Charlie Chaplini autobiograafia "Minu elulugu" (0)

„Minu elulugu“

Charles Chaplin
Teosest:
Raamat on autobiograafia kuulsa Charlie Chaplini elust, kes polnud mitte ainult imetlusväärne koomik , vaid ka dramaturg , helilooja ja lavastaja . Ta lapsepõlv möödus suures osas vaesuses (elas Londonis), kuid tänu oma suurele andele ja meeletule töötahtele, sai temast suur kuulsus. Raamatus jutustab ta oma loo algusest peale. Elu sellest perioodist, kui ta juba kuulus oli, ei jutusta ta kõike monotoonselt aja liikumise suunas, vaid avab oma elu läbi erinevate seikaade, tähtsündmuste ja inimeste. Palju on räägitud huvitavatest inimestest, kellega ta kohtus.
Olulisemad probleemid:

• Vaesus ja keerulised olud lapsepõlves
  
• Üksildus kuulsusetee alguses
  
• Pingeline töö
  
• Üürikeseks jäänud 3 esimest abielu
  
• Ajakirjanduse halastamatus
  
• Poliitilised süüdistused
  
• Mahategemine ja seljapööramine Ameerikas
  

Tsitaate raamatust:

• Kui ometi kellelgi õpetajatest oleks õnnestunud oma ainet meeldivaks teha, kui ta oleks püüdnud selle vastu huvi ja uudishimu äratada ja mu kujutlusvõimet ergutada. Selle asemel, et mu pead kuivi fakte täis toppida, oleks tulnud aidata mul avastada arvude lõbus maagia ja maakaartides peituv romantika, oleks tulnud õpetada ajaloosündmustele hinnangut andma ning luules peituvat muusikat tunnetama, ehk oleks siis minustki võinud haritud inimene saada.
  
• Mitmedki kuulsad inglise koomikud lõpetasid ise oma elu.
  
• Külalised on nagu koogid : mida kauem seisavad, seda kolkunumaks ja maitsetumaks muutuvad.
  
• Olin müünud ajalehti, töötanud trükikojas, meisterdanud mänguasju, olnud klaasipuhuja, arsti sekretär ja mis kõik veel, ent läbi kõige selle kõrvalise ei olnud ma – nagu vendki – hetkekski silmist lasknud peaeesmärki – minust pidi saama näitleja.
  
• Läks luhta kõik, mis ma iganes ette võtsin. Kuid noorusele omast optimismi ei suuda miski maha suruda. Noorus tajub instinktiivselt, et ebaõnn on ajutine, lõputu viltuvedamine on sama ebatõenäoline kui vääramatu õigluse kitsa raja sirgus – varem või hiljem tuleb tingimata käänukoht.
  
• Ameeriklane on oma põhiolemuselt optimist, keda kihutab kogu aeg taga soov midagi saavutada. Ta unistab ühe hoobiga varandust omandada.
  
• Armastasin Inglismaad, kuid tundsin , et ei saa seal elada: minevikku unustada oli võimatu ja mind vaevas kartus langeda eikellenagi tagasi halli argipäeva.
  
• Edukad inimesed võidavad alati poolehoidu.
  
• Billy toas seisis vana raudvoodi, mille kohal rippus paljas elektripirn . Sisustust täiendas vana logisev laud ja üks tool . Voodi kõrval oli pakkimiskast ja selle peal pronksist tuhatoos pilgeni sigaretikonisid täis. (…) Kõik seadmed olid korrast ära. Vannituba oli kirjeldamatu: pärast tualeti kasutamist tuli kraanist kannu vett lasta ja peale valada. Ja see oli G.M. Andersoni , multimiljonärist kauboi kodu! (---) Kuigi miljonär, oli ta elumugavuste vastu täiesti ükskõikne.
  
• Hoidke võimalikult kaugemale avalikkuse silme alt. Teate, millega paljud suured näitlejad on end hukutanud? Nad tahtsid olla kogu aeg imetletud, kuid see hävitas illusiooni neist.
  
• Kas siis lõppude lõpuks ei peitunud kuulsuses midagi võltsi? Olin alati arvanud, et mulle meeldiks publiku tunnustus, kuid olles selle saavutanud, tundsin end hoopis kõigist eraldi ja masendavalt üksi.
  
• Mind painas üksildus aga eriti, sest näis, et mul on olemas kõik, mis sõprade soetamiseks vaja: olin noor, rikas ja kuulus – ent ometi jalutasin New Yorgi tänavail üksi ja nõutult.
  
• Ei ole mingit kahtlust, et edukad elavad täiesti omaette maailmas: tarvitses mind nüüd vaid kellelegi tutvustada, kui selle silmis süttis huvi. Ehkki kuulusin tõusikute kilda, oli mu arvamustel äkki kaalu.
  
• Kuid mis see elu muud ongi, kui pidev vastuolu, mis meile eales puhkust ei anna. Kui me ei maadle parajasti armastusprobleemidega, teeb meile kindlasti peavalu miski muu. Edu on iseenesest tore asi, kuid sellega kaasneb üha suurenev pinge, kui sa ei taha maha jääda heitlikust nümfist nimega populaarsus. Nii või teisiti, nägin pääsu üksnes töös.
  
• Ma ei saa aru, miks loodetakse autobiograafiast miskipärast alati leida üksikasjalikku intiimaruannet. Minu meelest aitavad seda liiki andmed inimese karakteri avamisele küll õige vähe kaasa. Erinevalt Freudist ma ei usus, et sugutung oleks inimese käitumises määrav tegur. Külm, nälg ja vaesuse häbi mõjustavad psüühikat palju tugevamini.
  
• Kuidas tekivad ideed? Ainult meeletust visadusest. Selleks peab inimesel olema võime taluda pikka piinlemist ja ikkagi säilitada vaimustust oma töö vastu. Võimalik, et ühtedel on see otsingute periood kergem kui teistel, kuid ma kahtlen selles.
  
• Elu tuum seisneb vastuoludes ja kannatustes.
  
• Huumor aitab meil säilitada iseennast ja tervet mõistust. Tänu huumorile talume kergemini ebaõnne, see tunne aitab meil näha asju õigemas vahekorras ja näitab, et liialdatud tõsiduse taga peitub naeruväärsus.
  
• Kõige rohkem ärritaski mind abikaasa juures see, et ta näis nõus olevat kõigega, mis ma talle ütlesin, kuid päras talitas ikkagi otse vastupidi.
  
• Minu arvates ei ole näitlemine õpetatav. Olen kohanud väga intelligentseid inimesi, kel näitlemisest midagi välja ei tulnud ja juhmikesi, kes esinesid küllaltki hästi. Peamine, mida näitlejatöö nõuab, on hing.
  
• Ma armastan sõpru nagu muusikatki: ma vajan neid, kui mul on vastav meeleolu. Sõpru hädas aidata ei ole raske, kuid neile oma aega ohverdada ei ole alati ühteviisi võimalik.
  
• Ajakirjandus on mind alati kas üle kiitnud, või vastupidi, põrmu tallanud, olenevalt kirjutise autorist.
  
• Mind rikkus kõll ei ahista, otse vastupidi – leian, et just rikkus võimaldab mulle palju rohkem vabadust.
  
• Mulle pole vaesus kunagi meeldinud, ka ei arva ma, et see mind paremaks oleks muutnud. Pigem on see moonutanud mu ettekujutlust eluväärtustest, õhutades mind rikaste ja nn parema seltskonna voorusi ja andeid üle hindama .
  
• Olen nagu kõik teisedki see. kes ma olen – ainulaadne ja kordumatu isiksus, nii oma esivanemate tungide ja püüdluste kui ka omaenda soovide, unistuste ja kogemuste kokkuvõtt.
  
• Ainult töö annab elule mõtte, kõik muu on vaid petlik virvendus.
  
• Ma ei suuda uskuda , et meie elu on mõttetu ja juhuslik, nagu mõni teadlane väidab. Elu ja surm on selleks liiga kõigutamatud, liiga halastamatud, et olla juhuslikud.
  
• Ma ei usu millessegi ega eita midagi. Kujutlus on samasugune tõe lähendus kui matemaatiline tõestus. Tõde saavutada ei ole alati võimalik ratsionaalselt.
  
• Mina usun seletamatusse, kõigesse, mida mõistus haarata ei suuda; usun, et see, mis on meie mõistusele tabamatu , kujutab endas kõige lihtsamat ilmingut mingis muus dimensioonisüsteemis, ja veel, et seal tundmatuse vallas asub piiritu headuse vägi igavesest ajast igavesti.
  
• „Südamepõhjas olen ma tegelikult lihtne naine,“ütles Peggy Hopkins Joyce, kohendades briljant- ja smaragdvõrusid, mis ta käsivart peaaegu küünarnukini katsid. Ühel sätendas kahekümnekaraadine briljant.
  
• Sest mis see nali muud on kui väljakutse saatusele: kui me oma abituses ei naeraks loodusjõududele näkku, kaotaksime arvatavasti mõistuse.
  
• Sõjast tulid kohutavad inimvared – jalutud, käteta, pimedad, moonutatud nägude ja kägarasse krampunud liikmetega sandid! Ega sõda nendelegi halastanud, kes ei saanud surma ega haavata – paljudel tuli edasi elada moonutatud hingega. Sõda on kui Minotaurus , kes õgib ära noored ja jätab ellu vaid küünilised raugad. Kuid ometi me unustame kõik ja hakkame sõda isegi ülistama.
  
• Kirjanikud on üldiselt meeldivad inimesed, kuid peavad palju endale. Nad ei armasta jagada, mida teavad, hoides selle enamjaolt oma raamatute jaoks. Teadlastest võiks ehk toredat seltsi leida, kuid üksnes nende ilmumine võõrastetuppa halvab enamikul mõtlemisvõime. Kunstnikud on üsna tüütud, sest enamik neist tahab sind uskuma panna, et on pigem filosoof kui kunstnik.
  
• Inimkonna progressi teel sammub inimarmastus tohutu aeglaselt. Altruismi sammud on tillukesed ja teaduse kannul komistab ta ühtepuhku.
  
• Mul ei ole kindlat eluplaani- ega filosoofiat , tean ainult, et ole sa rumal või tark, elus tuleb ikka võidelda.
  
• Tõelisest armastusest aga ei saa kirjutada, sest see on kaunim kui inimsõna väljendada suudab. Oonaga koos elades avastan tema iseloomus üha uusi sügavusi ja värsket veetlust.