Kiviaeg Eestis (0)

Kiviaeg (Eesti ajalugu.)

• Pikim aeg ajaloos
  
• Vanemkiviaeg ehk paleoliitikum
  
• Keskmine kiviaeg ehk meseoliitikum (pronks)
  
• Noorem kiviaeg ehk neoliitikum (raud)
  

Vanimad asutusjäljed pärinevad aastast 9600 eKr.
Pärast jääaja lõppu perioodi nim. Kunda kultuuriks 9000- 5000 a eKr.
~4000- 1800 a. eKr. õppisid inimesed valmistama savinõusid.
~5000 a eKr hakati savinõusid kaunistama.
~4000 a eKr tekkis kammkeraamika.
Oletatakse, et kammkeraamika kultuurid rääkisid soome-ungriga murdekeeles(eesti, soome, karjala, liivi, vebsa, isuri ).
~2200 a eKr tulid Lõuna-Eesti aladele uued hõimud. Tekkis karjakasvatus ja põllupidamine.
Põllud, raud, hõbe

Pronksiaeg – jõudis eestisse ~3000 a eKr. Kohapeal ei leidunud, toodi kaugelt, oli kallis(kirveid tehti pronksist), tehnoloogiliselt keeruline.

Rauaaeg – (vastupidavam, kättesaadavam, odav), leidus kohapeal, kerge töödelda, odav, vanimad raudesemed Eestis 6 saj eKr.(leidus soodes).
1 saj. arenes eesti põllumajandus:

• Kasvatati rukist
  
• Rahvaarv kasvas
  
• Tekkis kahevälja süsteem
  
• Videvad välisohud sundisid inimesi kokku hoidma
  
• Koguneti küladesse
  
• Lähedal asuvad külad moodustasid kihelkonnad.
  

Viikingi aeg 7 – 8 saj.
Eestlased muinasaja lõpul 12 – 13 saj.

Elanikkond muinasaja lõpuks 12 – 13 saj. oli kogu eesti ala asutatud.

• Enamik elanikest eestlased
  
• Ida – Eestis eesti ja vadja segurahvas
  
• Lõuna – Eestis eesti – liivi segurahvas
  
• Elanikkonda ~150 – 200 000
  
• Sõjaretkedelt toodud vanglad ja orjad , nende järglased
  
• Muinas – eestlased olid kehaehituselt jässakad
  
• Eluiga väga lühike ~30 a.
  
• Rehielamu (kodu).
  

Elatusalad

• Põllumajandus (talivili, suvivili, kesa)
  
• Adramaa (mõõtmisvahend)( jura , millega mõõdeti maad)
  
• Raskemad tööd tehti talgute korras
  
• Kogukonnast lahkulöönud talusid kutsuti mõisadeks
  
• Toodi luksuskaubad
  

Ühiskondlik kord
13. saj. algul puudus oma riik.
Riiki asendas 8 maakonda:
1) Läänemaa
2) Harjumaa
3) Revala
4) Virumaa
5) Saaremaa
6) Järvamaa
7) Sakala (Viljandi)
8) Ugandi (Tartu)
Muinasusund ja ristiusu mõjud

• Vähe teavet eestlaste muinasusundist
  
• Saarlastel oma jumal Tarapita
  
• Austati (lahkunuid) esivanemaid
  
• Toodi ohvriande
  
• Loodust peeti pühaks
  
• Kummardati loodushaldjaid
  
• Nõiad (üleloomulike jõududega sidede pidajad)
  
• 13. saj. alguseks oli kogu euroopa kristlik
  
• Eestisse jõudsid esimesed missionärid läänest 11.saj
  
• Ristiusu levok tõi kaasa lääneliku kultuuri
  
• Muistses vabadusvõitluses 13. saj. astuti välja vägivaldse ristiusustamise vastu
  

Muistne vabadusvõitlus

12. saj. algas sakslaste tungimine ja ümberasumine itta

võitlus toimus ristisõja vormis, 1143 jõudsid sakslased läänemere äärde, eesmärgiks suruda peale oma ülemvõimu ja ristiusku

1158 rajati läänemerele linnu (Lübek) – merekaubanduskeskus

Peale kaupmehi tulid siia missionärid

Rooma paavst ehk Püha tool oli huvitatud siinsete hõimude kiirest pööramisest ristiusku

Baltimaade rahvaste vägivaldne ristiusustamine algas liivlastest

I Piiskop (missionär, munk ) Meinhard ühitseti ametisse 1186 .

III Liivimaa piiskop oli noor ja energiline Breemeni toomhärra Albert (oli kogu ristisõja juht Baltimaades)

Rajas Riia linna aastal 1201 (ristisõdijate keskus)

Ristiusku pööramisel abistas piiskopi Mõõgavendade Orgu

Asutati 1202, range režiim, munk oli ka rüütel.
Muistse vabadusvõitluse algus 1208 - 1212

• I suurem välilahing Ümera jõel, aastal 1210
  
• Eestlased tegid vasturetke Riia vallutamiseks
  
• Lõppes raske lüüasaamisega
  
• 1212 sõlmiti kolme aastane vaherahu