proovitükil. Viimistluskatte kvaliteet sõltub sellest, kuidas on pind viimistlemiseks ette valmistatud. Pinna ettevalmistamine jaguneb kahte etappi: laudsepaettevalmistuseks ehk valgeviimistluseks viimistluseettevalmistamiseks ehk eelviimistluseks Kõigepealt teostatakse laudsepaettevalmistus. Laudsepaettevalmistusele järgneb viimistluseettevalmistamine. Laudsepaettevalmistus Viimistletava pinna laudsepaettevalmistus on vajalik nii läbipaistva kui ka läbipaistmatu viimistluse puhul ja seisneb järgmises: Oksad, praod, väljarebitud kohad jne. tuleb läbipaistmatu viimistluse puhul täita kiudude suunalt põhimaterjaliga kokkulangevate korkide, kiilude, lappidega (korgid võivad olla ka oksakorgid, sel juhul pole kiudude suund oluline) Läbipaistval viimistlusel on korkimist ja lappimist lubatud ainult mitteesipindade juures (viimane oleneb tellijast ja tarnijast ehk soovist
0,03%(ruumalajärgi). Osa CO2 on ka lahustunud vees. TEEMANT · Teemant on tuntud kui väga kõva,rasksulav(üle 3000°C),keemiliselt püsiv,ilus ja haruldane mineraal. Teemante leidub kõige rohkem Aafrikas ja Lõuna- Ameerikas. Teemandi leiukohtadeks on peamiselt vanad vulkaanikraatrid, sest ta tekib süsiniku teistest vormides ülisuure rõhu ja kõrgetemperatuuri toimel. Teemant võibolla värvitu, sinakas, kollakas, must või läbipaistmatu. Pilt teemantist: GRAFIIT · Grafiiti leidub looduses märksa rohkem kui teemanti. Ta on hallikasmustja läbipaistmatu, väga rasksulav, kuid üsna pehme. Grafiit lõheneb väga kergesti õhukesteks lehekesteks ning jätab karedale pinnale tumeda jälje,mis koosneb väikestest grafiidi liblekestest. Erinevalt teemandist ja paljudest teistest mittemetallidest juhib grafiit elektrit, sellepärast peaks tema struktuuris leiduma vabu elektrone. Õhukäes
Kulla keemilised omadused Väheaktiivne metall Ei reageeri veega Ei reageeri hapetega Kuld metallina Kuld on väärismetall ning kuulub B rühma metallide hulka Kuld normaaltingimustel Pehme kollane metall Tihedus on 19,7 g/cm³ Sulamistemperatuur on 1064°C. Kuld mineraalina On isotroopne kuubilise süngoonia mineraal Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu Lõhenevus ja magentilisus puuduvad On metalliläige Kulla leiukohad Põhilised kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis Kulla kasutusalad Ehted Finantsvahend raha väärtuse tagamiseks Kuldmündid Tarbeesemed Kunst
augud ehk ,,Universiumi solgitorud"). · Tsentri ümber asub galaktika mõhk, mille paksus on umbes 1 kpc. Siin asuvad vanad tähed (esimese põlvkonna tähed, mis hakkavad oma eksistentsi lõpetama). · Galaktikasse kuulub ketas, mis koosneb spiraalharudest. Teise põlvkonna tähed kuuluvad ketasse ehk spiraalharudusse (mida välja poole, seda nooremad tähed seal asuvad). · Galaktikasse kuulub ka läbipaistmatu tolm ja udu, mis eraldab galaktika kaheks kettaks (tolm läheb keskelt läbi ja sealt ei tule valgus läbi). Külgvaates on meie galaktika nagu kaks supitaldrikut kokkupanduna, mille vahele jääb tolm. · Galaktikat ümbritseb halo, mis koosneb tähtede kerasparvedest (suured kerakujulised tähemoodustised. Päikese kaugus on galaktikatsentrist 8,5 kpc. Päike tiirleb ümber tsentri ühes spiraalharus. Meie galaktikat nimetatakse Linnuteeks
Artikli analüüs Artikel on võetud Delfi.ee-st arvamuste rubriigist. Artikli pealkiri on Indrek Saar: 300 krooniga ei osta maja, 30000 krooniga ei võida valimisi. (http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/indrek-saar-300-krooniga-ei-osta-maja-30000- krooniga-ei-voida-valimisi.d?id=35662597 ) TEES- Eestis on erakondade rahastamisskeem läbipaistmatu. ARGUMENDID- 1. Valimiskulud jäeti deklareerimata 2. Erakondade valimiskampaaniate kulud on tunduvalt suuremad kui välja näidatakse 3. Erakonnad varjavad oma valimiskulutusi ja rahaallikaid 4. ,,Musta" raha kasutamine 5. Sõltumatute vaatlejate kaasamine 6. Audiitorite töö ennetaks rahastamisvigureid 7. Sõltumatu kontroll tõstaks rahva usaldust erakondade vastu
Struktuuri ja omaduste vahelise seosega puutume ka süsinikuühendite juures palju kordi kokku. Teemant on tuntud kui väga kõva, rasksulav (üle 3000 °C), keemiliselt püsiv, ilus ja haruldane mineraal. Teemante leidub kõige rohkem Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Teemandi leiukohtadeks on peamiselt vanad vulkaanikraatrid, sest ta tekib süsiniku teistest vormidest ülisuure rõhu ja kõrge temperatuuri toimel. Teemant võib olla värvitu, sinakas, kollakas, must või läbipaistmatu. Värvituid või heledaid läbipaistvaid teemante (mõnikord on nad juba looduses ilusate kristallidena) on vanast ajast hinnatud vääriskividena. Valguse käes sätendab kristalne või lihvitud teemant eredates vikerkaarevärvides, sest teemandil on erakordselt suur murdumisnäitaja. Eri värvi kiired, millest valge valgus koosneb, murduvad teemanti läbides igaüks erineva nurga all. Spetsiaalselt lihvitud teemanti nimetatakse briljandiks, selline teemant murrab ja
MATB11 Juhendaja Liina Lind Tallinn 2011 Plastide läbipaistvus ja lõigatavus ID nr Värv ja Tulemus Laastu Tulemus läbipaist lõikamin vus e Kirgas, Hägune, Värvitu, Võimalik(ud) Kerg Raske Võimalik( läbipaistev läbipaistev läbipaistmatu materjal(id) e ud) materjal(i d) 3 X SAN;PES;PEEK X SAN;PA1 1
Positiivne on kumerlääts Negatiivne on nõgus lääts Lühinägelikkus kaugest esemest tekib terav kujutis võrkkesta ette (vaja nõgusläätse) Kaugnägelikkus lähedastest esemetest tekib terav kujutis võrkkesta taha (vaja kumerläätse) Värviline klaasfilterlaseb läbi seda värvi valgust milline ise on läbi ei lase peremees ootab kitselt raha sulane tema liha Vari täisvari tekib sinna kuhu valgus ei satu Poolvaripiirkond mida valgusallikas valgustab osaliselt Vari tekib läbipaistmatu keha taha valguse sirgjoonelise levimise tõttu . Peegeldumisseadus peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga Tagapeegel peegeldab valgust kindlas suunas Kumerhajutab Nõguskoondab Murdumisseaduspärasus valguse levimisel opt hõr. Opt tih. keskonda murdub valgus ristsirge poole nt. hõredam õhk tihedam klaas Valguse levimisel opt tih. Opt hõr keskkonda murdub valguskiir ristsirgest eemale nt hõr õhk tih klaas. Ülesanded F=0,4m D=?
VEENUS Veenus Veenus o Nimi Vanarooma elu- ja armastusjumalanna järgi o Koidu- ja Ehatäht o Maale lähim planeet o Päikesest teine o Mõõtmetelt sarnane Maale o Kaetud läbipaistmatu kollase pilvekihiga o Palju vulkaane ja mägesid o Kõige tulisem (300-400 km/h) o Peegeldab Päikese valgust 77% (2x rohkem kui Maa) o Pole kaaslaseid Päev-Öö o Orbiit ringikujuline o Pöörlemine aeglane, tiirlemisele vastassuunas o Tiirlemisperiood on võrdne 225 päevaga o Päikeseööpäev 117 päeva o Telg orbiidi tasandiga risti (aastaajad puudu) Veenus ja Maa · On peetud Maa kaksikõeks · Veenus on natuke väiksem kui Maa
Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatu 79 Au 1 196,967 18 32 18 8 Kuld 2 Kuld mineraalina Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige. Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Kulla hooldamine: Niisuguseid kuldehteid, millel pole peal kive, võid loputada nõudepesuvedeliku ja vee segus. Pärast loputa ehted üle puhta veega. Kullapoes müüakse ka spetsiaalseid lahuseid kulla puhastamiseks. Ära puhasta kullatud ehteid nuuskpiiritusega! Üldse tuleb kullatud
ning maa vari langeb kuule Uurimismeetodid-vaatlus,vaatlus teleskoobiga(lääts-,peegel-,raadio teleskoop)kosmosesondid(tehiskaaslased),inimesed kosmoses Maarühm-Merkuur,Veenus,Maa,Marss(1.nende mõõtmed,massid ja tihedused on võrreldavad 2.pöörelvad aeglaselt 3.vähe kaaslasi v puuduvad 4.tahke pind) Hiidplaneedid-Jupiter,Saturn,Uraan,Neptuun(1.suur mass ja mõõtmed 2.väike tihedus 3.palju kaaslasi 4.kõigil rõngad ja rõngastesüsteem 5. tihe, läbipaistmatu atmosfäär 6.pöörlevad kiiresti) Asteroidid e. väikeplaneedid - tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel - tekkisid kunagi seal tiirlenud planeedi purunemisel (Vesta, Ceres) Komeet - väga hõre taevakeha, milles võib eristada udust ümmargust pead, sellest helendavat tuuma ja pikka helendavat moodustist - saba (perioodilised, mitteperioodilised) Komeedi saba - tekib päikese gravitatsiooni ja kuumuse tõttu Boliid - on suurem tükk mis atmosfääris ära ei põle ja kukub
Atlass - läikiva pinnaga atlaskoeline kangas Atsetaat - tehiskiudriie, mille tooraineks on kuusepuit või atsetaatltselluloos. Atsetaadist tehakse näiteks voodririiet. Batist - õhuke, kerge, läbipaistmatu, tavaliselt puuvillane riie. See on valmistatud puuvillast, villast, polüestrist või segust. Broderii - ääristatud riie, millesse lõigatud või torgatud augud on äärestatud mähkpistetega. Brokaat - riie, millel on metallniitidega sissekootud muster Buklee - sõlmelisest või aasalisest lõngast kootud riie Denim - teksariie Flanell - mõlemalt poolt karustatud puuvillane või villane riie Fliis - paks ja pehme karvastatud polüesterriie
kuud ja 1980 jõudis sinnakanti USA kosmoselael ,, Voyager 1". Kuna Titani atmosfäär on värviline, peeti teda selle tõttu suuremaks, algselt peeti teda suuremaks ka Ganymedesest ja arvati üldse, et Titan on Päikesesüsteemi suurim kuu. Atmosfäär on nähtavas valguses läbipaistmatu seal hõljuvate osakeste tõttu. Titani atmosfäärirõhk pinnal on 146,7 kPa ehk 1,45 Maa atmosfäärirõhku. Sellist õhku oleks võimeline inimene hingama, kuid Titani atmosfäär on väga mürgine. 98,4 % Titani atmosfäärist on lämmastik ja 1,6% metaan, lisaks väikestes kogustes ka etaani, propaani, atsetüleeni jms. Titani gravitatsioon on nii väike ja atmosfäär nii tihe, et inimestel oleks võimalik seal lennata, kui nende käte külge kinnitada tiivad, mida lehvitada.
Kuld Kuld on arvatavasti üks esimesi metalle, mida inimene tundma on õppinud. Kuld on keemiline element, mille ladina keelne nimetus on Aurum ning tema kristallstruktuur on tahkkeskendatud kuubilise võrena. Kuld on I perioodi element, mille järjenumber on 79 ja aatommass on 196,9665. Ta on veel isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Kullal puudub lõhenevus ja magnetilisus. Kullal on metalliläige. Kuld on kollase värvusega, ta on pehme ning kõvadus on 2,5. Pehmuse pärast kasutatakse kulda vaid sulamitena. Kuld on raske metall, tiheduseda 19 300kg/m3. Ta sulab temperatuuril 1064.18 °C. Kuld on samuti hea elektrijuht ning ta on keemiliselt inertne, kuid mitte alati. Tal puudub inertusus, kui tegemist on väga väikeste kullaosakestega. Kuld ei reageeri lämmastikhappega ega kuuma kontsentreeritud happega
1.Mis on allotroopia, allotroobid? Nimeta 4 süsiniku allotroopi. Allotroopsed allotroobid on lihtained. Grafiit, teemant , karbüün, fullereenid. 2. Osata võrrelda süsiniku allotroopide ehitust (struktuuri) ning teemanti ja grafiidi omadusi. Teemant - ei juhi elektrit, saab lõigata klaasi, keemiliselt püsiv mineraal, tekib süsiniku teistest vormidest, tekib üli suure rõhu ja kerge temperatuuri toimel, erakordselt suur murdumisnäitaja . Grafiit hallikasmust ja läbipaistmatu, üsna pehme, juhib elektrit , struktuuris leidub vabu elektrone, põleb õhu käes kõrgel temperatuuril. 3. Nimeta vähemalt 2 põhjust, miks on süsinikühendeid palju rohkem kui teiste elementide ühendeid? 1) Kuna süsiniku aatomil võib olla kuni 4 sidet erinevalt teiste elementide aatomitest, annab see võimaluse arvukateks kombinatsioonideks. 2) Võivad ühineda mitmesuguste teiste elementide aatomitega, võivad tekkida väga pikad ja mitmesuguse kujuga
Oli ju tolle ajani Kuu ainus teadaolev planeedikaaslane. Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat lo, Europa, Ganymedese ja Galisto. Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja kivimi lisandiga. Planeet on märgatavalt lapik, sest kiire pöörlemine surub Jupiteri pooluste kohalt kokku. Ööpäev kestab tal napilt alla kümne tunni. Jupiteri läbimõõt on umbes 143 000 km, 11 korda suurem kui Maal. Läbipaistmatu pilvkatte tõttu ei ole hiiglase pind nähtav.Oleks siiani teda uuritud vaid teleskoopide abil, teaksime esimese hiidplaneedi kohta praegu veel kaunis vähe. Üle kolme ja poole sajandi peeti planeeti Saturn ainulaadseks teda kaunistavate rõngaste tõttu. Tõsi, nende olemasolu pidasid mitmed astronoomid võimalikuks ka Jupiteril, kuid avastada neid ei õnnestunud. 1976. aastal saatis automaatjaam "Pioneer 11" Maale andmed laetud osakeste paiknemisest Jupiteri ümbruses.
Kõik need allsüsteemid töötavad üheskoos, moodustades keeruka süsteemi. Fotoaparaadi objektiiviks on lääts, läätsede rühm või mitu läätsede rühma. Objektiivi valgusjõu ja sügavusteravuse muutmiseks kasutatakse diafragmat. Diafragma muudab eredas valguses ava väikseks, hämaras suureks. Katik sulgeb suletud olekus valguse pääsu valgustundlikule pinnale (fotoplaadile). Lihtsaim katik on käsitsi eemaldatav läbipaistmatu objektiivi kate. Kiiretoimelisemate katikute peamised tüübid on keskkatik, kus kiirte teed sulgevad metall-lamellid nihutatakse ekspositsiooni ajaks kõrvale, ning pilukatikud, kus sobiva laiusega pilu nihutatakse (kiiresti) fotoplaadi või filmi eest läbi.
TURMALIIN Füüsikalised omadused Keerulise koostisega alumiinium-boorsilikaat (Na,Ca)(Mg,Fe,Mn,Li,Al)3Al6[Si6O12](BO3)3*(OH)4 Mineraalide klass: silikaat Värvus: värvusetu,roosa,roheline,sinine,pruun,must jne. Süngoonia: trigonaalne Kuju: prismalised-tulpjad kristallid Läbipaistvus: läbipaistev või läbipaistmatu. Läige: klaasiläige Kõvadus: 7-7,5 Tihedus: 3,02-3,41 g/cm 3 Leidub graniitides ja pegmatiitides. Tunnused · Värvus oleneb selles leiduvatest lisanditest.Erinev värvus ei ole üksnes kristallidel vaid ühe eri kristalli osad võivad olla erivärvilised. · Kuumutamisel omandab elektrilaengu, millega on võimalik tuhka tõmmata. · Vastavalt värvusele on igal turmaliinil oma nimetused: Akrotiit-värvusetu burgeriit-kollakaspruun draviit- pruun,rohekas,
Merkuur teeb ühe täistiiru ümber Päikese 88 Maa ööpäevaga Merkuuri pind sarnaneb Kuu omaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke Väga hõreda atmosfääri pärast kõigub temperatuur suuresti: päeval on 350°C, öösel kuni -170°C Veenus On mõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga Veenus teeb ühe täistiiru ümber Päikese 225 Maa ööpäevaga Veenusel on väga tihe atmosfäär, mis koosneb peamiselt süsihappegaasist. Seetõttu on planeedi pinnal väga kõrge temperatuur (470°C) Maa Atmosfäär koosneb peamiselt lämmastikust (78%) ja hapnikust (21%) ning 1% ulatusest teistest gaasidest Maal kulub ümber päikese ühe täistiiru tegemiseks 365,26 päeva
Teemant: värvuseta; väga kõva; sulamistemperatuur3500C; ei juhi elektrit; juhib hästi soojust. Ehitus: teemantis on kõik süsinikuaatomid üksteisest võrdsel kaugusel. Süsinikuaatomid paiknevad tetraeedriliselt. Miks teemat elektrit ei juhi: sest puuduvad vabad elektronid (kõik süsiniku aatomid on seotud 4 ühekordse kovalentse sidemega) Kasutamine:kõvadust nõudvate töövahendite valmistamiseks; lihvimiseks; ehete valmistamiseks. Grafiit: hallikasmust; läbipaistmatu; katsudes tundub rasvane; väga pehme; sulamistemperatuur 3700C; juhib elektrivoolu; juhib soojust teemantist halvemini. Struktuur: on kihilise ehitusega; süsiniku aaromid –asuvad kihtides, paiknevad kihtides korrapäraste kuusnurkadena; kihtide vahel mõjuvad nõrgad molekulide vahelised jõud; grafiidis on vabad elektronid mis põhjustavad elektrijuhitavuse. Kasutamine: valmistatakase: elektroode, kontakte, metallise sulatustiigleid, pliiatsisüdamikke.
Füüsika kordamisküsimused 1. Iseloomustage Merkuuri liikumist. Orbiit on piklik, liikumine orbiidil ebaühtlane. 2. Iseloomustage Veenuse liikumist. Orbiit on ringikujuline, pöörleb aeglaselt, see toimub tiirlemisele vastassuunas. 3. Kirjeldage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Umbes Maa suurune, kaetud läbipaistmatu pilvekihiga, atmosfäär tihe. 4. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Pind on pruunikat värvi, teda katavad plaadikujulised kivid, tardkivimid(graniit, basalt), on palju vulkaane e. Pind on ülikuum 5. Miks on Kuul näha vaid ühte külge? Sest Kuu on Maa poole pööratud kogu aeg ühe küljega. 6. Võrrelge Maad ja Marssi (välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär) Välisilmelt sarnased, orbiit on Maa omast piklikum, pind kaetud kiviklibuga, on hulgaliselt
Saturni keskmine tihedus ligikaudu 0,687 g/cm³ tingib ka asjaolu, et ta meie päikesesüsteemi planeetidest kõige lapikum. Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik (~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%). Esindatud on ka metaan (~0.4%), ammoniaak (~0.01%), etaan (0.0007%) atsetüleen ja fosfiin. Saturn Nagu teistelgi hiidplaneetidel, Jupiteril, Uraanil ja Neptuunil, ei ole läbipaistmatu pilvkatte pärast võimalik näha ka Saturni pinda. Saturni rõngad on tõenäoliselt tekkinud mitmeid miljardeid aastaid tagasi.Rõngad asuvad ekvatoriaaltasandil ja nende kogulaius ületab planeedi läbimõõdu. Saturn Rõngad avastas Galileo Galilei, kes 1610. aastal märkas oma väikese teleskoobiga Saturni küljes kahte moodustist, kuid ta ei suutnud välja selgitada, millega on tegemist.
teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Planeedile on antud nimi Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi. Saturn on Päikesesüsteemi üheks suurimaks planeediks, seda edestab ainult Jupiter. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Kuna Saturn asub Päikesest väga kaugel, siis on seal ka väga külm võrreldes keskmise pinnatemperatuuriga Maal (+22°C). Saturni temperatuur on umbes -180°C. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, Jupiteril, Uraanil ja Neptuunil, ei ole läbipaistmatu pilvkatte pärast võimalik näha ka Saturni pinda. Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal. Mass on 5,6846×1026 kg ehk umbes 95 Maad Ta on meie päikesesüsteemi planeetidest kõige lapikum Saturni rõngad Rõngad avastas Galileo Galilei, kes 1610. aastal märkas oma väikese teleskoobiga Saturni küljes kahte moodustist, kuid ta ei suutnud välja selgitada, millega on tegemist. Saturni rõngad on oma nime saanud nende
tasandikke ja palju kraatermägesid. Omapäraseks pinnavormiks Merkuuril on kuni 2 km kõrgused ja sadade kilomeetrite pikkused astangud. Magnetvälja olemasolu ning planeedi suur tihedus viitavad rauarikka tuuma olemasolule. Atmosfäär Merkuuril puudub (rõhk pinnal alla 10-15 atm.), Päikese lähedus ja aeglane pöörlemine tekitavad suuri temperatuurierinevusi (-170°C öösel kuni +350°C päeval). 9. Veenuse välisilme,pinnamood, ehitus, atmosfäär. Veenus on kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga, madalamad alad ("ookeanid") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade (mandritega). Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse kõrgemast temperatuurist tingitud tahke pinnakihi (Veenuse koore) väiksemat paksust ja suuremat painduvust. Veenusel on tuhandeid vulkaane, millest osa võivad olla aktiivsed. Meteoriidikraatreid on suhteliselt vähe. Veenuse tahke, ülikuum
ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Hiidplaneedid ja selle rühma planeetide olulisemad tunnused: Pärast Marssi on Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab hiidplaneetide piirkond. Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus. Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist ja vesinikust kuid seal leidub ka metaani ja ammoniaaki. Need planeedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. 5. Millise kujuga on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu
(C2H2) ja fosfiini(PH3). Jälgi on leitud ka keerulisematest ainetest. Kuna Saturn on võrreldes Maaga suhteliselt hõre, pole seal ka raskusjõud vaatamata planeedi hiiglaslikele mõõtmetele Maa omast oluliselt suurem. Saturni keskmine tihedus on ainult 0,7 vee tihedust (1g/cm3), see on Maa keskmisest kaheksa korda hõredam. Raskusjõud Saturnil ületab maise vaid 1,2 korda. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, Jupiteril, Uraanil ja Neptuunil, ei ole läbipaistmatu pilvkatte pärast võimalik näha ka Saturni pinda. Seetõttu loetakse selle välispinnaks pilvkatte välimine piir ning selle järgi on arvutatud ka planeedi läbimõõt, maht ja keskmine tihedus. Saturnil kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese 29,46 Maa-aastat, seega on Saturni aasta peaaegu 30 korda pikem kui Maal. Samas kestab ööpäev seal 2,5 korda vähem kui Maal ehk täpsemalt 10 tundi ja 39 minutit. SATURNI RÕNGAD
kaugele. Atmösfäär Merkuuril puudub ja ta meenutab Kuud.Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil ebaühtlane.Tuum on suurem kui Maa tuum. Välimine koor on silikaadist. Merkuuril puuduvad kaaslased. Nõrk magnetväli. Marss-kaks kaaslast,1/10 Maa massist.Marsil vahetuvad aastaajad. Atmosfäär sisaldab ainult vähesel hulgal hapnikku ja veeauru. Kuna Marss on palju väiksem kui Maa, siis on tema pindala sama suur kui Maa maismaa pindala. Veenus Planeet on kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga .Orbiit on praktiliselt ringikujuline. Pöörleb väga aeglaselt. Kuna Veenuse telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti siis aastaaegade vaheldumine seega puudub. Veenuse tahke ja ülikuum pind asub 60 km pilvekihist allpool. Atmosfääris domineerib süsihappegaas( 96. 5%) Ülejäänud osa moodustab lämmastik. Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha.Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt.Kuu mass on Maa
samas lainefaasis. Lainefront-piir,kuhu lainetus esimese laine näol on jõudnud. Lainepind ehk lainefront on pind, millel kõik keskkonna punktid võnguvad ühes ja samas lainefaasis. 3. Difraktsiooniks nimetatakse valguse (ja üldse lainetuse) paindumist tõkete taha homogeenses isotroopses keskkonnas. Valgus ei kaldu siin sirgjoonelisest levimisteest kõrvale ei murdumise, peegeldumise ega hajumise tõttu, vaid läbipaistmatu tõkkega kohtumise (selle „riivamise”) tagajärjel. Difraktsiooni nähtused on kõige suuremad siis, kui takistuse/ava suurus on umbes samas suurusjärgus laine lainepikkusega. 4. Huygensi printsiip on meetod, mille järgi saab määrata lainefrondi kuju mingil järgneval hetkel, kui on teada laine levimiskiirus ning selle kuju antud hetkel. Huygensi printsiibi kohaselt on lainefrondi iga punkt uue elementaarlaine allikas, millest
Reageerib aeglaselt kuuma kontsentreeritud H2SO4-ga(väävelhape) ja lahustub nii lahjas kui kontsentreeritud HNO3-s(lämmastihape). Ei reageeri kuningveega rasklahustuva AgCl tekke tõttu. Leelistes on püsiv. Kuld on keemiline element järjenumbriga 79. tihedus 19 300 kg/m3 Ta sulab temperatuuril 1064.18 °C. Keemiliselt inertne, kuid mitte alati. Ta on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Kullal puudub lõhenevus ja magnetilisus. Kullal on metalliläige. Kulda leidub peamiselt ehedalt, kuid ka ühenditena (arseniidid). Väga pehme ja plastne, raske, helekollase värvusega, pingerea viimane metall. Tänapäeval leidub kulda enim Hiinas, Indias, USA-s, Venemaal, Indoneesias, LAV-is jne. Kasutamine: valuutametall, ehete valmistamine (sulamid vasega, proovid 375, 583 ja 750), elektroonikaseadmetes, kosmosetehnikas. Lihtainete omadused
Reageerib aeglaselt kuuma kontsentreeritud H2SO4-ga(väävelhape) ja lahustub nii lahjas kui kontsentreeritud HNO3-s(lämmastihape). Ei reageeri kuningveega rasklahustuva AgCl tekke tõttu. Leelistes on püsiv. Kuld on keemiline element järjenumbriga 79. tihedus 19 300 kg/m3 Ta sulab temperatuuril 1064.18 °C. Keemiliselt inertne, kuid mitte alati. Ta on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Kullal puudub lõhenevus ja magnetilisus. Kullal on metalliläige. Kulda leidub peamiselt ehedalt, kuid ka ühenditena (arseniidid). Väga pehme ja plastne, raske, helekollase värvusega, pingerea viimane metall. Tänapäeval leidub kulda enim Hiinas, Indias, USA-s, Venemaal, Indoneesias, LAV-is jne. Kasutamine: valuutametall, ehete valmistamine (sulamid vasega, proovid 375, 583 ja 750), elektroonikaseadmetes, kosmosetehnikas. Lihtainete omadused
Sünaps- ülekande hetk,info lihastele. Toitained lõhust.-suuõõnes süsives lõh süljens toimel- maos, kuni pH võimaldab, maomahla ens toimel, valkude,lipiidide lõh. 12-sõrmiks+ sapp+pankreasest kõhunäärmenõre,peensool soolenõre. Valgud- aminohapeteks, rasvad- glütseoorliks, rashapeteks, monoglüts. süsivesikud- monosahharidiiddeks. Endok nääre- skereet otse verre, eksokriin- sekreet väljub viimajuhadest.Lümf- värvitu, läbipaistmatu vedelik(koemahl)vahendab aineid vere-rakkude vahel.primaaruriin-valguvaba vereplasmaga sarn vedelik, põhineb vererõhul, ööp 160l.Kliirens-puhastusprotsess neerudes.nefron-neerufunkts põhiühik,neerukoes. Diartroos-vabaliiges: liigesekapsel, -õõs, liigenduvad pinnad(liigemokad, diski, meniskid, ligamendid) sünartroos, vähene liikuvus(koljuliiges).Pärasoole ülemisto savar. A rectalis sup. Pleura-kaitseb rindekeret, elundeid
üheks pöördeks ümber oma telje kulub tal vaid 10 tundi ja 39 minutit ja 15 sekundit, seega kestab ööpäev seal 2,5 korda vähem kui Maal. Planeetidest on Saturn kõige lapikum. Kui vaadata läbi väikese teleskoobi on Saturn silmnähtavalt lamestunud, tema ekvatoriaalsed ja polaarsed diameetrid erinevad peaaegu 10% (120,536 km vs. 108,728 km). Selle põhjustab tema kiire pöörlemine ja vedel seisund. Nagu teistelgi hiidplaneetidel (jupiter, uraan, neptuun), ei ole läbipaistmatu pilvkatte pärast võimalik näha Saturni pinda ning ta keskmine tihedus leitakse pilvkattega piiratud ruumala järgi. Saturni keskmine tihedus on ainult 0,7 vee tihedust, ta on Maast kaheksa korda hõredam. Kuna Saturn on võrreldes Maaga suhteliselt hõre, pole seal ka raskusjõud vaatamata planeedi hiiglaslikele mõõtmetele Maa omast oluliselt suurem. Raskusjõud Saturni pilvepiiril ületab Maa oma vaid 1,2 korda.
Süsinik *mittemetalliline element *moodustab ühendites tavaliselt 4 kov. sidet *esineb mitme allotroopse teisendina e. puhta lihtainena(teemant,grafiit jne) AT erinevad üksteisest ainult aatomite paigutuse või molekulis olevate aatomite arvu, mitte elementkoostise poolest. Teemanti omadused: kõva, rasksulavus. tiheda struktuuriga. Teemanti struktuur - ei ole üldse vabu väliskihi elektrone. Sp ei juhi elektrit. Grafiidi omadused: hallikasmust, läbipaistmatu, väga rasksulav, pehme. Grafiidi struktuur - kihid üksteisega nõrgalt seotud. * võib omada oksüdatsiooniastmeid -4 kuni 4 * kõrgel temperatuuril võib käituda oksüdeerijana või redutseerijana. Süsi - ei ole süsiniku allotroopne teisend.Koosneb peeneteralisest grafiidist nin sisaldab lisandeid. Tekib orgaaniliste ainete kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta. Kivisöest saadav süsi on KOKS. Süsinikuühendid Metaan CH4 - * oa -4 *molekul on ruumiline tetraeeder
NB! Suguhaiguste eest kaitseb vaid kondoom! 8. Mida peaks jälgima kondoomide ostul, et olla kindel nende kvaliteedis? on määritud (ingl. lubricated ) pakendile on märgitud kõlblikkus kuupäev tipus on nibu sperma jaoks on lateksist pakend on kergesti avatav pakendil on kasutamisjuhend pakendil on kasutamisjuhend joonise kujul pakend on läbipaistmatu 9. Kuidas vältida kondoomi rebenemist? kasutada vaid selleks ette nähtud libesteid jälgida kondoomi kõlblikkuseaega pealepanekul hoida kondoomi otsas ole vast nibust nii, et sinna ei jääks õhku hoolikalt lahti rullida ei tohi hoida päikese ja kuuma käes või nii, et see hõõrduks (näiteks püksi tagataskus või rahakoti vahel).
OA III OA II Või III (oksüdatsiooniaste) Leidumine Al Fe Metallidest levinuim Aktiivne, esineb ainult Hõbevalge keskmise ühenditena tugevusega metall. Savid, põldpaod e päevakivid, Maagid: Punane ja pruun kaoliin, boksiit (levinuim), rauamaak, Magnetiid, Sideriit, korund ja smirgel ehk Püritii. läbipaistmatu korund ilusad mineraalid: Püriit, Suure kõvadusega vääriskivid Magnetiit. (kõik Al2O3): rubiin (pun), safiir (sin) Alumiiniumimaagid: boksiit ja safiir Rauamaagid:magnetiit ja Püriit Füüsikalised omadused Al Fe Hõbevalge, läikiv Hõbevalge Väike tihedus (2,7 g/cm3) Tihedus 7874kg/m3 Nõrgalt tuhm (oksiidikiht) Tugev pind Pehme, kergesti Levinud, tugev materjal.
on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Hiidplaneedid ja olulisemad tunnused? Pärast Marssi on Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab hiidplaneetide piirkond. Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus. Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist ja vesinikust kuid seal leidub ka metaani ja ammoniaaki. Need planeedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. Hiidplaneedid on Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. 5.Millise kujuga on planeetide orbiidid, kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised; orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Orbiidid on ellipsikujulised. Planeedid liiguvad ovaalsetel
· Seni moodustas elektromagnetkiirgus põhiosa kosmose energiatihedusest. Ent paisumisega seotud temperatuuri alanemisel see aina vähenes. Aine energiatihedus kahanes seisumassi tõttu tunduvalt aeglasemalt. Umbes 200 000 aasta pärast ületas aine osatähtsus Universumi koguenergias kiirguse oma. 7 · Kiirgus oli pidevas vastastikuses toimes vabade laengutega. Universum oli seetõttu läbipaistmatu. · Algfaasis oli kiirgus pidevas vastastikuses toimes vabade laengutega. Universum oli seetõttu läbipaistmatu. Umbes 300 000 aasta pärast oli temperatuur langenud umbes 3600 kelvinile. Selle väärtuse juures moodustasid aatomituumad ja elektronid stabiilseid aatomeid Footonite vastastikune toime neutraalsete aatomitega muutus väikeseks, nii et valgus sai nüüd hakata üha enam takistamatult levima
Läbipaistmatuse piirkonnad võivad olla subkapsulaarsed, kortikaalsed või nukleaarsed, ja lokalisatsioonilt võivad nad olla nii anterioorsed kui ka posterioorsed. Lisaks läbipaistmatuse tekkele läätse tuumas või korteksis, võib lääts muutuda värvuselt kollakaks või merevaigukarva. Katarakti võib kirjeldada ka veel selle järgi, mis staadiums ta parasjagu on. Katarakt selge korteksiga on ebaküps. Küpsel kataraktil on aga täiesti läbipaistmatu korteks. Katarakti kõige sagedasem põhjus on siiski kõrge vanus. Teised põhjused, mis võivad tekitada katarakti on: trauma, põletik, metaboolsed ja toitainelised defektid ja ka kiiritus kahjustus. Kataraktid võivad areneda aasate jooksul väga aeglaselt või siis progresseeruda kiiresti, sõltuvalt sellest, mis katarakti põhjustab või mis tüüpi ta on. Katarakti sümptomid Patsiendid võivad esmalt märgata kujutist hägusust, just siis kui lääts hakkab kaotama oma
Kreeklased andsid Merkuurile kaks nime: Apollo- tema ilmumise järgi hommikuse tähena ja Hermes kui õhtune täht. Merkuur pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda. Merkuuril ei ole atmosfääri ega oletatavasti ka laamtektoonikat. Tiheduselt on Merkuur teine keha Päikesesüsteemis pärast Maad. Merkuuril on nõrk magnetväli, mille tugevus on umbes 1 % Maa magnetvälja tugevusest. VEENUS Mõõtmetelt on Veenus Maale väga sarnane ja planeet on kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. Veenus pöörleb väga aeglaselt, kuid see toimub tiirlemisele vastassuunas, siis on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Kuna Veenuse telg on orbiidi tasandiga enam- vähem risti siis aastaaegade vaheldumine seega puudub. Peale kraatrite on Veenusel avastatud ka lõhesid. Vähesel määral leidub ka vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Vedel vesi puudub, pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. MAA
Ligikaudu 70% maapinnast koosneb veest. Igas elusorganismis on vett ja ilma veeta (nagu ka õhuta) poleks elu. Vee keemistemperatuur on 100 C°, sulamistemperatuur 0 C°. Vesi (H 2O) on mittemetalloksiid. Seda kasutatakse iga päev ja ilma veeta ei elaks ükski inimene kauem kui nädal aega. Tahket vett nimetatakse jääks. Vesi on ka üks parimaid lahusteid, seda kasutatakse paljude gaasiliste, tahkete ja vedelate ainete lahustamiseks. Vesi on ka läbipaistmatu, lõhnatu ja maitsetu. Pärast vesinikku ja süsinikoksiidi on vesi molekulaarsetest ainetest kolmandal kohal (levimises) Universumis. 66% inimkehast koosneb veest. Seda on ajus 85%, veres 80%, ja luudes 25%. Vesi ei sisalda erinevalt teistest ainetest kaloreid, piisav vee kogus päevas saadakse, kui jagatakse oma kehakaal 8-ga ja nii mitu klaasi tuleb juua. Vesi on väga kasulik. Veega toimuvad ka protseduurid spaades. Süsihappegaas
tüüpi objekte. · Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on praktiliselt ringikujulised ja paiknevad ligikaudu samas tasapinnas. · iseloomustage Merkuuri liikumist. Orbiit on piklik, liikumine orbiidil ebaühtlane. · iseloomustage Veenuse liikumist. orbiit ringikujuline, pöörleb aeglaselt, see toimub tiirlemisele vastandsuunas. · kirjeldage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Umbes Maa suurune, kaetud läbipaistmatu pilvekihiga, atmosfäär tihe. · Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Pind on pruunikat värvi, teda katavad plaadikujulised kivid, on palju vulkaane. · miks on Kuul näha vaid ühte külge? Sest Kuu on Maa poole pööratud kogu aeg ühe küljega. · Võrrelge Maad ja Marssi (välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär) välisilmelt sarnased, orbiit on Maa omast piklikum, pind kaetud kiviklibuga, on hulgaliselt pinnadetaile, atmosfäär läbipaistev.
Teemandi struktuuris ei ole üldse vabu väliskihi elektrone kõik on kovalentsete sidemete koostises. Sellepärast ei juhi teemant elektrit. Teemandi ülisuure kõvaduse tõttu kasutatakse kõik väiksemad vääriskivideks kõlbmatud teemandid kivimipuuride, lõiketerade, klaasinugade, lihvimispulbrite jt töövahendite valmistamiseks, millega saab töödelda väga kõvu kivimeid ja metalle. Grafiiti leidub looduses märksa rohkem kui teemanti. Ta on hallikasmust ja läbipaistmatu, väga rasksulav, kuid üsna pehme. Grafiit lõheneb väga kergesti õhukesteks lehekesteks ning jätab karedale pinnale tumeda jälje, mis koosneb väikestest grafiidiliblekestest. Erinevalt teemandist ja paljudest teistest mittemetallidest juhib grafiit elektrit, sellepärast peaks tema struktuuris leiduma vabu elektrone (tuleta meelde metallide elektrijuhtivust). Õhu käes kõrgel temperatuuril põleb grafiit nagu teemantki CO2-ks.
Laserid Meelika Spriit 12 c Mis on laser? seade, mis tekitab intensiivseid valguskimpe Valgusgeneraator Seade , mis võimendab kiiratud valgust Laseri üldskeem Ergasti Kiirgur (aktiivaine) Laserikiir Läbipaistmatu Poolläbipaistev Resonaator (peeglipaar) 3 Laserite ajalugu Click to edit Master text stylesUSA füüsik Second level Theodore Maiman Third level Fourth level (s. 1927) ehitas Fifth level
tüüpi objekte. · Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on praktiliselt ringikujulised ja paiknevad ligikaudu samas tasapinnas. · iseloomustage Merkuuri liikumist. Orbiit on piklik, liikumine orbiidil ebaühtlane. · iseloomustage Veenuse liikumist. orbiit ringikujuline, pöörleb aeglaselt, see toimub tiirlemisele vastandsuunas. · kirjeldage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Umbes Maa suurune, kaetud läbipaistmatu pilvekihiga, atmosfäär tihe. · Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Pind on pruunikat värvi, teda katavad plaadikujulised kivid, on palju vulkaane. · miks on Kuul näha vaid ühte külge? Sest Kuu on Maa poole pööratud kogu aeg ühe küljega. · Võrrelge Maad ja Marssi (välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär) välisilmelt sarnased, orbiit on Maa omast piklikum, pind kaetud kiviklibuga, on hulgaliselt pinnadetaile, atmosfäär läbipaistev.
Galaktika jt. Galaktikad. · Universumi kohta saame teavet, kui uurime teleskoopide abil kosmosest Maale jõudvat kiirgust. · Ennustuse kohaselt jätkab universum paisumist. · Kosmoloogide standardmudeli kohaselt hakkas universum vahetult pärast Suurt Pauku ülikiiresti paisuma. · Silmapilguga paisus universum 100 triljonit triljonit korda. Selle silmapilgu kestnud inflatsiooni ja järgneva 380 000 aasta jooksul oli universum läbipaistmatu. Tihedus ja temperatuur olid ülikõrged ja osakestevahelised põrked ülisagedased, mis takistas footonitel levida üle universumi. · Universum kasvab pidevalt, selle osad eemalduvad kogu aeg üksteisest. · Universumi paisumisest saab kõige parema ülevaate, kui jälgida õhupallile kleebitud paberitükkide nihkumist. · Iga tükk kujutab galaktikaparve. · Kui õhupalli puhuda, liiguvad kõik tükikesed üksteisest eemale, samamoodi eemalduvad galaktikaparved üksteisest
sega puutume ka süsinikuühendite juures palju kordi kokku. Teemant on tuntud kui väga kõva, rasksulav (üle 3000 °C), keemiliselt püsiv, ilus ja ha- ruldane mineraal. Teemante leidub kõige rohkem Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Teemandi leiukohtadeks on peamiselt vanad vulkaanikraatrid, sest ta tekib süsiniku teistest vormi- dest ülisuure rõhu ja kõrge temperatuuri toimel. Teemant võib olla värvitu, sinakas, kolla- kas, must või läbipaistmatu. Värvituid või heledaid läbipaistvaid teemante (mõnikord on nad juba looduses ilusate kristallidena) on vanast ajast hinnatud vääriskividena. Valguse käes sätendab kristalne või lihvitud teemant eredates vikerkaarevärvides, sest teemandil on erakordselt suur murdumisnäitaja. Eri värvi kiired, millest valge valgus koosneb, mur- duvad teemanti läbides igaüks erineva nurga all. Spetsiaalselt lihvitud teemanti nimetatak-
3) optilistes instrumentides (sh. kosmoseaparaatides), satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest (kullatud mylar(plast)kile). Soojuskiirgust peegeldavate aknaklaaside kattekihina. Elektroonikas kontaktide katteks. Elektronmikroskoopias kaetakse uuritavad objektid elektrijuhtivuse tagamiseks õhukese kullakilega. Kuld mineraalina: Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige.
CO2 (süsihappegaas) . Süsinik ei seisa looduses paigal vaid on pidevas ringluses . 4. Loetle süsiniku alloptroopseid teisendeid . Süsiniku alloptroopsed teisendid: 1) teemant 2) grafiit 3) karbüünid 4) fulloreenid 5) nanotorud 5. Iseloomusta lühidalt teemanti. Teemant on : 1) Värvitu , sinakas , kollakas , must , või läbipaistmatu 2) Rasksulav (üle 3000 o C ) 3) Väga kõva 4) Keemiliselt püsiv 5) Ei juhi elektrit 6) Korrapärane struktuur-tetraeeder Teemant on ilus haruldane mineraal . Leidub kõige rohkem Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas . Leiukohtadeks on põhiliselt vanad vulkaanikraatrid . Värvituid või heledaid läbipaistvaid teemante on juba vanast ajast hinnatud vääriskividena .
Kuld on keemiline element, järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga197. Keemilistest omadustest on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustes on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C Kuld mineraalina Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige. Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika vabariigis Koostis / struktuur Keemiline element kuld (Aurum, Au)kristallstruktuur tahkkeskendatud kuubiline võre Omadused Kollane, pehme (kõvadus 2,5), Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht Keemiliselt inertne viimane väide aga lakkab olemast õige, kui tegemist on väga väikeste kullaosakestega Saamine
rõhk 3,4×1016 Pa. Vesinik muundub termotuumareaktsioonides heeliumiks. Igas sekundis ühineb 3,4×1038 prootonit (vesiniku aatomi tuuma) heeliumi tuumadeks. PÄIKESE EHITUS, VANUS JNE. Päikese vanuseks loetakse ca 4,5 mlrd aastat. G2 kategooria tähtede vanuseks loetakse 10 mlrd aastat. Päikese pinnaks loetakse ala millest allapoole on läbipaistmatu. Sellest alates mõõdetakse kaugust päikese pinnast. Päikese valgust kiirgav kiht ulatub 320 km kõrgusele Päikese pinnast. PÄIKSESE LAIGUD JA PROTUBOLENTS l Mõnikord on Päikese pinnal tumedad laigud. Need on päikeselaigud, mis näivad tumedana, sest nad on ümbritsevatest aladest jahedamad. Päikeselaigud ilmuvad peamiselt rühmadena ning säilivad olenevalt suurusest mõnest tunnist mõne kuuni. Suured päikeselaigud säilivad kauem.
annaabi.ee 
