Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Luu ja luustik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
luud, luudes, luuüdi, luudel, kõõlus, luudele, luustik, mineraalained, rasvad, vananedes, elastsus, luuümbris, skelett, valgud, plinkollus, käsnollus, kõhrkude, vanadel, punasest, luuüdist, sidekoeline, väät, venitusele, kõõlused, teostab, kolju, selgroogKT Bioloogia Luud Tähtsus ja ülesanne: toestab kudesid, annab kehale kuju, luudele kinnituvad lihased, kaitseb siseelundeid, on erinevate ainete talletajaks. Luud on kõvad ning esmapilgul tunduvad elutud. Luud tegelikult koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest, luudes on nii mineraalaineid (annavad luudele kõvaduse, 55%) kui ka orgaanilisi aineid (annavad luudele elastsuse, 25%), luudes on 20% vett. Orgaanilised ained: valgud, rasvad. Valgud moodustavad luukoes elastseid kiudusid, rasvad on toitainete tagavara. Mineraalained: kaltsiumi-, fosfori- ja magneesiumiühendeid. Vananedes suureneb nende kogus luus ja elastsus väheneb. Kõhr on luust pehmem ja painduvam. Loote toes koosneb kõhrest, seetõttu ei teki sündimisel vigastusi. Kõhrkude võimaldub luudel kasvada. Lastel on pikkade luude otstes kõhrest koosnevad kasvuvööndid. Nende rakkude jagunemise tõttu kasvab luu pikemaks. Täiskasvanutel on selle asemel luukude, nende luud enam ei kasva. Normaalseks
Inimese toese moodustavad mitmesugused omavahel seostunud luud. Luud on kõvad ja esmapilgul tunduvad elutud. Tegelikult koosnevad nad elusatest luurakkudest, mille vahel on rakuvaheaine. Luudes on nii mineraalaineid kui ka orgaanilisis aineid. Mineraalained annavad luudele kõvaduse, orgaanilised ühendid aga elastsuse. 25% orgaanilisi aineid (rasvad, valgud) , annavad elastsuse 55% mineraalaineid (kaltsium, fosfor, magneesiumiühendid, neid on kõige rohkem) , annavad tugevuse 20% vett · Miks vanadel inimestel murduvad luud kergelt? Väheneb luude kaltsiumi sisaldus, luude elastsus väheneb, luud hõrenevad. Luuhõrenemine on haigus, mille puhul muutuvad luud hõredaks ja hapraks ning murduvad kergesti. On
Referaat Tugi ja liikumiselundid Luustik. Tugi- ja liikumiselundite hulka kuulub luustik liigeste ja teiste liiduste , sidemetega ning luustikulihased , kõõluste ja lihasekestadega .Luustik on organismi tugisammas , millele kinnituvad lihased .Inimesel on 206 luud . Luul on kude ja oma vereringe . Luustikul 5 põhifunktsiooni .Tugi lülisammas hoiab pead . Kaitsefunktsioon elundid kaitseta . Liikumisfunktsioon paneb keha liikuma .Ainevahetusfunktsioon aine ladu . Luud sisaldavad kõige rohkem verd .Luu sees tüvirakud , kus toimub rakkude sünd . Luusäsi peab saama rakud valmis . Luus 50 % vett , rasva 20 , orgaanilisi aineid 12% .Elus luu on sitke ja veidi paindub. Surnud luu on valge ja habras .
· Rakud on organismi väikseimad ehitusosad, millel on kõik elu tunnused · Uued rakud moodustuvad olemasolevate rakkude jagunemise teel · Sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe, inimkehas 4 koetüüpi : epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude · Elundid on organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid ( kaitsevad nahk, kindlustavad liikuvuse lihased, luud, tagavad toidu seedimise magu, soolestik ) · Elundid, mis täidavad ühiseid ülesandeid moodustavad elundkonna · Inimese elundkonnad : Tugi-liikumiselundkond, seedeelundkond, vereringeelundkond, hingamiselundkond, erituselundkond, sigimiselundkond, sisenõrenäärmed, närvisüsteem 1A Raku ehitus · Ribosoomid sünteesivad valke · Tsütoplasma täidab raku, seob rakuosad ühtseks tervikuks
*VÖÖTLIHASKUDE koosneb pikkadest ristipidi vöödilistest lihaskiududest. *SÜDAMELIHASKOE RAKUD meenutavad ehituselt vöötlihaskoe rakke. *NÄRVIKUDE koosneb tähtja kujuga närvirakkudest. *Mitut eri tüüpi kude moodustavad elundid. Igal elundil on inimkehas kindlad ülesanded. *ELUNDID on organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid . *Elundid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid, moodustavad elundkonna. Näiteks tugi- ja liikumiselundkond, mille moodustavad luud koos neile kinnituvate lihastega, toestab ja kaitseb inimese keha ning võimaldab liikuda. *Erinevate elundkondade talitust juhivad ja kontrollivad närvisüsteem ja hormoonid. *HINGAMISELUNDKOND kindlustab organismis gaasivahetuse: varustab verd hapnikuga ja aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. *SEEDEELUNDKONNAS toimub toidu lõhustamine väiksemateks koostisosadeks, nende imendumine ja jääkainete eemaldamine.
Luustik e skelett · Luud koosnevad luukoest. · Luustik on tugi- ja liikumiselundkonna passiivne osa. · Inimesel on enam kui 200 luud ( täiskasvanu ) Luude koostis · Mineraalained 55 - annavad luudele kõvaduse ( Ca , Mg , soolad ) · Orgaanilised ained 25 - annavad luudele elastsuse ( valgud, rasvad ) · Luurakkud ja rakuvaheaine ( peamiselt vesi ) Vananedes mineraalainete sisaldus luudes suureneb ning luude tugevus väheneb. Osteoporoos - luud muutuvad hapramaks ja suureneb luumurdude risk, eriti just puusa, lülisamba ja randme piirkonnas. Luukoe vähenemist põhjustavad tavaliselt hormonaalsed muutused või kaltsiumi ja/või vitamiin D defitsiit. Loote luustik - Koosneb peamiselt kõhredest. Luustumine · Kõhrede järk-järguline luustumine. · Kõik kõhred ei luustu. · Luude luustumine, pikenemine ja jämenemine lõpeb täiskasvanueas. ( 21 a ) · Luude rakud uuenevad kogu elu .
talitlust soodustavad rakud. 5. Melaniin- ühend, mis kaitseb organism liigse ultraviolettkiirguse eest 6. Marrasnahk- Moodustab naha välimise kihi, selle pindmist osa nimetatakse sarvkihiks, mis koosneb kokkusurutud surnud rakkudest. 7. Pärisnahk- asub marrasknaha all, sisaldab elastseid kiude, mistõttu on painduv ning veniv. Seal on vere- ja lümfisioonid, väliskeskkonnast ärritusi vastuvõtvad retseptorid ning higi- ja rasunäärmed. 8. Luuümbris- luud kattev õhuke ümbris, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. 9. Kõõlus- valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. 10. Luuüdi- on luu sees, punane luuüdi on vereloomeelund, kollane luuüdi on rasvade tagavara. 11. Skelett- ehk luustik, koosneb omavahel seondunud loudest. 12. Liiges- kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab neil liikuda. 13. Selgroog- moodustab keha keskse toese, mis koosneb
Inimese luustik Luustik ehk skelett ehk toes. Luud koosnevad luukoest Täiskasvanud inimese kehas on üle 200 luu Koostis : Mineraalained 55% (Ca, P, Mg, soolad) annavad luudele kõvaduse PS! Vananedes mineraalainete sisaldus suureneb ja elastsus väheneb. Selle pärast lähevadki vanematel inimestel luud kergesti katki. Orgaanilised ained 25% (valgud, rasvad) annavad luudele elastsuse Luurakkudest ja rahuvaheainest (peamiselt vesi). Osteoporoos luude hõrenemine. Luud muutuvad hapramaks ja suureneb luumurdude risk. Põhjustab hormonaalsete muutuste tagajärjel või Dvitamiini / Ca puudumisel. Loote luustik koosneb peamiselt kõhrest. Ehitus: Luuümbris on õhuke, tugev, elastne sidekoest kest, mis tagab luude jämenemise. Luuümbris: Katab luid Moodustab uusi luurakke Sisaldab palju veresooni ja närve
Elund-Inimese osa, mis täidab kindlat ülesannet. Tugi ja liikumiselundkond 4. Milliseid ülesandeid täidab inimesel liikumis- ja tugielundkond ehk, mis ülesanded on skeletil ja lihastel. · Liikumis- ja tugielundkond koosneb luudest koos neile kinnituvate lihastega, mis toestab ja kaitseb inimese keha ning võimaldab liikuda. · Skelett hoiab inimest ühes tükis ja toestab. Lihased võimaldavad meil ennast liigutada. 5. Millistest ainetest koosnevad luud, milline on nende ainete tähtsus luude koostises ja mis juhtub luudega juhul, kui neid aineid jääb luudes vähemaks (võimalik graafiku ülesanne, kus tuleb välja lugeda, milline muutus toimub inimese luude ehituses, ning mis on muutuse tagajärjed). Põhjenda luude koostises toimuva muutuse põhjal vanas eas sagenevaid luumurde. · Luu koostis-Luurakud, rakuvaheaine. Luudes on nii mineraalaineid kui ka orgaanilisi aineid.
TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Õppejõud: Eve Villemson Mõdriku 2013 Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum. TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Tugi- ja liikumiselundkonna hulka kuulub luustik koos liigeste ja teiste liiduste, samuti sidemetega ning vöötlihastik koos kõõlustega. Luustik on tugi-liikumiselundkonna passiivne, lihastik aktiivne osa. Luustikul on kaks põhifunktsiooni - mehhaaniline ja bioloogiline. · Mehhaanilise funktsiooni ülesandeks on toestada, kaitsta, liikuda. · Bioloogiline funktsioon on osaleda mineraalainete (peamiselt kaltsiumi ja fosfori) ainevahetuses. Luustik on organismi tugisammas, millele kinnituvad lihased
Luustik ja lihased Luud koosnevad orgaanilistest ainetest, luurakkudest, rakuvaheainetest, mineraalainetest ja veest. Luudes leidub valke ja rasvu. Valgud moodustavad elastseid luukiudusid ja rasvad on toitainetagavaraks. Luudes leidub mineraale: kaltsiumit, fosforit ja magneesiumiühendeid. Need annavad luudele tugevuse. Vananedes inimese luud hõrenevad. Luud kasvavad pikemaks otstsest kasvuvööndi piirkonnas rakkude jagunemise tõttu. Luustumine- kõhrkoe asendumine luukoega Käsnollus- pehme, käsnjas luukude Plinkollus- tugev luukude Luuümbris- luud ümbritsev kude Punane luuüdi- vereloomeelund Kollane luuüdi- torude sees olev raskvarikas luuüdi Kõõlus- sidekoeline väät, mis ühendab luid Liiges- luude ühendus, mis tagab liikuvuse Skelett- inimese tugielundkonna osa, koosneb luudest Luustiku ülesanded: Toestamine
LUUD Luud koosnevad : · Mineraalainetest annavad luudele kõvaduse. (kaltsium, fosfor, magneesium) · Orgaanilistest ainetest annavad luudele elastsuse (valgud, rasvad) Plinkollus Luuümbrise all asuv tihe ja tugev luukude Käsnollus Plinkollusest seespool paiknev pehmem käsnjas luukude Luuüdi Luude keskosas paiknev pehme kude Punane luuüdi Vereloomeelund, selles moodustuvad erinevad vererakud. Kollane luuüdi Toitainete ja rasvade varu Kõõlus valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav Luuümbris Ühendab luud ümbritsevate kudedega. See moodustab uusi luurakke, mille arvelt kasvavad laste luud jämedamaks. Luustiku e. Skeletti ülesanded: · Lihastele kinnituskohaks · Kaitsevad siseelundeid kui ka närvisüsteemi (pea ja seljaaju) · Võialdab inimesel liikuda · On mineraalainete talletaja · On vereloomeelund
PTK 1.3 luude koostis ja ehitus Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. 1) Vesi -20% 2) Mineraal- e anorgaanilised ained P,Mg, Ca 55%- TUGEVUS 3) Orgaanilised ained 25%-ELASTSUS Luude ehitus: · Toruluu on seest õõnes ja täidetud kollase luuüdiga(eristatakse punast ja kollast,punane on vereloomeelund) · Luude otsas paikneb käsnollus, millesse suubuvad veresooned · Luud ümbritseb luuümbris(toodab uusi luurakke) , mille all asub tihe ja tugev luukude-plinkkude Lihased kinnituvad luudele kõõlustega, mis on valkainest koosnev sidekoeline väät,tõmbele ja venitusele väga vastupidav 1.4 Luud ja nende ühendused Luude ühendused 1) Liikuvad: a)keraliigesed-õlad, puusad b)plokkl.-põlve-ja küünarliiges c)silinderl- selgroolülid 2) Poolliikuvad 3) Liikumatud Luustik e skelett Ülesanded: 1) Toestab pehmeid kudesid
LUUSTIK Click icon to add picture KPZYO Click icon to add picture Õpetus luudest osteoloogia Kaks põhifunktsiooni: mehhaaniline ja bioloogiline Mehhaaniline funktisoon toetamine, kaitsmine, liikumine Bioloogiline funktsioon osalemine mineraalainete (peamaiselt kaltsiumi ja fosfori) ainevahetuses Seesamluid, mille arv on inimestel erinev, arvestamata on inimesel kokku 206 luud Click mineraalainetest Luud koosnevad icon to add picture ja orgaanilistest ainetest Mineraalained annavad luudele kõvaduse, orgaanilised ühendid annavad elsastsuse ja painduvuse Iga luu on ümbritsetud luuümbrisega, ms ühendab teda ümbritsevate kudedega Luuümbris koosneb kahest kihist. Välimine kiht teostab kaitsefunktsiooni ja selle moodustab sidekude. Sisemine kiht koosneb kohevast sidekoest ja on rikkalikult varustatud närvide ja
Bio Luud Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. Luu sisaldab ligikaudu 25 % orgaanilisi aineid ( valgud ; rasvad) 55% mineraal (kaltsium , fosfor , magneesium) ja 20% vett. Toes koosneb peamiselt kõhrest mis on luust pehmem ja painduvam. Luuhõremini ehk osteoporoos -luud muutuvad hapraks ja murduvad kergelt. Seda soodustab väär toitumine , vananemine , vähene liikuvus ja ebatervislikud eluviisid. Kõhrkude võimaldab luudel kasvada , lastel on kasvuvööndid (rakud jagunevad). 20Nda eluaastani luud kasvavad. Kõhr on kõrvades , ninas ning luude liigsespinnad. Luud katab pealt õhuke luuümbris mis ühendab teda kudedega. Ku luu murudub hakkab luuübris uuse rakke moodustama. Luuümbrise all on tugev luukude plinkollus ja sellest seespool käsnollus. Osa luid on seest õõnsad sest see teeb luustiku kergemaks. Enamik luude keskosas on luuüdi mis on pehme kude
Rasunääre- eritab naha pinnale rasvarikast rasu, mis muudab karvad ja naha elastsemaks ja pehmemaks ning naha ka veekindlaks 9. Miks pole hea palju päevitada? Miks on päevitamine hea? Mõõdukas päevitamine on kasulik, sest päikses on palju D-vitamiini, mis reguleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Liigne päevitamine on kahjulik, sest see võib põhjustada nahavähki ja enneaegset vananemist 10. Kuidas luud pikemaks kasvavad? Luu otsas paikneb kõhrkude, mis võimaldab pikenemist. Luud pikenevad otstest 11. Kuidas luud jämedamas kasvavad/ muutuvad? Luuümbrises rakkude pooldumise tagajärjel luud jämenevad 12. Kuidas vältuda luude hõrenemist? Regulaarne treening, ei tohi suitsetada ja mitmeküllane toitumine. 13. Ülesanded Punane luuüdi- paikneb luude käsnaines, on vereloomeelund Kollane luuüdi- on rasvade varupaik, paikneb toruluude õõnsuses
Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -2 Õp. Riina Mändla TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Tugi- ja liikumiselundkonna moodustavad luud ja lihased. Luustik toestab ümbritsevaid kudesid, kaitseb siseelundeid ja närvisüsteemi ning on lihastele kinnituskohaks. Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda. Luid on inimesel üle 200 ja lihaseid üle 300. Kõige pikem luu organismis on reieluu. Luude ehitus ja kasv Kõhrkude võimaldab luudel kasvada. Lastel on pikkade luude otstes kõhrest koosnevad kasvuvööndid. Kasvuvööndi rakkude jagunemise tõttu kasvab luu pikemaks.
1.Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. Luudes on nii mineraalaineid kui ka orgaanilisi aineid. 7. Mineraal ained annavad luudele kõvaduse, orgaanilised Lihasgrupp Suuremad Ülesanne ühendid aga elastsuse. lihased 3.kõhrkude võimaldab luudel kasvada. Lastel on pikkade Pealihased Mälumislihased, Liigutab luude otstes kõhrest koosnevad kasvuvööndid. miimilised alalõualuud. Kasvuvööndi rakkude jagunemise tõttu kasvab luu lihased Muudavad näo pikemaks. Luud katab pealt õhuke luuümbris, mis ilmet. ühendab teda ümbritsevate kudedega
Bioloogia 9.klassi 1.poolaasta mõisted. Mõisted õpiku `'BIOLOOGIA põhikoolile'' järgi kuni peatükk 1.9. Teemad: Inimese keha üldehitus; Nahk katab ja kaitseb; Luude koostis ja ehitus; Luud ja nende ühendused; Lihased tagavad keha liikumise; Vereringeelundkond ja südame ehitus; Veresooned ja vereringe; Veri on vedel kude; Immuunsüsteem kaitseb organismi. 1.Rakk-väikseim organismi ehitusosa, millel on kõik elu tunnused. 2.Kude-rakud koos rakuvaheainega 3.Elund-e-organ-erinevatest kudedest moodustuv organismi osa. 4.Elundkond-koos ühiseid ülesandetäitev elundite kogum. 5.Marrasknahk-naha pealmine kiht, mille pealmine osa sarvkiht koosneb surnud rakkudest ja
Luustiku ülesanded meie organismis 1.Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid. 2.Luustik on lihaste kinnituskoht. 3.Luustik koos lihastega võimaldab inimestel liikuda. 4.Luudes toimub vereloome ning neis talletakse rasvasid. 5.Kaitseb siseelundeid, kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju 6.Luustik on oluliseks mineraalainete säilituskohaks. Luud ja nende ühendused Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad. Liiges on kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab luudel liikuda. Liigesel on luude otsad kaetud sileda kõhrega. Nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigeses katab luuotsi sidekoeline ümbris liigesekihn ehk liigesekapsel. Liigese-kihn ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. Liigesevedelik ja libedad kõhred vähendavad hõõrdumist liikuvate liigeseosade vahel. Liigest moodustavate luude otsad on kujult sarnased( liigesepea ulatub liigeseauku).
Keha toestamine Kaitse külma ja vigastuste Varuained Palju rakuvaheainet Reserv Vedel kude Moodustub suurtst rasva Kaitse ja toide Rakkudest 2. Inimese elundkonnad ja nende ülesanded organismis, näited elunditest. Elundid on ... Elundkonna moodustavad ... Elundkond Näiteid elunditest Ülesanne organismis Tugi- ja liikumis Luud, lihased Toestab, kaitseb Võimaldab liikuda Hingamis. Nina, ninaõõned, epiglottis, larynx Gaasivahetus Kopsud jne. Varustab verd O2 Aitab vabastada jääkainetest Seede. Alates hammastest, keel, neel, Lõhustamine
Luude ülesanne Toetab keha pehmeid kudesid Annab kehale kuju On lihaste kinnituskohaks Võimaldab sooritada liigutusi Kaitseb siseselundeid On mineraalide talletaja On vereloome elund On rasvade talletaja Inimese skelett Luurakud Luukude on sidekude, millest moodustuvad skeleti luud. Luukoe tüübid on põimikluukude ja lamellaarne luukude. Luukude koosneb luurakkudest (osteotsüüdid ja osteoblastid), osteoklastidest (luud lagundavad rakud) ning rakuvaheainest ehk intertsellulaarsubstantsist. Rakuvaheaine koosneb omakorda 30-40% ulatuses orgaanilisest ainest ning 60-70% ulatuses mineraalidest (eelkõige kaltsiumfosfaat ja kaltsiumkarbonaat). Luude ehitus Luud koosnevad mineraalainetest ja orgaanilistest ainetest. Täiskasvanud inimese luu
3) Organ ehk elund- organismi osa, mis täidab kindlat ülesannet, moodustuvad kudedest. 4) Organsüsteem ehk elundkond- ühesuguse ülesandega elundid moodustavad elundkonnad. 4. Milliseid ülesandeid täidab inimesel liikumis- ja tugielundkond ehk, mis ülesanded on skeletil ja lihastel. Liikumis- ja tugielundkonna ülesandeks on toestada keha, moodustada skelett ja võimaldada liikuda. 5. Millistest ainetest koosnevad luud, milline on nende ainete tähtsus luude koostises ja mis juhtub luudega juhul, kui neid aineid jääb luudes vähemaks (võimalik graafiku ülesanne, kus tuleb välja lugeda, milline muutus toimub inimese luude ehituses, ning mis on muutuse tagajärjed). Põhjenda luude koostises toimuva muutuse põhjal vanas eas sagenevaid luumurde. Luud koosnevad orgaanilistest ainetest (nt. Valgud ja rasvad) ja mineraalained (Ca, Mg, P). Kui mineraalaineid väheneb,
- Pärisnahk- elastsed kiud, veniv, painduv, sitke. Vere- ja lümfisooned, higi- ja rasunäärmed. - Nahaaluskude- pärisnaha all. Kaitseb nahaaluseid elundeid. Rasva tagavara. - Sarvkiht- pindmine osa, koosneb surnud rakkudest, ei lase läbi mikroobe. Luud 1. Koosnevad, rakuvaheainest, luurakkudest. Seal on mineraalaineid- kõvaduse ja orgaanilisi aineid- elastsuse. - Kõhrkude- võimaldab luudel kasvada. Kasvuvööndi rakkude jagunemise tõttu kasvab luu. - Luuümbris- ühendab luud kudedega, moodustab uusi rakke, luud muutuvad jämedamaks lastel. - Palju veresooni ja närve- luud on ühenduses teste osadega. All paikneb luukude- pinkollus- sees käsnkollus. - Käsnkollus- vähendavad luude kaalu. Pehme ja käsnjas. - Pinkollus- luu pidamise osa, kaitseb, tugev, luuüdi.
· Jaguneb vastavalt koe ja rakkude ehitusele ning paiknemisele sile-, vööt- ja südamelihaskoeks 2.1 SIDELIHASKUDE · koosneb väikestest käävjatest 1-tuumalistest rakkudest, mis enamasti paiknevad kihtidena · ehitusest lähtuvalt on kokkutõmbed aeglased ja lühemad · eelnevast tulenevalt vastupidavad (ei väsi) ja ei allu inimese tahtele · paiknevad enamasti torujate siseelundite ümber. Ei kinnitu kunagi luudele 2.2 VÖÖTLIHASKUDE · Koosneb silinderjatest hulktuumsetest pikisuunaliselt paiknevatest rakkudest · Kokkutõmbed kiired, suure ulatusega ja tugevad · Väsivad kiiresti, alluvad inimese tahtele · Kinnituvad luudele moodustades kõik skeletilihased 2.3 SÜDAMELIHASKUDE · Paikneb ainult südames · Rakud ehituselt sarnased vöötlihaskoe rakkudele, kuid väiksemad, ühetuumalised ja otstest harunevad, moodustades nii võrgustiku ümber südame
ripsepiteelkude, närvikude, sidekude, lihaskude, lame-epiteelkude 3 4 5 http://www.koolielu.edu.ee/bio/koed.htm Inimese elundkonnad ja nende ehitus. Luude koostis ja ehitus. Luud koosnevad orgaanilistest ainetest, mis annavad neile elastsuse ja mineraalainetest, mis annavad neile tugevuse. Täiskasvanud inimese luud sisaldavad 20% vett, 25% orgaanilisi aineid ja 55% mineraalaineid. Luukoe tähtsamad orgaanilised ained on valgud ja rasvad. Mineraalidest on tähtsamad kaltsiumi-, fosfori- ja magneesiumisoolad. Vananedes suureneb mineraalide sisaldus ja luud muutuvad hapramaks. Luude hõrenemine on haigus, mille puhul väheneb luudes mineraalainete hulk. Liiga hapud mahlad, kohv ja suitsetamine soodustavad luude hõrenemist. Inimese loote luustik
külma eest. Pärisnaha rakud annavad nahale elastususe. Pärisnahas on rasu- ja higinäärmed ning hulgaliselt retseptoreid, karvu, närve ja veresooni. Sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval asetsevatest lamedates surnud rakkudest. Sarvkihi rakud eralduvad pidevalt. Marrasnahk asub sarvkihi all. Marrasknaha rakud on võimelised kiiresti paljunema ja tootma uusi rakke. Luustik: Luud koosnevad luukoest. Luuümbris on õhuke, tugev ja elastne sidekoest kest, mis tagab luude jämenemise. -Katab luud -Moodustab uusi luurakke -Ühendab luid ümbritsevate kudedega -Sisaldab palju veresooni ja närve Plinkollus on tihe ja tugev välimine luukude, mis asub luuümbrise all. Käsnollus on käsnjas plinkollusest pehmem luukude, mis asub plinkollusest seespool ja selles asub luuüdi. Punane luuüdi on vereloomeelund, seal moodustuvad
ja veresooni. Rasunäärmed avanevad karvanääpsu, eritades rasvarokast nõret. Higinääre koosneb pärisnahas asuvasttihedalt kokkukeerdunud torukesest Sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval astesevates lamedatest surnud rakkudest. Sarvkihirakud eralduvad pidevalt. Marrasnahk asub sarvkihi all. Rakud on võimelised kiiresti paljunema ja totma uusi rakke. Moodustuvad mitmesugused naha tekised (karvad, küüned ja juuksed) LUUD Luud koosnevad : · Mineraalainetest annavad luudele kõvaduse. (kaltsium, fosfor, magneesium) · Orgaanilistest ainetest annavad luudele elastsuse (valgud, rasvad) Plinkollus Luuümbrise all asuv tihe ja tugev luukude Käsnollus Plinkollusest seespool paiknev pehmem käsnjas luukude Luuüdi Luude keskosas paiknev pehme kude Punane luuüdi Vereloomeelund, selles moodustuvad erinevad vererakud. Kollane luuüdi Toitainete ja rasvade varu Kõõlus valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga
SKELETT Skelett on liikumisaparaadi passiivne osa. Skelett koosneb vähemalt 200st omavahel ühendatud luust. Skeletil on 2 põhilist funktsiooni mehaaniline ja bioloogiline. · Mehaaniline toestamine kaitsmine liikumine · Bioloogiline vereloome - ainevahetus ( kaltsium, fosfor ) Luu ehitus. Luu põhilised koostisosad on plinkollus ja käsnollus, luuüdi, luuümbris ehk periost ja kõhred. · Plinkollus katab luud väljas poolt, väga tihe koosneb tihedalt kõrvuti asuvatest luuplaatidest ehk lamellidest. · Käsnollus asub plinkollus all ja on poorse ehitusega. Käsnollus koosneb põrkadest. · Luuümbris on õhuke sidekoeline kate, mis katab plinkollust, värvuselt roosakas/kollakas, sest sisaldab närve, veresooni ja rasv kude. Luuümbris osaleb luu toitmises, liigepindades luuümbrist pole.
kõhtmine(ventraalne) ja tagumine e.selgmine(dorsaalne). 3.Horisontaal-e.transversaaltasapind läbib keha horisontaalselt, jaotab selle ülemiseks e.kraniaalseks ja alumiseks e.kaudaalseks osaks. Eristatakse 3 telge(omavahel ristuvad): 1.sagitaaltelg(eest taha) 2.frontaaltelg(vasakult paremale) 3.vertikaaltelg(ülalt alla) 3.Luu kui organi ehitus(toruluu näitel) epifüüs metafüüs diafüüs Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris, liigesekõhr ja luuüdi.Täiskasvanu skelett e.toes : üle 200 luu. Skeleti 2 funktsiooni: mehaaniline ja bioloogiline. Mehaaniline toestada, kaitsta, liikuda. Skelett toetab pehmeid kudesid, on neile kinnituskohaks. Luud moodustavad omavahel liigestega ühenduvaid ja lihaste abil liikuvaid luukange. Skeletis on luuliste seintega ruumid(lülisambakanal, koljuõõs, rinnaõõs, vaagnaõõs), et kaitsta seal asetsevaid elundeid. Bioloogiline osaleda mineraalainete(Ca2+, F) ainevahetuses ja vereloomes.
4. Näärmete moodustumine, liigid, nende lühiiseloomustus. Näärmeepiteel on kohastunud sekreedi valmistamiseks. Kõik keha näärmed on epiteliaalse päritoluga. Eksokriinsed näärmed on varustatud juhadega, mille kaudu saadetakse sekreet elundi pinnale, endokriinsed näärmed saadavad sekreedi otse verre. 5. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited. Elundiks ehk organiks nimetatakse kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Elundid on süda, maks, erinevad luud, lihased jt. Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna. Näiteks tugi-liikumiselundkonna moodustavad peaaegu kõik luud (skelett), luudevahelised ühendused (liidused, liigesed) ja skeletilihased. 6. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad. (info õpikust) Vertikaaltelg - ülalt alla frontaaltelg vasakult paremale sagitaaltelg eest taha Teises konspektis oli nii:
Luud 1. Luude koostis Vastus: Luud koosnevad elusatest luurakkudest, mille vahel on rakuvaheaine. Luud koosnevad 55% mineraalainetest (Ca, Mg, P), mis annavad luule kõvaduse, veest (20%) ning 25% orgaanilistest ainetest (valgud, rasvad), mis omakorda annavad luule elastsuse. 2. Luude hõrenemine, põhjsed, vältimine Vastus: Osteoporoos. See on tingitud luude kaltsiumi- ja fosforisisalduse vähenemisest, mida soodustavad nt. väär toitumine, alkohol, vananemine, vähene liikuvus, suitsetamine, naistel hormoonmuutused vananemisel. Kui toiduga ei saa piisavalt kaltsiumi, hakkab
elundkonna (hingamis-, seede-, vereringe elundkond). 6. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: Frontaaltelg - läbib keha pikisuunas -sirutus, painutus) frontaaltasapind Sagitaaltelg (eest taha -eemaldamine, lähenemine ) sagitaaltasapind Vertikaaltelg (ülalt alla- (pöörlemine) horisontaaltasapind. 7. Liigutuste liigid telgede suhtes: eemaldamine- lähendamine, sirutamine, painutamine, pööramine. 8. Luukoe ehitus: Koosneb elusatest rakkudest (mis aitavad luudel kasvada ja parandada-traumade puhul), mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines on Ca ja P soolad, mis annavad luudele tugevuse. Luukoes toimuvad pidevalt protsessid, millega vana luukude lammutatakse ja asendatakse uuega. 9. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): VT.joonis 2 Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris – sidekoeline veresoonte ja närviderikas luu väliskate, mis puudub ainult liigespindadel. Liigesekõhr – katab luude liigesepindu