Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aastad 1920-1930 (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Millised olid 1920 aastate rahvusvahelise elu põhiprobleemid?
  • Miks valmistasid muule maailmale peavalu Saksamaa ja NSV Liit?
  • Milliseid edusamme tegi demokraatia pärast I maailmasõda?
  • Millised on demokraatia nõrkusedpuudused?
  • Miks tekkisid 1920-1930 aastatel paljudes Euroopa riikides diktatuurid?
  • Miks mõnes riigis ei tekkinud diktatuure?
  • Millised on demokraatia püsimiseks hädavajalikud eeldused?
  • Millised võivad olla diktatuuririigi tugevused millised nõrkused?
  • Millal ja kuidas tulid natsid Saksamaal võimule?
  • Milliseid totalitaarse riigi tunnuseid leiad tollase Saksamaa juures?
  • Mille põhjal sa seda hindaksid?

Lõik failist

KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS
  • Millised olid 1920. aastate rahvusvahelise elu põhiprobleemid? Kuidas neid lahendada püüti?
    • Majanduskriis , tööpuudus, hüperinflatsioon
    • Hakkasid levima erinevad liikumised
    • Komitern – hakkas rahastama ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis

  • Miks valmistasid muule maailmale peavalu Saksamaa ja NSV Liit?
    • Need riigid olid pettunud IMS tulemustes ning polnud rahul Versailles rahulepingu tingimustega. Sõlmisid Rapallo lepingu. Venemaal oli plaan maailm uuesti ümberjagada.Hakati välja õpetama armeed ja arendama sõjatööstust.
    • NSVL keeldus 1922 majanduskonverentsil Genovas võlgade tasumisest
    • Saksamaa tahtis alguses revanši

  • Järgnevate sündmuste sisu ja nende tähtsus: Rapallo leping 1922, Locarno konverents 1925, Briand - Kelloggi pakt 1928
    • Rapallo leping – Saksamaa ja Venemaa sõlmitud Versailles ’ süsteemi vastane koostööleping
    • Locarno konverents – võtsid osa Ingl, Pr, It, Belgia, Poola, Tšehhoslovakkia, Sks. Sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Sksmaale Versailles’ paika pandud läänepiiri.
    • Briand-Kellogi pakt – (Usa ja Pr) kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. 15+48 riiki.

  • Milliseid edusamme tegi demokraatia pärast I maailmasõda?
    • Naiste valimisõigus (hääletamine, kandideerimine)
    • Uued demokraatlikud riigid

  • Millised on demokraatia nõrkused/puudused? Kas neid on võimalik kõrvaldada?
    • Otsuste langetamise protsess võtab kaua aega
    • Rahval pole eriti palju sõnaõigust (valimiste ajal vaid)
    • Kallis (valimiskampaaniad)
    • Annab võimu ka neile, kellel seda olla ei tohiks
    • Võimaldab rahvaga manipuleerida ( lubadused )

  • Miks tekkisid 1920-1930. aastatel paljudes Euroopa riikides diktatuurid? Kas diktatuuride teke oli paratamatu? Miks mõnes riigis ei tekkinud diktatuure?
    • Uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu (uued suured valimisrühmad)
    • Pettumine Versailles’ süsteemis (peeti tingimusi ülekohtuseks)
    • Pettumine demokraatlikus riigikorralduses ( riigisisene võimuvõitlus ja ebastabiilsus)
    • Majanduslikud raskused ( Diktaatorid lubasid olukorda parandada)
    Põhjamaades ei tekkinud diktatuure, sest:
    • Haritud rahvas – luteriusk
    • Jäid I MS puutumata
    • Parem maj. Olukord
    • Rahulolu oma riigiga

  • Millised on demokraatia püsimiseks hädavajalikud eeldused? Kas tänases Eestis on need eeldused olemas?
    • Rahulolu riigiga ( haridus , turvatunne )
    • Üldised teadmised, lai silmaring , haritud kodanikud
    • Kodaniku aktiivsus, kontroll riigi üle

  • Nimeta demokraatlikke ja diktatuuririike enne II maailmasõda.

  • Mille poolest sarnanevad ja mille poolest erinevad autoritaarne ja totalitaarne riik? Too kummagi kohta näiteid.
    Sarnasused:
    • võim koondunud kas väikese grupi või üksikisiku kätte
    • Parlamentaarne kord ei kehti
    • Inim- ja kodanikuõigused piiratud

    Erinevused:
    Autoritaarne
    Totalitaarne
    Konservatiivne , püüab hoiduda muutustest, rahvast ei kaasata
    Eesmärk luua täiesti uus ühiskond – revolutsioon ; rahval suur roll
    Ei põhine selgel maailmavaatel
    Üks lubatud maailmavaade (komunism, fašisim, natsism )
    Parteid puuduvad
    Ainuparteisüsteem
    Puudub kõikehõlmav kontroll, eraelu on vaba
    Üksikisik allutatud riigikontrollile
    Säilib turumaj, eraomand
    Riik kontrollib maj. elu
  • Selgita lähemalt totalitaarse riigi tunnuseid (poliitikas, ühiskonnaelus, majanduses jne)
    Majandus
    1. Põhijooned. Valitsus kontrollib võtmeküsimusi, nt. hinnad,
  • Aastad 1920-1930 #1 Aastad 1920-1930 #2 Aastad 1920-1930 #3 Aastad 1920-1930 #4 Aastad 1920-1930 #5 Aastad 1920-1930 #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-02-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Hey Õppematerjali autor
    Vastused kordamisküsimustele.

    1. Millised olid 1920. aastate rahvusvahelise elu põhiprobleemid? Kuidas neid lahendada püüti?
    • Majanduskriis, tööpuudus, hüperinflatsioon
    • Hakkasid levima erinevad liikumised
    • Komitern – hakkas rahastama ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis
    2. Miks valmistasid muule maailmale peavalu Saksamaa ja NSV Liit?
    • Need riigid olid pettunud IMS tulemustes ning polnud rahul Versailles rahulepingu tingimustega. Sõlmisid Rapallo lepingu. Venemaal oli plaan maailm uuesti ümberjagada.Hakati välja õpetama armeed ja arendama sõjatööstust.
    • NSVL keeldus 1922 majanduskonverentsil Genovas võlgade tasumisest
    • Saksamaa tahtis alguses revanši
    3. Järgnevate sündmuste sisu ja nende tähtsus: Rapallo leping 1922, Locarno konverents 1925, Briand-Kelloggi pakt 1928
    • Rapallo leping – Saksamaa ja Venemaa sõlmitud Versailles’ süsteemi vastane koostööleping
    • Locarno konverents – võtsid osa Ingl, Pr, It, Belgia, Poola, Tšehhoslovakkia, Sks. Sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Sksmaale Versailles’ paika pandud läänepiiri.
    • Briand-Kellogi pakt – (Usa ja Pr) kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. 15+48 riiki.
    4. Milliseid edusamme tegi demokraatia pärast I maailmasõda?
    • Naiste valimisõigus (hääletamine, kandideerimine)
    • Uued demokraatlikud riigid
    5. Millised on demokraatia nõrkused/puudused? Kas neid on võimalik kõrvaldada?


    Saksamaa ja NSVL võrdlus, autoritaarse ja totalitaarse riigi võrdlus...

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    6
    doc

    Kahe maailmasõja vahel

    Totalitaarse ühiskonna tunnusjooned Totalitaarsete riikide eesmärgiks oli kehtiva poliitilise korra muutmine. Valitsus kontrollib võtmeküsimusi, nt. hinnad, palgad, investeeringud. Riigi suur osakaal majanduses. Majandus teenib valitsuse ideoloogilisi eesmärke, nt. autarkia, sõjatööstuse arendamine. Valitsus jälgib ka elanike igapäevaelu. Alternatiivsed organisatsioonid võetakse valitsuse kontrolli alla või suletakse. Haridust käsitletakse propagandavahendina: õppekavade ja õpetajate kontrollimine. Riik kontrollib monopoolselt noorsooliikumisi. Ametlik seisukoht naiste kohast ühiskonnas. Elanikke käsitletakse rahvusena, jagunemine (näiteks klassidesse) on vähetähtis. Vaba aja riiklik organiseerimine. Militarismi soosimine. Inimeste kaasamine valitsuse poolt juhitud organisatsioonidesse ja institutsioonidesse. Poliitika määrustega valitsemine. Üheparteilisus. Kõikide peamiste institutsioonide juhtimine valitsuse/partei poolt. Üksikisiku huvide allutamine ühisk

    Ajalugu
    thumbnail
    2
    odt

    Maailm 1920-1939

    1.Mis olid peamised pingekolded 1. maailmasõja järel? Selgita. Saksamaa- polnud rahul Versailles´ rahulepingu tingimustega, sest luges neid ebaõiglaseks. Ungari- pidi loovutama enamiku oma seinisest territooriumist ning pidas seda mõistagi ülekohtuseks. Itaalia- jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omaks pidas. 2. Kominterni eesmärgid- muuta kogu maailm kommunistlikuks; ülemaailmse nõukogude vabariigi loomine Mida tehti nende saavutamiseks? Rahastas ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis. Organiseeris relvastatud mässud Poolas, Bulgaarias, Eestis (kuid need ebaõnnestusid). 3. Mis oli Dawesi plaan? Mis olid selle rakendamise tagajärjed? Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste repratsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu. Rahandus stabiliseerus, majandus pöördus ülesmäge kogu Euroopas, inimeste elujärg hakkas paranema. 4. Millal toimus Locarno konverents? Milles seal kokku lepiti? 1925. aasta lõpul. Sõlmiti Reini tagat

    Ajalugu
    thumbnail
    2
    docx

    Maailm kahe maailmasõja vahel

    inflatsioon ­ rahaühiku ostujõu vähenemine ja langus, komintern ­ e Kommunistlik Internationaal, rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon, mille eesmärgiks oli proletariaali e töölisklassi diktatuur ning kehtestada kommunistlik kord kogu maailmas, patsifism ­ maailmavaade, mis eitab igasugust sõda, uus kurss (New Deal) ­ USA presidendi F. D. Roosevelti reformikava, mille kohaselt pidi ta maa riiklikku sekkumise suurendamisega riigi kriisist välja viia (1932), suur majanduskriis ­ ülamaailmne majanduskriis, kui New Yorgi börsil puhkes paanika ning väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega (1929 - 1933), westminsteri statuut ­ Briti parlamendi poold vastu võetud seadus, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, panne aluse Briti Rahvaste Ühendusele, rahvarinne ­ prantsuse kommunistide ja sotsialistide koostööleppe ning idee, mis avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega, autoritaarne diktatuur ­ riigikor

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    docx

    Maailm 1920-1939 12.klass Ajalugu

    KONTROLLTÖÖ Maailm 1920-193912. klass 1. Mis olid peamised pingekolded I maailmasõja järel? Vali neist kolm ja selgita pingete põhjuseid. Saksamaa ­ rahulolematus Versailles'i rahuga, sakslastega asustatud alade loovutamine naaberriikidele Ungari - suured terriotoriaalsed kaotused Venemaa ­ suured kaotused maailmasõjas, püüdsid levitada kommunismi maailmas Itaalia, Jaapan ­ ei saanudloodetud kolooniaid 2. Mis olid Komminterni eesmärgid? Mida tehti nende saavutamiseks? Kommiterni eesmärk oli tulla võimule. Selle saavutamiseks korraldati riigipöördekatseid. 3. Mis oli Dawesi plaan? Mis olid sellerakendamise tagajärjed? Dawesi plaaniga kergendati Saksamaa reparatsioone, pikendati makse ja anti laenu. Tagajärg: majandusbuum ­ inimesed rikastusid kiiresti, tarbisid rohkem, osteti kokku aktsiaid, - (kõik see viis lähemale majanduskriisile) 4. Millal toimud Locarno konverent

    Ajalugu
    thumbnail
    11
    doc

    Ajalugu §11-14

    Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand-Kellogi pakt, patsifism Pariisi rahukonverents 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa (Clemenceau) ja Inglismaa (Lloyd George) huve ar

    Ajalugu
    thumbnail
    2
    doc

    Arutlus "Diktatuurid Saksamaal ja NSVL-s"

    Diktatuurid Saksamaal ja NSVL-s I MS pani aluse diktatuuride tekkele Euroopas. Sõjale järgnenud kriis nii majanduses kui ka sisepoliitikas, muutsid rahva rahulolematuks. See andis aga tõuke äärmuslikele liikumistele. Maailmasõjast kurnatud Venemaal tõstsid pead kommunistid, kes eesotsas Leniniga 1917a. relvastatud riigipöörde tagajärjel võimul said. Juba 1918a. kehtestasid nad üheparteisüsteemi. Saksamaal hakkas diktatuur kujunema 1923.a, mil Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel üritas Münchenis võimu haarata, küll edutult. 1933a. õnnestus Hitleril siiski võimule tulla ning Saksamaa kehtestati üheparteisüsteem. Euroopas olid kujunenud 2 võimsat diktatuuririiki, mis üldjoontes ajasid sarnast poliitikat- võim oli koondunud 1 isiku kätte- ometi võib mõlema riigi valitsemisviisis leida ka mõningaid erinevusi. Ideoloogia Juba ideoloogiliselt olid 2 diktatuuririiki erinevad. NSVL-i diktatuurile

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    odt

    Maailm kahe maailmasõja vahel

    Mari Nõlvak Türi Ühisgümnaasium 12R klass Maailma kahe maailmasõja vahel 1. Miks nimetati maailmasõja kaotanud riikides Versailles' rahulepingut ,,röövellikuks rahuks" ja ,,Verailles' diktaadiks"? Kuna maailmasõda tõi endaga kaasa suurt kahju.Inimesed said lausa röövellikult kahjustada. 2. Võrrelge USA ning Prantsusmaa ja Suurbritannia välispoliitikat 1920.aastatel. Mis on sarnast? Mis erinevat? USA-Euroopa suunal aeti isolatsionistlikku välispoliitikat.Aktiivselt sekkuti sõjaliselt,poliitiliselt ja majanduslikult Kesk-ja Lõuna-Ameerika siseasjadesse.1898-1988 peetud sõjas Hispaaniaga vallutati Puerto Rico ja Kuuba ning Filipiinid.USAl kasvas huvi Vaikse okeani religiooni vastu,m

    Ajalugu
    thumbnail
    5
    docx

    Ajaloo KT 3 - Maailm kahe sõja vahel

    1. Maailm Esimese maailmasõja järel Olukord pärast sõda majanduses ja ühiskonnas Rahulolematus - Saksamaa meelest Versailles´i rahuleping ebaõiglane, Ungari pidi loovutama oma territooriumist, Jaapan ja Itaalia jäid ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omadeks pidasid, ainus selge võitja USA Sõjajärgne majanduskriis - Ebakindel majandus, Saksama ei suutnud maksta reparatsioone, tööpuuduse kasv, maailmakaubanduse taastumine, Saksamaa hüperinflatsioon (raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida) Äärmusliikumiste tugevnemine - Kommunistlik liikumine (Komintern) - Äärmuslikud natsionalistlikud liikumised 1920. majanduslik tõus, tõeline majandusbuum USA-s, kus müüdi ja osteti aktsiaid ja rikastuti kergelt Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. Aastatel Majanduskonverents Genovas ­ uuriti võimalusi saada Venemaalt kätte võlad ja natsionaliseeritud varad (Venemaa kee

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun