Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused (1)
Rahvusvaheline - Sama nagu isamaaline, aga vähem šovinistlik ja igas keeles
Esitatud küsimused
- Kes tagab laevapere liikme töö- ja eririietuse?
- Kes kannab laevapere liikme tervisekontrolli kulud?
- Kuidas kontrollida laeva triivi ankrus seismise ajal?
- Kuidas idenfitseeritakse ujuvad navigatsioonivahendid öösel ja päeval?
- Kuidas hüvitatakse laevapere liikme isiklike asjade hävimine või kahjustumine ?
- Milline on vahiteenistuses mitteosalevate laevapere liikmete töörežiim?
- Mis on TEU ja millised on standardsete konteinerite mõõdud ?
- Kuidas kinnitatakse konteinereid sh ülemine rida?
Lõik failist
Pilet No. 01
Lateraalne ujuvmärgistus
Kasutatakse laevatee märgistamiseks (faarvaatris). Euroopas kasutatakse IALA „A“
süsteemi kus paremale küljele jääb roheline poi ( koonus , Fl G) ja
vasakule punane poi ( silinder , Fl R) ja Ameerikas kasutatakse IALA
„B“ süsteemi kus on vastupidi. Lateraalsüsteem määratletakse
põhimõttel, et laev liigub merelt maa poole, suuremast veest
väiksemasse vette. Punased on paaris numbrid , rohelised paaritud .
Topimärgid on mõlemas süsteemis samad vasakul silinder, paremal
koonus.
Laevades kasutatavad tuletõrjevahendid
Laevaehituslikud vahendid:
konstruktiivsed (tulekindlad vaheseinad ), tuletõrje süsteemid
(vee-, auru-, süsihappegaasi-, vahu-, sprinkleri- ja inertsete
gaaaside süsteem), tuletõrjesignalisatsioon ( andurid laeva
ruumides), tuletõrje varustus . Tuletõrje vahendid: tuletõrjevoolik
joatoruga (Ruumides on vooliku pikkus 10-20m, masinaruumis 15m, tekil
kuni 20m, eriti laiadel laevadel 25m. Voolikud peavad olema sellise
pikkusega, et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest
voolikus), kantavad pulber - ja süsihappegaasikustutid erineva
mahutavusega, tuletõrjeämber liiniga , metallkast liiva ja kühvliga,
pootshaak raudkang labidas, tulekindel vilt või present ,
rahvusvaheline kaldaühendus rõngastihend poldid mutrid ja seibid.
Lisaks eelmainutle peab olema laevas veel: tuletõrjuja kaitseriietus, kiivrid , saapad, kindad , kaisevöö tulekindla
julgestusliini ja karaviiniga, plahvatusohutu elektrilamp ,
hingamisaparaat.
Juhtimisvõime kaotanud laeva tuled, päevamärgid
Kaht vertikaalselt paiknevat
punast ringtuld nähtavaimas kohas, kaht vertikaalselt paiknevat kera
või kerasarnast märki nähtavaimas kohas, vees edasi liikudes
lisaks nendele tuledele parda ja ahtrituli. Päevamärgistus: kahte
Pilet No. 01
1. Lateraalne ujuvmärgistus
Kasutatakse laevatee märgistamiseks (faarvaatris). Euroopas kasutatakse IALA „A“ süsteemi kus paremale küljele jääb roheline poi (koonus, Fl G) ja vasakule punane poi (silinder, Fl R) ja Ameerikas kasutatakse IALA „B“ süsteemi kus on vastupidi. Lateraalsüsteem määratletakse põhimõttel, et laev liigub merelt maa poole, suuremast veest väiksemasse vette. Punased on paaris numbrid, rohelised paaritud. Topimärgid on mõlemas süsteemis samad vasakul silinder, paremal koonus.
2. Laevades kasutatavad tuletõrjevahendid
Laevaehituslikud vahendid: konstruktiivsed (tulekindlad vaheseinad), tuletõrje süsteemid (vee-, auru-, süsihappegaasi-, vahu-, sprinkleri- ja inertsete gaaaside süsteem), tuletõrjesignalisatsioon (andurid laeva ruumides), tuletõrje varustus. Tuletõrje vahendid: tuletõrjevoolik joatoruga (Ruumides on vooliku pikkus 10-20m, masinaruumis 15m, tekil kuni 20m, eriti laiadel laevadel 25m.Voolikud peavad olema sellise pikkusega, et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikus), kantavad pulber- ja süsihappegaasikustutid erineva mahutavusega, tuletõrjeämber liiniga, metallkast liiva ja kühvliga, pootshaak raudkang labidas, tulekindel vilt või present, rahvusvaheline kaldaühendus rõngastihend poldid mutrid ja seibid. Lisaks eelmainutle peab olema laevas veel: tuletõrjuja kaitseriietus, kiivrid, saapad, kindad, kaisevöö tulekindla julgestusliini ja karaviiniga, plahvatusohutu elektrilamp, hingamisaparaat.
3. Juhtimisvõime kaotanud laeva tuled, päevamärgid
Kaht vertikaalselt paiknevat punast ringtuld nähtavaimas kohas, kaht vertikaalselt paiknevat kera või kerasarnast märki nähtavaimas kohas, vees edasi liikudes lisaks nendele tuledele parda ja ahtrituli. Päevamärgistus: kahte musta kera püstjoonel ülestikku kõige nähtavamal kohal.
4. Mis on „Pilot Card“
Mõeldud on lootsile, asub laeva sillas, sisaldab laeva põhiandmeid ja seal on laeva süvis vööris ahtris, kiirused erinevatel käikudel, mis sõukruvid laeval on, laeva üldmõõtmed, pöörded, veeväljasurve.
Sarnased õppematerjalid
52
docx
Madruse eksami piletid 2016
üldarvust. Head omadused-ei nõua hooldust, ega karda kuumust, päikest, niiskust
ega õlisi. Halvad omadused-rasked ja jäigad.
• Purjelaeva tuled, päevamärk ja udusignaalid.
Lisaks teistele käigutuledele punane ja roheline ringtuli mastis. Päevamärk on kolmnurk
tippuga alla. Udusignaal 1 pikk, 2 lühikest iga 2 min. tagant.
• Ankru vabastamine veealusest kaablist või teise laeva ankruketist.
Ankur tõstetakse nii kõrgele kui võimalik. Võetakse vajaliku tugevusega tross.
Trossi üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots lastakse läbi klüüsi parda taha
ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru kohale tormiredel, seal madrus toob
allalastud trossi vaba otsa võõra ankruketi alt läbi ja seob selle allalastud viskeliini
külge. Selle abil tõstetakse trossi vaba ots üle vööri kiibi tekile, pingutatakse ja
5
doc
Laeva ekspluatatsioon eksam
Navigatsiooniohtude ujuvmärkidega lastakse läbi klüüsi (või üle vööri kiibi) parda (2) Laevapere liige, kes tööülesannete täitmisel
tähistamise süsteem, mis näitab kanalirenni või taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru on kerge hooletusega tekitanud reederile
faarvaatri asetust laeva kursi suhtes. Laevatee kohale tormiredel. Madrus laskub mööda tormi kahju, vastutab reederile tekitatud kahju eest
äärte nimetused on parem ja vasak, loetuna redelit ankru juurde. Toob allalastud trossi vaba kuni oma keskmise kuupalga ulatuses.
18
doc
Eksam merepraktikas, 25 piletit ja vastused
Eksam merepraktikas
Pilet 1
1. Tuletõrjesüsteem. Tuletõrjuja varustus ja tulekahjude vältminine laevas
Tulekaitse Suitsuavastussüsteemi
Tulekaitse signalisatsiooni
Ja Elektriline temperatuurijälgimise s.
süsteemid
Tuletõrje Mahulise kustutuse käitamise heli- signaali s.
19
docx
Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni arvestuse küsimuste vastused
Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni arvestuse
küsimuste vastused 27.05.2014 LL-12 Eesti
Mereakadeemia Kaspar Reinson
1)Kollektiivsete päästevahendite loetelu:
Päästepaat
Täispuhutav päästeparv
Metallist või plastikust jäik päästeparv
Täispuhutav liugtee
Tõsteparv
Valvepaat
Kiirvalvepaat
2)Individuaalstete päästevahendite loetelu:
Päästevest
Päästerõngas
Vee-ja kaitseülikond
Termokott
3)Päästerõngastele esitatavad tehnilised nõuded:
Päästerõnga välimine diameeter ei tohi ola
252
doc
Merekool praktika aruanne tüürimeestele
EESTI MEREAKADEEMIA MEREKOOL
Madruse meresõidupraktika aruanne
Juhendaja: Martin Sukk
Koostas:Rainer-Dangar Ibrus
Tallinn 2012
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Laeva andmed ja tekid 4
1.1. Laeva andmed 4
1.2. Tekid 5
2. Tüüp ja ehituslik kirjeldus 6
3. Ametikoht laevas ja ülesanded munsterolli järgi 7
3.1. Madruse ametijuhend 8
3.2. Emergency muster list 9
58
doc
Praktika aruanne
Sisukord
Sissejuhatus......................................................................................................................2
Laeva üldandmed..............................................................................................................2
Rooliseade........................................................................................................................7
Vahiteenistus.....................................................................................................................8
Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri (COLREG)................................11
1
25
pdf
Ankruseade
ANKRUSEADE
Jarmo Kõster
Ankruseade koosneb: ankrud, ankrukett koos ketihalsiga,
ankrupeli, stopparid ankruketi kinnitamiseks, ketikast, ankru-
ja ketiklüüs ning juhtpult. Ankruseadme ülesandeks on laeva
asukoha säilitamine reidil või kalda lähedal ankrus seistes.
Kasutatakse ka laeva kiiruse vähendamiseks sildumisel jne.
Ankru tõsteseadmeks on ankrupeli või kepsel.
Ankrupeli on horisontaalse võlliga mehhanism ühe või kahe
ankru hiivamiseks. Suurematel laevadel on kaks ankrupeli,
sel juhul on peli võllil üks trummel ankruketi ja üks või kaks
trumlit sildumisotste jaoks.
Kepsel on vertikaalse võlliga mehhanism ühe ankru
hiivamiseks. On laialt levinud sõja- ja jõelaevadel. Kui laeval
on ahtri ankruseade, on see enamasti kepsel.
92
doc
18.Harjutustest
Madrus.
Harjutustest
1. Millist lasti veab pildil kujutatud laev
.......................................................................
......................................................................
2. Millised näitajad iseloomustavad laeva asendit veepinna suhtes
a..............................................................b..........................................................
3. Mida tähendavad kirjed laeva pardal
..................................................................
...................................................................
...................................................................
..................................................................
...................................................................
................................................................................................................................................
4
Kommentaarid (1)
Kõik kommentaarid