tahukas. B Lõikuvad koonus ja tasand. Objektide lõikejooneks on kolmnurk, kuna kuna tasand on paralleelne koonuse moodustajaga.Vastuse tuletamiseks kasutaksin abitasandite võtet, kuna tasand on antud. Lõikejoone projektsioonideks on sirge ja poolkoonus. C Lõikuvad kaks silindrit, millest üks on kaldsilinder. Objektide lõikejooneks on kaks samasugust ruumikõverat. Vastuse tuletamiseks kasutaksin abisfääride võtet, on lihtsam leida pindade lõikejooned. Projektsiooniks on hüperbool. D Lõikuvad silinder ja poolkoonus. Objektide lõikejooneks on ruumikõver. Vastuse tuletamiseks kasutaksin abisfääride võtet. Lõikejoone projektsiooniks on parabool ja ringjoon.
Pöördpinnad *pöördpind tekib mis tahes joone (moodustaja) pöörlemisel ümber kindla sirgjoone (pöördpinna telg). *Pöördpinna paralleel- lõikejoon telje risttasandiga *pöördpinna ekvaator- suurima raadiusega paralleel *pöördpinna kael- väikseima raadiusega paralleel *pöördpinna vöö- kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa *pöördpinna meriadiaan(moodustaja)-pöördpinna lõikamisel telge läbivate tasanditega saadud kongruentsed lõikejooned. *N: pöördellipsoid, kahekatteline pöördhüperboloid, ühekatteline pöördhüperboloid, pöördparaboloid, pöördkoonus, pöördsilinder. Joopinnad *Joonpinnaks nim sellist pinda, mida saab tekitada sirgjoone liikumisega. *Sirgjoone liikumisvabadust piiratakse harilikult sellega, et ta peab lõikama ühte või mitut paigalseisvat joont- juhtjoont. *Liigitatakse laotuvateks ja mittelaotuvateks joonpindadeks.
- kruvijoon on määratud, kui on teada tema samm, raadius ja käelisus. Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast? 1)selle pinna ja tasandi lõikejoone järguga või 2) selle pinna ja sirge lõikepunktide arvuga Kuidas tekib üldkujundiline pöördpind? - üldkujuline pöördpind tekib mis tahes joone (moodustaja) pöörlemisel ümber sirgjoone kui telje Mis on pöördpinna ... ? 1) meridiaan kongurentsed lõikejooned, mis saadakse kui pöördpinda lõigata telge läbivate tasanditega 2) ekvaator suurima raadiusega paralleel 3) vöö kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa 4) kael väikseima raadiusega paralleel 5) paralleel pöördpinna teljega risti olevad lõiked Kuidas tekib joonpind, nimeta joonpindu - joonpind tekib sirgjoonelise liikumisega jagunevad 1) laotuvad joonpinnad (kooniline, silindriline, puutujute pind) 2) mittelaotuvad
Insenerigraafika KT nr. 2 33. Nimetage tahukate liike a) Tahukas (polüeeder) on tasandiliste hulknurkadega (tahkudega) piiratud keha. Tahukas on kumer, kui ta jääb iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole; vastasel korral nõgus. Kumera tahuka iga tasandiline lõige on kumer hulknurk. b) Prismatoidiks nimetatakse tahukat, mille tipud asetsevad kahel paralleelsel tasapinnal (põhjatahul). Prismatoidi kumbki põhi võib esineda ka sirglõiguna. Prisma ja püramiid on prismatoidi kõige levinumad vormid. c) Ideaaltahukad on korrapärased tahukad, kus tahkudeks korrapärased võrdsed hulknurgad. Kumeraid ideaaltahukaid on viis: tetraeeder (4-tahk), heksaeeder (6-tahk) ehk kuup, oktaeeder (8-tahk), dodekaeeder (12-tahk) ja ikosaeeder (20-tahk). 34. Mille poolest erineb tasakõver ruumikõverast? Tasakõver asetseb üleni ühel tasandil, ruumikõver mitte. 35. Nimetag...
võta ravimeid. Peale protseduuri veedab patsient haiglas vähemalt 2 tundi ja lubatakse seejärel koju koos raviarstilt saadava lisainformatsiooniga. Vajadusel väljastatakse ka töövõimetusleht. Eemaldatud emakakael uuritakse lõik lõigu haaval mikroskoobis läbi ja diagnoosi kinnitudes jääb patsient jälgimisele. Uus visiit günekoloogile 4-6 kuu pärast: võetakse uus PAP test ja kui kõik on korras, on ravi olnud efektiivne ja patsiendile lõplik. Juhul kui lõikejooned ei ole korras, s.t leitakse düsplastilisi rakke või kui muutused on emakakaelakanali limaskestas, tuleb minna järgmisesse ravietappi ja selleks on emaka eemaldamine, kas laparoskoopiliselt või avatud kõhuõõne lõikusega. Kui munasarjad on haiguslike muutusteta, võib need noorel naisel alles jätta. Emakakaelavähi kliinilised ilmingud: * juba eelpool mainitud vesisele tupevoolusele, mis võib patsiendile jääda märkamatuks, lisanduvad
9. Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast? Geomeetriliselt on algebralise pinna järk võrdne selle pinna ja tasandi lõikejoone järguga või selle pinna ja sirge lõikepunktide arvuga. 10. Kuidas tekib üldkujundiline pöördpind? Pöördpind tekib mis tahes joone (moodustaja) pöörlemisel ümber sirgjoone kui telje. 11. Mis on pöördpinna meridiaan (paralleel, ekvaator, kael, vöö)? a) meridiaan: kongurentsed lõikejooned, mis saadakse kui pöördpinda lõigata telge läbivate tasanditega. b) paralleel: Pöördpinna teljega risti olevaid lõikeid. c) ekvaator: Suurima raadiusega paralleel d) kael: väikseima raadiusega paralleel e) vöö: Kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa 12. Kuidas tekib joonpind? Nimetage joonpinnad. Joonpinna tekitab kindlate tingimuste kohaselt liikuv sirgjoon (moodustaja). Joonpinnad
Ainult USA-s ja Venemaal algab numeratsioon vöörist. Teoreetilist kaartevahet nimetatakse ka spandivaheks (v.k. ), mida tähistatakse L= Lpp/10. Teoreetiliste kaarte arvu suurendatakse sageli ahtri ja vööriosas nn. poolkaartega, näiteks ahtris ½; 1½ ja vööris 8½; 9½ , mis tagab täpsemad arvutustulemused. Laeva teoreetilise joonise külgvaade e. profiil joonestatakse kontrol- limaks, et veeliinide ja kaarte lõikejooned on õiged, mõned vööri- ja ahtri batoksid, mis näitavad vööri ja ahtrit läbivate vertikaaltasandite lõikejoonte kuju batoksi tasandid on CL-st kaugenedes I ; II ; jne. see on horisontaalprojektsioon, millel on kujutatud laeva pikikuju, täävi ja ahtri kuju (CL lõige). Mõnikord nimetatakse seda projektsiooni ka `külje teoreetiliseks jooniseks' näiteks vene keeles ongi profiil . Samuti kasutatakse vähemalt üht diagonaaltasandi lõiget, mis tavaliselt
40. Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast? Geomeetriliselt on algebralise pinna järk võrdne selle pinna ja tasandi lõikejoone järguga või selle pinna ja sirge lõikepunktide arvuga 41. Kuidas tekib üldkujuline pöördpind? Pöördpind tekib mis tahes joone pöörlemisel ümber sirgjoone kui telje 42. Mis on pöördpinna meridiaan (paralleel, ekvaator, kael, vöö)? Meridiaan- kongurentsed lõikejooned, mis saadakse kui pöördpinda lõigata telge läbivate tasanditega Parallel- pöördpinna teljega risti olevaid lõikeid Ekvaator- Suurima raadiusega parallel Kael- väikseima raadiusega parallel Vöö- kahe paralleliga piiratud pöördpinna osa 43. Kuidas tekib joonpind? Nimetage joonpinnad. Joonpind- pind, mille tekitab kindlate tingimuste kohaselt liikuv sirgjoon. Tähtsaimad: silindriline pind, kooniline pind, puutujatepind, silindroid, ühekatteline hüperboloid. 44
Keeruks nim kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telje. Sammuks nim keeru otspunktide vahelist kaugust. 45. Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon? 1. Kruvijoone raadius- r, 2. keeru otspunktide vahe (samm)- h. 46. Kuidas avaldub silindrilise kruvijoone ühe keeru pikkus sammu ja diameetri kaudu? l = h 2 + ( 2r ) 2 47. Mis on pöördpinna meridiaan (paralleel)? Meridiaan pöördpinna lõikejooned kui pöördpinda lõigata telge läbivate ja teljega paralleelsete tasapindadega. Paralleel - pöördpinna lõiked telje risttasapindadega. 48. Kuidas tekib teist järku pöördpind? Teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje. 49. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad. 1. Pöördellipsoid (ellipsi pöörlemisel ümber telje), 2. pöördparaboloid (parabooli pöörlemisel ümber oma telje), 3
jäävad korduvates PAP (Papanicolaou) testides püsima, tuleb edasi minna järgmisesse ravietappi ja see on emakakaela amputatsioon, s.t emakakael eemaldatakse 1,5 2 cm ulatuses. Sünnitanud naise emakakaelavähi eelse seisundi II või III astmega, alustatakse emakakaela amputatsiooniga. Protseduur toimub narkoosis ja operatsioonitoa tingimustes. Eemaldatud emakakael uuritakse lõik lõigu haaval mikroskoobis läbi ja diagnoosi kinnitudes jääb patsient jälgimisele. Juhul kui lõikejooned ei ole korras, s.t leitakse düsplastilisi rakke või kui muutused on emakakaelakanali limaskestas, tuleb minna järgmisesse ravietappi ja selleks on emaka eemaldamine, kas laparoskoopiliselt või avatud kõhuõõne lõikusega. Kui munasarjad on haiguslike muutusteta, võib need noorel naisel alles jätta (Tartu Ülikooli Kliinikum, Hematoloogia-onkoloogia kliinikum 2010). 5.KONDÜLOOMID Kondüloomid on käsnjad moodustised, mida põhjustab inimese papilloomviirus. Kondüloomid
1 Auto CAD käsklused ZOOM suurendamine, kujutise mõõtkava muutmine, mingi joonise osa suurendamine Käsk ZOOM ise ei suurenda objekti mõõtmeid, vaid töötab suurendusklaasi põhimõttel. Kui kirjutada Command ribale (käsuribale): ZOOM Kuvatakse vastuseks tekst- Specify corner of window, enter scale factor or [All/Center/Dynamic/Extens/Previous/Scale/ Window] Seega küsitakse vaikimisi ,,akna" diagonaali esimest otspunkti A. Kui see on sisestatud, küsib arvuti selle aknadiagonaali teist otspunkti B. Seejärel suurendatakse kogu nelinurka jääv ala joonestusvälja suuruseni. Teised võimalused on: A (All) kogu määratud ala toomine joonestusväljale C (Center) suurendamine etteantud keskpunkti järgi D (Dynamic) käsitsi/hiirega juhitav sujuv suurendamine E (Extens) kõik, mis on joonisel, tuuakse joonestusväljale P (Previous) tagasiminek eelmisele suurendusele S (Scale) suurendatakse etteantud kordi...
võib arvestamata jätta: 2. Tasalaine peegeldumine tasapinnalt. Pinna ebaühtlus. j jk 0 r µ r = jk 0 n Tasalaine peegeldumine tasapinnalt Ellipsoidide ja maapinna lõikejooned moodustavad ellipsid. Igale kus n>1 on materiali murdumistegur. vastava ellipsi ja naaberellipsi vahele jäävat ala nim. fresnelli Madala kaoga dielektrik tsooniks, igast fresnelli tsoonist peegeldunud laine keskmine
Geomeetriliselt on algebralise pinna järk võrdne selle pinna ja tasandi lõikejoone järguga või selle pinna ja sirge lõikepunktide arvuga (ka. Lõikepunktid imaginaarsete koordinaatidega) 81. Kuidas tekib üldkujuline pöördpind? Pöördpind tekib mis tahes joone (moodustaja) pöörlemisel ümber sirgjoone kui telje 82. Mis on pöördpinna meridiaan (paralleel, ekvaator, kael, vöö)? meridiaan: kongurentsed lõikejooned, mis saadakse kui pöördpinda lõigata telge läbivate tasanditega. paralleel: Pöördpinna teljega risti olevaid lõikeid. ekvaator: Suurima raadiusega paralleel kael: väikseima raadiusega paralleel vöö: Kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa 83. 86. Kuidas tekib joonpind? Nimetage joonpinnad. Kuidas tekib sirgjoone liikumisel ühekatteline pöördhüperboloid (hüperboolne paraboloid)? Kuidas tekib üldkujuline silindriline (kooniline) pind
teiste vajalike punktide kõrguseid. Kõrguasrvude viisi kasutatakse reljeefi kujutamiseks peamiselt tiheasustusega aladel, kus asub palju maastikusituatsioonielemente ja kontuure. Kõige levinum reljeefi kujutamise viis on horisontaalide viis. Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid on ühesugusel kõrgusel. Kujutleme, et maa-ala reljeef on lõigatud kihikaupa nivoopinnaga paralleelsete pindadega, mille kõrgused on ühesugused. Lõikejooned ongi horisontaalid (joonis 1). 19 61. Projektpunkti plaaniline maha märkimine. Projektpunkti plaanilisel maha märkimisel kasutatakse teodoliidi ja mõõdulindi abi. Leitakse direktsiooninurgad baasjoone suhtes ning arvutatakse külgede pikkused ja kaugused baasjoonest koordinaatide abil. 62. Kalde määramine.
Google SketchUp HKHK / Mario Metshein 17 Lõikumine Keerulisemate kujundite loomiseks tuleb Google SketchUp'is appi lõikumise meetod Intersect. See võimaldab meil mitme kujundi ristumisel luua lõikejooni. ristuvad objektid võiks paiga seadmisel olla grupeeritud, et need ei "kleepuks" omavahel tõsta kast kaarjas seinast läbi et kaarjasse seina tekiks uued lõikejooned, tee kastile parem klikk ning Intersect>Intersect with Model. See tekitab lõikejooned kõikide detailidega mida kast puutub. (Juhul kui selekteerida kast ja seina üks külg, siis tekib valikusse Intersect with Selected ehk lõikejoon luuakse selekteeritud küljele) 75 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein
nimetatakse rajajooneks, punkte, mis ei asetse rajajoonel aga sisepunktideks. Näide: 26 1 Z = 1 - x2 - y 2 1 - x2 - y 2 > 0 x 2 + y 2 <1 Muutumispiirkond: Z = { ( x, y ) | z = f ( x, y ) D} Graafik: Kahe muutuja funktsiooni z=f(x,y) graafikuks on pind x-y-z ruumis e. graafik on kolmemõõtmeline. Graafikul on nn lõikejooned e. nivoojooned. Nivoojooned saadakse andes z muutujale positiivsed reaalarvulised väärtused. 0 43. Kahe muutuja funktsiooni pidevus ja katkevus. Pidevus: Olgu punkt P0(x0,y0) funktsiooni f(x,y) määramispiirkonns. Funktsioon on Z= f(x,y) on pidev punktis P0 juhul, kui on täidetud tingimus: lim f ( x, y ) = f ( x0 , y0 ) x x0 y y0 , kusjuures punkt P(x,y) läheneb punktile P0(x0,y0) suvalisel viisil, jäädes funktsiooni
A k m B k m a a 2 3 C k m k D m Kärpimiskäsu TRIM töötamine: a – kärbitav joon; k ja m – lõikejooned aktiveerunud kujul – nende joonetüüp on muutunud pidevjoonest katkendjooneke; 1, 2 ja 3 – kärbitava joone võimalikud valikupunktid. A – üldine selgitus; B – valik tehtud punktis 1, kärbitud on lõikejoonest k vasak osa; C – valik punktis 2, kärbitud on lõikejoonte k ja m vaheline osa; D – valik punktist 3, kärbitud lõikejoonest m paremale jäänud osa. NB
mingi jõujoon), pole kõiki neid võimalik joonisele kanda. Kokkuleppeliselt joonestatakse jõujooned nii, et nende tihedus oleks võrdeline väljatugevusega antud ruumiosas. Samapotentsiaalipind on kinnine pind, mis ühendab sama potentsiaaliga väljapunkte. Ka samapotentsiaalipinnad paiknevad lõpmata tihedalt (igal väljapunktil on mingi potentsiaal). Joonisele kantakse tavaliselt potentsiaali kindlatele "ümmargustele" väärtustele vastavad pinnad (tegelikult pindade lõikejooned mingi koordinaattasandiga). Punktlaengu väljatugevus ja potentsiaal. Mida tugevam on väli (tihedamalt jõujooned) seda kiiremini muutub potentsiaal (seda lähemal on üksteisele samapotentsiaalipinnad). Elektrivälja tugevuse ühikuks SI süsteemis on volt meetri kohta (V/m), potentsiaali ühikuks on volt (V). Ühikud: (volt meetri kohta) (volt) Elektrivälja kohta kehtivad kaks teoreemi:
mingi jõujoon), pole kõiki neid võimalik joonisele kanda. Kokkuleppeliselt joonestatakse jõujooned nii, et nende tihedus oleks võrdeline väljatugevusega antud ruumiosas. Samapotentsiaalipind on kinnine pind, mis ühendab sama potentsiaaliga väljapunkte. Ka samapotentsiaalipinnad paiknevad lõpmata tihedalt (igal väljapunktil on mingi potentsiaal). Joonisele kantakse tavaliselt potentsiaali kindlatele "ümmargustele" väärtustele vastavad pinnad (tegelikult pindade lõikejooned mingi koordinaattasandiga). Punktlaengu väljatugevus ja potentsiaal. Mida tugevam on väli (tihedamalt jõujooned) seda kiiremini muutub potentsiaal (seda lähemal on üksteisele samapotentsiaalipinnad). Elektrivälja tugevuse ühikuks SI süsteemis on volt meetri kohta (V/m), potentsiaali ühikuks on volt (V). Ühikud: (volt meetri kohta) (volt) Elektrivälja kohta kehtivad kaks teoreemi:
Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid on ühesugusel kõrgusel. Projekteerides selle joone rõhttasandile ja vähendades saadud kujutise plaani mõõtkavasse, saame horisontaali kujutise plaanile (projekteerides ellipsoidile, saame siit üle minna kaardi projektsiooni tasandile). Kujutleme, et maa-ala reljeef on lõigatud kihikaupa nivoopinnaga paralleelsete pindadega, mille kõrguste vahe on ühesugune. Lõikejooned ongi horisontaalid. Nii on igas veekogu rahulikus seisus oleva vee piir horisontaaliks maastikul. Veetaseme kõrguse muutumisel muutub ka veepiiri asend ja saadakse uus horisontaal. Täiendavaid leppemärke kasutatakse reljeefi kujundamisel seal, kus horisontaale või kõrgusarve ei ole otstarbekohane kasutada, või ei ole reljeefi tõepärane kujutamine ilma selleta võimalik. Näiteks tehisküngaste, jäärakute, järskude nõlvade, veekogude kaldajärsakute, teede mullete või
jõujoon), pole kõiki neid võimalik joonisele kanda. Kokkuleppeliselt joonestatakse jõujooned nii, et nende tihedus oleks võrdeline väljatugevusega antud ruumiosas. Samapotentsiaalipind on kinnine pind, mis ühendab sama potentsiaaliga väljapunkte. Ka samapotentsiaalipinnad paiknevad lõpmata tihedalt (igal väljapunktil on mingi potentsiaal). Joonisele kantakse tavaliselt potentsiaali kindlatele "ümmargustele" väärtustele vastavad pinnad (tegelikult pindade lõikejooned mingi koordinaattasandiga). Näitena toome positiivse ühiklaengu välja graafilise pildi. Et jõujooned aitavad mõista välja geomeetriat, kasutame neid ka edaspidi. Punktlaengu väljatugevus ja potentsiaal. Mida tugevam on väli (tihedamalt jõujooned) seda kiiremini muutub potentsiaal (seda lähemal on üksteisele samapotentsiaalipinnad). Ühikud: (volt meetri kohta) (volt) Elektrivälja kohta kehtivad kaks teoreemi:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
