,,Ebaluuleline luule" tähendas seniste suurte taotlust asemel sihilikku väiksust, proosalisust, iroonilisust. Paralleelselt levis vabavärss ja riimiline laul. 7. Alliksaare loomingu iseloomustus Jätkas Underi, Talviku ja Alveri traditsiooni. Kirjutas väljapeetud keeles ja reeglipärases vormis ülevaid luuletusi. Neis on kauneid väljendeid ja vaimuideaale, ajatuid igatsusi ja abstraktsust. 60-dante alguses muutus Alliksaare käsitlus luulekeelest. Tema luulelaad on lähedal sürrealistide arusaamale teadvuse vabast voolamisest. Loomingu radikaalsemale järgule on iseloomulikud kõlaseoste otsimine ja nendega mängimine ning teksti ehitamine kordustele ja vastanditele. Luuletused muutuvad alguse ja lõputa vabavärsilisteks tekstideks. Esimene luulekogu ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" 8. Rummo loomingu iseloomustus Rummo tekstid on lüürilised, algupäraselt kujundlikud, aga samas küllalt lihtsad ja igati maised
Kasutab tihti uuema rahvalaulu vormi. Luulel tihti poliitiline tähendus(varjatud)-nõukogudevastane.Juhan Viiding-sai tuntuks kui Jüri Üdi. Kahe nn autori vahe oli selge. Viidingu oma Üdist traditsioonilisem ja tõsisem,taotleb harmooniat. Üdil range vormi ja liikuva sisu vahel pinge. Viidingul lühem ja vabama vormiga. Kareva kasutas ranget vormi ja viimistletud keelt-kirj sageli armastusest. Loomingus kolm etappi- esimene kõige lühem-avaldub esikkogus ,,päevapildid". 80ndatel luulelaad sümbolistlik-teemaks armastus ja müstika.80ndate lõpus luule teisenes-lisandunud kõlamänge ja sõnade kuhjumist. Tema luule toetub sümbolistlikule traditsioonile.
suhteliselt eraldiseisvaks, kuigi mitmed karevale hiljemgi tunnuslikud momendid (range vorm, armastusluule jm.) on juba näha siingi. „Päevapiltide“ puhul märkas kriitika nooruslikku ilu ning võlu, kuid räägiti ka generatsioonile omasest stiilist. Sellena käsitleti eelkõige jooni, mis märgivad lähiühendusi J.Üdi ja J.Jõerüüdi luulega – mängumotiive, iroonilisust, linlikkust, huvi maailma nähtumusliku külje vastu, efektset pauseerimistehnikat. 1980. aastatel oli Kreva luulelaad enam sümbolistlik (seega ka uusromantiline) ning üksikute emotsioonide peegeldused said maailmavaatelise terviku osaks. Kõige mõjusamalt ja üldistavamalt ilmneb see suund luulekogus „Vari ja viiv“ (1986). Selles tervikus paistab aga ikaagi olevat kaks poolt, üks seotuna tunnete ja teine mõistusega. Ehk teisisõnu: 1980. aastatel sidus Kareva oma luules armastuskogemust ning müstilisi elamusi eetiliste seisukohtadega.
mitmed karevale hiljemgi tunnuslikud momendid (range vorm, armastusluule jm.) on juba näha siingi. ,,Päevapiltide" puhul märkas kriitika nooruslikku ilu ning võlu, kuid räägiti ka generatsioonile omasest stiilist. Sellena käsitleti eelkõige jooni, mis märgivad lähiühendusi J.Üdi ja J.Jõerüüdi luulega mängumotiive, iroonilisust, linlikkust, huvi maailma nähtumusliku külje vastu, efektset pauseerimistehnikat. 1980. aastatel oli Kreva luulelaad enam sümbolistlik (seega ka uusromantiline) ning üksikute emotsioonide peegeldused said maailmavaatelise terviku osaks. Kõige mõjusamalt ja üldistavamalt ilmneb see suund luulekogus ,,Vari ja viiv" (1986). Selles tervikus paistab aga ikaagi olevat kaks poolt, üks seotuna tunnete ja teine mõistusega. Ehk teisisõnu: 1980. aastatel sidus Kareva oma luules armastuskogemust ning müstilisi elamusi eetiliste seisukohtadega. Müstika tähendusest
Loetle Ida-poeemid, iseloomusta nende laadi, võtteid, kangelast. 1)"jõudetunnid" 2)"gjaur", ,,abydose mõrsja", ,,Korsaar", ,,Lara", ,,parisina", ,,Korintose piiramine" 3) Kirjutatud jamblistes 9 või 11silbistes paarisriimilistes värssides või nelikutes. Värssnovell.3) pöördumine lõunamaise ja idalike tegevuspaikade ning tegelaste poole 4) Kangelane- võimsa tahte ja vaimuga üksikmässaja, veendunud võitleja armastuse ja vabaduse eest, pessimist. _ Milline on autori luulelaad? Lüüriline, ent ka humoorikas-satiiriline. _ Miks oli edukas tema poeem ,,Childe Haroldi palverännak"? Sest seal pöördus ta eepilisse teosesse kaasaja ühiskondlik-poliitiliste sündmustega. _ Mille Byron taaselustas? Spenseri stroofi _ Millest kõneleb poeem ,,Korsaar"?Mereröövlipealik Conrad tahab ülekohtu eest kõigile kättemaksta. Ta armastab Medorat. Ta langeb vangi ja Gulnare päästab ta. Enne kui conrad vabaneb sureb Medora hingevallu ja Conrad kaob salapäraselt.
Margus Konnula, ehk Contra, on tuntud eelkõige luuletajana. Contra kasutab tihti vemmalvärssi, tema luule on lõbus ja laululine, ta kasutab väga leidlikke riime. Tihti võib Contra luules leida paroodiaid ja kalambuure. Olles tihedalt seotud Võrumaaga räägib mees esimese keelena võru keelt ja ka paljud tema tekstid on selles keeles. Contra luulekogud on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud.1 ,,Konnula luulelaad on lihtsamast lihtsam: mida autor enda ümber näeb ja kuuleb, selle kohe sealsamas või veidi hiljem kusagil põlvepeal lorilaulu toonis kirja paneb. Meetodit võiks iseloomustada ka nii: Contra paneb oma paugud poolpimesi karja sekka ära, küll mõni haavel ikka kellelegi pihta läheb." 2 Contra tekstidel on sugulust Tõnu Trubetsky lauludega, Contra on ka ise tunnistanud, et Trubetsky on olnud talle suur eeskuju
sajandi esimese kümnendi jooksul aluse uuele, isikupärasele, moodsale luulele Eestis. Tema luule sel ajal oli uudne ja moodne: ta oli v abavärsi esimene järjekindel rakendaja Eestis, ta värssides oli taotletud kõlalist ühtsust ja kujundilist individuaalsust. Aastatel 1903- 1905 avaldas Enno „Lindas“ ja „Postimehes“ üle poolesaja luuletuse. 1907.- 1908. oli Enno peamiselt Soosaarel, ja kirjutas seal oma järgmised raamatud. Ta luulelaad muutus mõnevõrra, ta loobus vabavärsist kindlama meetrumi kasuks ja tema luules võttis selgema kuju temale eriomane kujundikeel. Tuntumad luuletused on nt „Kojuigatsus“, „ Rändaja õhtulaul“, „Vaene mees“. 6.Siuru – tegutsemisaeg, liikmed, tõekspidamised, tähtsus Siuru tegutses 1917-1919 ning oli eesti kirjandusrühmitus. Liikmeteks olid Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson ja Visnapuu. Lööklauseks oli neil „Carpe diem“ ja motoks „Loomise
Meri ja mets", ,,Tuhas ja tules" , ,,Lääs ja ida" , ,,Viljad ja veed" ning ,,Tartu ja Tallinn" jäid autoril raamatuna avaldmata, viimane ka lõpetamata. Selles poeemitsüklis on hinnatud Kohtla Järve tööstus muljeid ning kaevurite töö kohta käivaid värssmõtisklusi (,,Tuhas ja tules") ning iroonilisi kommentaare ,,Tartu vaimule" ja akad. Keskonnale (,,Taru ja Tallinn"). . (Kruus 1995 : 562) Kuigi 1930.aatate keskel oli Sütiste luulelaad lähenenud arbujate rütmituse stiilile, ründas Sütiste viimaseid ägedalt ja ülekohtuselt essees ,,Meie uusromantika pärapoeesia", mis on hiljem esile kutsunud vastakaid hinnanguid. . (Kruus 1995 : 562) Näitekirjanikuna on Sütiste avaldanud piiblimotiivilise, vabaduseideed kaitsva värssdraama ,,Jumalate mäss", psühhol. Perekonnadraama ,,Esimene pääsuke" (Tln.1937; 1941 telliti talt 1841.a. talurahvarahutuste 100. aastapäeva puhuks ooperilibreto ,,Pühajärv"
Luulekogud ja poeemid: ,,Childe Haroldi palverännak", ,,Ludiitide laul", ,,Laps olla muretuna veel", ,,Dante ennustus", ,,Kohtunägemus", ,,Chilloni vang", ,,Tasso murelaul". Idapoeemid: ,,Gjaur", ,,Abydose mõrsja", ,,Korsaar", ,,Lara", ,,Parisina", ,,Korintose piiramine". Kirjutatud 9või 11silbilistes paarisriimilistes värssides või nelikutes. Kandev on jutustusliksüzeeline osa. Eksootiline teema, teistsuguse vastandamine. Autori luulelaad oli lüüriline ja humoorikassatiiriline. Poeem ,,Childe Haroldi palverännak" oli edukas, sest Byron oli esimene romantik, kes pöördus kaasaja ühiskondlikpoliitiliste sündmuste poole. Byron taaselustas Spenceri stroofi. Poeem ,,Korsaar" kõneleb korsaarist Conrad, kes peab jätma hüvasti oma armsama Medoraga selleks, et minna sõjakäigule Seidi pasa vastu. Seidi abikaasa kuninganna Gulnare armub korsaari
* kulunud kujundid, isikupäratus Karl Eduard Sööt (1862-1950) oli esimene, kes huvitus folkloorsest lastelaulust ja kasutas oma luuletustes rahvaluule motiive. Tänu temale läksid mitmed rahvalaulud “uuele ringile”. Söödi luuletusi on peetud rahvaluuleks ja vastupidi. Varasem lasteluule oli õpetlik ja lõbustav, Söödi värsid aga lähtusid armastusest lapse vastu. Ernst Enno (1875-1934). Enno luulelaad oli laululine - selle kõlakordused on meelitanud paljusid heliloojaid tema luuletustele viisi looma. „Lillelallera“ - kutsus nii oma lasteluuletusi. * Teemad: loodus, laste igapäevaelu * Lihtne sõnastus, kõlapildid * Olemuselt unistajalik, empaatiline, soe * Luulekogu „Üks rohutirts läks kõndima“ Julius Oro (1901-1941). * Kogud „Hiir rätsepaks“ (1967), „Laps ja kuu“ (2001) * Teemad: aastaajad, loomad-linnud, lapsed
1870 jooksis Rimbaud kodunt ära ning jõudis välja Pariisi. Seal hakkas ta kirjutama osalt Charles Baudelaire'ist inspireeritud luulet. Elades väga sügavalt läbi Pariisi Kommuuni tragöödiat, tahtis noorukist poeet minna Pariisi. Ägedas luuletuses "L'orgie parisienne ou Paris se repeuple" süüdistas ta võitjaid alatuses. Pärast kaotust Preisimaale 1871 muutus tema luule veel radikaalsemaks ja üha sarkastilisemaks: näiteks "Vénus Anadyomène". Tema luulelaad muutus. Rimbaud hakkas parnaslaste luulet põlgama ning kuulsas kirjas Paul Demenyle ehk ,,Nägija kirjas kinnitas ta, et hülgab ,,subjektiivse luule". Samas kirjas rääkis ta ka enda püüdlustest: ta tahtis saada ,,nägijaks", et saavutada ,,kõikide meelte pikaajalist, tohutut ja kaalutletut korratust" (long, immense et raisonné dérèglement de tous les sens). 10
Algab Rummo luules korduv mesilaste motiiv (seos Liivi mesilastega). ,,Lumevalgus ... lumepimedus" (1966) talvine, tähendusrikas lumi, külmad motiivid Rummo luules sagenevad. Tundetoon muutunud otseselt traagilisemaks (ema mälestuseks). Mitmekesine, ühtselt komponeeritud. Tõsine püsivus (liikumist arvesse võttes). Kodumotiiv ja pere ühtehoidmine on Rummo varases luules tugev, kuid see on raskuse või painega seotud. Sünteesiv luulelaad. Kõrvalhoidvad märgid. Kõik kihutavad ringrajal, aga tema ei soovi selles osaleda, ronib tribüünil. Raamatus saavad kokku klassikaline esteetika ja modernsem luulekogemus, ka modernistlik luulekogemus. Ei teki teravad konflikte ja vastuolusid. Teistest erineb ,,Väikese linna kohvikumuusika" vallatum eksperimentaalne luule. Avakandistlik pool Rummost. Ankruhiivaja ajal kirjutas kahte moodi korraga üks oli see, mida Ankruhiivajas näeb ja teine oli segasem,
(VANA) RAHVUSROMANTIKA – Haava. Gustav Suitsu edukaim luulekogu „Kõik on unenägu“. Suits keskendub pärast 1930ndaid kirjanduse õpetamisele TÜs. Nooreestlased võõrastasid Ernst Ennot, mis hakkas Ennole ka mõjuma. Enno luule oli niigi enesesse tõmbunud, eneseküllane. 1920ndate alguseni ilmub temalt raamatuid, aga siis ta enam ei avalda, kuigi kirjutab hiljemgi edasi. Ridala saab Soomest naise ja püüab eesti kultuuris osaleda, kuid läheb paljudega tülli. Tema luulelaad võõrdub üldisest pildist. Mingil moel eemaldub soome kirjanduse suunas, aga teeb poeetilisi ponnistusi ikka. Maailmasõdade vahel kirjutab „Kalevipoega“ ümber, sest nooreestlased väitsid, et see oli valesti kirjutatud. Siuru tegevusega haakub Barbaruse luule. Tema luulekogus „Geomeetriline inimene“ on kubistliku suunaga kogumik 1920ndatest. 1940 saab Eesti nukuvalitsuse eesotsa, esindab Nõukogude võimu Eestis. Töötab hiljem arstina ja võib endale rumalusi lubada
ole soodne. Kasemaa teab, mis on Poeedirahu sees ja mis väljas, kust läheb piir tema subjektiivse maailmamudeli ja kõige väljapoole jääva ehk enamasti tema jaoks ebasoodsa vahel, mis aga huvitavalt kätkeb näiteks niisuguste väliste maastikumärkide väljavalimist ja nende külge oma ruumitunnetuse ankurdamist, nagu lagunenud majad, viltused elektripostid, küla, lesknaised ja rebased, konkreetsed puud jne. Kasemaa luulelaad on midagi teistsugust, kui eksperimenteeriv keeleluule. Teatud osa luulest temaatiline liigendus hästi ei toimi. Luuletab vedelemisest. Midagi ei tee, parimal juhul loeb raamatut. Vedelemine on ideologiseeritud. Kasemaa elutunne on selline, et pole vahet, kas vedeleb või teeb suuri asju. Tal on üsna palju armastusluulet, mis on homoseksuaalse taustaga. See ei tule liiga teravalt või võitlevalt välja. Kirjutatud palju vanadest inimestest. Üks püsiteema on sõda või laiemalt vägivald
Luuletaja, kes ei mahu raamidesse – lakub end täis ja peksab kõik segi. 1974ndal aastal luuletamise järgi jätmise üks põhjus võib olla, et ta muudab oma eluviisi – loobub alkoholist. Hiljem töötab ta mässumehele sobivatel ametitel – katlakütjana, aga ’90ndatel saab ta ajakirja Akadeemia toimetajaks ja seal töötab ta kuni pensionile jäämiseni. Tema luule on poliitilise vastuhaku luule, mis ründab ka poeetilisi konventsioone. On kuidagi väga rõhutatult vabadusaateline. Luulelaad on reeglina vabavärsiline, kuid samas väga kõlav. Selge on see, et üks asi oli ta enda soovimatus ametliku liiniga identifitseeruda, kuid mässuluule avaldamisel tekkis tal ka raskusi, seda ei saanud tollases kirjanduskultuuris otsesõnaliselt avaldada. Paul-Eerik Rummo (s. 1942) Tegemist oleks justkui kahe näoga mehega. Rummo tähendus eesti kirjanduskultuuris on koguaeg olemas olnud alates kuuekümnendatest. 60ndatel on ta tõenäoliselt kõige tuntum noor kirjanik. Praeguseks on
,,Tuba 427". See pole armastusluule klassikalises mõttes, vaid mängitakse armastusluule stereotüüpid ja võimalustega. Beieri esimestes kogudes on ka palju selliseid tekste nagu ,,Vali, mida tahad", kus tuleb arvestada nõukogude konteksti. Ta mängib ka 50ndate aastate eesti sotsrealistliku luulega, mida on kirjutanud Felix Kotta ja Erni Hiir. See stalinistlik luule tähendab ennekõike riimilist luulet, luulelaad on kogu aeg deklareeriv ja rütm raiuv. Sea pigem kirjeldatakse maailma, kui mõeldakse selle maailma üle. Beier aga pöörab kogu selle tõsiduse taas peapeale ja suhtub kogu stilistikasse ja temaatikasse Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi huumoriga. Kui sellele luua veel laiem kontekst, siis seda võiks kutsuda sotsartiks. See on
Marie Underi luule on kirjutatud pika aja jooksul, selles kajastuvad eri ajaloojärgud ning poeetilised stiilid.Temaluule on eeskätt psühholoogiline, annab edasi inimese sisemaailma keerukust,tundeid ja varjatud tunge. Luulet läbib olemise suur vastaseis - elu ja surma, rõõmu ja mure,valguse ja varju vahel. "Sonetid" - 1917, elurõõm ; "Eelõitseng" - 1918 ; õnne ootused ; "Sinine puri" - 1918, jätkub tunnete lõõm ; "Veri valla "1920 , "Pärisosa"1923 , elustiil muutus ,luulelaad muutus, ekspressionistlik; "Hääl varjust" -1927, Elutumedus; "Rõõm ühest ilusast päevast " -1928 , argipäevade, tegevuste kirjeldamine , elu varju kui ka rõõmu poolelt, optimistlik elujaotus, "Õnnevarjutus" - 1929 , ballaadid,varjupoole kujutamine ; "Lageda taeva all"1930 , "Kivi südamelt"1935 - elutarkus, oma loome eest vastutus, argine loodus fooniks; "Mureliku suuga" 1942 - viimane luulekogu , mis kodumaal, II MS käis ; "Ääremail" - välismaal ; "Sädemed tuhast" - 60ndate
Vertikaalne dimensioon tühistatakse. Kirjutatakse midagi rõhutatult argist ja konkreetselt. Olemas mingi üldistus, mõjub luuletusena, mingil moel tervikliku luuletusena, üldistus on nagu ta on: elada nii nagu poleks sind olemas" Aktualiseeruvad ruumisuhted ja relatiivsus: peal, all, pidev, mittepidev. Kaalub neid kõiki asju läbi ja ruumisuhteid aktualiseerib nõnda, et mängib senisest rohkem tekstipaigutusega. Kontseptuaalselt käidud paberiruumiga ringi. Üldine luulelaad mõjus võõritavalt, üldine kogemus kandus klassikalisele stiilile. Ja kui sinna 60ndate jooksul häirejd ja need olid teistmoodi. Isegi Alliksaart on sellesse konteksti sisse lugeda. Raamat problematiseerib selle, kas luule on üldse luule ja mismoodi ta on luule. Paar tõlgendust kirjutatud tal endal, kus 6
annaabi.ee 
