Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Teine Maailmasõda -kordamisleht (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas Prantsusmaa reageerib?

Lõik failist


Teine maailmasõda 01.09.1939-02.09.1945
Eellugu
  • Natside peaeesmärk oli sõda
    • Eluruumi laiendamine ja ressurssipuuduse lahendamine
    • Vastandumine kommunismile ja NSVL -le
  • Sõbralikud suhted naabritega
    • 1934 mittekallaletungipakt Poolaga
    • Hiljem praktiliselt kõigi Euroopa riikidega
  • 1935 kehtestati üldine sõjaväekohustus
    • Algas armee , laevastiku ja lennuväe loomine
    • Sõlmiti mereväe lepe Inglismaaga
    • 35% piir – ületati juba 1938 või varem
    • Tähendas Versaille ´i rahulepingu tühistamist
  • Suur-Saksamaa loomine
    • Kõik saksa keelt kõnelevad rahvad pidid elama Saksa riigis
    • 7.03.1936 Reini tsooni hõivamine
    • Oli tuleproov – kuidas Prantsusmaa reageerib?
    • 13.03.1938 sissemarss Austriasse
    • Austria Anchluss
Eellugu
  • Sõjalise liidu loomine 1936. aastal
    • Berliin- Rooma -Tokyo telg ehk Roberto
    • Mõlemal riigil oma konkreetne roll ja plaanid
  • Puutumata veel Poola ja Tšehhoslovakkia
    • Poolal – iidne Preisimaa
    • Tšehhil – Sudeedimaa
    • Tšehhoslovakkia hävitamise plaan juba mais 1938
  • Inglismaa alustas ainukesena 1938. aastal relvastuse uuendamist
    • W. Churchilli pikaajaline tegevus hoiatajana

Müncheni konverents
  • 29.09.1938 Münchenis
  • Kutsuti kokku Inglismaa palvel
  • Mure Tšehhoslovakkia tuleviku pärast
  • Osalesid:
  • Läbirääkimiste tulemuseks oli kokkulepe

Müncheni kokkulepe
  • Sageli ka sobing ehk kokkumäng
  • Sudeedimaa pidi minema Saksamaale
    • Hitler lubas Tšehhoslovakkiat mitte puutuda
    • Pidi olema tema viimane nõudmine
  • Sõlmiti Inglise-Saksa mittekallaletungilepe
  • Tegelikkus:
    • Itaalia ja Saksamaa jagasid ära Lõuna-Euroopa
    • Chamberlain jäi uskuma, et on saavutanud rahu
    • I have brought you peace in our time!!
    • Kiirendas tunduvalt sõja puhkemist
    • Churchilli kommentaar
    • Inglismaal oli valida – kas alandus või sõda. Valiti alandus, saadi ka sõda

Sõja eelõhtul
  • Tšehhoslovakkia kadumine
    • 15.03.1939 okupeeriti Saksamaa poolt
    • Hitler rikkus Müncheni lepet
    • Hakkas kohe esitama nõudmisi ka Poolale
    • GB ja Pr asusid kaitsele
  • Teraspakt – mai 1939
    • Itaalia ja Saksa liidulepe

MRP Molotov -Ribbentropi pakt
  • Saksa- NSVL mittekallaletungi- ja koostööpakt
    • Mõlemale riigile vajalik leping?!
    • Nimetus välisministrite järgi
  • Sõlmiti 23.08.1939
  • Kurikuulsaim lepe 20. sajandi ajaloos
    • Sisaldas salaprotokolle Ida-Euroopa jagamise kohta
    • Eesti-Läti ja Soome NSVL-le
    • Leedu Saksamaale
    • Poola jagati kaheks

Nemad otsustasid sõja... Teljeriikide poolel
Hermann Göring – Luftwaffe juht , Adolf Hitler – Wehrmachti ülemjuhataja ,Wilhelm Keitel – OKW ülemjuhataja, Karl Dönitz – Kriegsmarine`i ülemjuhataja, Heinrich Himmler – SS juht; Holocausti elluviija
Carl Gustaf Mannerheim – Soome vägede ülemjuhataja, president 1944-46
Erich von Manstein – Saksa kindral -feldmarssal, Lõuna armeedegrupi ülemjuhataja
Friedrich Paulus – Saksa kindral-feldmarssal, Stalingradi vallutaja
Erwin Rommel – Saksa kindral-feldmarssal, Kõrberebane, Saksa Põhja-Aafrika operatsioonide juht
Isoroku Yamamoto – Jaapani laevastiku ülemjuhataja, Pearl Harbori rünnaku korraldaja
Nemad otsustasid sõja... Lääneriikide poolel...
Douglas MacArthur – Liitlasvägede ülemjuhataja Vaiksel ookeanil
Charles de Gaulle – Prantsuse vastupanuliikumise juht
Dwight Eisenhower – Liitlasvägede ülemjuhataja Euroopas
Bernard Montgomery – Briti vägede ülemjuhataja Põhja-Aafrikas
Georgi Zukov – NSVL marssal , juhtis põhimõtteliselt kogu idarinnet
Algus
  • Saksamaa ei kuulutanud sõda, vaid lihtsalt ründas Poolat
    • Inglismaa-Prantsusmaa valitsustelt käsk tagasi tõmmata
    • Kuulutasid 3.09.1939 sõja Saksamaale
    • Algas Istumissõda ehk Sitzkrieg
  • Poola langes kahe nädalaga
    • Idast alustas rünnakut ka NSVL
    • 28.09 – piiri- ja sõpruslepe sõlmimine
    • Leedu läks NSVL-le
    • Poola jagati ära
  • Atlandi lahing
    • Saksa ja Inglise-USA laevastike vaheline mõõduvõtt Atlandil
    • Kestis läbi terve sõja
    • Eelkõige allveesõda
    • Lääneliitlased kasutasid ka lainereid
    • Queen Mary
    • Queen Elizabeth
    • Lõppes liitlaste kindla võiduga

Talvesõda
  • 30.11.1939-12.03.1940
  • NSVL ja Soome vahel
  • MRP otsene tagajärg
    • NSVL nõudis Punaarmee baaside loomist Soome territooriumile
    • Soome keeldus, otsustas ennast kaitsta
  • Mannerheimi liin
    • Legendaarne kaitseliin Laadoga juures
    • Oli pigem meestest moodustatud
    • Heaks liitlaseks külm talv paksu lumega
  • Sõda lõpetati Moskva rahuga
    • Soome säilitas iseseisvuse
    • Loobus Laadoga ja Hanko aladest

Prantsusmaa vallutamine
  • Plaani koodnimetus Gelb (kollane)
    • Sisaldas ka Belgia ja Hollandi vallutamist
  • Algas 10.05.1940
    • Istumissõja lõpp, algas reaalne vastupanu Saksamaale
    • Inglismaa peaministriks sai Winston Churchill
  • Nädalaga vallutati Holland
    • Mai lõpuks ka Belgia
    • Pariis langes 14.06
    • Välksõda ehk Blitzkrieg
  • Dunkerque´i lahing ja päästeoperatsioon
  • 22.06 sõlmiti Compeigne´i rahu

Lahing Britannia pärast
  • Erinevatel andmetel 10.07 - 17.09.1940 (ka 31.10)
  • Nimetus Winston Churchillilt
  • Operatsiooni koodnimi Seelöwe (Merelõvi)
    • 2-osaline plaan
    • Piiramatu õhusõda
    • Dessant mööda Thamesi jõge Londonisse
    • Kukkus läbi, sest ei saadud õhus ülekaalu
    • Alahinnati inglaste algseid radarisüsteeme
  • Londonit ja teisi linnu pommitati kuni 1941. aasta maini

1940 aasta mujal...
  • Aprillis vallutas Saksamaa Taani
    • Juunis ka Norra
    • Aasta lõpuks Põhja-Aafrikas
  • NSVL okupeeris juuniks kolm Balti riiki
  • Sõtta sekkus ka Itaalia
  • Ettevalmistused NSVL ründamiseks
  • 27.12 sõlmisid Saksa-Itaalia-Jaapan Kolmikpakti
    • Kohustusid üksteist aitama

Teine Maailmasõda -kordamisleht #1 Teine Maailmasõda -kordamisleht #2
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mad3m0iselle Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
rtf

Teise maailmasõja eellugu

Müncheni konverents 29.09.1938 münchenis Kutsuti kokku inglismaa palvel ´ Mure Tsehhoslovakkia tuleviku pörast Osalesid Adolf Hitler, Benito Mussolini, inglismaa peaminister Neville Chamberg, prantsusmaa peaminister Edouard Daladier Läbirääkimiste tulemusena sõlmiti lepe Müncheni kokkulepe Nimetatakse ka sobinguks Ehk kokkumänguks Sudeedimaa pidi minema saksamaale Hitler lubas tsehhoslovakkiat mitte puutuda Pidu olema tema viimane nõudmine Sõlmiti inglise-saksa mittekallaletungilepe Tegelikkus Itaalia ja saksamaa jagasid ära Lõ.Euroopa Chamber jäi uskuma, et on saavutanud rahu I have brought you peace!!! Kiirendas sõja puhkemist Churchill ütles hiljem..Inglismaal oli valida kas alandus või sõda. Valis alanduse sai ka sõja. Sõja eelõhtul.. Tsehhoslovakkia kadumine 15.03.1939 okupeeriti Saksamaa poolt Hitler rikkus Müncheni lepet Hakkas kohe esitama nõudmisi ka Poolale GB ja Pr asusid kaitsele Teraspakt-mai 1939 Itaalia ja Saksa liidulepe

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Teine maailmasõda 1939-1945

TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945 1 Rahvusvahelised suhted 1930ndatel · Versailles'i lepingu rikkumine: 1. 1932 Lausanne konverents ­ riigid otsustavad peatada Saksa reparatsioonimaksed; 2. 1935 luuakse Wehrmacht (massiarmee, sõjaväekohustus); 3

Ajalugu
thumbnail
12
docx

II maailmasõja eellugu ja algus

4. Kudias olid sõjaga seotud järgmised kohad: a. Wannsee ­ sakslaste viimase konverentsi asukoht (teemaks juutide tapmine) b. Katõn ­ sõjavangide massihukkamine Poolas (1943) c. Majdanek ­ Poolas asuv sakslaste poolt korraldatud orjalaager tapulaager juutidele d. Babii Jar ­ kiievis (Ukrainas) juutide massimõrva asukoht e. Dresden ­ saksimaa pealinn 5. Mida tõi II maailmasõda kaasa Krimmi tatarlaste ja Tsetseenide jaoks? a. tatarlastele 6. Kuidas mõjutas II maailmasõda naistemoodi? a. Kinnistas naistele meeste moodi püksid 7. Kuidas oli neutraalne Sveits seotud maailmasõjaga? a. Kõik nii natsid kui ka juudid kantsid oma raha Sveitsi pankadesse. Kordamine: 1. Pane ajaliselt õigesse järjekorda a. Austria liitmine saksamaaga ­ 1938 märts Ansluss b. Müncheni kokkulepe ­ 1938 september c

Ajalugu
thumbnail
17
docx

Lähiajalugu II kordamisküsimused vastustega.

LÄHIAJALUGU II 1. Rahvusvahelised suhted 1930.aastatel ­ Saksamaa sammud teel uuele sõjale, lepituspoliitika, ansluss, Müncheni konverents, Saksamaa sõjakad sammud 1939.a. kevadel, kolmepoolsed läbirääkimised, MRP. *1931- I sõjakolle ­ Jaapan vallutas Mandzuuria *Jaapani lahkumine RahvasteliidustUSA tunnustab NSVLJaapani tugevnemise vastu Kaug-Idas *1933 Salaja arendama relvatööstust35 lahkus rahvasteliidust (üldine sõjakohustus)lennuväe&sõjalaevastiku rajanemine *LEPITUSPOLIITIKA Põhjused: Lääneriigid polnud valmis uueks sõjaks ära kasutada Smaad NSVL vastu 1935 Ing-Saksa merekokkulepe (1. Smaa laevastik&allveelaevad 2.UK tunnustas Läänemere Smaa mõjusfääri) /lepitus-(rahustamis)-poliitika algus/ *SÕJAKUSE KASV 1935 Itaalia vs EtioopiaSaksa toetus Itaaliale, RL majandussanktsioonid, RL ei suuda kaitsta väikeriike agressorite eest,

Ajalugu
thumbnail
19
docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

o riiklikud tellimustööd (hüdroelektrijaamad, tööstusettevõtted, jõesängide süvendamine, metsaistutamine) o töötuse vähendamiseks organiseeriti ühiskondlikke töid o tööliste õiguste (streikimisõigus, vabadus luua organisatsioone ja pidada tööandjatega läbirääkimisi) o sotsiaalkindlustussüsteemi loomine (töötus-, invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspensionid) Suurbritannia 1. peale I maailmasõda demokraatia laiendamine: · üldine valimisõigus meestele 21.eluaastast (kaotati varanduslik tsensus) · naistele valimisõiguse andmine o valimisõigus jäi esialgu piiratuks (alates 30. eluaastat, naine pidi omama varandust või ülikooliharidust) o 1919 esimene naissaadik parlamendi alamkojas (leedi Nancy Astor) o 1928 naistele üldine valimisõigus 21.eluaastast o 1929 Inglismaa sai esimese naisministri 1

Ajalugu
thumbnail
3
doc

9.klass, ptk 9,9a,9b,11,11a

See eraldas Ida-Preisimaad muust Saksamaast. Hitler nõudis seda tagasi (seetõttu oli ootamatu 1934.aastal sõlmitud Poola-Saksa mittekallaletungileping) Molotovi-Ribbentropi pakt 1939 hakkasid üsna ootamatult soojenema Nõukogude-Saksa suhted · 23.08.1939 kirjutasid NSVL-i välisminister V.Molotov ja Saksamaa vm J. Von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule. · Sellega kohustusid riigid säilitama erapooletuse juhul, kui teine mõni kolmanda riigiga sõtta astuks · Lepingule lisati ka salajane lisaprotokoll, milles piiritleti NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad o NSVL: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ja Bessaraabia o Saksamaa: Poola lääneosa ja Leedu MRP-ga lõid Saksamaa ja Nõukogude liit eeldused uue suure sõja puhkemiseks · Saksamaa kavatses rünnata Poolat, kuid pidi arvestama, et võib sattuda sõtta Suurbritannia ja Prantsusmaaga

Ajalugu
thumbnail
8
docx

II Maailmasõda 1933-1943

1944. a. 25. august ­ Pariisi vabastamine. Rumeenia läheb üle Nõukogude Liidu poolele ja kuulutab sõja Saksamaale. 1944. a. sügis ­ Punaarmee okupeeris Rumeenia ja bulgaaria 2. Miks ründas Saksamaa NSVLi? NSVLis nähti ohtu endale ja konkurenti baltikumi peale 3. Kuidas said vahepealsetest liitlastest Saksamaast ja NSVList vaenlased? Mõlemad olid enda utoopiaunelmates ja siis avastasid, et segavad üksteist ja teine tuleb kõrvaldada. Lahkhelid. 4. Millistel tingimustel/juhuste kokkusattumisel oleks võinud Hitler NSVLi võita? · Kui saksa tööstusi poleks pommitatud · Kui oleks olnud rohkem varustust · Rohkem mehi · Suurem vastupanu NSVLile Baltikumist ja Soomest. · Kui... 5. Mis tõendab, et NSVL valmistus ise Saksamaad ründama ja viimane vaid ennetas teda?

Ajalugu
thumbnail
19
docx

AJALUGU: I ja II maailmasõda

AJALUGU: I ja II maailmasõda MAAILM 20. SAJ ALGUL Maailm oli tugevalt Euroopa-keskne - üldlevinud oli veendumus, et maailma arengu ja progressi vundamendiks on Euroopa riigid ja euroopalikud ideed ning väärtushinnangud Jõudu hakkasid tõestama USA (põlvnes silmnähtavalt Euroopast) ja Jaapan (tugevus sõltus selles, kuivõrd palju oli ta suutnud üle võtta euroopalikke saavutusi, eriti sõjanduses ja tehnikas)

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun