50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
47 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Igor Pivovar
Õppematerjali autor
C70/85, C80/95, C90/105 СНиП käsitles peale betooni klassi veel järgmisi betooni marke: a) külmakindluse mark F (F10 ÷ 500). kus arv näitab külmutus- ja sulamistsüklite arvu kuni normikohase katsekeha purunemiseni (see on 3% massikadu või 5% survetugevuse langus); b) veetiheduse mark W (W2 ÷ 12), kus arv näitab vee rõhku atm, millele betoon suudab nor- mikohasel katsel vastu panna. Järgnevalt on toodud EVS 814:2003 nõuded Eestis kasutatava betooni külmakindlusele sõltu- valt konstruktsiooni keskkonnaklassist. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 9 Tabel 1.1 Betooni külmakindluse normväärtused (EVS 814:2003 tabel 2) Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 10 1.5 Betooni deformatsioonid 1.5.1 Betooni mahukahanemine Mahukahanemine on betooni omadus õhukeskkonnas kivistumisel oma mahus väheneda.
37. Ribiplaatristlõike töötamise põhimõte, plaadi arvutuslaius (p 3.3.1). Ribiplaatristlõige koosneb ribist ja plaadist. Võrreldes ristkülikulise ristlõikega on ribiplaatristlõige ökonoomsem mittetöötava tõmbetsooni betooni arvel. Ribi töötab paljudel juhtudel kaasa eeskätt tõmbetsooni (tõmbearmatuuri) ja plaadis paiknevat survetsooni ühendava elemendina. Ribi laiuse määrab vajalik vastupanuvõime nihkele, samuti pikiarmatuuri paigutusele esitatavad konstruktiivsed nõuded (kaitsekihi paksus, nõutav varrastevaheline puhasvahe). Ribist kaugemalolevates plaadi osades betooni survepinge võib kandepiirseisundis jääda väiksemaks survetugevusest, sellepärast piiratakse arvutustes arvesse võetavat plaadi laiust nn. arvutuslaiusega b eff (joonis 3.6). 38. Ribiplaatristlõike tugevusarvutuse tingimused ja põhimõtted (p 3.3.2, tingimus 3.29). Survetsoonis asuva plaadiga ribiplaatristlõike arvutus sõltub sellest, kas arvutuslik nulljoon asub ribis või plaadis
Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Kivikonstruktsioonid Loengukonspekt V. Voltri I osa Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 1 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Sisukord Kivikonstruktsioonid .................................................................................................................. 3 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3 1.1 Üldiselt ............................................................................................................................. 3 1.2 Terminid ja tähised ........................................................................................................... 3 2 E
7: Tulekahjukoormused - osa 3: Sildade liikluskoormused - osa 4: Mahutite koormused - osa 5: Kraanakoormused (?) Märkus: Eurocode 1 nummeratsioon on praeguseks mõnevõrra muutunud. (3) Vastavalt EC 1 koosseisu muutumisele võib esitatud loetelu täieneda või muutuda. EPN-ENV 1 osa 1 kasutusala Tehnilised eesmärgid (1) EPN 1 käesolevas osas 1 on toodud konstruktsioonide ohutuse, kasutuskõlblikkuse ja kestvuse tagamise põhimtted ja nõuded. Normid Projekteerimise alused 6 põhinevad piirseisundite meetodil ja osavarutegurite süsteemil. Samas see ei välista teiste meetodite kasutamist. (2) Uute konstruktsioonide projekteerimisel tuleb EPN 1 käesolevat osa kasutada koos EPN 1 muude osade ja teiste projekteerimisnormidega (EPN 2...7). Eeldatavad kasutajad (1) Seoses ülaltoodud tehniliste eesmärkidega on EPN-ENV 1 osa 1 ette nähtud kasutamiseks:
- keramsiitbetoonplokid Fiboplokid survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3; - Taloti plokid survetug- 5 MPa, tihedus 0,95 T/m3; - gaasbetoonploki - Siporex, survetug. 1,7; 2,3 ja 3 MPa, tihedus 0,4 0,45 ja 0,5 T/m3; - põlevkivituhk-väikeplokk (Narva pl), survetug. 3,5 MPa, tihedus 0,95 T/m3. Tabel 2 (3.1) Müürikivid liigitatakse I ja Nõuded mürikivide tugevusgruppidele II kvaliteediklassi müüri Müürikivide tugevusgrupp kivideks (plokkideks). 1 2a 2b 3 ------------------------------------------------------------------------ Looduskivid liigitatakse II Õõnete maht < 25 25...45 45...55 <70 kv.klassi
C70/85, C80/95, C90/105 käsitles peale betooni klassi veel järgmisi betooni marke: a) külmakindluse mark F (F10 ÷ 500). kus arv näitab külmutus- ja sulamistsüklite arvu kuni normikohase katsekeha purunemiseni (see on 3% massikadu või 5% survetugevuse langus); b) veetiheduse mark W (W2 ÷ 12), kus arv näitab vee rõhku atm, millele betoon suudab nor- mikohasel katsel vastu panna. Järgnevalt on toodud EVS 814:2003 nõuded Eestis kasutatava betooni külmakindlusele sõltu- valt konstruktsiooni keskkonnaklassist. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 9 Tabel 1.1 Betooni külmakindluse normväärtused (EVS 814:2003 tabel 2) Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 10 1.5 Betooni deformatsioonid 1.5.1 Betooni mahukahanemine Mahukahanemine on betooni omadus õhukeskkonnas kivistumisel oma mahus väheneda.
ühendeid sisaldavad gaasid. Ehitises ei tohi kasutada materjale, mis on iseeneslikult süttivad või mille abil võib tuli intensiivselt (plahvatuslikult) levida; samuti materjale, mille põlemisel või kuumenemisel eraldub suitsu tavalisest koostisest erinevaid mürgiseid gaase või mille pinnakiht sulab ja tekkinud sulamass hakkab tilkuma või millest eraldub aineid, mis saavad põleda ilma õhuhapnikuta. Evakuatsioonipääsudele esitatavad nõuded püüavad tagada hädaolukorraks piisavalt avarate ja hõlpsasti läbitavate väljumisteede rajamist ehitises. Evakueerimise turvalisuse tagamiseks evakuatsioonitee vertikaalosa (trepikoda) tuleb üldjuhul moodustada omaette tuletõkkesektsioonina. Mida kõrgem on ehitis (hoone), seda tule- ja suitsukindlam peab olema trepikoda ning seda kauem peab see tõkestama tule ja suitsu levikut. Ainsaks erandiks, kui
ühendeid sisaldavad gaasid. Ehitises ei tohi kasutada materjale, mis on iseeneslikult süttivad või mille abil võib tuli intensiivselt (plahvatuslikult) levida; samuti materjale, mille põlemisel või kuumenemisel eraldub suitsu tavalisest koostisest erinevaid mürgiseid gaase või mille pinnakiht sulab ja tekkinud sulamass hakkab tilkuma või millest eraldub aineid, mis saavad põleda ilma õhuhapnikuta. Evakuatsioonipääsudele esitatavad nõuded püüavad tagada hädaolukorraks piisavalt avarate ja hõlpsasti läbitavate väljumisteede rajamist ehitises. Evakueerimise turvalisuse tagamiseks evakuatsioonitee vertikaalosa (trepikoda) tuleb üldjuhul moodustada omaette tuletõkkesektsioonina. Mida kõrgem on ehitis (hoone), seda tule- ja suitsukindlam peab olema trepikoda ning seda kauem peab see tõkestama tule ja suitsu levikut. Ainsaks erandiks, kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid