Talverõõmud Talverõõme mul ei ole. Sellepärast, et mulle ei meeldi enam ammu talv. Need külmad ilmad, lumi ja jää on minuarust lihtsalt vastikud.Talverõõmud on minu arust eelkõige väikestel lastel. Nad ootavad talve pikkisilmi, et saaks kelgutada, hangedes mürada, suusatada ja uisutada.Talverõõmud esinevad veel neil, kellele meeldib lumelauaga sõita või mäesuuskadega või mis iganes.Eks mul oli ka kunagi väiksemana suur lume armastus. Oli ju nii tore tüdrukutele lumesõda teha ja siis rooliga kelkudega mägedest alla lasta ja suuri kindluseid ehitada. Kuid ma olen sellest nüüdseks välja kasvand.Minu arust ei saa ju rõõmuks nimetada seda, et riided saavad pidevalt märjaks, mingit möksi sajab taevast alla ja teed on paksu lund täis. Välja minnes pead panema paksult riidesse, et natukenegi soe oleks ja pead ettevaatlik olema isegi kõndides, sest kunagi ei tea millal sa pikali võid
Riimiline alles siis saan endalegi suvevaheaja. A A Metafoor A A Metafoore pole B B B B LUMESÕDA Pärissõda on küll kole, aga kindlasti ei ole üldse kole lumesõda. Oh, kuis hüppab rõõmust süda, kui saan lennutades kuule pihta klassivenna suule, tunneb suus ta maitset hääd siis - sõber, palun, see on jäätis! Suur tänu kuulamast!
Laura ja Mari: Ai! Mida sa nügid?? Jutustaja: Lapsed kisuvad, löövad, tirivad ja nügivad üksteist. Lapsed tõsevad ikka veel tirides vaikselt püsti. Mari: Oh aitab küll! Lähme klaarime selle hoopis õues ühe korraliku lumesõjaga! Jutustaja: Lapsed jooksevad kõik eri suundadesse ja panevad õue riided selga. Lähevad õue ja hakkavad valmistama lumest barjääri ja lumepalle. Nurga tagant tuleb naabripoiss Mart. Mart: Tervist! Tarmo: Hei! Laura: Tsau! Mari: Tere! Mart: Lumesõda jah? Kas ma võiksin ka mängida? Tarmo: Ikka võid! Mari: Tüdrukud poiste vastu! Jutustaja: Lapsed hakkavad lumesõda pidama. Kõik jooksevad ringi, viskavad lumepalle ja varjuvad barjääri taha. Varsti hakkavad lapsed juba väsima, aga keegi ei taha veel alla anda. Tüdrukud teevd veel viimased lumepallid ja viskavad koos poiste pihta. Sellega on sõda võidetud. Laura ja Mari: Jee, meie võit!!! Tarmo: pöördub õdede poole: No hea küll, see oli tõeasti seekord teie võit.
peale suruvad inimesed, heade ideedega, positiivse Antoni vend iseloomuga · Veiko Suur- valetaja ja kriminaal, ei mõtle enne kui ta midagi juba teinud on · Reilika-pöörab moele suurt tähelepanu, loominguline Kavapunktid Vargus ja mansetinööbi leidmine Kokkusaamine salaseltsiga Lumesõda Kakao Reilika juures ning arutlemine Kuri vanainimene ja võõras kuuris käik Jooksumehed Veiko ja Contra Vanainimese ähvardus: kotipoisid on tagasi Sauruse Antiigiäri ja Soome mansetinööp Kahtlustatakse Veiko Suurt (Antoni telefonikõne Frankile) Papa küttepuuladu ja kuriteo heaks tegemine Teose sõnum Minu jaoks olid teose sõnumid: · Inimene ei pruugi olla see, kes ta välja paistab. · Tuleb anda inimesele teine võimalus.
veekeetjat ja mina vaatan seda kõike ja tunnen rõõmu. Põimlause Liitlause, kus üks lause (pealause) on teise laused (kõrvallaused) endale alistanud: Õpetaja, kes meile asendustundi andis, ütles, et me oleme tublid, sest meil on nii palju häis mõtteid. Lauselühend Öeldiseta sõnarühm, mille peasõna on tegusõna käändeline võrm, kõige sagedamini nud-, tud- kesksõna, des- või mata-vorm. (Vaibad klopitud, läksime õue lumesõda mängima. Bussi peale joostes ei märganudki ma langevat tähte.) Verbita lauselühendis puudub üldse tegusõna (Andu seisi tahvli ees, kulm kipras.). Nud-, tud-lauselühend ja verbita lauselühend ülejäänud lausest eraldatud koma(de)ga. Des- ja mata-lauselühend eraldatakse komaga siis, kui lauselühendi peasõna ehk tegusõna käändeline vorm asub lauselühendi alguses.
on jõulud selgi talvel. Nii Lasnamäel kui Loksal on küünlad kuuseoksal... Mõnel maal ei kasva kuuski, pole lund ja suuski. Kuid ka seal on jõulusalmid: jõulupuuks on palmid. Mõnel maal ei tunta tuiske, pole jääd ja uiske. Kuid ka seal on jõuluaktus: jõulupuuks on kaktus. Jõulupuu,jõulupuul küünal õitseb jõulukuul! Kui on peetud jõululaat, siis saabub jõulutaat! Maha tuli kena lumi, ammu möödas soe suvi. Maja ees meil lumemees, lund on täis kõik aiad, teed. Saame lumesõda teha, kuni jälle käes on eha. Jõulukuuse tuppa toome, jõulumeeleolu loome. Toas on kena jõulupuu, taevas täies säras kuu. Taevas säravad ka tähed, kingitusi veel mul vähe. Varsti tuleb jõuluvana, laua peal on praetud kana. Õpin luuletusi pähe, hääl mul laulmisest on kähe. Päkapikud käivad juba, ärevust nüüd täis on tuba. Kohe tuleb jõulumees, põhjapõdrad saani ees. "Jõuluvana tuli nüüd", lausus kooris laste hüüd. Kingitused on tal rees, ise istub saani sees.
põhjapõtra. Hea, et lumi maha sadas, ei pea helikopteriga tiirutama ja kütust raiskama. Sel aastal on põder veel veidi sinine, kuna eelmisel aastal ajas ta ümber Päka tindipoti ja määris end koledasti ära. See ei seganud põder Nublut jõuluvana transportimast. Lapsed vaatasid veidi imelikult, et sinine põder, aga arvasid, et ju nii on moes. Kui Jõulud läbi, algab päkapikkudel puhkus, siis nad söövad kõik ülejäänud maiustused ära. Uisutavad, kelgutavad, teevad lumesõda ja magavad kaks nädalat jutti, kuni algab uus tööaasta.
koopia taani sunnitakse sõjast välja 1700 augustis narva lahing 1700 venelaste suur kaotus, sest lumi sadas näkku rootsile tulevad appi holland ja inglismaa kui taaniga tehakse rahu, siis ka abilised taganevad kuningas on talve laiusel talvel tehti poliitikat, kevadel hakati jälle sõdima Karl XII hakkab osalema talurahva pulmades kuna rootsi kuningas ei tahtnud, et talvel võitlusvõime kahaneks, peeti laiusel lumesõda 1701 murtakse riia piiramisrõngas 1704 vallutatakse Tartu ja narva venelaste poolt Riia ja tallinn olid veel rootsi all I aasta rootsile sõjas äärmiselt edukas 18. saj vene võimu tulek eestisse karl XII jäi alla Poltova lahingus 1709 eesti rootsi koosseisust vene koosseisu minek otsustati poltova lahingu põhjal enne poltova lahingut tundus rootsi veel üsna ohtlik ja ähvardav alustati liivimaa tugipunktide vallutamist
Lapsed muidugi ootavad alati neid, sest võitjatele jagatakse veel ka auhindu. Kogu õhtu vältel on taustaks jõulumuusika ja põlevad küünlad. Ja see loob väga erilise jõulumeeleolu. Jõulude teisel päeval sõidame me koos sugulastega ja sõpradega tavaliselt linnast välja, et metsas jalutada, linde toita ja nautida rahu, mida vaid loodusest leida võib. Kui ilm lubab (ja seekord lubas ju!), kelgutame ja suusatame, mängime lumesõda või teeme lumememmesid ning erivenaid muid lumekujusid. Ka sel aastal käisime me suure seltskonnaga metsas. Küll oli seal ilus kuused ja männid olid paksu ilusa lumega kaetud. See ajendas meid lumekindlust ehitama ja ehitusest võtsid osa kõik, ka täiskasvanud. Suurtest ja väikestest lumepallidest ehitatud kindlus sai väga kena ja huvitav nagu lumememmed reas. Kõige pisemad meist tegelesid ka lumesõja ettevalmistamisega ja tegid valmis hulga lumepalle. Lumesõjas
Mõlemad retked piirdusid sisuliselt ümberkaudsete külade põletamisega. Märtsi algul korraldas Karl XII oma sõjameestele Jõgeva väljal lumelahingu, kus kaheks jagatud sõjaväest üks pool ründas ning teine osa kaitses kindlust. Kindlus ise oli veega üle valatud ning seetõttu üsna jäine; tulistati ka püssirohuga täidetud papist padruneid. Lumelahing ei möödunud siiski päris ohvriteta- üks sõdur sai surma ning paar sõjameest vigastada. Lumesõda lõppes suure pidusöögiga. Laiusel korraldati peale lumesõja erinevaid üritusi. Mitmeid kordi käis Karl XII Eesti talupoegade pulmas, millest ühed peeti isegi Laiuse lossis. Rootsi sõdurid olid ka mitmetele eesti lastele ristiisadeks. Legendi kohaselt istutas Karl XII enne lahkumist pastoraadi aeda kolm pärna, millest üks kasvab seal praegugi. 1701. a mais lahkus Karl XII Kuramaale. Põhjasõja lõpp (kuni 1721) 1704.a vallutas Peeter I Tartu, Narva ja Jaanilinna. 1708/09
talle võidakse teha siis ta jääb lihtsalt teiste narrida kui kedagi teist narrida ei ole. Kuid füüsiline ja vaimne vägivald ei toimu ainult õpilaste vahel. Põhiliselt vaimne vägivald toimub õpetaja vastu, õpilased ei taha tunnis koostööd õpetajaga teha ning lärmavad ja teevad oma tegemisi tunnis nagu mängivad kaarte, käivad üle toolide ja laudade, mängivad veega pritsides sellega üksteist ja ka õpetajat või mängivad lumesõda klassis, selline asi toimub kui õpetaja ei suuda õpilastele vastu hakata ja neid korrale kutsuda ning selle asemel hoopis peab kutsuma direktori. Sellega näitab õpetaja oma nõrkust ja selline lärmamine tunnis jätkuks ka järgmises tunnis kui aga õpetaja suudaks õpilastele vastu hakata ja nad korrale kutsuda siis ei korduks selline asi enam. Õpilaste vahelist füüsilist vägivalda ära hoida saaks kui õpilased ise tulevad mõistusele aga
soojale maale. Kirjuta sulgudesse kas liit- või lihtlause. Jooni alla alused ja öeldistele tõmba ring ümber. Võitlus oli otsas. (............) Suure kära ja müraga läksid lapsed koolituppa. (............) Laur jäi veel natukeseks välja seisatama ja vaatas, kuidas tüdrukud omavahel niisama lahingut lõid. (..........) Siis nägi ta, kuidas Tali koolitoa trepile läks ja luuaga jalgu puhastas. (............) Laur läks läve poole, et temaga rääkida ja küsida, kuidas lumesõda tema arust olnud, aga samal hetkel hakkas kirikukell lööma. (............) Kooliõpetaja jäi seisatama. (............) Ta kuulatas silmapilgu, kuidas tornist aeglased, korralikud piu-paud alla kostsid ja värisedes kaugusesse kadusid. (............) Siis ütles ta naeratades Arnole: "Kuula, Arno, kuidas Lible kella paugutab." (............) Arno vaatas ütleja poole ja küsis aralt: "Ei tea, kas Lible lööb kella?"(............) Arno jäi imestusest kuulatama.(...........
kommi panema. 31. Jannu oli hommikul vaimustatud, kui tal sussis kommid olid. 32. Läksime Jannuga kelgutama, kohtasime seal Sveni, kes ka meiega liitus ja siis meid koju saatis. 33. Jannu lasteaiapidu. Mu ema ilmus sinna purjus peaga ja ta aeti minema. Öösel sain teada, et mu ema on haiglas. 34. Käisime Jannuga ema vaatamas ja ema soovitas meil isale helistada ja abi paluda, sest meil ei ole enam üldse raha. Teel koju mängisime Jannuga lumesõda, kui ära lõpetasime, nägime me Jürgenit ja Riksi, kes mind solvasid, et kellega mul laps õnnestus. 35. Tegin õele süüa ja siis läksime magama. Proovisin ka isale helistada, aga Erika võttis vastu ja ma panin toru ära. 36. Sven kutsus mind kooli jõulupeole, aga ma ei olnud nõus. 37. Proovisin õele maskeeritult nukku varastada, aga ma jäin Martini emale vahele ja turvamees püüdis mind kinni. 38
Ants: Ära siis pahanda... Lähme ruttu ja kutsume ta siia! Mari: Kuhu me lähme? Jõulumaale või? See on ju nii kaugel. Ants: Jah, Jõulumaale! Lähme kiiresti, siis jõuab jõuluvana õigeks ajaks kohale. (hakkab lavalt maha jooksma) Mari, tule nüüd! Ants ja Mari jooksevad lavalt maha, istuvad esimesse ritta. Lavale tuleb 1.klass, kes etendab talvist Rakket (näiteks mütside ja sallidega lapsed lumememmesid ehitamas ning lumesõda pidamas, mõni tore tants või laul, lapsed koolis õppimas jne) 1.KLASSI KAVA 1.klass lahkub lavalt, samal ajal jooksevad lavale tagasi Ants ja Mari. Mari: Kas sa nägid, kui rõõmsad Rakke lapsed olid? Ants: Jah. Aga mõtle, kui kurvad nad on, kui Jõuluvana ei tulegi. Mari: Ei, Ants! Niimoodi ei tohi üldse rääkida! Lähme lennujaama, niimoodi jõuame kiiremini Jõulumaale. Ants ja Mari jooksevad lava taha.
31. Jannu oli hommikul vaimustatud, kui tal sussis kommid olid. 32. Läksime Jannuga kelgutama, kohtasime seal Sveni, kes ka meiega liitus ja siis meid koju saatis. 33. Jannu lasteaiapidu. Mu ema ilmus sinna purjus peaga ja ta aeti minema. Öösel sain teada, et mu ema on haiglas. 34. Käisime Jannuga ema vaatamas ja ema soovitas meil isale helistada ja abi paluda, sest meil ei ole enam üldse raha. Teel koju mängisime Jannuga lumesõda, kui ära lõpetasime, nägime me Jürgenit ja Riksi, kes mind solvasid, et kellega mul laps õnnestus. 35. Tegin õele süüa ja siis läksime magama. Proovisin ka isale helistada, aga Erika võttis vastu ja ma panin toru ära. 36. Sven kutsus mind kooli jõulupeole, aga ma ei olnud nõus. 37. Proovisin õele maskeeritult nukku varastada, aga ma jäin Martini emale vahele ja turvamees püüdis mind kinni. 38
oli antud kõlav nimi – Nakai Haitsu ehk Nakai Tipp“ – Jaapani pärased nimed ja ütlsued ning eriti veel nende moodi tõlgitud, ajavad mul alati muige näole. Just seepärast, kuna nendes on alati mingi naljakas või omapärane kõla. Neid tuleb siin töös veel ette küll ja küll. 6) „Lumi, mida järgnevatel nädalatel üha lisandus, tõi kaasa ka pisut rõõmsamaid meeleolusid. Iseäranis vahva oli jälgida oma kursusekaaslasi, kes esimest korda lumesõda mängides muutusid lapsikult pööraseks“ – Oh jah. Lumi. Kellele see küll ei meeldiks. Usun, et need, kes seda esimest korda üldse näevad muutuvadki lapsikult pööraseks. Kuna igas inimeses peitub omamoodi mingis koguses lapsikust, mis kunagi ikka välja tuleb. Usun, et selles situatsioonis oleksin samamoodi käitunud. 7) „Tema jaapani-hawaii päritolu vanemad olid otsustanud poistele panna iidsed Jaapani nimed“ –
kaikavedajaid on mitu ning nad asetsevad kolonnis. 3.2. Õuemängud Õuemängude põhimõtteks, nagu seda ütleb ka liigi nimi, on see, et kõiksugu mänguga seotud tegevus toimub õues. Mängu põhimõte on siiski sama, mis liikumis- ning kõigil teistelgi mängudel mäng peab olema lõbus, hariv ning õuemängu puhul väliskeskkonnas läbi viidud. Õuemängegi on erinevaid, näiteks vee-, jää- või lumemängud (tuntuimad on näiteks veesõda ning lumesõda). Tehnika suhtes ei ole õue- ja liikumismängudel väga suurt erinevust. Õuemängu tegevus toimub väljas, seeõttu on mängu läbiviimisel palju liikumisruumi, mistõttu on nad oma olemuselt üsna sarnased. Jaanipäeval mängiti ,,Kotisjooksu". Ronitakse poolest saadik suurde kotti ning hüpatakse sellega võidu enne kindlaks määratud vahemaa. Võidab see, kes enne lõppu jõuab. Seda mängu võib kasutada ka võistkondliku teatejooksu mänguna. 3.3. Seltskondlikud mängud
kunstisaadete peatoimetajana. 1969-77 oli Kirjanike Liidu luulekonsultant, hiljem kutseline kirjanik. Ta on töötanud Tallinna Paberivabrikus meistrina (1959-60), ajakirja Küsimused ja Vastused kaastöölisena (1963-65), kirjastuse Kupar juhina. Heliloojana on eelkõige 1990. aastatel kirjutanud instrumentaalteoseid. Vetemaa debüteeris 1958.aastal värssidega. Esikraamat ,,Häälemurre" ilmus kassetis ,,Noored autorid I" 1962.aastal, millele järgnes luuletuskogu ,,Lumesõda" (1966). Vetemaa luulet iseloomustab sisu-ja vormiuudsus, artistlik sõnakasutus, irooniaga segatud huumor, optimism ja intellektuaalsus. Vetemaa on Eesti kirjandusse toonud lühiromaani zanri. See on mahult jutustus, sisutiheduselt romaan, iga sõna, episood on hoolikalt valitud. Läbimurdeks suurde kirjandusse said lühiromaanid ,,Monument" (1965), ,,Pillimees" (1967) ja ,,Väike reekviem suupillile" (1968)
- inimesed 1 , . Nimisõnad,mida kasutatakse ainult ainsuses või ainult mitmuses. . Ainult ainsuses. . Ainult mitmuses. 1. :(juurviljad) 1. : (mängud) roheline hernes uus male värske kartul valge kabe roheline sibul lumesõda valge kapsas - peitemäng punane peet 2. : ( marjad) 2. : (ajamõõt) maitsev aed- suvevaheaeg maasikas - terve ööpäev punane vaarikas - argipäev - magus viinamari - mustsõstar metsmaasikas 3. :(toiduained) 3. : magus küpsis praetud makaronid
Mitbringen – Kaasatooma (lahku) Das Butterbrot – Võileib Das Brötchen – Saiake Der Rinderbraten – Loomaliha praad Der Rotkohl – Punakapsas Der Kohl - Kapsas Aufstehen – Üles tõusma (lahku) Aastaajad on kõik meessoost ja artikliga Der, aastajal artikkels asendub sõnaga im Winter - Talv Frühlig - Kevad Sommer Suvi Herbst – Sügis Der Schnee - Lumi Kalt - Külm Die Kälte - Külm Der Frost - Härmatis Der Schneemann - Lumememm Die Schneeballschlacht - Lumesõda Das Schneeflöcken - Lumehelves Es scheit – Lund sajab Es stöbert - tuiskab Das Gestöber – tuisk Der Schi, -e - Suusk Schilaufen - Suusatama Der Schlittschuh- Uisk Schlittschuh laufen Das Schispringen – Suusahüpe Die Farbe, -n – Värv Rot – Punane Grün – Roheline blau – Sinine Gelb – Kollane Braun – Pruun Schwarz – Must Weiss – Valge Grau – Hall Hellblau – helesinine Dunkelbrau – Tumepruun Rosa – Roosa Lila – Lilla Bunt – Värviline Dauern – Kestma
числа. Ainult ainsuses. числа. Ainult mitmuses. 1.Названия овощей:(juurviljad) 1.Названия игр: (mängud) зелёный горох – roheline hernes новые шахматы –uus male свежий картофель – värske kartul белые шашки –valge kabe зелёный лук – roheline sibul снежки –lumesõda белая капуста – valge kapsas прятки - peitemäng красная свёкла – punane peet 2.Названия ягод: ( marjad) 2.Промежутки времени: (ajamõõt) вкусная клубника – maitsev aed- летние каникулы –suvevaheaeg maasikas целые сутки- terve ööpäev красная малина –punane vaarikas будни - argipäev
milleks ta hea on. (Kingisepp, Salu, Kaljola.) 1.4. Keele-, kõne- ja lugemismängud Leia samasugune täht! Eesmärgid: äratada huvi tähtede vastu, arendada tähelepanu ja nägemistaju Vanus: 2-4 a Vahendid: puust täring, mille külgedel on tähed, tabel samade tähtedega Mängu käik: laps veeretab täringut ja leiab tähetabelist samasuguse tähe. Täiskasvanu võib nimetada tähe nime. (Mänd, 2005). Sõnade lumesõda Eesmärgid: arendada tähelepanu, õppida rääkima selge diktsiooniga Vanus: 4-6 a Mängu käik: Toimub kujutletavate pallide loopiminepaaris. Tingimuseks, et iga kujutletava palliga tuleb visata ka üks sõna kaaslase poole. Viskeid tuleb sooritada kordamööda. Mängu saab mängida ka mängujuhiga, kes seisab ruumi ühes otsas ja osalejad teises. Mängujuht viskab kujutletava palliga sõna. Osalejate ülesanne on sama sõna tagasi visata. ( 2005, 52). Kodu- ja metsloomad
salanime all 12.september Vene väed Narva all Hilary Karu 31 D 11 EESTI AJALUGU 19.november Narva lahing, kohale on tulnud ka Karl XII, venelaste moonavarud langevad rootslaste kätte, lumi puhub venelastele näkku + Peeter I hakkab vene vägesid reformima + Karl XII peatub Laiusel, tegid lumesõda sõduritega talv dokumenteeritud, eesmärgiks sõdureid valvel hoidma 1701 1703 aastal Vene vägede rüüsteretked Mai 1704 Kastre jõelahing, mil Venemaa vallutas rootslaste laevastiku Emajõel, lipulaeva lasksid nad õhku, nüüd olid veeteed vabad. 14.07 1704 Tartu alistub, rünnati Krooksu poolt, sealt oli aga müür tugevam jõe poolt aga nõrgem 9.08.1704 vallutatakse Narva
Jaan Kruusvall 1973 Armastuse esimene pool 2004 Sinetavad kaugused – valikkogu. o 1983 Pilvede vörvid o 1987 Vaikuse vallamaja o 2011 Tasandikkude helinad Võib öelda, et ta on justkui pisiproosameister. Kui tahta mingit läbilõiget lühiproosast saada,siis see tuleb ka just 2004. aastal ilmunud teose kaudu. VIII loeng Enn Vetemaa (s. 1936) 1962 Häälemure – luule 1965 Monument 1966 Lumesõda -- luule 1967 Pillimees 1968 Väike reekviem suupillile o 1968 Illuminatsioonid 1969 Munad hiina moodi 1971 Kalevipoja mälestused o 1972 Õhtsöök viiele o 1974 Püha Susanna ehk Meistrite kool o 1975 Jälle höda mõistuse pärast o 1976 Roosiaed 1977 Hõbedaketrajad – üsna realistliku põhjaga, aga mingit tänuväärse tekstide peegeldamise efekti loob see, et see on
Räägitud ida-euroopa absurdi ja iroonia kogumisest. Mitmes keeles, kultuuris paistab silma. Vaja normaaljuhul vabamat ühiskonda, poolsuletud, avatud ühiskond ilmselt genereerib midagi sellist. Asju ei saa otse öelda. Vetemaa s 1936. Paigutub õige mitmesse konteksti: esiteks ta on väga erinevates zanrites, eriviisil kirjutanud. Võib olla följetonistlik, ka midagi muud. Tema tähtsus, eri perioodidel avaldub erinevalt. Alustab luuletajana, esimesed luulekogud Häälemurre 1962, 1966 Lumesõda (Lume valguse pöördel). Vallatu meel, sulaaja optimism jne. Näeme seda kõike luules. Varases järgus luuletab, peab vahet ja hakkab uuesti luuletama. Vanas eas avaldab uusi luuletusi. Vallatu meel ja sulaajasti optimism - iseloomulik signaaltekst võiks olla "Valin endale sõbraks päikese, temale võib olla kindel, pole juhtunud, et ta oleks puhkama 20
tegemist. 100 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 13. TALVEL Kuulamine Tüdruk uisutab. Tüdruk kukkus jääle. Ta sai haiget. Poiss sööb jääpurikat. Poiss on haige. Tal valutab kurk. Poiss suusatab mäest alla. Poiss kukkus. Suusk läks katki. Lapsed sõidavad kelguga mäest alla. Lapsed sõitsid lumememmele otsa. Lume- memm läks katki. Poisid mängivad lumesõda. Poiss sai haiget. Ta nutab. · Õpetaja räägib, lapsed osutavad õigele pildile. Kõnelemine · Lapsed vastavad küsimustele: Mida tüdruk teeb? Mis tüdrukuga juhtus? Mida poiss teeb? Mis poisil viga on? jne. · Lapsed lõpetavad lauseid: Kui ta kukub, siis ta... (saab haiget); Kui ta sööb jää- purikat, siis ta ... (jääb haigeks); Kui ta kukub, siis ... (suusk läheb katki); Kui nad sõidavad lumememmele otsa, siis ... (lumememm läheb katki); Kui ta viskab
1528. Kui arst opereerida tahab, tuleb ta kõigepealt steriliseerida 1529. Tappa ei tohiks, sest siis tapab keegi tagasi 1530. Kuu peal inimesed elada ei saa, sest poolkuuga poleks neil ruumi 1531. Minu vanaisal ametit pole. Ta on lihtsalt vanaisa 1532. Kui kana piisavalt kaua haudub, muutuvad munad libedaks 1533. Mida vanemaks inimene saab, seda kallimaks lähevad ta hambad 1534. Mida varem inimesed olid, seda ahvilikumad nad välja nägid 1535. Talve juures on kõige ilusam lumesõda 1536. Kaevasime mänguväljakul toreda augu, aga ema ei lubanud seda koju kaasa võtta 1537. Minu vanaisa mängib puhkpilliorkestris ehtsat trombi 1538. See on nii suur et käed lähevad selja taha 1539. Kes pole rahul vähesega, pole rahul mitte millegagi 1540. Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele 1541. Inimese iseloom on tema saatus 1542. Tõde on kõige kindlam vale 1543
annaabi.ee 
