Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Seminar 8 - Tööturg (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millistel tingimustel palga vähendamine taastab täieliku tööhõive?
  • Millistel tingimustel palga vähendamine ei taasta täielikku tööhõivet?
  • Millised töötuse liigid võivad kujuneda pikaajalisteks?
  • Milline erinevus on ratsionaalsel ja puhtal diskrimineerimisel?
  • Miks toetavad ametiühingud enamasti palga ja töö jaotamise programme?
  • Kui suur on töötuse määr?
  • Milline on siis töötuse määr?
  • Mitu moodustab 1999 a tegelik SKP potentsiaalsest SKPst?

Lõik failist

Seminari küsimused 1. Millistel tingimustel palga vähendamine taastab täieliku tööhõive? W Ls
a b z W'
Ld2 Ld1 Ld0
La Lb Lz L Tööhõive saab palkade languse arvelt kasvada vaid siis, kui tööturg on tasakaalutuse algstaadiumis . Selline stsenaarium on järgmine: punktis a töötavad töölised vähem, kui nad sooviksid sellise reaalpalga korral ja nad töötaksid rohkem ka siis, kui reaalpalk mõnevõrra langeks . Müügihinna tõus nihutab tööjõu kõvera paremale. Kui nominaalpalk eeldatakse olevat konstantne , siis reaalpalk langeb ja tööhõive suureneb: a kuni b ja seejärel z. 2. Millistel tingimustel palga vähendamine ei taasta täielikku tööhõivet?
L* W/P Ls0 a Ls1
b
c d Ld0
Ld1 Ld3
LbLd La L
Situatsioonis,, kus töölised nõustuvad madalama palgaga, p g g , madalam p palk omakorda vähendab nende ostujõudu, see omakorda sunnib firmat tootmist vähendama. Praktiliselt on tegemist majanduslanguse perioodiga. Esiteks on enamik palkasid kaasajal jäigad, kuna peaaegu kõigil töölistel on otsesed t d või õi k kaudsed d d palgalepingud. l l i d L Lepingutes i t k kasutatakse t t k nominaalpalka i l lk mitte itt reaalpalka. Teiseks p palkade jjäikuse tekitajaks j on miinimumpalgad. p g Seega g tuleks kaotada valitsuse poolne mõju tööturule. 4. Miks tööjõu pakkumise ja nõudluse kõverate vastastikune sõltuvus võib viia kas kiiremale või aeglasemale täieliku tööhõive korraldamisele? Kas kõver Ls nihkub rohkem või vähem kui kõver Ld ? Vastastikkune sõltuvus võib viia tööhõive olukorra paranemisele paranemisele, kuid ei pruugi pruugi. Kuni pakkumise kõver nihkub väljapoole kiiremini kui nõudluse kõver sissepoole, siis võib olla majandus j isereguleeruv . g W/p Ls Ls1
LD1 LD2 LD L 5. Kas tööturu neoklassikaline mudel saab arvesse võtta vaesust ja pidevat tööpuudust? Kui töötud on ratsionaalsed , ratsionaalsed siis nad peaks aru saama saama, et töö leidmiseks tuleb nõustuda madalama palgaga. Kui u nadd nõustuvad õus uv d p palga g vvähendamisega, e d seg , ssiiss hinnad d langevad gev d ning g hoiavad o v d ära reaalpalga languse samal määral või isegi paremini kui jäik nominaalpalk. Ametiühingud aga said arvestatavaks jõuks majanduses ja nad tegid kõik, et hoida palku kunstlikult kõrgel. Kurja juur ametühingud. L* W/P Ls0 a Ls1
b
c d Ld0
Ld1 Ld3
LbLd La L 6. Kas duaalse majanduse mudel saab arvesse võtta vaesust ja pidevat tööpuudust? S b küll Saab küll. 7. Ametiühingute roll, kas segab ja tuleks likvideerida või ei?
8. Suured immigrantide massid omaaegses Põhja- Ameerikas ei põhjustanud probleeme, miks siis praegu on tekkinud töötuse probleemid, eriti riskigruppides?
9. Millised töötuse liigid võivad kujuneda pikaajalisteks?
10. Milline erinevus on ratsionaalsel ja puhtal diskrimineerimisel?
11. Miks toetavad ametiühingud enamasti palga ja töö jaotamise programme ? 12. Oletagem, et 100 kroonise tunnipalgaga töökoha leidmise tõenäosus kahe nädala jooksul on 50% ja 80 kroonise töökoha leidmise tõenäosus sama aja j jjooksul on 80%. % Kas oleks kasulikum vastu võtta 70 kroonine pakkumine, või oodata veel uusi pakkumisi? 13. Tsükliline töötus: a)) on töötus, tööt mida id põhjustab õhj t b ttarbijate bij t vajaduste j d t muutused; t d b) onontöötus töötusmis misesineb esinebmajanduslanguste majanduslangustevõi võikriiside kriisideajal ajalkoos kooskogutoodangu kogutoodanguvähenemisega; vähenemisega; c)) on töötus,, mida vaadeldakse vabatahtlikuna;;
Vasakule Paremale
Seminar 8 - Tööturg #1 Seminar 8 - Tööturg #2 Seminar 8 - Tööturg #3 Seminar 8 - Tööturg #4 Seminar 8 - Tööturg #5 Seminar 8 - Tööturg #6 Seminar 8 - Tööturg #7 Seminar 8 - Tööturg #8 Seminar 8 - Tööturg #9 Seminar 8 - Tööturg #10 Seminar 8 - Tööturg #11 Seminar 8 - Tööturg #12 Seminar 8 - Tööturg #13
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor T . Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
42
pdf

Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus

Neoklassikud (liberaalid)väidavad: Tööturgu võib vaadelda pakkumise ja nõudluse turuna nagu iga teist turgu. Tööjõu liigne pakkumine põhjustab tööpuuduse. tööpuuduse Tööpuudust saaks vältida palkade vähendamise kaudu. Tööjõu liigne nõudlus toob kaasa palkade tõusu ja inflatsiooni. 1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Keynes: Ei ole nõus mõttega, et tööturg ise tasakaalustub ja väidab, et isegi siis kui palgad on paindlikud, tööturg ei tasakaalustu. Kui Keynesil oli õigus: siis võib ühelt p poolt tööpuudus p olla p püsiv teisest küljest aga pealesunnitud nähtus Seega võib valitsuse tööhõive poliitika olla aeg-ajalt vajalik Kui Keynesil ei olnud õigus ... ... siis võib valitsuse sekkuv poliitika ainult segada tööturu isereguleerivaid

Majandus
thumbnail
196
pdf

Makroökonoomika

Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah

Makroökonoomika
thumbnail
51
docx

Makro testid

Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP arvestus lähtub territoriaalsuse printsiibist, mõõtes ainult majandusterritooriumil loodud (lõpp)väärtusi 8. Kodumaiste (sisemaitse) erainvesteeringute

Makroökonoomika
thumbnail
32
pdf

Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang

Eelarve tasakaal Intressimäärad 18 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Töötuse probleemid Töötus on SKP-ga seotud kaudselt, kuid töötuse kaudu on välja pakutud mõningad seosed SKP muutuste hindamiseks. Töötuse klassifitseerimine: ·Struktuurne St kt töötu tööt ­ kas k puuduvad d d oskused k d või õi asuvad d nad seal, kus lihtsalt pole tööd. ·Friktsionaalne töötu - vahetab momendil töökohta. ·Heidutatud töötaja ­ pole tööd ja on loobunud otsimisest. NB! Ei loeta tööjõu kooseisu.

Matemaatika
thumbnail
12
docx

MAJANDUS eksami küsimused

,,tööturu numbrites". 4) Tööpuuduse mõõtmise metoodikad (2 tk) (1) Eesti Statistikaamet esitab vastavalt ILO (International Labor Organisation ­ Rahvusvaheline Tööorganisatsioon) harmoniseeritud metoodikale hinnangulise töötute arvu tuginedes kvartaalsetele küsitlustele ETU (Eesti Tööjõu-uuringu) raames. (2) Eesti Töötukassa esitab töötuse määra tuginedes registreeritud töötute osakaalule tööjõus. töötuse määr = tööpuuduse määr 5) Töötu defineerimine (2 tk) ILO definitsiooni kohaselt on töötu (unemployed person) 15-74 aastane inimene, kelle puhul on üheaegselt täidetud kolm tingimust: 1. on ilma tööta; 2. on töö leidmisel valmis kohe tööga alustama (kahe nädala jooksul); 3. on tegelenud aktiivselt tööotsingutega (viimase nelja nädala jooksul). 4. Registreeritud töötu on inimene, kes ei tööta, on arvele võetud töötukassas ja otsib tööd. 6) Olulised mõisted tööturu kontekstis (5 tk)

Majanduse alused
thumbnail
22
pdf

Bartertehingud

d. tegeleb töötuse tagajärgede likvideerimisega 41. Põrandaalused töötajad on: a. keldripoodide ning teiste allpool hoone nulltsüklit töötavad isikud b. on see osa tööealistest, kes ei soovi töötada ei maa peal ega keldris c. hõivatud varimajanduses ning reeglina ei arvestata neid tööjõu hulka ja loetakse töötuteks d. isikud, kes jäävad ametlikust statistikast täielikult välja 42. Passiivne tööturu poliitika seisneb tööturu reguleerimises a. suurendades töötu abirahasid ja materiaalseid toetusi b. organiseerides sotsiaalseid abitöid c. stimuleerides ettevõtlust ja luues uusi töökohtasid d. täiustades tööturu organisatsiooni e. doteerides riiklikult elanikkonna ümberasustamist tööjõu kõrge nõudlusega piirkondadesse 43. Täistööpäevaga taksojuhi ametit pidav Harri, kellel on doktorikraad bioloogias ning kes kulutab iga päev paar tundi selleks, et otsida oma kvalifikatsioonile vastavat teadustöötaja kohta. Kas tegemist on: a

Majandus
thumbnail
20
pdf

Nõudlus ja inflatsioon

c. on töötus, mida põhjustab majanduse struktuuri muutustest tingitud vabade töökohtade mittevastavus tööjõu pakkumisele antud piirkonnas d. probleem, millega tegelemisel pole mõtet, kuna lahendusi ei ole 44. Statistiline töötusemäär võib näidata tegelikust madalamat töötuse taset, kuna on olemas ka: a. heidutatud töötajad b. koduperenaised c. petised, kes püüavad tagada heaolu töötu abiraha baasil d. hulk kõrgkoolidest väljalangenud noori, kes ei ole leidnud endale sobivat tööd e. palgata sundpuhkused 45. Koduperenaine, kes kasvatab kahte alaealist last, kuulub: a. tööjõu koosseisu b. töötute hulka c. heidutatud töötajate kategooriasse d. väljaspool tööjõudu olevate inimeste hulka e. põrandaaluste töötajate hulka 46. Struktuurne töötus kasvab, kui a

Majandus
thumbnail
30
docx

Majanduse loengud 9-17

Kui kapitali lenduvuse tagajärjeks on majanduslangus, siis kaasneb sellega ka inflatsioon. LOENG 17 ­ TÖÖTURG JA TÖÖPUUDUS Neoklassikud (liberaalid) väidavad: Tööturgu võib vaadelda pakkumise ja nõudluse turuna nagu iga teist turgu. Tööjõu liigne pakkumine põhjustab tööpuuduse. Tööpuudust saaks vältida palkade vähendamise kaudu. Liberaalne töölepinguseadus Tööjõu liigne nõudlus toob kaasa palkade tõusu ja inflatsiooni. Keynes: Ei ole nõus mõttega, et tööturg ise tasakaalustub ja väidab, et isegi siis kui palgad on paindlikud, tööturg ei tasakaalustu. Langeva tulu seaduse tõttu tulu iga töötaja kohta väheneb täiendava tööjõu palkamise korral ja firmad palkavad töölisi niikaua, kuni palgamäär võrdsustub viimasena palgatud töötaja tööviljakusega. Duaalsed tööturud koosnevad: Arenenud tehnoloogiaga oligopolistlikest tootmisharudest ehk tuumast Väiksematest viletsama tehnoloogiaga harudest ehk perifeeriast.

Mikro ja makroökonoomika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun