10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Sugulisel teel levivad haigused, HIV ja kaitsevahendid 1.Powerpoint 1. Mis on STLH? - Need on nakkushaigused, mis levivad sugulisel teel, st vahekorral nakatunud partneriga. 2. Mis on AIDS? - AIDS (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom) on haigus, mis tekib, kui kaob inimorganismi võime kaitsta end nakkuste ja kasvajate eest. 3. Mis on AIDSi ja STLH tekitajateks? - bakterid või viirused - AIDS on HIV-nakkuse lõppstaadium, nakatumine HIViga tähendab, et organismi on tunginud inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV). 4. Sugulisel teel levivad haigused: - HIV/AIDS - hepatiidid B, C ja D - süüfilis - gonorröa
Sugulisel teel levivad haigused, HIV ja kaitsevahendid aprill 2014 Mis on STLH? • - Need on nakkushaigused, mis levivad sugulisel teel, st vahekorral nakatunud partneriga. Mis on AIDS? • - AIDS (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom) on haigus, mis tekib, kui kaob inimorganismi võime kaitsta end nakkuste ja kasvajate eest. Mis on AIDSi ja STLH tekitajateks? • - bakterid või viirused - AIDS on HIV-nakkuse lõppstaadium, nakatumine HIViga tähendab, et organismi on tunginud inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV). Sugulisel teel levivad haigused: - HIV/AIDS - hepatiidid B, C ja D
Tervisekäitumist mõjutavad: demograafilised tegurid- vanus, sugu, sotsiaalmajanduslik staatus, etniline staatus sotsiaalsed tegurid- vanemlik eeskuju, eakaaslased, töökaaslased väärtused ja kultuuriline tagapõhi isiklik kontroll isiklikud eesmärgid tajutud sümptomid juurdepääs tervishoiusüsteemile nt uuringud, vaktsineerimised Tervisekäitumist mõjutavad ka isiksuseomadused ning kognitiivsed tegurid (nt uskumused). SEKSUAALSEL TEEL LEVIVAD HAIGUSED. Seksuaalsel teel levivad infektsioonid ehk nakkused (rahvakeeles suguhaigused) levivad kaitsmata seksuaalvahekorra ajal. Mitmed seksuaalsel teel levivad infektsioonid võivad kulgeda ilma sümptomite ja vaevusteta ja seetõttu inimene ei pruugi seda ise tähele panna. Sellest hoolimata võivad nakkused palju kahju teha, näiteks põhjustada nii naistel kui meestel viljatust. Ka ilma sümptomiteta kulgeva seksuaalsel teel leviva nakkuse võib oma partnerile edasi anda
Naised on oma elujoonises üldiselt alalhoidlikumad, mehed aga uuenduslikumad ja tormakamad, neil on soodumus karmiks võitluseks ja enesetõestuseks. Niisugune käitumisstrateegia ilmneb ka esimeste seksuaalkogemuste juures. Tüdrukud kalduvad otsima ideaalsuhet, seevastu poisid üritavad proovida kõike uut. Suguelu täielikuks nautimiseks on vaja partneriga ühiseid kogemusi. Enne ssuguelu alustamist peaksid olema teadmised ja oskused ohutuks seksiks, et kaitsta ennast ja oma partnerit sugulisel teel levivate haiguste eest ning vältida soovimatut rasedust. Suguühte eeltingimus on vastastikune soov ja valmisolek. 7 3.1 Suguelu riskid Sugulisel teel levivad paljud haigused. Need kanduvad edasi ühelt inimeselt teisele, ükskõik mis tüüpi seksuaalse kontakti läbi. Paljud neist on ravitavad, kuid mõnede väljaravimine on keeruline ning osad neist põhjustavad viljatust või isegi surma.
tervishoidu kui meetodite, võtete ja teenuste kooslust, mis toetab reproduktiivtervist ja heaolu probleemide ennetamise ja lahendamise kaudu. Teismeliseiga ja reproduktiivtervis: 1. kehaline areng: sootunnuste väljakujunemine 2. kaalu- ja kasvukõver 3. menstruaalfunktsiooni väljakujunemine 4. menstruaalfunktsiooni häired 5. õige toitumine, söömishäired 6. seksuaalkasvatus: teadmiste ja hoiakute kujunemine 7. seksuaalsuhete algus: teadmised, turvaline seks, rasestumisvastased vahendid, sugulisel teel levivate haiguste vältimine 8. teismeliste rasedus: soovitud/soovimatu Fertiilne iga ja reproduktiivtervis: 1.pereplaneerimine: · soovitud rasedused, raseduseaegne jälgimine, ohutu sünnitus, vanemilike rollide kujunemine · soovimatud rasedused/nende vältimine · viljatus: selle ennetamine ja ravi · humaansed aborditeenused 2. naistehaigused: ennetamine ja ravi 3. sugulisel teel levivate haiguste ennetamine ja ravi Üleminekuiga ja reproduktiivne tervis: 1
mittevajaliku) ema verest. · Üsasiseselt on platsenta lapse jaoks ainus toitumis, hingamis, endokriinja erituselund. · Tema funktsioon algab 1213.nädalal ja lõplikult formeerub 16 nädalaks. · Platsental on mitu kihti ehk plaati, mille seintes on hatud. · NB ! Platsenta takistab paljude haigustekitajate ja keemiliste ainete sattumist emalt lootele. · Platsenta ei hoia kinni alkoholi, nikotiini ja mõningaid viirusi nagu punetised ja HIV · Platsentas on rohkem haigusi, kui siiani arvatud."Tavapäraste" infarktide ja põletike kõrval esinevad platsentas küpsemishäired, loote veresoonte haigused jt. patoloogiad, mille avastamine pole üldse lihtne. · Platsenta väljub pärast lapse sündimist Nabaväät e. nabanöör · ühendab loodet ja platsentat. · On nagu kõhrelise koostisega juhtetee, milles kulgevad veresooned (kaks arterit ja üks veen).
viimasest menstruatsioonist on möödunud 1 aasta. Menopaus saabub tavaliselt 47.- 52.a. vanuses, keskmiselt 50.eluaastal. Postmenopausiks nimetatakse perioodi, mis algab 1 aasta peale viimast menstruatsiooni. Seenium e. vanadus algab 60-aastaselt. Munasarjade hormonaalne funktsioon väheneb pidevalt. Täielikult ei kao östrogeenid naise organismist kunagi, kuna neid toodetakse androgeenide vahendusel ka neerupealistes ja perifeerse konversiooni teel rasvkoes. II Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia Looteperioodil on suguelundite areng mõlemal sugupoolel ühesugune kuni 6. embüonaalnädalani. Munasari ja testis hakkavad arenema ühesugusest diferentseerumata gonaadist (sugunäärmest). Diferentseerumisega algab ka välisuguelundite moodustumine, lähtega ühtsest algvormist. Meesuguhormoonide e. androgeenide toimel arenevad need maskuliinses (mehelikus) suunas, kui androgeene
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid