ETTEVÕTTE RAJAMINE Uue ettevõtte rajamine koosneb kolmest põhietapist: ettevalmistav periood, tegevuse alustamise periood ja stardi e. käivitamisperiood. I ETAPP: Ettevalmistav periood Ettevalmistavat perioodi iseloomustab kulude puudumine, kuid selles perioodis seisab alustava ettevõtja ees hulk olulisi ülesandeid: äriidee valik ja läbitöötamine, ettevõtlusvormi, ärinime ja asukoha valik, vajaliku stardikapitali ja kasumiläve arvutamine, rahastamisallikate otsimine, riskianalüüs jpm. Nende tegevuste tulemusena valmib äriplaan. Äriplaani koostamine peaks andma vastuse küsimusele, kas üldse tasub ettevõtet teha või mitte. Ettevalmistaval perioodi tegevused: · Ettevõtluskeskkonna analüüs · Turu analüüs · Turu mahu hindamine ja müügimahu kavandamine · Turu segmendi hindamine · Konkurentsieelise leidmine · Konkurentsianalüüs · Tu
Maie ja Valdur TURG JA KONKURENTSILIIGID Uurimistöö Õppeaines: Mikro- ja makroökonoomika ….teaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 KONKURENTS Konkurents on võitlus klientide pärast, mida peavad kõik samu vajadusi rahuldavad ettevõtted. Konkurents ettevõtete vahel muutub üha teravamaks ja seda põhjustavad eelkõige ettevõtete arvu suurenemine, tootehindade üleüldine alanemine ning tarbijate ja ettevõtjate targemaks muutumine. Konkurents majanduses on müüjate (tootjate) võitlus ostjate pärast. Konkurents on majandustegevuses osalejate püüdlemine sama eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Ettevõtte konkureerimise viisid
c) 3. astme h-diskr: (eri hind erinevatel turgudel või erinevale tarbijale). Monopoli positiivsed jooned: 1. Mastaabi säästu efekt (monopol toodab madalama hinnaga rohkem); 2. Kulude kokkuhoid (suuremad võimalused uuringuteks ja investeeringuteks); 3. Innovatsioonid ja uued tooted. Konkurentsipoliitika Erinevaid turustruktuure hinnates selgub, et majanduslikult kõige efektiivsem on täieliku konkurentsiga turg. Selline turumehhanism suudab kõige paremini vastata majanduse kolmele põhiküsimusele: mida toota? kuidas toota? kellele jagada? Tegelikkuses see nii ei ole. Turgudel valitseb mittetäielik konkurents. Sellises olukorras sekkub turule valitsus. Turgu reguleeritakse enamuses maades konkurentsiseadustega. Nende seadustega 9 keelatakse moodustada monopole nõutakse monopolide lõhkumist kehtestatakse piirhindu
Eesti Vabariigis kehtib konkurentsiseadus, mille täitmist kontrollib Konkurentsiamet. 8 Kasutatud kirjandus L. Kulu, K. Kägu, A. Liivat, L.Luiker, Ü. Pihlak, P. Suitsu, M. Zernand, V.Zirnask, K. Tillemann, E.Vodja (2011). Majandusõpik gümnaasiumile. lk 136- 143 A. Arrak, R. Eamets, T. Karm, T. Mets, R, Omel, R. Rand, V. Trasberg, H. Vigla, A. Viiol, E.Võrklaev (2002). Majanduse ABC. Lk 152-165 R. Eamets, R. Ernits, H. Haabu, A. Heinlo, T. Haldma, V. Jaamu, T. Karm, J. Kiili, A. Kull, A. Kuusik, A. Laidre, A. Lõhmus, P. Mõistlik, A. Ohalu, K. Paatsi, T. Randma, U. Reikop, A. Reino, T. Saal, U. Sloog, P. Suitsu, J. Teder, K. Türk, E. Vodja. (2012). Ettevõtlikkusest ettevõtluseni. Lk 47 9
õnnestub hindu ise määrata (naftakartell OPEC on siin selge näide). Majandusteadlased on suhteid kasumi ja ettevõtete läbimüügi vahel uurinud kõrge kontsentratsiooniga (st mittetäieliku konkurentsi) turgudel. Järelduste seas kohtame ka arvamust, et kõrge kontsentratsiooniastmega turg võib olla eduka uuenduse või mastaabisäästu tagajärg ja selle tulemusel tootmiskulud vähenevad. Seega võib see vahel olla majanduse arenguks ka hea variant. Monopol Turuvormi, kus on ainult üks turgu täielikult kontrolliv hüvise müüja, nimetatakse monopoliks. Monopolil on järgmised tunnused: - Turul on vaid üks müüa ehk hüvise pakkuja ning firma ongi nagu terve tootmisharu. - Pakutavale hüvisele asenduskaubad puuduvad ning ükski teine firma identsed tooteid ei paku, st konkurentsi selles segmendis ei ole. Ostjad on sunnitud maksma monopoli määratud hinda.
Konkurents on võistlus ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. Konkurentsivõime sõltub koostööst. Inimesed võistlevad ehk konkureerivad alati olemasolevate nappide ressursside pärast. Kui ettevõtted turul konkureerivad, maksavad tarbijad vähem, töötajad leiavad rohkem töökohti ja saavad suremat palka ning ettevõtete omanikud saavad oma investeeritud säästudelt suuremat tulu. Turukonkurents on jällegi oluliselt erinev, kus iga võit toob kaasa kellegi kaotuse, kuigi ettevõtluses ei pruugi alati kõik võita, on siiski mitme osapoole üheaegne võit võimalik. Majandusteadlased jagavad turud kaheks kategooriaks hinnavõtjad (kes lepivad turu poolt määratud hinnaga ning otsustavad seejärel, kui palju sellise hinnaga toota) ja hinnakujundajad (kes püüavad leida oma kaubale õiget hinda). Täielik konkurents peab vastama kõikidele järgmistele tingimustele: Palju müüjaid ja ostjaid-palju erinevaid ettevõtteid tootab ?
KONKURENTS Ettevõtlusest rääkides ei saa mööda minna konkurentsist. Konkurentsi iseloomustamiseks vaadeldakse 4 olulist tunnust: 1. müüjate arv turul 2. pakutava kauba omapära 3. uute müüjate võimalused turule sisenemiseks 4. müüjate võime mõjutada hinda, kontroll hinna üle Täielik konkurents – turul palju iseseisvaid e/v, kes toodavad sarnast toodangut, ükski neist ei suuda üksinda turuhinda mõjutada. Konkurentsi ideaalmudel. Tunnused 1. Firmade arv on suur, kuid nende tootmismaht väike (ükski firma ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma suurusest). 2. Firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Kui mõni müüja üritab kaupa müüa kõrgema hinnaga, siis seda väga ei osteta. 3. Turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast või sealt lahkumast. 4.Puudub kontroll hinna üle. Iseloomulik on, et hind on nii madal kui võimalik. Hinna tõus ja suure kasum
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 25 5. Firmateooria 5.1 Tootmise organisatsioon Maailma kõik ettevõtted erinevad oma suuruse, tegevusala ning ellujäämise tõenäosuse poolest. Mille poolest on kõik need ettevõtted omavahel sarnased? Mis iseloomustab ettevõtet? Kuidas on ettevõtted organiseeritud? Miks me vajame ettevõtteid majandustegevuse koordineerimiseks? Miks me ei osta kõike vajalikku teistelt inimestelt (turult)? Mis on ettevõte Ettevõte on institutsioon, mis ostab tootmistegureid (maa, töö, kapital) koos vahetoodetega nagu näiteks tooraine, mida ostetakse teistelt ettevõtetelt, ning kasutab neid tootmises. Ettevõte organiseerib neid ressursse, et toota kaupu ja teenuseid. Ettevõte sellises definitsioonis on oluline sõna `organiseerib'. Lisaks eelöeldule on ettevõttel olemas juhtimise struktuur, kes tegeleb ettevõtte juhtimisega. Ka ettevõtete olemasolu põhjuseks on nappus. Ett
Kõik kommentaarid