Keskaeg II (0)

2009 veebruar
13. Riigivõim
Feodaalne killustatus

• Riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad.
  
• Kuningavõim sarnanes krahvi omaga
  

• Nt Saksa- Rooma kuningriik kuni 19.sajand
  
• Kapetingide -aegne Prantsusmaa
  
• Inglismaa – kõige tugevam keskvõim
  

• krahvkondade eesotsas kuninga ametnik – šerif (väeüksus, kohus, ei olnud päritav)
  
• vasallid vandusid truudust otse kuningale
  

• Riigil puudus kindel territoorium, tervikuks ühendas valitseja isik. Abielu kaudu võis liita riike.
  

• Edukas: vallutas ja jagas maid vasallidele või suurendas riiki abielu teel, vallutas üha uusi territooriume
  
• Ebaedukas: valitseja pere võis kaotada trooni teisele dünastiale (nt MerovingidKarolingid)
  
• Poliitilist nõu andis valitsejale suurvasallidest nõukogu– kõrgem kohtumõistmine, rahaasjad ja asevalitsemine
  
• Sekretärid-kirjutavad vaimulikud
  
• Aja jooksul hakkas nõunikeks saama ka mitte aadlikke, juriste jne
  

• Suurfeodaalid püüdsid nõuandmiskohustust muuta õiguseks ning see õnnestus, sest kuningal ei olnud tegutsemiseks piisavalt rahalisi vahendeid. Põhilist sissetulekut andis isiklik maavaldus (domeen) ning vasallid võisid toetusest keelduda, kui kuninga poliitika neile ei meeldinud.
  
• Kuningas sõltus otsuste elluviimisel vasallidest, kuna v. Võisid oma toetusest loobuda . Kutsudes suurfeodaalid kokku ning tehes otsused üksmeele e. konsensuse teel (suurf. Kinnitasid otsuse)
  
• Kaasa ka linnad ja vaimulike organisatsioonide esindajad
  
• Koosnes kaht tüüpi saadikuist:
  
• Ametitiitli/koha kaudu: piiskop, abt, hertsog , krahv jt
  
• Seisuslike org. valitud: linna rae, rüütelkonna saadikud jne
  
• Vabu talupoegi esindas nende isand
  
• Rootsi Riigipäeva moodustasid vaimulikud, aadlikud , linnad ja talupojad. Inglismaal mood. seidusliku esindusekogu 2koda: Ülem- (House of Glory) ja Alam(House on Hommons) Esimeses olid kõrgaadlikud jm, ning viimases alamaadlikud ja linnad. Saksamaal mood. seisusliku esinduskogu 3kuuriat: vaimulikud, aadlikud ja linnad
  
• Kuningate ja esinduse kogude vahel käis võimuvõitlus 14.-17.sajandil. Prantsusmaal esindusekogust loobuti. Poola&Ungar kuulutatu aadlivabariigiks.
  

• Vaimulikkond– teenis kõigi eest jumalat, oli nende töö. Aadel– kaitsmine. Talupojad– kogu ühiskonna toitmine
  
• Linnade arenedes ka linnakodanike seisus.
  
• Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Vabad mehed, kes olid üksteisega seotud vasalliteedisidemetega.
  
• Kõrgaadel– kuningas, suurfeodaalid (hertsogid, parunid , krahvid)
  
• Alamaadel – rüütlid
  
• Varakeskajal tekkis ka lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest – ministeriaalid (hiljem sulasid alamaadli sekka). Rahuajal mõisteti rahuajal, talupoegade kohtupidamise usaldas enamasti asemikule.
  

• Linnuste rajamine 9.sajandi Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes. Ehitati enamasti raskesti vallutatavale mäetipule, ümbritseti vallikraaviga, varustati toidutagavaraga. Lisaks kaitsele oli neil ka esindusfunktsioon.
  
• #vaenused – aadlike omavahelised sõjad, mis nõudsid elukoha kindlustamist
  

• Aadli ühiskondlik funktsioon oli sõdimine. Rahuajal peeti turniire ja käidi jahil– treening ja ettevalmistus sõjaks.
  
• ratsakahevõitlus – varasemal ajal tormati lihtsalt üksteisele vastu, 15.saj võeti kasutusele puubarjäär. Kasutati tugevaid raudrüüsid ning kiivreid.
  
• Jalgsivõitlus– aiaga piiratud platsil, hoope anti kordamööda ja võidu otsustas kohtunik. Peeti ka grupivõistlusi.
  
• Kultuurisündmus, kus esinesid muusikud, poeedid . Toimusid pidustused.
  

• Kasvatuse eesmärk: sõjaks ette valmistada.
  
• 7nda eluaastani kodus vanemate hoole all
  
• saadeti kõrgemalseisva feodaali juurde, temast sai paaž– õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist, daamidega vestlemist, tantsu, musitseerimist. Veidi vanemana relvade tundmaõppimine, ratsutamine , jahipidamine.
  
• 15-aastasena kannupoiss. Võis kanda isiklikku relva, harjutati võitlusvõtteid. Kannupoiss saatis isandat sõjakäikudel, aitas talle kaitserüü selga ja kontrollis relvi .
  
• 18-21 aastane, kes oli hoolikalt treeninud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlust, löödi pidulikult rüütliks.
  
• Aadlikud olid sageli kirjaoskamatud.