Kirjanduse
arvestus
Tertia
talv
1. Antiikkirjanduse mõiste, vanakreeka ja vanarooma kirjandus
Antiikkirjanduse
all mõeldakse vanimaid Euroopas tekkinud kirjandusi: vanakreeka ja
vanarooma kirjandust. Need on tugevalt mõjutanud hilisema euroopa ja
kogu ülejäänud maailma kirjandust. Sõna antiik tuleb ladina
keelest ja tähendab vana. See hõlmab ajavahemikku VIII sajand e.m.a
kuni VI saj. m.a.j Käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist,
jumalaid, armastust, kangelasi ja tolle aja inimestele arusaadavaid teemasid .
Vanakreeka kirjanduslugu sai alguse umbes VIII sajandit e.m.a. ja see jaotatakse
nelja ajajärku:
Pygmalion nimetas naise Galateaks ning nende poja Paphuse järgi sai nime Venuse lemmiklinn. "KULDVILLAKU OTSIMINE" Väikese printsi Phrixose tapmisel lendas kuldvillaga jäär altari juurde ja viis Phrixose ja tema õe ära. Õde Helle kukkus merre, aga Phrixos kasvas kuningas Aietese juures üles ja kinkis kuldvillaku talle. Aastate pärast soovis Phrixose üks lellepoeg teiselt lellepojalt Peliaselt riiki saada, kui selleks tuli tal kuldvillak üles otsida. Iason kutsus kokku kreeka julgematest meestest koosneva meeskonna ja laeval "Argo" alustasid nad oma teekonda. Teel kohtasid argonaudid suuri ohte. Maale jõudes läksid nad jumalate abil Aietese lossi, kus nad hea kombe kohaselt hästi vastu võeti. Et nende ülesannete täitmist kergendada käskis Aphrodite Hera käsul Erosel kuningatütar Medeia Iasonisse armuma panna. Medeia abiga täitis Iason kuninga antud ülesanded ja sai kätte kuldvillaku. Põgenemisel tappis Medeia oma venna.
saanud ta midagi teha. Kui Zeus end Semelele ilmutas, suri viimane ülivõimsa lõõmava valguse ees. Zeus näppas Semelelt lapse emaihust ja hoidis teda oma puusas Hera eest varjul. Kui laps oli sündinud, kandis Hermes ta Nysa nümfide juurde. Dionysos sündis tulest ning kasvas lapsena vihma hoole all. Meheikka jõudnud D rändas läbi kaugete võõraste paikade. Ta õpetas inimestele veinikultuuri, teda peeti jumalaks. Ühel päeval purjetas Kreeka ranniku lähedal mereröövlite laev. Nad märkasid nägusat noormeest. Mereröövlid sööstsid randa ja võtsid nooruki kinni. Laeval tahtsid nad poisi köitega kinni siduda, aga see ei õnnestunud kuidagi, noormees vaatas mereröövleid muiates. Vaid tüürimees taipas olukorda ja karjus, et tegemist on jumalaga, kes tuleb kohe vabastada. Kapten nimetas tüürimehe lollpeaks ja käskis purjed heisata, kuid laev ei liikunud paigast. Vein voolas ojadena üle laevade,
Tõnis Koit Ajalugu ja arheoloogia Kreeka religioon ja mütoloogia Kadmos oli Foiniikia kuninga Agenori ja Telephassa poeg, tema õde oli Europa. Kui sõnn (Zeus) oli Europe ära viinud, saatis neiu isa pojad õde otsima ja keelas neil enne koju tulla kui õde leitud. Kadmos, pärast Rhodosel ja Theral ekslemist läks Delfisse Apolloni käest küsima, kus tema õde viibib. Apollon ütles aga, et ta ei muretseks õe ega koju naasmise pärast vaid parem rajagu endale linn. Delfist lahkudes pidi ta järgnema lehmale, kes juhatab ta linna rajamiseks
ema luud selja taha toppida. Deukalion mõistis, et ema luudeks on kivid. Nii tehtigi ja kividest said inimesed. Kivi-inimestest sai tugev tõug, nad päästsid maailma uputusejärgsest kaosest. 5. Homerose “Ilias” Titaan Prometheuse ennustuse järgi oli olemas üks naine, kellega peajumal Zeus ei tohtimud last sigitada, sest too oleks ta troonilt tõuganud. Lõpuks sai Zeus teada, et too naine on merenümf Tethis, ning ohu vältimiseks pandi Thetis naiseks kreeka kangelasele Peleusele. Nende pulma jäeti kutsumata tülijumalanna Eris, kuid too viskas pulmaliste sekka kuldse õuna kirjaga “kõige kaunimale”, ning loomulikult läksid naised omavahel tülli. Riidu läksid kolm tähtsaimat: Zeusi abikaasa Hera, sõjakas linnade kaitsja ja tarkusejumalanna Athena ning ilu- ja armastusejumalanna Aphrodite. Kohtunikuks määrati Paris Alexandros, Trooja kuninga Priamose poeg, kes eelistas Aphrodite lubadust (maailma ilusaim naine). Kauneim
Head saadetakse Elysioni väljadele, halvad igavesse piina. Allilma maast lahutavad 5 jõge: Acheron (hädade jõgi), Kokytos (hädakisa jõgi), Phlegethon (tulejõgi), Styx (jumalate murdumatu tõotuse jõgi), Lethe (unustusejõgi). Ümber Hadese palee on külmad, lagedad, tühjad alad, aasad närbumatute lilledega. Fuuriad=erinnüsed (Tisiphone, Megaisa, Alekto) karistavad allilmas kurjategijaid (Vergilius) Kreeka poeetidele erinnüsed patuste nuhtlejaid maa peal. E’d olid halastamatud, õiglased. Uni (Hypnos) + Surm (tema vend; Thanatos) ka allilmas. On 2 unenägude väravat: üks sarvest (tõsielulised unenäod), teine elevandiluust (võltsid, moonutatud unenäod) KAKS SUURT MAAJUMALAT Inimsoo parimad sõbrad Demeter ja Dionysos. Dionysose pidu samuti lõikuse ajal (viinamarjad). Mõlemad kannatavad jumalad, sest muretsesid oma andide (vili, viinamari) talveajal.
Zeus ei tahtnud end asjasse segada ning otsustajaks valiti Trooja prints Paris, sest too pidi Z sõnutsi olema asjatundja iluasjades. Paris karjatas kitsi, kuna tema isale oli öeldud, et Paris toob tema riigile hukatust. Sel ajal elas Paris koos nümf Oinonega. 3 jumalannat lubasid Parisele hiilgavaid asju, kuna selle järgi pidi prints kaunima valima. Hera lubas Parisest teha Euroopa ja Aasia isanda, Athena lubas aidata hävitada Kreeka, Aphrodite lubas Parisele maailma ilusaima naise, Helena. Helena oli Zeusi ja Leda tütar, tal oli 2 venda (Kastor, Polydeukes). Paris valis Aphrodite, Hera ja Athena said loomulikult vihaseks. Sellest saigi alguse Trooja sõda. 17.pilet TROOJA SÕDA Helena oli abielus Menelaose, Agamemnoni vennaga. Menelaosest sai ka Sparta kuningas. Enne Helena ja Menelaose pulma oli kokku lepitud, et kõik toonased Helena kosilased
Päästis Thesuse unustuste istmelt ja tõi Kerberose maapinnale Pilet 16 - Trooja sõda, proloog, Parise otsus Riiujumalanna Eris viskas kolme jumalanna, Athena, Hera ja Aprodithe vahele õuna, kus oli kiri ,,kõige kaunimale". Kõik tahtsid seda endale saada, nii mindi Trooja printsi Parise juurde, kes parajasti lambakarjas oli. Hera lubas temast teha Euroopa ja Aasia kuninga, Athena lubas tal saada Trooja sõjaväe juhiks, nii et sõjakäigul Kreeka varemeteks muutub, Aprodithe aga lubas talle maailma ilusamat naist. Paris valis viimase ja see oligi sõja põhjus. Pilet 17 - Trooja sõda Maailma ilusaim naine oli Helena. Temast sai Menelaose, Agamemnoni venna naine, aga kõigis kosilastest said liitlased. Aprodithe juhtis Parise Spartasse, Menelaose juurde. Külalise ja võõrustaja vahekord oli au sees, mõlemad pidid teineteist abistama ja ei tohtinud halba teha. Menelaos usaldas
leppis). Zeus andis Heraklesele kaasaks oma tütre HEBE - õitsva nooruse jumalanna. Kunstis on Heraklesest rohkesti üksikkujutisi vaasimaalidel ja pisiplastikana. Paljudel reljeefidel on kujutatud tema vägitegusid. Muuseumides ringi jalutades tunneme Heraklese juba kaugelt ära tema jõulise kehaehituse, kuid ka lõvinaha ja nuia järgi. NB! Suurenda pilti! Lysippos. Farnese Herakles. Rooma marmorkoopia kreeka pronksoriginaalist. Napoli Arheoloogiamuuseum. Thorvaldsen. Hebe. Marmor. Thorvaldseni muuseum. Kopenhagen. Kuulsaim skulptuur Heraklesest asub praegu Napoli Arheoloogiamuuseumis. See nn. "Farnese Herakles" on arvatavasti rooma marmorkoopia Lysippose pronksoriginaalist. Taies kaevati välja Caracalla termidest Roomas ja seda hoiti algul Farnese palees. Sangar toetub vasaku käega oma nuiale, millele on riputatud lõvinahk. Heerose muskulatuur võiks olla eeskujuks tänapäeva
Kõik kommentaarid