused : Taheti leida lühemat teed Indiasse. Euroopas hakkas kuld ja hõbe otsa saama. Eeldused: Eurooplased võtsid kasutusele kompassi(Hiina), võeti kasutusele ka uued laevatüübid, ladina puri. 1498.a. Vasco de Gama jõudis Indiasse. 1492. Jõudis Kolmubus Ameerikasse. Amerigo Vespucci järgi sai uue mandri nimeks Ameerika. Tänu maadeavastustele võeti kasutusele kartul, tubakas. Tulis kaasa ka haigused, kuulsam nendest oli süüfilis. Suurenes väärismetallide sissevedu Euroopasse. Reformatsioon : Põhjused : 1) Katoliku kirik kaugenes Kristuse põhimõtetest. Hakkasid rikastuma, polnud küllalt aega Kristusele ennast pühendada.' 2) Toimus Katoliku kiriku moraalne allakäik, nt põrandaalused perekonnad. Müüdi indulgentse-maksti raha pattude lunastamiseks.
1. Suured maadeavastused:avastajad, nende pildid, toimumisajad,kaart lk.41) Maadeavastustele aitas kaase karavell mis oli väga hea merel edasi liikumiseks. Henrique Meresõitja (1488) ristis Aafrika lõunatippi Hea Lootuse neemeks Vasco da Gama (1497). aastal asus Portogalist teele. Avastas meretee Indiasse. Christoph Kolumbus (1492). aastal. Lootis avastada meretee Aasiasse, aga avastas Ameerika. Amerigo Vespucci Sai aru, et Kolumbus ei avastanud mereteed ja ristis leitud koha Ameerikaks. Fernao De Magalhaes (1519-1522) Sooritas ümbermaailma reisi.
Üha enam eemalduti religioossetest väärtustest , hindama hakati inimkesksemat maailma (humanism). Taasavastati ja ausse tõsteti antiikkultuuriga seonduv (renessanss). Jõukast ja kultuurilembesest Põhja-Itaaliast levis renessansskultuur mujalgi Euroopas. Uus maailmavaade pani ka kriitiliselt suhtuma teaduslikesse, ühiskondlikesse ja kiriklikesse autoriteetidesse. Senisest enam asuti tegelama loodusteadusega . Varauusajal avardus tänu suurtele maadeavastustele oluliselt eurooplaste ettekujutus maailmast. Varauusaja alguseks oli eurooplastele tuntud umbes 1/5 maakera pindalast, varauusaja lõpuks juba neli viiendikku. Avastusretkede esirinnas olid Hispaania ja Portugal, neid motiveeris soov leida senisest lihtsam ja odavam ligipääs Aasia (India) rikkustele. Kulla ja vürtside jahil avastasid ning allutasid eurooplased XV-XVIII sajandil alasid Ameerikas , Aafrikas ja Aasias. On
RENESSANSS Sissejuhatus Renessanss (pr.k. renaissance-taassünd) sai alguse Itaaliast 14. sajandil. 14. sajandil kujunesid eeldused uue poliitilise, vaimse ja kultuurilise olukorra tekkeks Euroopas. Tänu maadeavastustele kui ka loodusteaduste kiirele arengule muutus inimese ettekujutus maailmast. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid. Palju esines iroonilist hoikaut kiriku suhtes (nt G.Boccaccio "Dekameron"). Hakati palju looma ilmalikku kunstmuusikat. Esile kerkis humanistlik mõtlemine, st suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Sellel perioodil tehti palju avastusi/teadussaavutusi: 1.) püssirohi 2.) trükikunst - Johannes Gutenberg 3
Humanism sai alguse 14.-15. sajand Itaalias. Humanism oli eelkõige uus maailmavaade, kus kesksel kohal asetses inimene, mitte jumal. Askeetliku vaimuliku asemel sai ideaaliks vaimurikas ja andekas inimene, kes huvitus kunstist ning haridusest. Humanistid väärtustasid maist elu ja võimalusi end arendada erinevates valdkondades nagu teadus, kunst, kirjandus jne. Humanistid nautisid meelelist ilu, mitte vaid seda, mida kirikumoraal lubas. Seoses varauusaja suurtele maadeavastustele arenes kaubandus ja pangandus tohutul kiirusel. Eriti silmapaistvad olid Itaalia ja Madalmaad. Seal kujunesid linnad äärmiselt tähtsateks kaubanduskeskusteks, mis kindlustasid riikide rikkuse ja arengu. Sellest tulenevalt hakati hindama osavaid, ettevõtlike ja andekaid inimesi, kes saavutsid oma edu just tänu oma iseloomuomadustele. Jumal hakkas kaotama oma tähtsust, inimesed kasutasid ratsionaalset mõtlemist ning nägema ilmaliku maailma võlu.
rohkem ja aktiivsemalt kaubanduset ja meresõitmisest, mis tõid endaga kaasa suuri maadeavastusi. Eurooplase algne eesmärk oli leida otseim tee Aasiasse, mis aga viis juhuse tahtel nii Põhja- ja Lõuna-Ameerika kui ka Lõuna-Aafrika avastamiseni. Ka maakera õige kuju avastamine inimeste jaoks toimus just nimelt varauusajal, sest kui enne arvati, et maakera on lapik, siis sel ajastul mõisteti, et kujult sarnaneb see pigem keraga. Tänu maadeavastustele läbi meresõitjate õppisid inimesed palju loodusgeograafiat, misläbi saadi teada ka paljusid uusi looma ning taime liike. Ajapikku arenes ka eri riikide vaheline suhtlemine ja kaubandus ehk merkantilism. Muutused toimusid ka usu kohapealt. Inimesi häiris, et katolik kirik oli hakanud üha rohkem algkristlikke põhimõtteid vältima ning muutus omakasupüüdlikuks. Sellised tegurid kutsusid esile
muretseda, surm tuleb nagunii. Muhamedi juurde kogunes Mediinas palju poolehoidjaid ja peagi tundis ta end piisavalt tugevana, et tagasi Mekasse pöörduda. 630. aastal sõitiski ta tagasi Mekasse. Peale selle sai Mekast muhameedlaste püha linn. Muhamed suri aastal 632, kuid selleks ajaks olid enamus araablasi uue usu vastu võtnud. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Araablaste kaudu õpiti tundma kompassi. See pani aluse suurtele maadeavastustele. Eurooplased leidsid tee Ameerikasse ja hakkasid leiutama ka palju muid merelisi ühendusteid erinevate maade vahel, mille kaudu sai hakata kaupa transportima. Keskajal toimus ka rekonkista. Rekonkista mõiste tähistab ajaloos Pürenee ps. tagasivõitmist muhamedlaste käest; araablaste järeltulijad, maurid, vallutasid Hispaania, va. Astuuria. Astuuriast lähtunud tagasivallutustel rajanesid uued riigid - Kastiilia, Portugal jne. Rekonkista
Otsiti turvalisemaid kaubateid. 2.3. Keskaja lõpul vajati aina rohkem väärismetalle. Vajadus luksuskaupade järele põhjustas väärismetallide voolamise itta, kuna Euroopa ei suutnud väljavedu katta. Kulda otsiti Aafrikast, Indiast ja hiljem Ameerikast. 2.4 Legendid pururikastest riikidest, mida mindi otsima. Tuntuimaiks oli Johannese kristlik riik, mis tuli vabastada muhameedlaste haardest. Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga lisas maadeavastustele usulise mõõtme. 2.5 1492. aastal lõppes rekonkista. Hispaania ja Portugali väikeaadlikud hidalgod jätkasid maailma vallutamist. 3. Teaduslik-tehnilised eeldused 3.1 Geograafilised mõtte ja maailmapildi areng: 3.1.1 Ristisõjad pühale maale avardasid eurooplaste maailmapilti 3.1.2 Huvi tekitas kuulus Marco Polo reisikirjeldus 13. sajandist Mongooliasse ja Hiinasse. Menukas oli ka inglaseJohn Mandeville'i reisikirjeldus. 3.1.3 Taasavastati Maa kerakujulisus, 1492. a
maadeavastusteks võib nimetada geograafilisi avastusi, mis tehti eurooplaste poolt väljaspool Euroopat 15. sajandi algusest 17. sajandi alguseni. Suured maadeavastused on just seepärast oluliseks etapiks inimkonna arengus, et Kolumbus avastas Ameerika, A. Vespucci ja Vasco de Gama avastasid ümber Aafrika Indiasse kulgeva meretee ning F. de Magalhãesi esimene ümbermaailmareis täiendas ja korrastas oluliselt maailmakaarti. Samuti laiendasid maadeavastused inimeste silmaringi, ning tänu maadeavastustele arenes laevaehitus uuele tasandile. Kuid maadeavastused on toonud kaasa ka negatiivseid külgi inimkonnale, nimelt tõi see kaasa Euroopasse kiire hindade tõusu, vähendas Vahemeremaade kaubalinnade tähtsust ning samuti tõi see kaasa majandusliku ebavõrdsuse hüppelise kasvu. Kindlasti on olnud üheks oluliseks etapiks keskajal inimkonna arengule feodaal suhete kujunemine. Seda just seepärast, et feodaalsuhted olidki keskaja riigi ja majanduskorralduse põhialuseks
augustil 1492 suundus Kolumbus kolme karavelliga (Santa Maria, Pinta ja Nina) pikale mereteele. Kolumbuse eesmärk oli Indiasse jõuda lääne poolt. Sama aasta 12.oktoobril märgati kuuvalguses esimest korda maad. Kuigi Kolumbus üritas eest kõrge kultuuri, vilka kaubanduse ja idamaiste rikkustega maa kohtuti aga hoopis pärismaalastega, kelle Kolumbus ristis indiaanlasteks, kuna Kolumbus siiski uskus et ta oli välja jõudnud Indiasse. 3. Maadeavastuste mõju Euroopale ja majandusele Tänu maadeavastustele hakati paremini valdama maa kaarti, teati kuni 90% maailmameredest. Maadeavastuste käigus õppisid eurooplased tundma seni tundmatuid taimi. Ameerikast toodi Euroopasse kartul, tomat, mais ja tubakas. Kartulisse suhtuti tükk aega umbusklikult ja kasutati loomatoiduna. Alles 18 sajand jõudis kartul söögilauale. Tubakat seevastu peeti arstirohuks just kopsuhaiguste vastu. Negatiivset oli maadeavastusega niipalju et toodi kaasa mitmeid haigusi, kõige hullem süüfilis.
Tsehhis(pole vaja palju vaimulikke ega nii rik. kirikut) Itaaliast välja liikus reness. 16. saj suuresti tänu trükikunsti leiutamisele. Mis mõjutab meid veel tänini? > Tänu humanismile on meil inimõigused, sots. garantiid ja isikuvabadused. Võitlus surmanuhtluse vastu. Heliotsentriline maailmamudel, Mona Lisa, Shakespeare, Galilei, Reformatsioon! 2.10 Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Marco Polo reisikirjad ahvaltesid eurooplasi maadeavastustele indiasse ja hiina. Tee läbis muhameedlike maid, ohtlik. Konstatinoopoli langemine ja türklaste ülemvõim Vahemere idaosas raskendasid. Portugallased otsisid ümber-Aafrika teed. Hispaanlased elavnesid ja andsid Cristoph Kolumbusele raha lääne kaudu indiasse sõitmiseks. Ta polnud edukas, Vasco da Gama tõi port. raha. Siis saadi aru, et on ikkagi mander vahel ja läbi saab sõita. Fernao de Magalhaesi saadeti 1519 ümbermaailmareisile
arveldamine hoopis hõlpsamaks, kui see oli olnud rooma numbritega. Koos uute numbritega levis ka araablaste uus, suur avastus algebra. Kui varasemalt arvati, et heaolu ja rikkus ei käi käsikäes, siis nüüdseks oli taoline mõttekäik unustatud. Isegi teoloogid ei olnud enam sellele vastu. Taoline muutus, renessansi ühiskonna aluseks sai raha, tähendas aga ka seda, et see andis suure tõuke suurtele maadeavastustele. Nii kaupmeeste kui teiste "uue klassi" kujude mitmetahulisus vajutas sügava jälje renessansiühiskonna ellus, tugevdades keskklassi ning olles asendamatuks lüliks ühiskonna uuenemises. Kui eelnevalt sai räägitud kaupmeestest kui ühiskonna uuendajatest, siis nüüd nende panusest silmapiiri laiendamisel. Nimelt kontaktid kaugete maadega ja uute senini veel tundmatue kaupade saabumine hakkasid avardama inimeste senist, mõneti kinnist, silmaringi.
Kujunesid linnriigid, mis meenutasid pisut Vanakreeka poliseid. Renessansikultuuril on üks kindel tunnus - eneseteadvus. Renessansiajal levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erinev äsjamöödunust. Kiriklik õpetus taevase elu õndsusest kaotab oma aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama. Tekib usk inimese enda jõusse, tema tublidusse. Renessansiajastu inimest iseloomustab suur teadmistejanu, uurimise ja avastamise vaim, mis viib suurtele leiutustele ja maadeavastustele. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Samas aga ei tahetud antiikaega korrata, vaid luua midagi veelgi paremat. Inimesi hinnati mitte ainult nende sotsiaalse päritolu järgi nagu varem, vaid ka nende isiklike omaduste - tarkuse, ilu ja julguse järgi. Renessansiaja mõtlejaid nimetatakse humanistideks (ld k-s humanus - inimlik). Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest, tema vabanemise nimel keskaja kammitsaist
nn humanistlik (ld k humanus- inimesele omane, inimväärikust austav) mõtlemine, st väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimesest. 14. sajandil esmalt Põhja- ja Kesk- Itaalia linnades sündinud uus kultuuri- ja ühiskonnamudel levis aegamisi üle kogu Lääne-Euroopa. Renessanssajastu filosoofia ja kirjandus toetusdi olulisel määral antiikkultuuri pärandile ning otsisid inimeses ideaalset harmooniat. Tänu nii laialdastele maadeavastustele kui ka loodusteaduste kiirele arengule muutus oluliselt inimese ettekujutus maailmast. Teadus hakkas tuginema eelkõige vaatlustele ja katsetele ning kujutav kunst otsis looduse ja inimkeha realistliku kujutamise võimalusi. Teadusele ja haridusele andis täiesti uued võimalused trükikunsti leiutamine 15. sajandi keskel. Sisemiselt väga vastuolulist renessansskultuuri on sageli kujutatud idealiseeritult väga positiivse ja elujaatava ajastuna. Sel juhul jäävad aga
Maadeavastuste jätkumine: 16 saj teasel poolel hakkasid eurooplased rohkem maid avastama. 16 saj keskel jõudsid portugaallassed jaapanisse. Jaapanlased tajusid eurooplastest tulevat ohtu ja sulgesid oma sadamad kõigile peale hollandlaste.. 17 saj alguses avastasid hollandlased austraalia. Inglased prantslased venelased ja hispaanlased jõudsid põhjaameerikasse 18 saj. Suurte maadeavastuste tulemused: Euroopa hakkas avastatud piirkondi koloniseerima. Uutele maadeavastustele järgnes maa paljaks röövimine ja põliselanike tapmine ja orjastamine. Euroopas vähenes tunduvalt vahemeremaade kaubalinnade tähtsus. Tekkisid kaubandus- ja fondibörs.. leidis aset hindade revolutsioon. Avardusid teadmised ümbritseva maailma kohta. Nt zoloogia , botaanika ja geograafia. 27. Ameerika põlisrahvad: Indiaanlaste päritolu:50 000 10 000 eKr üle Beringi maasilla, 10 000 e Kr kliima soojenema > merepind kerkima, maismaasild vee alla, hilisemad
See innustas kaubandust just idamaadega, kust sai hankida väärismetalli ja luksuskaupu. Eestit aitas see nii, et oli kasulik hakata raha küsima naturaalmaksu üle nii, et mõisnik sai osta kallist mööblit. Levisid legendid pururikastest maailmarikastest, mida mindi otsima. Üks kõige legendaarsemaid olid preester-kuninga kristlik riik Aafrikas ja see tuli vabastada muhhameedlaste käest. Kuulus oli ka Elduraado. Ristiusu levimine ja vajadus võidelda islami usuga andis maadeavastustele usulise mõõtme. Cristofer Columbus C.Columbus on kangru perekonnas sündinud. Hiljem hakkas ta tegelema merekaubandusega ja lõpuks sai temast admiral, kes avastas Ameerika kuigi tema õnnetuseks ta sellest oma eluajal teada ei saanud. 3. augustil 1492 väljusid kolm laeva: Pinta, Santa Marina ja Nina sadamatest lootuses leida uus meretee Indiasse. 12. oktoobril 1492 jõudsid nad Bahama saarte juurde. Veel avastas ta Kuuba põhjaranniku ja Haiti.
Renessansikultuuril on üks kindel tunnus - eneseteadvus. Renessansiajal levis veendumus, etkaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erinev äsjamöödunust. Kiriklik õpetus taevase elu õndsusest kaotab oma aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama. Tekib usk inimese enda jõusse, tema tublidusse. Renessansiajastu inimest iseloomustab suur teadmistejanu, uurimise ja avastamise vaim, mis viib suurtele leiutustele ja maadeavastustele. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Samas aga ei tahetud antiikaega korrata, vaid luua midagi veelgi paremat. Inimesi hinnati mitte ainult nende sotsiaalse päritolu järgi nagu varem, vaid ka nende isiklike omaduste - tarkuse, ilu ja julguse järgi. Renessansiaja mõtlejaid nimetatakse humanistideks (ld k-s humanus - inimlik). Humanistid
võimusuhetes: Euroopa tõusis juhtpositsioonile nii majanduses, poliitkas kui ka teaduses. 2. Majanduslikud ja usulised põhjused · Vajadus kulla järele: tohutud summad sõjapidamisele; idamaiste kaupade ühe suurenev tarbimine. · Levisid legendid müütilistest pururikastest riikidest, mida mindi otsima. · Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga lisas maadeavastustele usulise mõõtme. 42 · Vajadus vürtside järele vürtsikaubandus andis suurimat kasumit. · Vajadus uute mereteede järele Indiasse: Genova ja Veneetsia omavaheline rivaalitsemine, eriti pärast 1453. aastat, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli. Türgi võim asus kontrollima Musta mere ja Süüria kaudu
annaabi.ee 
