Töö teoreetilised alused: Tselluloos [672(OH)3]n on Maal enim leiduv orgaaniline ühend. Ta moodustab taimerakkude kesta, olles seega taimede tugiaineks. Puuvill sisaldab ule 90% tselluloosi, okaspuidus on ligi 50% tselluloosi. Tselluloos on -D-glükoosi molekulidest 1,4--glükosiidsete sidemete abil moodustunud polüsahhariid: Tselluloosi derivaadid: Tselluloosi molekulis on iga D-glükoosi jäägi kohta kolm hüdroküülrühma. Tselluloosi reageerimisel lämmastikhappega moodustuvad lämmastikhappe estrid. Nitreerimisreaktsioon lämmastikhappega kulgeb mono-, di-, ja triasendatud tselluloosi estrite tekkega: [C6H7O2(OH)3] n + n HNO3 [CH6H7O2(OH)2ONO2] n + nH2O [C6H7O2(OH)3] n + 2n HNO3 [CH6H7O2(OH)(ONO2)2] n + 2nH2O [C6H7O2(OH)3] n + 3n HNO3 [CH6H7O2(OH)(ONO2)3] n + 3nH2O Asendatuse aste määratakse saadud nitrotselluloosis sisalduva lämmastiku protsentuaalse hulga järgi
Tselluloos Tselluloos on B ja D-glükopüranoosi jääkidest moodustunud polüsahhariid, elementaarlülide arv makromolekulis on 1000-6000. On kõige levinum orgaaniline aine maal üldse. Kõige puhtam looduslik tselluloos on puuvill (90%), okaspuu puidus (45%). Hüdrolüüsub väävelhappe juuresolekul ja moodustab glükoosi. Sellel reaktsioonil põhineb tselluloosi kasutamine lähteainena piirituse, alkoholi tootmisel. Erinevalt tärklisest reageerib tselluloos tugevate hapetega (näiteks lämmastikhappega) ja moodustab mono-, di-, trinitrotselluloosi. Tselluloos moodustab põhiosa taimsest biomassist, praktiliselt puhtal kujul siiski vaid puuvillakiududes. Tsellofaan saadakse looduslikust tselluloosist keemilise töötlemise tulemusena (lahustamine aluses ja saadud lahuse ekstrudeerimine läbi pilu happelisse keskkonda). Tselluloosi (vatt, paber) töötlemisel kontsentreeritud lämmastikhappega väävelhappe manulusel saadakse nitrotselluloos (tselluloosnitraat). Tsellofaan on
Lämmastikhappe ja konsentreeritud väävelhappe reageerimine metallidega 1. Reageerimine lahjendatud hapetega Kõik metallid, mis on pingereas vesinikust vasakul, reageerivad lahjendatud hapetega. (v.a HNO3 ) N. Zn PLUSS H2SO4 ZnSO4 ja H2 eraldub 2. Reageerimine lämmastikhappega ja konsentreeritud väävelhappega. N1. Metall pluss lämmastikhape sool ( nitraat) ja vesi ja lämmastikühend ( NO2, NO, NH4, NO3 ) N2. Metall pluss konsentreeritud väävelhape--Sool( sulfaat) ja vesi ja väävliühend ( SO2, H2S, S ) Selles reaktsioonis on väävel redutseeruja. Esimesse rühma kuuluvad metallide reaktsioonid hapetega ( lahjendatud H2SO4 ja mistahes kontsentratsiooniga vesinikkloriidhape HCl) , kus oksudeerija redutseerub vabaks vesinikuks. Oksudeerijaks
õhukese tiheda oksiidikihiga, mis väldib metalli edasist oksüdeerumist. Tänu sellele saame alumiiniumnõusid koduses majapidamises kasutada- vett hoida, alumiiniumpottidest toitu keeta jne. Kuna alumiinium paikneb perioodilisuse tabelis metallilise elemendi magneesiumi ja mittemetallilise elemendi räni vahel, võime järeldada, et tema ühendid on amfoteersed. Mida see tähendab? Nad reageerivad nii hapete kui ka alustega. Alumiinium ei astu reaktsiooni lämmastikhappega, sest metalli pinda kattev Al O ei reageeri lämmastikhappega.
oksüdatsiooniastme vähenemine oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone 2. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet! MAX rühma nr MIN rühma nr miinus 8 (mittemetallid) 0(metallide puhul) Brühma metallidel enamasti II 3. Millised saadused tekivad metallide reageerimisel lämmastikhappega ja kontsentreeritud väävelhappega? Milline on erinevus lahjendatud hapetega reageerimise korral? Tekib vesi+sool+… 4.Millised saadused tekivad aktiivsete metallide (IA, IIA rühm) reageerimisel soola vesilahusega? 5. Millisel kujul esinevad metallid looduses? Miks? 6. Mis on: mineraal, kivim, maak? mineraal maakoores kulgevate protsesside ning elusorganismide elutegevuse tagajärjel
hoida, alumiiniumpottides toitu keeta jne., sest muidu aktiivne alumiinium reageeriks ju ära ning meil polekski potti, milles süüa teha. Kergesti reageerib alumiinium halogeenidega: 2Al + 3Cl =2AlCl (alumiiniumkloriid). Kuna alumiinium paikneb perioodilisuse tabelis metallilise elemendi magneesiumi ja mittemetallilise elemendi räni vahel, võime järeldada, et tema ühendid on amfoteersed. Mida see tähendab? - nad reageerivad nii hapete kui ka alustega. Alumiinium ei astu reaktsiooni lämmastikhappega, sest metalli pinda kattev Al O ei reageeri lämmastikhappega.
Benseen ei lahustu vees, halvasti lahustub metanoolis, seguneb igas vahekorras mittepolaarsete lahustitega, nt: bensiin ja petrooleum. Benseen lahustab hästi rasvu, tõrva, vaike, joodi, väävlit, fosforit ja ka teisi aineid.Benseen põleb tumeda tahmava leegiga, sest on kõrge süsinikusisaldusega. Õhuga kokkupuutel moodustab benseen plahvatava segu. Benseen on suure reageerimisvõimega ühend, reageerib elektrofiilsete reagentidega, nt: halogeenidega, kontsentreeritud väävelhappega ja lämmastikhappega. Alküülbenseenid tekivad alküülimisel alkeenidega alumiiniumkloriidi manulusel. Ultraviolettkiirguses võivad benseeniga liituda halogeenid, vesinik liitub nikkel- ja plaatinakatalüsaatorite manulusel. Benseeni saadakse Benseeni saadakse naftasüsivesinike pürolüüsides või katalüütiliselt aromaatides ning kivisütt ja teisi tahkekütuseid koksistades (ka Eesti põlevkivi). Benseen on tähtis keemiatooraine,
Lisades alumiiniumile naatriumhüdroksiidi (tugev alus) ning vett, on saadusteks kompleksühend naatriumtetrahüdroksüaluminaat ning vesinik, mille sattumisel õhku tekib paukgaas, mis on H 2 ning O2 segu, suhtudes vastavalt 2:1 ehk kaks osa vesinikku ning üks osa hapnikku. Katse 6: lämmastikhappe reageerimine metalliga Katse 6.1.: lahjendatud lämmastikhappe reageerimine metalliga 3Cu + 8HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O Pannes vase (metall, punakas) reageerima lahjendatud lämmastikhappega (hape), tekib sool vask(II)nitraat, mis lahustub vees, värvuseta lämmastikoksiid, mis lendub ning vesi. Tegemist on redoksreaktsiooniga, kus lähteainetes olevas lämmastikhappes on lämmastiku oksüdatsiooniaste V, pärast reaktsiooni toimumist tekkinud lämmastikoksiidis aga II. Vase o-a on enne reaktsiooni 0, kuid pärast reaktsiooni toimumist omandab laengu II. Seega on reaktsioonis redutseerijaks vask ning oksüdeerijaks lämmastik
Tuntuimateks mineraalideks on boksiit (Al2O3; valge, tahke, kristalne, reageerib hapete ja leelistega) ning kaoliin. Küllaltki aktiivne metall, loovutab kõik väliskihi elektronid. Saab loovutada paadunud väliskihi elektrone s-alakihilt. Oksiididel ja hüdrooksiididel avalduvad aluseliste omaduste kõrval ka happelised omadused. Näiteks alumiiniumhüdroksiid on tüüpiline amfoteerne ühend, mis reageerib kergesti nii hapete kui leelistega. Kontsentreeritud väävel- või lämmastikhappega alumiinium passiveerub (tema pinnale tekib eriti püsiv ja hapetele vastupidav kaitsekiht). Metallina kasutatakse eelkõige mitmesugustes sulamites (termiitkeevitus). Tunti juba vanasti, kuna temast valmistati ehteid ning teda peeti väärismetalliks. Praegu tähtis auto- ja lennukitööstuses. Tähtsaimaks sulamiks on duralumiinium (kerge, korrosioonikindel, tugev). Vahtalumiinium on veest 2-4 korda kergem ehitusmaterjal. Alumiiniumühendeid kasutatakse ka arstiteaduses
alumiiniumpottides toitu keeta jne., sest muidu aktiivne alumiinium reageeriks ju ära ning meil polekski potti, milles süüa teha. Kergesti reageerib alumiinium halogeenidega: 2Al + 3Cl =2AlCl (alumiiniumkloriid). Kuna alumiinium paikneb perioodilisuse tabelis metallilise elemendi magneesiumi ja mittemetallilise elemendi räni vahel, võime järeldada, et tema ühendid on amfoteersed. Mida see tähendab? - nad reageerivad nii hapete kui ka alustega. Alumiinium ei astu reaktsiooni lämmastikhappega, sest metalli pinda kattev Al O ei reageeri lämmastikhappega. Kasutamine Alumiiniumi kasutatakse masina-, mootori-, tanki-ja suurtükitööstuses; sidevahendites, lõhkainete, valgustus- ning süütemürskude ja kaablijuhtmestiku tootmiseks ja tööstus- ning elamuehituses konstruktsioonielementidena. Muu-seas kasutatakse alumiiniumi ka nõude valmistamiseks. Alumiiniumi kahjulikkus Elemendina on alumiinium organismile kahjulik, põhjustades elutegevuse
Tuntuimateks mineraalideks on boksiit (Al2O3; valge, tahke, kristalne, reageerib hapete ja leelistega) ning kaoliin. Küllaltki aktiivne metall, loovutab kõik väliskihi elektronid. Saab loovutada paadunud väliskihi elektrone s-alakihilt. Oksiididel ja hüdrooksiididel avalduvad aluseliste omaduste kõrval ka happelised omadused. Näiteks alumiiniumhüdroksiid on tüüpiline amfoteerne ühend, mis reageerib kergesti nii hapete kui leelistega. Kontsentreeritud väävel- või lämmastikhappega alumiinium passiveerub (tema pinnale tekib eriti püsiv ja hapetele vastupidav kaitsekiht). Metallina kasutatakse eelkõige mitmesugustes sulamites (termiitkeevitus). Tunti juba vanasti, kuna temast valmistati ehteid ning teda peeti väärismetalliks. Praegu tähtis auto- ja lennukitööstuses. Tähtsaimaks sulamiks on duralumiinium (kerge, korrosioonikindel, tugev). Vahtalumiinium on veest 2-4 korda kergem ehitusmaterjal. Alumiiniumühendeid kasutatakse ka arstiteaduses
Tuntuimateks mineraalideks on boksiit (Al2O3; valge, tahke, kristalne, reageerib hapete ja leelistega) ning kaoliin. Küllaltki aktiivne metall, loovutab kõik väliskihi elektronid. Saab loovutada paadunud väliskihi elektrone s-alakihilt. Oksiididel ja hüdrooksiididel avalduvad aluseliste omaduste kõrval ka happelised omadused. Näiteks alumiiniumhüdroksiid on tüüpiline amfoteerne ühend, mis reageerib kergesti nii hapete kui leelistega. Kontsentreeritud väävel- või lämmastikhappega alumiinium passiveerub (tema pinnale tekib eriti püsiv ja hapetele vastupidav kaitsekiht). Metallina kasutatakse eelkõige mitmesugustes sulamites (termiitkeevitus). Tunti juba vanasti, kuna temast valmistati ehteid ning teda peeti väärismetalliks. Praegu tähtis auto- ja lennukitööstuses. Tähtsaimaks sulamiks on duralumiinium (kerge, korrosioonikindel, tugev). Vahtalumiinium on veest 2-4 korda kergem ehitusmaterjal. Alumiiniumühendeid kasutatakse ka arstiteaduses
Hõbe Hõbe on keemiline element sümboliga Ag (ladina keeles argentum) ja järjenumbriga 47. See asub keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IB rühmas. Hõbe on iseloomuliku läikega, suurima peegeldusvõime, elektri- ja soojusjuhtivusega plastneja pehme metall. Keemiliselt on see väheaktiivne, reageerib siiski vesiniksulfiidiga (niiskes õhus tumendab metalli pinda) ning lämmastikhappega ja kuumutamisel ka kontsentreeritud väävelhappega jt oksüdeerijatega, moodustab paljude metallidega sulameid. Ühendites on hõbeda oksüdatsiooniaste peamiselt +1, harvemini +2 või +3. Tähtsamad ühendid on hõbenitraat, -halogeniidid ja mõningad kompleksühendid. Looduses leidub hõbedat ehedalt ja ühenditena, peamiselt lisandina polümetallilistes maakides kulla ja teiste metallidega. Enamik hõbedat toodetakse vase, kulla, tina ja tsingi rafineerimise kõrvalsaadusena
lehtedeks. Hea elektrijuhtivuse valmistatakse temast elektrijuhtmeid, hea peegeldus võime tõttu kasutatakse alumiiniumi peeglite valmistamisel. Keemilised omadused Õhus püsib alumiinium tavaliselt temperatuuril muutmatuna, sest ta pind on kaetud õhukese tiheda oksiidikihiga, mis väldib metalli edasist oksüdeerimist. Kergesti reageerib alumiinium halogeenidega: 2Al + 3Cl =2AlCl (alumiiniumkloriid ). Alumiinium ei astu reaktsiooni lämmastikhappega, sest metalli pinda kattev Al O ei reageeri lämmastikhappega Alumiiniumi Saamine : Alumiiniumi looduses ehedalt ei esine, kuigi ta on maakoores üks levinumaid elemente (massisisaldus maakoores 8,2 %, kolmas element hapniku ja räni järel). Alumiiniumi saadakse maakidest (boksiit) elektrometallurgilisel menetlusel. Suurim alumiiniumitootja ühe elaniku kohta on maailmas Island (2001. aastal üle 900 kg
mineraalidena, mille nimeks kassiteriit, painutamisel ragiseb. Kasutatakse sulamite koostises ja korrosiooni tõkkeks. Fe-suhteliselt pehme metall,suht.kõrge sulamistemp.magnetilised omadused, aktiivne reageerib kergesti hapete ja sooladega. Lisandeid sisaldav Fe on suurema kõvaduse, tugevusega.Leidub ühenditena, rauamaakFe2O3, rauapaguFeCO3.Sulamid: malm, teras, eriterased. Alsifer, invar. Cu-leidub ühenditena ja ehedalt, malahhiit. Om: pehme, soojuse ja elektrijuht, punakas, reageerib lämmastikhappega. Täht.ühend CuSO4*5H2O-sinist värvi, lahustub, kasut:puidu/immutamiseks.Täht.sulamid:pronks, valgevask ehk messing, uushõbe, melhior. Cr-kõige kõvem metall, üsna vastupidav keemiliselt, kuumutamisel reageerib O-ga.Täht.ühend:Cr2O3 kasutatakse klaasi ja roheliste värvide valmistamisel.Cr6O-reageerimisel veega moodustab happeid.
ja keemistemperatuur 80,10°C. Benseeni keemilised omadused. Benseen ei lahustu vees ja lahustub halvasti metanoolis. Seguneb igas vahekorras bensiini, petrooleumi ja teiste mittepolaarsete lahustitega. Benseen lahustab näiteks rasvu, vaike, kautsukit, tõrva, väävlit, fosforit, joodi. Õhuga moodustab benseen plahvatava segu. Benseen on suure reageerimisvõimega ühend: reageerib hõlpsasti elektrofiilsete reagentidega, näiteks halogeenide ning kontsertreeritud väävel-ja lämmastikhappega, andes asendussaadusi näiteks nitrobenseeni. Alküülimisel alkeenidega alumiiniumkloriidi manulusel tekivad alküülbenseenid. Ultraviolettkiirguses võivad benseeniga liituda halogeenid. Vesinik liitub nikkel- ja plaatinakatalüsaatorite manulusel. Benseeni struktuur. Nüüdisaegsete vaadete kohaselt paiknevad süsinikuaatomid benseeni molekuls korrapärase tasapinnalise kuusnurgana; igaüks neist on seotud kolme kaksiksidemega, mille telgede vahe on 120°
Benseeni tuumas on süsinike vahel nn. pooleteistkordsed sidemed. Benseeni füüsikalised omadused: Veest kergem Iseloomuliku lõhnaga Värvusetu vedelik Keemis temp. 80 C Sulamis temp. 5,5 C Ei lahustu vees Lahustub hästi orgaanilistes lahustites Benseen ja tema aurud on mürgised ja õhu käes kergesti süttivad. Benseen on ise hea lahusti rasvadele, valkudele ja paljudele süsivesinikele. Keemilised omadused: 1) Reageerimine lämmastikhappega 2) Reageerimine Halogeenidega Katalüsaator AlCl abil ERAND! Kui Benseeni tuuma juures on juba aktiveeriv rühm (aminorühm, alküülrühm, hüdroksüülrühm) siis toimub asendusreaktsioon 2, 4 ja 6 süsiniku juures . 3) Fenoolide (aromaatsed alkoholid) reageerimine leelistega . 4) Aromaatsed nitroühendid regutseeruvad ja tekivad aromaatsed amiinid. 5) Eritingimustel võib benseen astuda liitumisreaktsioonidesse vesiniku ja halogeenidega
metall. Võrreldes teiste vaserühma metallidega on hõbe vasest pehmem, kuid kullast kõvem. Hõbe on parim soojus- ja elektrijuht. Hõbedal on väga hea peegeldusvõime. Peegli saamiseks sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikiht rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. Pehmuse ja plastilisuse tõttu on hõbe hästi töödeldav. Puhtas õhus on hõbe püsiv. Ka ei tõrju ta hapetest välja vesinikku. Hõbe reageerib kontsentreeritud lämmastikhappega: 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O ja kontsentreeritud väävelhappega 2Ag + 2H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O Neis redoksreaktsioonides hõbe oksüdeerub, lämmastikhape või väävelhape redutseeruvad vastavateks oksiidideks Leidumine Hõbe on looduses vähelevinud element, siiski on seda umbes 20 korda rohkem kui kulda Hõbedat leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag2S, AgCl). Lisandelemendina leidub hõbedat plii-, tsingi- ja vasemaagis. Kus kasutadakse?
Annavad estreid Annavad happeamiide Annavad happeanhüdriide Redurseeruvad aldehüüdideks. Saadakse aldehüüdide oksüdeerumisel. 1 (3) 5) Benseeni kem.om Vesiniku asendamine süsivesinikradikaaliga Katalüsaatorite manulusel asendusreaktsioonid halogeenidega Nitreerimine lämmastikhappega Sulfoneerimine väävelhappega Vesinikuga katal. Manulusel Aromaatsete ühendite asendusreeglid 1) Liiki asendajad on: -OH -NH2 -CH3-N-CH3 Need rühmad asendisse 1,2 või 1,4 2) Naatriumbensoaat Valge lõhnatu või kerge lõhnaga kristalne pulber Magussoolaka maitsega
N-lämmastik keemiliselt väheaktiivne kõrgel temp aktiivsem maitseta, lõhnata, värvuseta gaas vees üsna vähe lahustuv õhust veidi kergem saadakse laboris eelkõige ammooniumnitriti(NH4NO2) kuumutamisel Ammoniaak NH3 lahustudes vees hüdraatub, tekib ammooniumhüdraat NH3*H2O lämmastikuoksiidid: NO värvuseta mürgine gaas, vees praktiliselt lahustumatu, NH3 oksüdeerimisel NO2: punakaspruun terava lõhnaga mürgine gaas, tugev oksüdeerija, vase reageerimisel lämmastikhappega N2O: neutraalne, nõrga meeldiva lõhnaga värvuseta gaas, naerugaas, narkoos äikese ajal tekkiv NO oksüdeerub hapniku toimel lämmastikhappeks taimede juurtel tegutsev mügarbakter on teine looduslik lämmastiku siduja lämmastikväetised, taimed kasutavad nitraate valkude jt ühendite sünteesil tööstusprotsessidel ja masinate heitgaaside koostises lämmastikoksiidi, mis tekitab happevihma üleväetamine veekogude saastumist
Hõbeda oksüdatsiooniaste on +2. Füüsikalised omadused: Hõbe on hõbvalge värvusega, plasitiline, kege ja hästi sepitstav väärismetall. Ta on parim soojus-ja elektrijuht. Hõbedat iseloomustab ka erakordne peegeldusvõime. Tihedus on 10,5 g/cm³ ning sulamistemperatuur 960°C. Keemilised omadused Hõbe on passiivne metall. Ta ei reageeri veega ega puhta õhuga ning ei tõrju happest välja vesinikku. Hõbe reageerib: · konsentreeritud lämmastikhappega 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O · kontsentreeritud väävelhappega 2Ag + 2H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O Neis redoksreaktsioonides hõbe oksüdeerub, lämmastikhape või väävelhape redutseeruvad vastavateks oksiidideks. Hõbeesemed, eriti hõbelusikad, muutuvad aja jooksul tumedaks, kattudes õhus sisalduva vesiniksulfiidi mõjul hõbesulfiidiga Ag2S : 4Ag + 2H2S + O2 = 2Ag2S + H20 Kasutusalad
Ülejäänud osa toodangust kasutatakse kunstilisteks otstarveteks (maalrivärvide pigmendina). Kasutatakse ka kergsulavate sulamite koostises (Woodi sulam), ning ka tuumareaktorite reguleervarrastesse lisatakse kaadmiumit. Keemilised omadused *Õhus kuumutamisel kaadmium põleb: 2Cd+O-> 2CdO (kaadiumoksiid) * Reageerib veega kõrgtemperatuuril Cd+ HO -> CdO+H *Reageerib aeglaselt lahjendatud hapetega Cd+ 2HCl-> CdCl+H *Kõige paremini reageerib Cd lämmastikhappega 3Cd+ 8HNO-> 3Cd (NO) + 2NO + 4HO Kasutatud kirjandus: ''Elementide keemia''Hergi Karik ja Kalle Truus http://et.wikipedia.org/wiki/Kaadmium http://www.annaabi.com/kaadmium-o.html
juhul, kui juht on kogemata käigukangil asuvat nuppu puudutanud. NO - lämmastik(II)oksiid Lämmastik(II)oksiid on värvuseta, õhust raskem, vees lahustumatu, veega mittereageeriv neutraalne oksiid ja mürgine gaas. Ainsa lämmastiku oksiidina võib ta tekkida lämmastiku ja hapniku reageerimisel väga kõrgel temperatuuril näiteks sädelahendusel välgulöögil või kaarleegis laboris: N2 + O2 2NO Lisaks on veel lämmastikoksiidi laboris saada näiteks metallide reageerimisel lahjendatud lämmastikhappega ja ammoniaagi katalüütilisel oksüdatsioonil. // 3Cu + lahj. 8HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O Reageerimisel erinevate ühenditega, võib käituda nii oksüdeerijana kui ka redutseerijana. NO toetab põlemist. Õhus oksüdeerub lämmastik(II)oksiid pruunikaks lämmastik(IV)oksiidiks. // 2NO + O2 2NO2 NO2 lämmastikdioksiid ehk lämmastik(IV)oksiid NO2 on punakaspruuni värvusega, terava, lämmatava lõhnaga, väga mürgine gaas. Temperatuuril üle 140 °C
Lahjendatud lämmastikhappes lahustub enamik metalle, mille tulemuseks on tekivad soolad. Lämmastikhape reageerib ka mittemetallidega ja redutseerub seejuures tavaliselt lämmastikoksiidiks. Vase ja lämmastikhappe reaktsioon Ohutus Lämmastikhape on söövitav Suu kaudne manustamine võib vigastada seedeelundeid Nahkale võib põhjustada tõsiseid põletushaave, arme, plekke Silmasattumisel võib põhjustada nägemise kaotust Töötamisel lämmastikhappega tuleb kanda kaitseriietust. Aure ei tohi sisse hingata! Kui hapet satub silma, tuleb silmi põhjalikult loputada ning arsti poole pöörduda. Õnnetuse puhul tuleb kohe arst kutsuda! Kasutamine Lämmastikhapet kasutatakse laboratooriumis reaktiivina, lõhkeainete valmistamisel ning lämmastikväetiste ja liitväetiste tootmisel Lämmastikhapet on kasutatud oksüdeerijana vedelkütusel töötavate rakettide kütuses.
Nahale sattumisel tuleb nahka loputada veega ning eemaldada saastunud riided. Silma sattumisel on vaja kohe loputada silmi rohke veega 15 minuti vältel. Kontaktläätsed tuleb võimalusel eemalda. Kõikidel eespool nimetatud juhtudel tuleb kohe arsti poole pöörduda. Normaalrõhul ja -temperatuuril on etaanhape stabiilses olekus. Aine reageerib enamiku metallidega, karbonaatidega, hüdroksiididega, oksiididega ja fosfaatidega. Etaanhapet ei tohi kuumutada ja see ei sobi lämmastikhappega, alkoholidega, oksüdeerijatega, ammooniumnitraadiga ega peroksiidideg a. Äädikhappe happe dissotsiatsioonikonstant Ka (tuntud ka kui happelisuse konstant) on 1.75 × 10−5.
järjenumber on 79 ja aatommass on 196,9665. Arvatakse, et inimeste eluajal on toodetud umbes 100000 tonni kulda. Umbes 36 000 tonni sellest kuulub riikide kullavarudesse ning säilib pankades, ülejäänud osa on kas eravalduses, kulutatud tööstusja juveelitoodeteks, peitub hauakambrites ja unustatud aaretes või on sattunud laevahukkudel merepõhja. Maalilmas jätkub kulda veel palju. Kulda nimetatakse metallide kuningaks. Seda seepärast, et kuld ei reageeri lämmastikhappega ega kuuma kontsentreeritud happega. Õhu käes ei muutu kuld isegi tugeval kuumutamisel. Kulda peetakse päikese metalliks. Seda arvatavasti värvuse pärast. Samas ka võimsuse pärast päike on ju ikkagi võimsaim taevakeha. Samuti on kuld metallide hulgas võimsaim. Sõna ,,kuld" tähendab veel muidki asju. Näiteks ,,must kuld", nafta, mis on arvatavasti oma väärtuse poolest kullaga seotud; ,,valge kuld", elevandiluu, mis on sammuti väärtuse
maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Kullal puudub lõhenevus ja magnetilisus. Kullal on metalliläige. Kuld on kollase värvusega, ta on pehme ning kõvadus on 2,5. Pehmuse pärast kasutatakse kulda vaid sulamitena. Kuld on raske metall, tiheduseda 19 300kg/m3. Ta sulab temperatuuril 1064.18 °C. Kuld on samuti hea elektrijuht ning ta on keemiliselt inertne, kuid mitte alati. Tal puudub inertusus, kui tegemist on väga väikeste kullaosakestega. Kuld ei reageeri lämmastikhappega ega kuuma kontsentreeritud happega. On olemas vaid üks eriline hapete segu--kuningvesi. See koosneb kolmest mahuosast soolhappest ja ühest mahuosast kontsentreeritud lämmastikhappest. Õhu käes ei muutu kuld isegi tugeval kuumutamisel. Kuld on tuntud ja kasutusel juba väga ammustest aegadest, nt. Müntide valmistamiseks. Looduses peamiselt ehedana leiduvat metalli hakati juba varakult kasutama väärismetallina. Kuld on ka paljude maade
Suhteliselt pehme Kergesti kriimustatav Plastiline Mehaaniliselt hästi töödeldav Keemilised omadused Keemiliselt aktiivne metall Teda katab tihe oksiidikiht Õhus püsib tavalisel temperatuuril muutumatuna Reageerib veega oksiidikihi eemaldamisel või kõrgemate temperatuuride tõttu: 2Al+6H2O=2Al(OH)3+3H2 Reageerimine hapnikuga: 4Al+3O2 -> 2Al2O3 Reageerib kergesti halogeenidega: 2Al+3Cl2=2AlCl3 Ei astu reaktsiooni lämmastikhappega Kasutusalad Vanasti kasutati väärismetallina Alumiiniumsulfaati kasutatakse põletike raviks Peeglites ja reflektorites Alumiiniumpulbrit kasutatakse hõbevärvi pigmendina Alumiiniumnõud Alumiiniumfoolium Elektrijuhtmetes Vahtalumiinium(pildil)-ehituses Leidub deodorantides Alumiiniumsulamid Tuntuim duralumiinium Kasutatakse lennukites, tiiburlaevades, kaatrites, allveelaevade keres ja mujal
oksüdatsioonil : 3Cu + lahj. 8HNO è 3Cu(NO) + 2NO + 4HO.Reageerimisel erinevate ühenditega, võib ta käituda nii oksüdeerijana kui ka redutseerijana. NO2 lämmastikdioksiid on punakaspruuni värvusega, terava, lämmatava lõhnaga, väga mürgine gaas.Temperatuuril üle 140 °C (normaalrõhul) esineb NO2-na, kuid temperatuuril alla - 11°C esineb ta dimeerina N2O4.Teda saadakselämmastik(II)oksiidi reageerimisel hapnikuga või vase reageerimisel kontsentreeritud lämmastikhappega: .NO2 on pruun ja dimeer värvitu.Seega võib õelda, et gaasi värvus sõltub temperatuurist ja rõhust. Lämmastikdioksiidis põlevad intensiivselt süsinik, väävel ja fosfor. NO2 kahjustab ka osoonikihti. Vähesel määral tekib kõikide kütuste põletamisel. Inimesele on ta mürgine, sest kahjustab vere hemoglobiini. HNO3 lämmastikhape .Lämmastikhape on õlijas, terava lõhnaga, õhus suitsev, veest raskem, vees hästi lahustuv väga sööbiv vedelik
redutseerijana 11) Mis on metallide pingerida ning kuidas seda kasutatakse? metallide järjestus keemilise aktiivsuse järgi vesilahustes kulgevates reaktsioonides 12) Pingerida lahjendatud hapetega reageerimisel ainult pingereas vasakul pool H2 olevad elemendid reageerivad 13) Pingerida veega/veearuga reageerimisel Li kuni Mg reageerivad veega, Al kuni Fe reageerivad veega ainult kõrgel temp ja passiivsed metallid (H paremal) ei reageeri veega. Metallide reageerimine kont. Väävelhappe ja lämmastikhappega VI IV 0 -II H2SO4→SO2→S →H2S So2 tekib kui H2 vasakul S tekib väheaktiivsete metallide korral (Cu, Hg, Ag) H2S (kõrgel temp) 14) Kontsentreeritud väävelhappega ei reageeri kuld ja plaatina (kõige vähem aktiivsed metallid) ega alumiinium ja raud (kaitsev oksiidikiht) lämmastikhappega: Cu, Hg ja Ag reageerimisel tekivad: konts. HNO3-ga NO2 lahjendatud HNO3-ga NO Au ja Pt ei reageeri 15) Metallide reageerimine lihtainetega
Siirdemetallide värvus varieerub üldiselt hõbevalgest terashallini (erandiks kuld ja vask). Enamik siirdemetalle on õhu ja vee suhtes vastupidavad kas vähese aktiivsuse tõttu või oksiidikihi tõttu. Kõrgemal temperatuuril raud hapniku atmosfääris põleb, pildudes laiali rauatagi sädemeid. RAUD keemiliselt küllalti aktiivne: 1) Reageerib lahjendatud happega (saaduseks sool + H2) 2) Veega eriti ei reageeri 3) Ei reageeri kontsentreeritud väävelhappega ja lämmastikhappega 4) Kuumutamisel raud reageerib ka klooriga, moodustades raud(III)kloriidi FeCl3. Raud kui küllaltki aktiivne metall reageerib kergesti hapete lahustega, tõrjudes välja vesinikku Suhteliselt pehme metall, mis on küllaltki püsiv õhu ja vee toime suhtes. Rauda on vaja hemoglobiini ja punaste vereliblede tootmiseks. Raua puudus põhjustab kehvveresust, keskendumisraskusi, väsimust, nõrkust ja ärrituvust, nõrgendab vastupanu- ja tegutsemisvõimet.
mittepolaarsete lahustitega, nt: bensiin ja petrooleum. Benseen lahustab hästi rasvu, tõrva, vaike, joodi, väävlit, fosforit ja ka teisi aineid. Benseeni sulamistemperatuur on +5 kraadi ning keemistemperatuur +80 kraadi. Benseen põleb tumeda tahmava leegiga, sest on kõrge süsinikusisaldusega. Õhuga kokkupuutel moodustab benseen plahvatava segu. Benseen on suure reageerimisvõimega ühend, reageerib elektrofiilsete reagentidega, nt: halogeenidega, kontsentreeritud väävelhappega ja lämmastikhappega. Alküülbenseenid tekivad alküülimisel alkeenidega alumiiniumkloriidi manulusel. Ultraviolettkiirguses võivad benseeniga liituda halogeenid, vesinik liitub nikkel- ja plaatinakatalüsaatorite manulusel. Benseeni saadakse naftasüsivesinike pürolüüsides või katalüütiliselt aromaatides ning kivisütt ja teisi tahkekütuseid koksistades (ka Eesti põlevkivi). Benseen on tähtis keemiatooraine, millest toodetakse reagente, orgaanilise sünteesi
ära koristamiseks), keetsin vesivannil, lisasin tahket naatriumkarbonaati ning keetsin veel veidi. Seejärel tsentrifuugisin. Tsentrifugaadist sai hakata määrama, kas anioonil on oksüd. või reduts. omadused või pole kumbagi. Tolueenikiht ei värvund lillaks ja KMnO4 värvus ei valastunud, seega pole lahuses ei tugevaid oksüdeerijaid ega tugevaid redutseerijaid. Viisin läbi I rühmale iseloomuliku reaktsiooni hõbe(I)nitraadiga, mille tagajärjel tekkis sade, mis lämmastikhappega ei reageerinud see ühtlasi tõestas ka Cl- -ioonide olemasolu lahuses. Ag+ + Cl- AgCl Kokkuvõtteks lahuses olid katioonidest Fe3+ ja Ca2+ -ioonid ning aniooniks oli Cl- . Lahusesse oli pandud FeCl3 ja CaCl2 .
Aatomehitus Hõbe on keemiline element sümboliga Ag (ladina keeles argentum) ja järjenumbriga 47. Prootoneid ja elektrone 47, neutroneid 61. See asub keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IB rühmas. Hõbe on iseloomuliku läikega, suurima peegeldusvõime, elektri- ja soojusjuhtivusega plastne ja pehme metall. Keemiliselt on see väheaktiivne, reageerib siiski vesiniksulfiidiga (niiskes õhus tumendab metalli pinda) ning lämmastikhappega ja kuumutamisel ka kontsentreeritud väävelhappega jt oksüdeerijatega, moodustab paljude metallidega sulameid. Ühendites on hõbeda oksüdatsiooniaste peamiselt +1, harvemini +2 või +3. Aatommass 107,8682 Tihedus on 10,5 g/cm³ Sulamistemperatuur: 961.78 °C Keemistemperatuur: 2162 °C Kristallehitus Hõbedal on tahkkesendunud kristallvõre (K12). Lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid iga tahu keskel diagonaalide sõlmpunktides. Peamised sulamid
Teraskuul ujub elavhõbeda pinnal Hg on peegelduv vedel metall 4 Keemilised omadused Tsingi alarühma metallidest on elavhõbe kõige väiksema aktiivsusega. Eelviimase elektronkihi täitumise tõttu on elavhõbeda oksüdatsiooniaste II. Soolhape, lahjendatud väävelhape ning leelised ei mõju elavhõbedale. Ta reageerib kergesti lämmastikhappega. Kontsentreeritud väävelhape reageerib elavhõbedaga kuumutamisel. Hg asub metallide pingereas vesinikust vasakul ega tõrju seepärast hapetest vesinikku välja. Ta reageerib vaid nende hapetega, mille anioonid on tugevad oksüdeerijad. Tekkida võivad nii Hg(II) kui ka Hg(I) ühendid. Näiteks tekib kontsentreeritud HNO3 toimel elavhõbedasse Hg(NO3 )2: Hg + 4HNO3 = Hg(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O. Kui Hg liiasse toimida lahjendatud lämmastikhappega, tekib Hg2(NO3)2:
NO - lämmastik(II)oksiid Lämmastik(II)oksiid on värvuseta, õhust raskem, vees lahustumatu, veega mittereageeriv neutraalne oksiid ja mürgine gaas. Ainsa lämmastiku oksiidina võib ta tekkida lämmastiku ja hapniku reageerimisel väga kõrgel temperatuuril näiteks sädelahendusel välgulöögil või kaarleegis laboris: N2 + O2 2NO Lisaks on veel lämmastikoksiidi laboris saada näiteks metallide reageerimisel lahjendatud lämmastikhappega ja ammoniaagi katalüütilisel oksüdatsioonil. 3Cu + lahj. 8HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O Reageerimisel erinevate ühenditega, võib ta käituda nii oksüdeerijana kui ka redutseerijana. NO toetab nagu ka naerugaaski põlemist. Õhus oksüdeerub lämmastik(II)oksiid pruunikaks lämmastik(IV)oksiidiks. 2NO + O2 2NO2 NO2 lämmastikdioksiid ehk lämmastik(IV)oksiid NO2 on punakaspruuni värvusega, terava, lämmatava lõhnaga, väga mürgine gaas.
· Hõbedat iseloomustab ka erakordne peegeldusvõime Hõbeda keemilised omadused · Passiivne metall · Ei reageeri veega ega puhta õhuga · Ei tõrju happest välja vesinikku Hõbeda leidumine looduses · Võrreldes kullaga leidub teda 20 korda rohkem · Hõbe on looduses vähelevinud element · Hõbedat leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag2S, AgCl). · Lisandelemendina leidub hõbedat plii-, tsingi- ja vasemaagis. Hõbe reageerib · Konsentreeritud lämmastikhappega 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O · Kontsentreeritud väävelhappega 2Ag + 2H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O · Neis redoksreaktsioonides hõbe oksüdeerub, lämmastikhape või väävelhape redutseeruvad vastavateks oksiidideks. · Hõbeesemed, eriti hõbelusikad, muutuvad aja jooksul tumedaks, kattudes õhus sisalduva vesiniksulfiidi mõjul hõbesulfiidiga Ag2S : 4Ag + 2H2S + O2 = 2Ag2S ?+ H20 Kasutamine · Hinnatud lauahõbeda-,medali-,ehete-ja mündimetall.
kümmekond. Alljärgnevalt on välja toodud kolme –kroomi, koobalti ja vanaadiumi omadused ja legeermise saadused. Kroom on kõva valge läikiv metall, mille leiab Mendelejevi tabelis 24. kohalt. Tavalisel toatemperatuuril on kroom üsna vastupidav õhu ja vee suhtes. Kroomi sulamistemperatuur on 1800˚ C ning erikaal 7,14. Kroom lahustub lahjendatud väävel- ja soolhappes, eraldades vesinikku. Külmas lämmastikhappes aga kroom ei lahustu ja muutub lämmastikhappega töötlemisel passiivseks nagu alumiiniumgi. Kroomi kasutatakse terases selleks, et anda talle kõvadust ja vastupidavust, viskoossust ja korrosioonikindlust. Terased, mis sisalduvad 1-2% kroomi, on väga kõvad ja vastupidavad. Sellise kroomi sisaldusega teraseid kasutatakse näiteks muusika instrumentide, püsside vintraua, suurtükitorude, soomusplaatide ja mitmesuguste masinaosade tootmisel. Roostevaba teras peab aga sisaldama vähemalt 12% kroomi
N2O3 dilämmastiktrioksiid NO2 lämmastikdioksiid N2O5 dilämmastikpentaoksiid NO ja NO2 kasutatakse lämmastikhappe saamiseks NO Värvusetu mürgine gaas. Tekib looduses välgu toimel: N2+O22NO Tööstuses saadakse ammoniaagi katal. oksüdeerimisel: 4NH3+5O24NO+6H2O Laboratoorselt saadakse vase reag. ahjendatud HNO3 ga: 3Cu + 8HNO3 2NO+4H2O+ 3 Cu(NO3)2 NO2 Punakaspruuni värvusega terava lõhnaga mürgine gaas. Tekib: 2NO + O2 2NO2 Laboratoorselt saadakse vase reag. konts. lämmastikhappega: Cu + 4HNO3 2NO2 + 2H2O + Cu(NO3)2 N2O Värvusetu lõhnatu gaas. Narkootilise toimega (naerugaas J ). Kasutati narkoosivahendina. Saadakse: NH4NO3 N2O + 2H2O 2 N2O 2N2 +O2 http://www.youtube.com/watch?v=gwWb7QVQ50g Lämmastikhape HNO3 Tähtsaim lämmastikuühend On tugev hape, sest dissotseerub täielikult Väga tugev oksüdeerija. Reageerib: 1) metalloksiididega 2) alustega 3) sooladega (va. kloriidide ja sulfaatide)
Võrreldes teiste vaserühma metallidega on hõbe vasest pehmem, kuid kullast kõvem. Hõbe on parim soojus- ja elektrijuht. Hõbedal on väga hea peegeldusvõime. Peegli saamiseks sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikiht rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. Pehmuse ja plastilisuse tõttu on hõbe hästi töödeldav. Puhtas õhus on hõbe püsiv. Ka ei tõrju ta hapetest välja vesinikku. Hõbe reageerib kontsentreeritud lämmastikhappega: 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O ja kontsentreeritud väävelhappega: 2Ag + 2H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O Neis redoksreaktsioonides hõbe oksüdeerub, lämmastikhape või väävelhape redutseeruvad vastavateks oksiidideks. Hõbeesemed, eriti hõbelusikad, muutuvad aja jooksul tumedaks, kattudes õhus sisalduva vesiniksulfiidi mõjul hõbe sulfiidiga Ag 2S : 4Ag + 2H2S + O2 = 2Ag2S + H2O Argielus täheldame, et hõbelusikad tumenevad eriti kiiresti värske sibula,
Temperatuuri suhtes on puuvillakiud (valige ja kriipsutage alla) vastupidavad/ei ole vastupidavad? Põhjendage! Temperatuuri tõusmisel muutub riie pruuniks ja kiud katkevad. Puuvill on vastupidavam kui nilon 10. Taimseid tehiskiude saadakse (valige!) tärklise/tselluloosi keemilisel modifitseerimisel. 11. Tehiskiu viskoosi /atsetaatkiu saamiseks töödeldakse tselluloosi (nimetage aine ja valige töötlemiseks kasutatav aine loetelust! NaOH-seebikivi ehk naatriumhüdroksiidiga, HNO3 ehk lämmastikhappega, erinevate soolade lahustega, äädikhappega). 12. Millest valmistatakse sünteeskiude? Selgitade mõne lausega! Fosiilkütusest (erinevad, nt nafta ja turvas) 13. Sünteeskiude liigitatakse (ahela koostise põhjal) a) Homoahelalised b)heteroahelalised 14. Mikroskoopliselt uurides paistab puuvillakiud (villakiud) järgmine (joonistage!) 15. Tsellulooskiudude (villakiudude) põletamisel nende määramiseks eraldub paberipõlemis ja juuste põlemis lõhna. 16
omadustega tahke aine. 4.4. Reageerimine lahjendatud hapetega Lahjendatud hapetega reageerib alumiinium energiliselt. Algselt reageerib hape alumiiniumi pinnal oleva oksiidikihiga ja alles siis alumiiniumi endaga. Seepärast ei tohigi hoida happeid sisaldavaid toiduaineid (mahlad, hapukapsad jt.) alumiiniumnõudes. 4.5. Reageerimine kontsentreeritud hapetega Toatemperatuuril kontsentreeritud ja lahjendatud lämmastikhappega ega kontsentreeritud väävelhappega alumiinium ei reageeri, sest nende mõjul tekib tema pinnale eriti püsiv ja hapetele oksiidikiht. Metall passiveerub ja ei reageeri isegi enam tavaliste lahjendatud hapetega. Seepärast ongi võimalik alumiiniumtsisternides transportida lämmastikhapet. Siiski kõrgematel temperatuuridel alumiinium reageerib nii väävelhappe kui lämmastikhappega kuni redutseerub SO 2 ja NO2. 5. KASUTUSALAD
· Puhtana pehme, plastiline vastupidav vee ja õhu suhtes. Sulamid aga korrodeeruvad kiiresti. · Suhteliselt kõrge sulamistemperatuur. Hea elektri- ja soojusjuhtivus. · Looduses palju erinevaid maake hematiit (Fe2O3), magnetiit (Fe3O4), püriit (FeS2) jt. Eestis on toodetud rauda soorauamaagist. · Keemiliselt küllaltki aktiivne (reageerib kiiresti lahj. hapetega). · Ei reageeri kontsentreeritud väävelhappega ja lämmastikhappega (passiveerub). · Raua keemilised omadused: Tähtsamad ühendid: · Fe(HCO)3 - vees (katlakivi pruun värvus). · Oksiidid Fe3O4 magnetilised omadused. Püsivaim on Fe2O3. · Soolad FeSO47H2O - raudvitriol (taimekaitse vahend), FeCl3. Fe ja tema ühenditel suur tähtsus eluslooduses (hemoglobiin). 3. Vask · Levinud element. Palju kasutusalasid (elektrotehnika, sulamid). · Roosakas-punane metall, plastiline, hea soojus- ja elektrijuht.
mineraalberüllina. Maakoores sisaldub berülliumit vähe Berülliumit kasutatakse legeeriva elemendina, neutronite aeglustina ning peegeldina jm. otstarbeks, koos aktiiniumi, polooniumi, raadiumi jt. elementidega neutronite allikana. Berülliumi sulameid kasutatakse lennunduses, raketitehnikas ja aparaadiehituses. Keemiliselt on berüllium aktiivne ja kattub õhus oksiidikihiga. Reageerib leelistega, vesinikkloriid- ja väävelhppega, soojendamisel ka lämmastikhappega. Kõigis püsivais ühendeis on tema oksüdatsiooniaste II. Loodusliku berülliumi moodustab stabiilne isotoop. Plaatina: Enne Teist maailmasõda kulus umbes pool plaatinatoodangust eheteks, nüüd läheb aga 90 % toodangust tehniliste vajaduste rahuldamiseks. Plaatina kuumakindlus ja püsivus sool-, lämmastik-, väävel- ja isegi vesinikfluoriidhappe suhtes teeb ta asendamatuks laboratooriumiseadmete materjaliks. Juba ülemöödunud sajandi algul hakati temast valmistama
Puhtana pehme, plastiline vastupidav vee ja õhu suhtes. Sulamid aga korrodeeruvad kiiresti. Suhteliselt kõrge sulamistemperatuur. Hea elektri- ja soojusjuhtivus. Looduses palju erinevaid maake hematiit (Fe2O3), magnetiit (Fe3O4), püriit (FeS2) jt. Eestis on toodetud rauda soorauamaagist. Keemiliselt küllaltki aktiivne (reageerib kiiresti lahj. hapetega). Ei reageeri kontsentreeritud väävelhappega ja lämmastikhappega (passiveerub). Raua keemilised omadused: Tähtsamad ühendid: Fe(HCO)3 - vees (katlakivi pruun värvus). Oksiidid Fe3O4 magnetilised omadused. Püsivaim on Fe2O3. Soolad FeSO47H2O - raudvitriol (taimekaitse vahend), FeCl3. Fe ja tema ühenditel suur tähtsus eluslooduses (hemoglobiin). 3. Vask Levinud element. Palju kasutusalasid (elektrotehnika, sulamid). Roosakas-punane metall, plastiline, hea soojus- ja elektrijuht.
Tselluloosi ehitust kirjeldab valem (C6H10O5)n, kus n on elementaarlülide arv. Looduses on kõige levinum orgaaniline aine Maal üldse. Kõige puhtam looduslik tselluloos on puuvill (90%), okaspuu puidus (45%) Hüdrolüüsub väävelhappe juuresolekul ja moodustab glükoosi. Sellel reaktsioonil põhineb tselluloosi kasutamine lähteainena piirituse (alkoholi) tootmisel. Erinevalt tärklisest reageerib tselluloos tugevate hapetega (näiteks lämmastikhappega) ja moodustab mono-, di-, trinitrotselluloosi. Kitiin lülijalgsete välisskeletis, seente rakukestas (koosneb glükoosijääkidest). Glükogeen Koosneb glükoosijääkidest. Energiarikas varuaine loomadel. Glükogeeni suudab loomorganism muundada väga kiiresti tagasi glükoosiks. Inimesel talletub põhiliselt maksas ja lihastes. Süsivesikute tähtsus: Energeetiline tähtsus: Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks. Ligikaudu 60% energiast saadakse
Teda võib kergesti sepistada ja traadiks tõmmata. Ta on hea soojuse-ja elektrijuht. Kuivas õhus on vask püsiv, niiskes õhus tekib tema pinnale aeglaselt oksiidikiht. Esialgu on see kiht pruunika värvusega, aja jooksul muutub rohekaks. Vanad vaskesemed on kõik kaetud roheka kihiga (paatina), mis koosneb mitmesugustest sooladest. Õhus kuumutamisel vask oksüdeerub, tema pinnale tekib musta värvi vaskoksiidi CuO kiht: 2Cu + O2 = 2CuO Lahjendatud hapetega vask ei reageeri. Reageerimisel lämmastikhappega eralduvad mürgised lämmastikoksiidid ja lahus muutub roheliseks lahustunud vasknitraadi tekke tõttu. Soojenemisel reageerib vask kontsentreeritud väävelhappega ja eraldub mürgine gaas vääveldioksiid SO2 Vask ja selle ühendid on mürgised, sellepärast ei tohi toiduaineid ja vett vasest nõudes hoida. Vasesulamid: Pronks vase ja tina sulam Valgevask e. Messing vase ja tsingi sulam Melhior vase ja nikli sulam
mitmesuguseid keemiatööstuse saadusi (ravimid,lõhn- ja lõhkeaineid, riidevärvid jt.) Huvitavad faktid: * Autorehvide eluiga saab pikendada, täites neid tavalise õhu asemel lämmastikuga. Uuringute põhjal võib lämmastikuga täidetud rehvide eluiga pikeneda kuni neljandiku võrra. Lisaks sellele on väiksem liiklusõnnetusse sattumise risk. * Kunagi kasutati ohtralt lämmastikhapet kuldmüntide eristamiseks valerahadest, sest kuld ei reageerinud lämmastikhappega, ülejäänud metallid seevastu aga küll. (Mündivõltsijaid karistati karmilt, visates neid kiskjapuuri, valades kurku sulatina, käte ja jalgade maharaiumisega, elusalt katlas keetes jm.) * Kartulikrõpsupakid täidetakse värskuse säilitamiseks osaliselt lämmastikuga. * Lämmastikku kasutatakse vahel ka süsihappegaasi alternatiivina õlledes. Lämmastik moodustab väiksemad mullid, kui CO2 ning seetõttu on need õlled hinnatumad
Nt: maailma suurima kullamaardla Witwatersrandis moodustas arvatavasti asteroid, mis tekitas Vredeforti kraatri. Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees. Normaaltingimustes on kuld üks inertsemaid elemente. Kuld peab vastu enamikele hapetele, kuid kuningvees ja leelismetallide tsüaniidisoolade lahustes ta siiski lahustub. Elavhõbedaga moodustab kuld amalgaami. Kulla olemasolu sulamites on võimalik testida lämmastikhappega, sest kuld on lämmastikhappes lahustumatu. Kulla kasutus. Kuld on piisavalt pehme - seda annab vormi valada, sepistada ja vormida. Seda annab sulatada kokku erinevate metallidega kulla peamiseks funktsiooniks on ehete valmistamine. Kuid umbes kaks ja pool tuhat aastat tagasi hakkas kuld kandma ka raha funktsiooni. Lüüdia kuningas hakkas vermima kuldmünte. (kõrge kullasisaldusega 98%).
Ag ehk Hõbe Hõbedast Hõbe on keemiline element sümboliga Ag (ladina keeles argentum) ja järjenumbriga 47. See asub keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IB rühmas. Hõbe on iseloomuliku läikega, suurima peegeldusvõime, elektri- ja soojusjuhtivusega plastne ja pehme metall. Keemiliselt on see väheaktiivne, reageerib siiski vesiniksulfiidiga (niiskes õhus tumendab metalli pinda) ning lämmastikhappega ja kuumutamisel ka kontsentreeritud väävelhappega jt oksüdeerijatega, moodustab paljude metallidega sulameid. Ühendites on hõbeda oksüdatsiooniaste peamiselt +1, harvemini +2 või +3. Tähtsamad ühendid on hõbenitraat, -halogeniidid ja mõningad kompleksühendid. Looduses leidub hõbedat ehedalt ja ühenditena, peamiselt lisandina polümetallilistes maakides kulla ja teiste metallidega. Enamik hõbedat toodetakse vase, kulla, tina ja tsingi rafineerimise kõrvalproduktina
annaabi.ee 
