TEGEVUSE KAVA Kuu/nädala eesmärgid Üldoskused: Laps teab, millised loomad magavad talveund ja millised mitte. Laps oskab ehitada lumememme ja meisterdada paberist lumehelbeid. Laps teab erinevaid jõulutegelasi ja oskab neid paberile joonistada. Keel ja kõne: Laps oskab tähelepanelikult kuulata luuletust ja seda ümber jutustada. Laps tunneb häälikut J. Teab peast vähemalt kuue realist luuletust. Muusika: Laps teab laulu "Oh kuusepuu," oskab seda peast. Matemaatika: Laps tunneb erinevaid geomeetrilisi kujundeid, eristab suurusid, omadusi, loendab asju, jagab gruppidesse omaduste järgi.
loomade hulka. See tähendab, et nad on elanud Maal iidsetest aegadest alates. Algloomad olid olemas enne hulkrakseid loomi. Paljudel merelistel algloomadel on ilusad õhukesed lubiainest kojad. Sellised kojad olid ka juba miljoneid aastaid tagasi elanud ürgsetel algloomadel- kambrilistel. Aegade jooksul on hukkunud kambriliste kodadest kujunenud lubjakivi- ja kriidilademed. Algloomadest ühed vanimad on ka meredes elavad kiirloomad. Nende ränistunud teos meenutab kujult tillukesi tähekesi, lumehelbeid, okkalisi kerakesi vms kujundeid. Ka väljasurnud kiirloomade teosed on osalenud settekivimite moodustamisel. Neid kivimeid kaevandatakse ja kasutatakse metallide lihvimisel ning poleerimisel, samuti smirgelpaberi valmistamisel. Algloomad nagu teisedki organismid osalevad looduse aineringes. Planktonisse kuuluvate organismidena on ka parasiite, kes tekitavad loomadel ja inimesel mitmesuguseid haigusi.
natuurfilosoof KEPLERI SEADUSED • planeetide liikumise seadused • esitatud raamatutes "Astronomia nova", "Harmonices Mundi" ja õpikus "Koperniku astronoomia kokkuvõte“ • Isaac Newtoni ülemaailmse gravitatsiooniteooria üks aluseid UURIMUSTÖÖD • “Kosmograafiline müsteerium” • “Uuest tähest Maokandja jalas” • “Astronomia nova” • “Harmonices mundi” • Uuris kombinatoorikat, geomeetrilist optimeerimist ja loodusnähtusi (nt. lumehelbeid) • defineeris antipr -ismad MUUD TÖÖD • tegi põhjapanevat tööd optika alal • aitas legitimeerida avastusi, mille tegi teleskoobi abil tema kaasaegne Galileo Galilei • üks integraalide arvutamise arvutusmeetod nimetatud tema järgi Kepleri vaadireegliks • Oma sissejuhatusega logaritmarvutusse aitas kaasa selle arvutusviisi levikule Saksamaal AMETID • matemaatikaõpetaja Linzis • Tycho Brahe abiline • Grazi seminarikooli (hilisem Grazi ülikool)
või õunaseemnega. Vahel võivad nad olla pikad ja kitsad, otstest peenemad nagu sigarid, alati on nad lumivalged ja säravad. Hästi paistab välja nende kiuline ehitus. Läätsekujulised kiudrünkpilved tekivad õhu lainelise liikumise tagajärjel. Kuhilataolised kiudrünkpilved võivad olla kahesugused. Nimi Cirrocumulus floccus märgib väikeseid peaaegu läbipaistvaid pilvekogumeid, mis meenutavad lumehelbeid. Vahel on need "helbed" omavahel niidikestega ühendatud. Omapärase päritoluga on sama alaliigi pilved Cirrocumulus tractus, mis tekivad lennuki taha moodustuvast kondensatsioonijäljest, kui see laguneb tõusvate õhuvoolude tagajärjel. Väljanägemiselt sarnanevad need pilved üsnagi Cirrocumulus floccus'tega. Vahet saab teha pilvede teket ja arengut jälgides. Allikad: http://www.emhi.ee/?ide=29,720,868 http://en.wikipedia.org/wiki/Cirrocumulus_cloud http://www.loodusajakiri
kinni. Nüüd liimisin lahtised nelinurga tipud kinni. Esimest rulli on väga hea liimida pliiatsi abiga rulliks. Liimisin nii, et üks rull ühele poole ja teine teisele poole. Kui kõik neli rulli on liimitud. Nii teha kõigi kuue detailiga. Kui detailid kõik rulliks liimisin , siis tuli nad omavahel ühendada lumehelbeks. Selleks on vaja detailid kahest kohast liimida teineteise külge. Liimimise kohti märgistavad pildil nooled. Et lumehelbeid oleks parem teineteise külge kleepida, siis jälgisin , et kokku saaksid ühesugused küljed. Kuna eelnevalt liimitud rullide nurgad on erineval kõrgusel, siis kahe detaili kokkuliimimisel jälgidagi, et kokku läheks kahe detaili neljas rull või mõlemi kolmas rull. Kõige parem on ühendada meetodi kohaselt 5 detaili, ning kuues detail ühendada keskohale ,mitte paralleelselt nagu eelnevad, vaid vastupidi. Kui kõik kuus detaili on ühendatud. Sellega ongi lumehelves valmis
(Nimbus); neist viimast enam eraldi klassiks ei loeta. Lumi Lumi on väikeste jääkristallide kogum. Lumi moodustub atmosfääris temperatuuril alla 0°C, kui veeaur sublimeerub otse kondensatsioonituumakesele või juba olemasolevale jääkristallile, moodustades heksagonaalse süngooniaga kristalle. Atmosfääris liikudes kasvavad jääkristallid suuremaks ning langevad lõpuks maapinnale. Kristallid võivad üksteisega seostuda, moodustades niiviisi lumehelbeid. Udu, sudu Udu on vahetult aluspinna kohal heljuvate veepiiskade, harvemini jääkristallide või mõlemate kogum, mis vähendab nähtavust väiksemaks kui 1 km. Udu tekib siis, kui õhu suhteline niiskus on 100%. Udupiisad moodustuvad, kui veeaur kondenseerub kondens atsioonituumakestele. Sudu on teatud tüüpi õhusaaste. Termin "sudu" on kokku pandud sõnadest 'suits' ja 'udu'. Eeskujuks sellise sõna leiutamisele on ingliskeelne termin "smog" (smoke + fog).
Vegetatiivse paljunemise vahenditeks on ümmargused valged soraalid. Viljakehad enamasti puuduvad. Kasvab puude koorel, peamiselt lehtpuude, vahest okaspuudel, metsas, taluõues, kui ka pargis. Väga sage ja levinud kogu Eestis. Kibedat lumisamblikku iseloomustavad kõige paremini valed ümmargused soraalid, need paiknevad koorikja, halli talluse pinnal, mõnikord moodustavad pinda katva katte. Valgeid terakesi sisaldavad soraalid on vägagi silmatorkavad, need meenutavad isegi lumehelbeid, kuid neid on raske puukoorest eristada. Lumisambliku eestikeelne nimetus ongi tuletatud lumehelbeid meenutavate soraalide järgi. On ka teine oluline tunnus mis seotud soraalidega. Soraalid sisaldavad ka kibedamaitselist samblikuainet pikrolihhenhape, mis teistes sama perekonna liikides puudub. Kibeda lumisambliku tunnebki tema maitse järgi ära, näpuots märjaks, hõõruda natuke vastu soraali, suhu pista ning kibeda maitse korral ongi kindel, et olete kibeda lumisambliku leidnud
mina tema ta luuletust lugedes juba leidsin. Veel on hea tema luuletustest ,,Aeg". Lõik luuletusest ,,Ei ole paremaid, halvemaid aegu, on ainult hetk milles viibime praegu." Talveidüll Taevas - õrnpuhas türkiis hangede roosal kristallil. Oma taiduriulmas on talvelgi hallil ja vaid hingega tabatav on nende viis. Metsade tume karniis on raamiks sel õhtul, nii kallil. Valge vaibaga tee avab hangede vallil härmapitsides hämarduv muistendihiis. Lumehelbeid, mis on nagu riis, üha sulab mu lehvivail sallil. Nüüd on laiumisvabadus tuiskude trallil, mis mu endagi südame kaasa vist viis. Jälle väheneb tunnete kriis. Mõnel kollasel tähekorallil pilku peatades, kõnnin kui haldjateballil või määratuavaras jäägaleriis. Varsti kevade lapsekapriis viskab kõrgele päikesepalli, tõukab pärani väravad sulade tallil. Ja idüllile haprale lõpp tuleb siis Neis mälestustes pole kahetsust
Miroslava Karlova LÕ-11 Mina ja keskkond ,,Milline on talve värv?" EESMÄRGID: 1. Kujundada kujutlust aastaaegadest; 2. Kujundada kujutlust, et loodusnähtused on tsüklilised; 3. Korrata, millega erineb talv. 4. Teha selgeks, miks talve peavärv on valge. VAHENDID: 1. Talve maastikud (pildid ja fotosid); 2. Kaardid, mis näitavad loodusnähtused, aastaajad; 3. Kaardid, fotod ja pildid, kus on erinevad loomad; 4. Suur valge paber; 5. Kuusnurgad, mis on tehtud paksust valgest paberist (lumehelvede jaoks); 6. Läbipaistev kile; 7. Käärid; 8. Värviline paber; 9. Suur jäätükk; 10. Audioheli talve loodusest. EELTÖÖ: 1. Paluda lapsi ja vanemaid tuua perefotosid, mis on tehtud talvel. Korraldatakse näitust ,,Meie Talv". 2. Lapsed vaatavad pilte ja ütlevad, mis on piltidel. 3. Kui on jalutuskäik, lapsed jälgivad, mis värv on kõige rohkem domineeriv talvel, leiavad va...
Ma ei tundnud oma isa. Mõlemad minu vanavanemad olid juba aastaid surnud ning minu ema armastas oma tööd ja olemist oma alluvatega minust rohkem. Mul polnud ühtegi tõelist sõbrannat, sest sisimas ei kannatanud ma nende lömitamist. Teadsin, et minu klassi tüdrukud tahtsid minu sõbrannad olla ainult sellepärast, et olin kena, trenditeadlik ja minu ülbus tagas ka neile teatud positsiooni. Korraga märkasin, kuidas Maria juuksed täis lumehelbeid, hingeauru pahvakas seisis ja mind ainiti vaatas. Tundsin häbi, sest olin nii lapsemeelsel ja inimlikul moel oma suurimale vaenlasele vahele jäänud. Jalutasin tema juurde ning siis ahnelt õhku ahmides karjusin talle kõige jubedamaid sõnu ning viimaks virutasin talle lahtise käega vastu nägu. Maria ei liigutanud. Ta vaatas oma helesiniste silmadega mulle otsa ja sosistas midagi. Ma ei saanud aru, lõin teda uuesti ja küsisin, mis tal öelda oli. Ta sosistas uuesti
jaoks. Soovitusi Juhan Liivi luuletusi on sobilik kõigil lugeda, kuid enamasti on luuletused sobilikud täiskasvanutele ja vanemaealistel inimestel, sest paljud luuletused on sügavamõttelised millest noored ei pruugi aru saada. Põhikoolis ja gümnaasiumis oleksid Juhan Liivi luuletused heaks õppematerjaliks ja tema luuletusi on hea analüüsida. Iselooming loodusluulest „Hiirepoja kaotus“ Valge maa ja tume taevas, rebase kõhtu nälg vaevas. Taevast lumehelbeid näeb langemas käpad lumel vaikselt kangemas. Kaugel, eemal hiirekene urus, otsis kohta kus ta poleks ohus. Rebane tal jälil juhtus, küttis, nälg tal kustus. Kasutatud materjal: Pildid: http://kreutzwald.kirmus.ee/tmp/img_c/resize_43bed1e273878 7afdf1f2b9118035d45?cached=1304886569 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/95/Ju han_Liiv.jpg/220px-Juhan_Liiv.jpg http://www.kirjanikemuuseumid.ee/uploads/images/B- 37_1366juhan_liivi_portree_1903.jpg Info: http://et.wikipedia
planeet nihutab gravitatsioonilise vastastikmõju tõttu veidi selle kiirguse spektrit. Avastatud on erinevaid eksoplaneete. Oletavad kirjeldused eritüüpi eksoplaneetidest: Esimesena anti nimi Kuumadele Jupiteridele. Jupietrid on massiivsed planeedid, tavaliselt Jupiterist seitse korda suuremad. Need on väga lähedal oma ematähele. Kuumad Maad on kivised planeedid, mis on nii lähedal oma tähele, et maapinna kivid on aurustunud. Planeedi pööramisel sajab taevast kivist lumehelbeid. Vahtpolümeeri maailma planeedid on nii kerged, et tekib küsimus miks nad oma gravitatsiooni all kokku ei varise. Multitähe planeedid pöörlevad kuni nelja tähe ümber. Need süsteemid paeksid dünaamiliselt võimatud olema. Teemant maailm pöörleb ümber tähe 55 Cancri, mis on päikesest väiksem ja jahedam. Oletatavalt on 55 Cancri üheksa korda suurema massisga kui Maa ja kaks korda suurema raadiusega. Ümber tähe on tekkinud asteroididest vöö. 55 Cancri sisemus
õppegrupp: LF-3 Lektor: Jaan Jõgi ATMOSFÄÄR Maakera ümritseb õhukiht, mille paksus on umbes 36 000 km. Õhukihi paksus on muutuv:poolustel on ta õhem, ekvaatori kohal paksem. Õhk on gaaside mehaaniline segu, peamiselt on õhus lämmastikku 78%, hapnikku 21%, argooni on umbes 1% ja muid elemente umbes 1%. Õhus leidub veel veeauru, kuni 5% mahu järgi, mitmesuguseid tahkeid osakesi (soola-, jää kristalle, lumehelbeid, tolmu). Põhiliselt õhutemperatuuri vertikaalse jaotuse alusel eraldatakse 5 kihti ja 4 vahekihti, mis on toodud algjärgnevas tabelis: Troposfäär Kõrgus 0-10 km.Sisaldab ligikaudu 80% kogu maakera ümbritsevast õhumassist. Stratosfäär Kõrgus 11-51 km. Sisaldab ligikaudu 20% kogu maakera ümbritsevast õhumassist. mesosfäär Kõrgus 51-86 km. Õhk on siin väga hõre termosfäär Kõrgus 86-800 km
Nad lihtsalt naudivad teineteise lähedust, ilma sõnadeta. Poisi küsimuse peale, et kas kaaslasel on külm, noogutab tüdruk tagasihoidlikult. Sõnagi lausumata annab poiss tüdrukule oma jope. Vastutasuks saab ta ainult tüdruku sooja naeratuse, ei midagi muud. Nad ei taha sõnadega rikkuda seda, mis neil on. Mõni juhuslik mööduja võib naeratades öelda, et armas paar, aga nad on midagi enamat, kui lihtsalt armas paar. Lund hakkas sadama. Suuri ja valgeid lumehelbeid langes maha, alguses hõredalt, hiljem juba tihedalt. Tüdruk puges rohkem poisi jope sisse. Ta nuusutas. See oli seesama lõhn, mis poisiga alati kaasas käib. Nad vaatasid teineteisele pikalt otsa ja jätkasid oma teekonda kaubandus- keskusesse. Kuigi oleks võimatu nende mõtteid lugeda, võinuks arvata, et nad on omas maailmas. Nad sisenesid poodi. Tüdrukul oli vaja sealt ainult pastakat. Ja järsku algas see kõik. Kusagil viis-kuus relvastatud ja maskeeritud meest tungisid sisse
mõjuda nagu pomm. Kemikaale lisades ja segu kuumutades saadakse lähteaine, mis vees ei lahustu. Kokaiinhüdrokloriid saadakse algainele soolhapet lisades ja ainet samal ajal kuumutades. Saadus lahustub vees. Puhtaim kokaiin on kohev ja pehme peen valge sätendavatest kristallidest koosnev pulber, millel on mõru maitse ja mis tuimastab limaskesti. Kokaiini nimetatakse vahel ka lumeks (ingl snow), sest tema kristallid meenutavad lumehelbeid. Hariliku kokaiini kõrval on kasutusel ka vaba alus (free-base) ja crack. Free-base'i suitsetatakse erilises piibus. Tema toime on lühiajaline, kuid tugevam kui pulbri ninna tõmbamisel. Väga populaarne on odav crack, mida saadakse kokaiini segamisel söögisoodaga. Crack on lenduv ja seda saab suitsetada sigaretis või klaaspiibus. Crack põhjustab probleeme, sest odavuse tõttu on ta kättesaadav, tarvitatakse suuri annuseid (üle 300 mg puhast kokaiini),
Kuidas mõjutab maa pöörlemine valitsevate õhumasside liikumist? Coriolise jõu tõttu liiguvad põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Coriolise jõud on pöörlevas taustsüsteemis mõjuv jõud. St, et tänu maakera pöörlemisele hakkavad õhumassid koos Maaga kaasa pöörlema. Sufosioon - on geoloogiline protsess mille käigus toimub põhjavee liikumise tõttu maakoores setendeis olevate kivimiosakeste ja mitmesuguste lahustunud ainete väljauhtumine. Sufosiooni tagajärjel võivad pinasesse tekkida tühemikud, mis omakorda põhjustavad maapinna langusi. Maavärin - seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse: -tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad maa sisepinged -vulkaanilist maavärinat -langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine -tehnoloogilist maavärinat. Tõugete lähtekohta nim maavärina koldeks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid. võimsust- Richteri At...
Pöialpoiss ja seitse Lumivalgekest Ühel kesktalve päeval, langes lumehelbeid taevast. Kuningas istus akna all ja hoidis nõela käes mille ta pidi kuningannale viima. Sel hetkel kui ta aknast välja vaatas torkas ta nõelaga sõrme ja veri tilkus põrandale. Kuningas mõtles endamisi: ,,Ma sooviks omale last, kes oleks väikese ümara ninaga, kartuli pruuni nahaga ja nii tumedate juustega, nagu eebenipuu." Aasta hiljem sünditaski kuninkanna kuningale poja ja ta oli täpselt selline nagu kuningas ise soovis. Laps oli väikese ümara
6. Talverõõmud Eesmärk. Harjutada lapsi leidma pildi järgi sõnu, milles esineb häälik „a“, „i“, jne. Vahend. Suur pilt talverõõmudest, lumehelbed. Käik. Lapsed istuvad toolidel ja vaatavad pilti, otsides sealt sõnu, milles esineb „a“ häälik. Kui laps on sõna leidnud, teatab ta sellest õpetajale. Kui vastus on õige, saab vastaja lumehelbekese. Kui kõik „a“ häälikuga sõnad on leitud, otsitakse järgmise häälikuga sõnu. Võidab see laps, kes kogub rohkem lumehelbeid. 2 7. Mis millega? Eesmärk. Mõnede esemete äratundmine kirjelduse järgi. Vahendid. Igapäevases elus kasutatavad tarbeesemed (võti, haamer, riidepuu, tass, taldrik jne.) Käik. Õpetaja laseb otsida seda, millest süüakse suppi, millega lukustatakse uks, millega juuakse piima jne. Väljakutsutud laps valib vastava eseme ja nimetab seda. Variant. Õpetaja laseb lapsel tuua mängunurgast mingi eseme-mänguasja. Ta ei
4.3. Lumi Lumi on väikeste jääkristallide kogum, mis moodustub atmosfääris temperatuuril alla 0ºC kraadi, kui veeaur sublimeerub (tahkest olekust otse gaasilisse olekusse) otse kondensatsioonituumakesele või juba olemasolevale jääkristallile, moodustades heksagonaalse süngooniaga kristalle. Atmosfääris liikudes kasvavad jääkristallid suuremaks ning langevad lõpuks maapinnale. Kristallid võivad üksteisega seostuda, moodustades niiviisi lumehelbeid. Lumi võib sadada lauslumena, hooglumena, teralumena kui ka lume ja vihma seguna. Kliimauuringute järgi väheneb keskmine lumikattega päevade arv aja jooksul (saja aastaga umbes 5 päeva). 4.4. Lörts Lörts on sademete liik, mis koosneb nii lumest kui ka vihmast. Lörtsi sajab tavaliselt hilissügisel ja varakevadel, ka talvel sulailma ajal. Lörts tekib, kui õhutemperatuur troposfääri alaosas ületab 0°C. 4.5. Lumikate
6 mõnikord bazookaks,(tegelikult granaadiheitja nimetus) sest pasta mõjub tarvitajate sõnutsi nagu pomm. Kemikaale lisades ja segu kuumutades saadakse lähteaine,mis vees ei lahustu.Kokaiinhüdrokloriid saadakse lähteainele soolhapet lisades ja ainet samal ajal kuumutades.Saadus lahustub vees.Puhtaim kokaiin on valge pulber,millel on mõru maitse ja mis tõhusalt tuimastab limaskesti.Kokaiini nimetatakse vahel lumeks(ingl snow),sest tema kristallid meenutavad lumehelbeid. Suteliselt kõrge hinna tõttu ei ole kokaiin Eesti tarvitajate seas levinud.Et kokaiini kasutatakse ka meditsiinis paikse tuimestina nina-,kõrva- ja kurgukirurgias,kuulub see aine kehtivasse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja,s.o ainete hulka,mida sisaldavaid narkootilisi ravimeid jaemüügi korras apteegist väljastatakseainult narkootilise ravimi retsepti alusel. Kokaiinitarvitajad kasutavad oma inventari hoidmiseks erilisi vutlareid
olid laulmine, tantsimine, ujumine, võimlemine, söömine, wc käimine, käte pesemine, kooli minek jne. Piktogrammid on just valitud sellised, et laps saaks neid panna kokku oma päeva koolis. Sel päeval oli koolis ainult kolm õpilast. Ning neil oli väga hea meel, et said minuga koos asju meisterdada. Tegime munarestist päkapikke. Kuna oli jõulu eelne period oli vaja kool ära kaunistada ja selles sain ka mina oma osa panustada. Tegin nimelt koos kunstiõpetaja Ene Udevaldiga mahulisi lumehelbeid, mi soli minu enda idée. Lugesin lastele raamatust muinasjuttu rätsepast ja päkapikkudest. Mulle väga meeldis päeva seal veeta, kuid pean tõdema, et selliste lastega koos olles väsib inimene kiiremini kuna lapsed vajavad erilist tähelepanu. Haraka Kodu Sihtasutus Haraka Kodu asutati 04.01.2006. Asutaja liikmed on MTÜ Puuetega Laste Keskus Lootus ja 13 inimest erinevatelt elualadelt, kellest paljud on lapsevanemad. Nendega koostöös on valminud käesolev arengukava.
.sorry means nothing!! *Sometimes the best way to say Im sorry doesnt involve words. *There is a light at the end of every tunnel.just pray its not a train!. * Lund sajab ja sajab, on hrmas me tee. Kuukullased rajad, hbeprlitest keed. Sinu hingehk soe minu koheval krael, meie suudlused magusad all taevalae. On pimedus kaunim kui piksene pev, sest valgus kik varjutab, thti ei ne. Tna sel ma naudin, et mrkad vaid mind ning kordan sul aina - ma armastan sind! * Kui vaikselt lumehelbeid sajab ja rnalt kellahelin kajab, siis tunned, kuidas knlaleek su hinge soojaks, rmsaks teeb!. *Dream as if youll live forever, live as youll die today! *Why do people have to lose things to find out what they really mean? *When I see you smile and know that it is not for me, that is when I will miss you the most. *I miss you a little, I guess you could say, a little too much, a little too often, and a little more each day *"Listen to your heart before you tell him goodbye"
kodus ise seda mängu mängida. Mängu arengukohton teha nii, et pildid oleksid mitte joonistatud, aga nagu päris mänguasjad, et lapsed saaksid need katsuda. „NUMBRITEGA TALVERÕÕM“ Mäng on mõeldud 3-5 aastastele lastele. Mäng on matemaatiline ja samas julgustab lapsi varakult lugema. Mäng koosneb numbritest 0-10 ja kaartide vastaskaartidest, kus on igale kaardile vastav arv lumehelbeid. Kõik kaardid on erinevad, mis arendab lastes omakorda rühmitamist ja paari panekut. Kaartidele, kus on olemas number, on vastav arv täppe, et laps saaks aimu ja kirjatähtedes kirjutatud number näiteks (6 . . . . . . KUUS) Mängu saab mängida üksinda kuid ka sõpradega, jaotades kaardid ära ja hakates järjest küsima enda pakis olevaid numbreid. Anastasia Filipenko Klõ-11
Mängu käik: Määratakse kolm kaptenit. Kapten valib võistkonna. Grupis on 5-6 last. Iga grupp saab ühe talvepildi. Lauale asetatakse väikesed pildid. Õpetaja esitab küsimusi ja annab ülesandeid (Milline aastaaeg on pildil? Millised on talvekuud? Ütle üks talve tunnus.) Kui grupp vastab küsimusele õigesti, saab ta lumehelbe. Kui vastus on vale, siis ei saa. Teised grupid võivad ka vastata. Kes vastab kõigile küsimustele õigesti ja kogub sama palju lumehelbeid, on võitja. LIIKUMISMÄNGUD, KEHATUNNETUSMÄNGUD PÜÜA ROHKEM! Eesmärk: tugevdada lapse pöialihaseid Vanus: 5-7 a Osavõtjad: 10-20 mängijat (sõltub ringi suurusest) Vahendid: nöör, rõngas, matid, lindid Reeglid: Võidab see, kes saab kõige rohkem linte. Korraga võib võtta ühe lindi, mis tuleb oma mati peale asetada. Mängu käik: Nöörist tehakse ring. Ringi sisse moodustatakse rõngast väiksem ring. Väiksema ringi sisse asetatakse värvilised paelad
veekristallikesi igas asendis ja väga paljudel juhtudel langeb valgus neile kaldu ja peegeldub tugevalt. Kuna jääkristalle on palju ja nad paiknevad läbisegi, siis ei teki korrapärast peegeldust vaid hajunud valgus. Oma osa on ka õhuvahemikel helveste vahel, mis põhjustavad veel täiendavat peegeldust. Kui lumi vajub kokku, siis need vahed kaovad ja lume pind hakkab muutuma järjest siledamaks ning valguse hajutamine väheneb. · Vaadates alt üles langevaid lumehelbeid, paistavad need tumedatena, aga maha langedes on valged. Miks? · Miks külma ilmaga lumi krudiseb? Tavaliselt on see kuuldav kui on vähemalt 10° külma. Vihje: mida jäigem on võnkuv keha, seda kõrgemat heli see tekitab. · Miks sula lumest saab teha lumepalli? Vihje: sula lumi on märg. · Miks näiteks lumi kleepub puu okste külge aga liiv ei kleepu? On ju lumekobarad puuokste küljes , aga liiva (tolmukobaraid ) pole. Vihje:
Paljudel merelistel algloomadel on õhukesed lubiainest kojad. Sellised kojad olid ka juba miljoneid aastaid tagasi elanud ürgsetel algloomadel - kambrilistel. Hukkunud kambriliste kojad settisid merepõhja ja neist kujunesid aegade jooksul lubjakivi- ja kriidilademed. Näiteks koolis kasutatav kriit koosneb peamiselt ürgsete kambriliste kodade jäänustest. Ka meres elavad kiirloomad on ühed vanimad algloomadest. Nende ränistunud toes (skelett) meenutab kujult tillukesi tähekesi, lumehelbeid, okkalisi kerakesi jms kujundeid. Väljasurnud kiirloomade toesed on osalenud samuti mitmesuguste settekivimite moodustamisel. Neid kaevandatakse ja kasutatakse metallide lihvimisel ning poleerimisel. Pilt ja alltekst: Algloomade settimisel on tekkinud kriidilademed Doveris Inglismaal. Kuna algloomad on tillukesed, on neist settekihi kujunemine võtnud väga kaua aega: nt 1-2 mm paksuse settekihi moodustumiseks on kulunud umbes 1000 aastat. Ühes grammis lubjakivis võib olla ligi 50
annaabi.ee 
