võeti kasutusele kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Hiljem hakati kandma rõngassärki, kiivrit, kilpi. Ajaviide: pidustused, ballid. Päeval käidi jahil, peeti turniire. Elamu: Linnused. Ehitati kiviehitisi. Linnuste suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest, väikerüütlid alasid aga tornlinnustes. Suurnike linnused kujunesid kivist kindluskompleksideks ning neid piirasid mitmekordsed eelkindluste vööndid. Linnuseid rajati looduslikult kaitstud kohtadesse. Hiljem elu muutus luksuslikumaks, linnused asendusid lossidega. Suhtumine naistesse: Abielluti. Tüdrukutelt nõusolekut abiellumiseks ei küsitud. Pruut ja peig olid ühevanused, kõrgkeskajal abiellujate vanusevahe suurenes. Kirjandus: Rüütlikirjanduses eristuvad 3 zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule.
näitasid naised poisipead kandes oma moekust ja iseseisvust ühiskonnas. Terve aastakümne oli moes pottkübar, mis samuti eeldas lühikest juust. 1930. AASTAD Pärast 1929. aasta börsikrahhi tekkis rikaste ja vaeste vahele varasemast suurem lõhe. Moemaailma hakkas üha enam mõjutama filmimaailm, mistõttu muutusid rõivad veelgi luksuslikumaks ja säravamaks. Kleidimoes kerkis esile diagonaallõige ning paljas selg. Tõeline staatuse sümbol õhturõivaste juurde oli hõberebane. 1930. AASTATE MOOD ● Kuni II maailmasõjani (1938) püsis mood naiselikum. ● Tegumoed olid enamasti klassikalised, kuid mitmekesisemad kui 1920-te sirge kleit. ● Tänu trükitehnika arengule muutusid populaarseks
Figuurilt armastati pikk ja peenikest inimest Moeiidolid: Josephine Baker,7 Louise Brooks 8 SOENGUMOOD Kõige kantum soeng 1920a. Oli poisipea. Juukseid hakati värvima, millest saadi tihti mürgitus. Soengute nimed olid lõbusad nt. Moana, Chesterfield, mis tuli meeste mantlimoe järgi. Valmistati parukaid Hakati tegema keemilisi lokke 9 1930-1939 10 RÕIVAMOOD Arenev filmimaailm muutis riided luksuslikumaks. Tekkisid uued nähtused nt: diagonaallõikega õhtukleidid ( palja seljaga), tirooli kaabud ja meremeeste mütsid. Meikimine muutus peaagu kohustuslikuks. Moes olid mustad küüned Armastati ümaramaid ja ühtalsemaid figuure. 11 12 Greta Garbo Oli Rootsi näitlejatar, üks silmapaistvamaid ja salapärasemaid filmistaare Hollywoodi ajaloos. Guinnessi rekordiraamat nimetab teda kõige ilusamaks Maal elanud naiseks. 13
nitroglütseriinist, nitrotselluloosist ja kamprist koosneva suitsuta põleva lõhkeaine ballistiidi. · Ballistiiti kasutati laialdaselt järgmised 75 aastat. Isiklik elu · Alfred Nobeli isiklikust elust pole palju räägitud. · Tema vennad abiellusid varakult, kuid Alfred jäi poissmeheks. · Sügisel 1876 kohtus Nobel 20-aastase Viinist pärit Sofia Hessiga. Nobel ostis naisele korteri Pariisis, kuid oli peagi sunnitud hakkama Sofia üha luksuslikumaks muutuvat eluviisi kinni maksma. · Nende teed läksid lahku 1891. aastal. Tervis · Alfredil oli nõrk tervis juba noorena. · Suurema osa elust töötas ta liiga palju ja puutus kokku mitmesuguste kemikaalidega. · Ta kannatas seedimisprobleemide, peavalude ja meeleoluhäirete all. · Vanemas eas kannatas ta südameprobleemide all. Surm ja pärand · Ta tegi 1895. aastal testamendi, millega jättis suurema osa oma varast viie auhinna loomiseks. · Ta asutas oma
ülejäänud Euroopasse. Renessansi ajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansile on iseloomulikud sümmeetria, proportsioon ja elementide reeglipärasus. Eeskujuks võeti Vana-Rooma arhitektuur, millest oli säilinud arvukalt näiteid. Keskaegsed keerukad konstruktsioonid asendati korrapäraste sammaste, pilastrite, poolkaarte, kuplite ja nissidega. Rasked ja kõvad puutoolid muutuvad luksuslikumaks, saavad pehme istmeosa, nikerdatud ja kullatud dekoori, x- jalad. Kirstud on rikkalikult nikerdatud, ning kullatud. Itaalias peeti antiigi taastamist kõige tähtsamaks, antiigist lähtuti mitte ei kopeeritud. Firenze linnas said meistrid õppida üheskoos, Siena sai kuulsaks tänu pulmakirstudele. 16. saj. sai lõvikäppadel, poleeritud ja nikerdustega kirst, mis imiteeris sarkofaagi. Laudadel olid mustritega voluutjalad, piilarjalad. Kapid olid karniisiga, kuuljalgadega, riiulitega.
Lahk kuulus vaieldamatult moodsa soengu juurde Kümnendi teisest poolest alates muutusid soengud tunduvalt naiselikumaks ja õhulisemaks, rõivaste hõrk sensuaalsus nõudis uut joont ja juuksed läksid pisut pikemaks ning rohkem lokki. Eesti naised olid eelkõige paktilise meelega kui lokid ei sobinud, ei pidanud ennast lokkimisega piinama, et üldise moejoonega kaasa käia. Kolmekümnendatel mõjutas filmimaailm moe- ja ilumaailma rohkem kui kunagi varem, muutes rõivad veelgi luksuslikumaks ja säravamaks. Kleidimoes kerkis esile diagonaallõige ning paljas selg nii saavutati seksikus, näitamata liiga sügavat dekolteed. Aastakümne värviks oli kahtlemata plaatinablond. Ulmelist meeleolu süvendasid soengutesse kinnitatud briljant- või kristallehted. 1930ndatel peeti meikimist kohustuslikuks. Naised kasutasid ohtralt jumestusvahendeid, sest ilu oli tehtav ja mitte kaasasündinud. 1940-1950 Teise maailmasõja puhkemisega muutus olukord majanduses väga kiiresti
järgi. Naised loobusid ülilaiast rokokooseelikust. Eelistama hakati valgest musliinist avarat lihtsat kleiti. Selle all kanti vastu keha liibuvat trikood. Seda moodi nimetati "alasti moeks", sest kleit tundus olevat paljal ihul. Tualeti juurde kuulus õhuke sall. Selline kerge riietus aga ei vastanud Prantsusmaa klimaatilistele tingimustele. Levisid külmetushaigused, eriti kopsupõletik, mida tunti "musliintõve" nime all. Napoleni valitsemisajal muutus rõivastus jälle luksuslikumaks. Musliini asemel kanti siidi ja sametit. Prantsusmaalt, mis oli moe alal juhtiv maa, levis ampiirmood teistesse maadesse. Skulptuur Klassitsistlik skulptuur oli samuti antiigist sõltuv nagu arhitektuurgi. Vanakreeka plastikat jäljendati nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. Materjalidest oli eelistatuim marmor. Väga armastatud olid antiikmütoloogiast võetud süeed. Kreeka kujusid meenutasid ka igasugused allegoorilised figuurid, mis pidid kujutama Võitu, Armastust, Õiglust jne
koolkonna maalijaile on omasem intiimne ja lüüriline kallak, mida esindab näiteks Simone Martini (u 1283-1344). 6 TARBEKUNST Gooti tarbekunst lähtub arhitektuurivormidest ja dekoorist. Kirikuriistadel, mööblil ja üldse igapäevastel tarbeesemetel võib näha tornikesi ja piilareid. Jäljendatakse gooti teravkaarelist aknakujutist ja muid detaile. Feodaalide ja rikaste majapidamise sisustus muutus võrreldes romaani ajastuga palju luksuslikumaks. MOOD Ka moes oli kindlasti rõhutatud vertikaalsust nagu gooti stiilile omane oli. Saledus ja pikkus muutusid hilisgootikas ideaaliks. Naise rõivastuse juures toonitatakse taljet ja dekolteed. Pikkust aitas tõsta ka kõrge torukübar, mille kõrgus võis printsessil olla kuni 1 meeter, tavalisel kodanikunaisel aga kuni 60 cm. Meeste riieteks olid lühike vammus, kitsad sukkpüksid ja pika ninaga kingad. Kingade nina pikkus
Viljaliha on läbipaistev või heleroosa, magusa ja kergelt hapuka maitsega. Sisaldab rohkelt C-vitamiini ja kaltsiumi. Säilitada külmkapis 8-12 kraadi juures ning kilekotis. Süüakse toorelt või lisatakse puuviljasalatitesse, serveerida võib ka jäätise. 1.6 Mango Mangot tuntakse juba üle 6000 aasta vanustest hinduismiga seotud legendidest. Mangot loetakse üheks hõrgutavamaks ning luksuslikumaks troopiliseks viljaks. Rohelisest kollakaspunase toonini varieeruv koor peidab enda all kollakasoranzi, hõrgutava aroomiga viljaliha ning suurt kiudja kattega mittesöödavat lamedat kivi. Magus mango maitseb natuke banaani-mündi, sidruni ja ananassi moodi, kuid nii originaalset maitset on raske millegiga võrrelda! Sõltuvalt sordist on viljaliha kiudjas või kreemjas.
Süüakse toorelt või lisatakse puuviljasalatitesse, serveerida võib ka jäätise. Mango Mangot tuntakse juba üle 6000 aasta vanustest hinduismiga seotud legendidest. Mangot loetakse üheks hõrgutavamaks ning luksuslikumaks troopiliseks viljaks. Rohelisest kollakaspunase toonini varieeruv koor peidab enda all kollakasoranzi, hõrgutava aroomiga viljaliha ning suurt kiudja kattega mittesöödavat lamedat kivi. Magus mango maitseb natuke banaani-mündi, sidruni ja
Mood - Nüüd võis igaüks kanda, mida tahtis. Mehed kandsid alguses frakilaadset kalevist kuube, vesti ja põlvpükse. Aegamööda asendusid põlvpüksid pikkadega. Parukad kadusid. Juuksed lõigati lühikesteks ja lokiti antiikeeskujude järgi. Naised loobusid ülilaiast roko-koo seelikust. Eelistama hakati valgest musliinist avarat lihtsat kleiti. Selle all kanti liibuvat trikood. Juuksed kammiti keerukasse soengusse. Napoleoni valitsusajal muutus rõivastus jälle luksuslikumaks. Romantism Muusika - Muusika oli kõikidest kunstikest kõige võimekam inimese tundeelu kajastama. Muusika seati aukohale. Romantikute viisid on enne-olematult kaunid - tunglevad, erutatud, vabalt, lainetavalt arenevad. Tunde- ja meeleoluvarjundeid anti edasi ootamatute har-moonianihetega. Muusikat lähendati kirjandusele ja kujutavale kunstile. Vaba tundeväljenduse nimel lubasid romantikud endale mitmesuguseid kõrvalekaldumisi traditsioonidest
Vesi on väärtuslik loodusvara, mis on vajalik elu arengule, säilimisele ja keskkonnale. Meie veerikast koduplaneeti ei ähvarda veepuudus üldises mõttes, külla aga magevee nappus. Pinna- ja põhjavett kasutatakse ulatuslikult majanduses - tööstuses, põllumajanduses, laevanduses, kaevanduses ning mitmel pool mujal. Vesi on eelkõige väärtuslik joogiveena (Euroopa Liidu keskkonnapoliitika ..., 2001). Puhas vesi on muutumas järjest haruldasemaks ja luksuslikumaks loodusvaraks. Suurem osa magedast veest on tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Maailma rahvastiku kiire juurdekasv ning kliima soojenemine on järjest olulisemaks muutnud veega seotud teemad. Suure tõenäolisusega saab just mageveevarude vähenemisest 21. sajandi suurim keskkonnaprobleem. Umbes kolmandik maakera elanikkonnast kannatab juba praegu suurema või väiksema veevajaku käes
1. 15 Hillar Palamets, Vanaaja kultuurist ja olustikust (Tallinn: 1976), 195. 16 Hillar Palamets, Vanaaja kultuurist ja olustikust (Tallinn: 1976), 195-196. 17 Hillar Palamets, Vanaaja kultuurist ja olustikust (Tallinn: 1976), 196. 18 Hillar Palamets, Vanaaja kultuurist ja olustikust (Tallinn: 1976), 196. 5 sajandil m.a.j. ilmus kallis hiina siid. Kõige luksuslikumaks riietusesemeks peeti ülikallist purpurmantlit.19 Kodus käidi sandaalides, tänaval aga kingades või saabastes. Naised kandsid pikka, kandadeni ulatuvat stoolat, mis oli vöökohalt kinni seotud. Tänu idamaa siidile ja puuvillastele kangastele oli Rooma naiste riietus hoopis värviküllasem ja kergem kui meestel.20 Palju tähelepanu pöörasid moedaamid soengule. Kui juuksur-orjatar ei tulnud tööga küllalt
et teha kindlaks, et see mürgitatud ei olnud. ,,Mõni peremees laskis orjadel toitu serveerida koguni tantsides, muusika taktis" (Palamets 1976; lk 195). Pärast õhtustamist joodi lahjendatud ja maitsestatud veini ning joojatele pandi kaela lillevanikud. Ka riietusega said orjapidajad oma rikkust rõhutada nimelt mida kallimast materjalist tooga (tooga kattis lihtsat sõrgitaolist tuunikat ja oli vaba kodaniku tunnusmärk), seda paksem rahakott. Kõige luksuslikumaks riietusesemeks peeti purpurmantlit. Loomulikult sai teistele oma jõukust näidata ka orjade arvuga, kes saatsid isandaid sõitudel, hoolitsesid emanda koerakese eest ja täitsid ihukaitsja kohustusi. Haritumatel orjadel laskis peremees 4 õpetada oma lapsi, täita sekretäri kohustust ning kirjutada isegi kõnetekste (kuid orjadest lähemalt juba järgmises peatükis). ORJAD
Aadelkonda iseloomustas see, et nad olid oma tegevuses väga hästi organiseeritud. See aitas säilitada nende kultuurilist ühtekuuluvust. Ka siin olid perekonnad, keda peeti ja kes ise pidasid endid võimsamateks kui teised. Tavaliselt olid need kõige kauem siin elanud suguvõsad. Aadelkond ise oli täiesti veendunud, et nemad on määratud siinset elu korraldama. Samal olid nad äärmiselt truud vene riigile teenimisvalmidus. Igapäevane elustiil hakkas muutuma üha suursugusemaks ja luksuslikumaks. Viina põletamine, nuumloomade pidamine, maa viljelus hakkas paranema selle tagajärjel hakkas sissetulek suurenema. Sissetulev raha investeeriti oma elutingimuste luksuslikumaks muutmisele. Sidemed Saksamaaga olid aga äärmiselt tihedad. Ajapikku sai arengu takistavaks faktoriks talupoegade töö pärisorjadena polnud piisavalt efektiivne. MÕISAKULTUUR 18. saj teisel poolel tulid sisse muutuma. Domineerima hakkas klassitsism. 19. saj II poolel tuli sisse historitsism
Levinud oli ka nn nunna peakate valgest riidest linikuga kaeti pea, laup, lõug, kael ja õlad. Seda kanti ka koos teiste peakatetega. Halva ilmaga kandsid naised pika sabaga kapuutsi. Naiste kapuutsi saba ots oli ümmargune. Hilisgootika rõivastust mõjutas saja-aastane sõda (1337-1453) Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Vähenes erinevus eri rahvuste rõivastuse vahel. Linnaelanikud said üha enam vabadusi, selle tulemusena muutus rõivastus luksuslikumaks. Moodi hakkas dikteerima Prantsusmaa. Rõivaste lõiked arenesid tunduvalt, kujunesid välja kõik tänapäeval kasutatavad põhilõiked. 14. saj. tekkis ihupesu. Inglismaal tekkis ja kogu Euroopas levis korsett. Kanti kuni 70 cm kõrgust koonilist peakatet hennin'i, mis oli kaetud looriga. Hennin levis ekstravagantse trendina üle Euroopa kuuludes iseenesestmõistetavana kuningannade ja nende teenijate garderoobi. Henninid
18. Maakera veevarud. Veeringe. Hüdrosfäär - geosfäär, mis hõlmab planeedil Maa oleva keemiliselt sidumata vee Arvestades aine jäävuse seadust on maakera varud piiratud. Ehkki vesi on kõige laiemalt levinud loodusvara, on veega seotud mitmeid olulisi probleeme. Puhta vee kättesaadavus on tulevikus tõenäoliselt tunduvalt keerulisem, kui täna. Puhas vesi on muutumas järjest haruldasemaks ja luksuslikumaks loodusvaraks. Maakera pinnast moodustab vesi 71%, sellest mageveevarud ligikaudu 2.6%. Suurem osa magedast veest on: · tugevasti saastunud; · sügaval maa sees; · muul viisil kättesaadamatu (75% liustikes). Põhjavete uuenemisaeg on keskmiselt 1400 aastat, järvede ja jõgede uuenemisaeg ca 16 aastat, seega tänased probleemid võivad tulevasi põlvkondi veel kaua mõjutada. Maailma veevarud on maade vahel jaotatud ebavõrdselt.
kõrvade kohale rippuma seatus oimukiharaid. 1410.aasta paiku tulid moosi kaks uut peakatet bicorne, mille sarvekujuline traadist sõrestik oli kaetud õhukese riidega, ja südamekujuline peakate. Koonusekujuline peakate hennin, mille tipus rippus loor, oli populaarne Prantsusmaal ning kuuldavasti oli kübara kõrgus võrdeline kandja seisusega. On andmeid, et selliste kübarate kõrgus oli kuni 120 cm. Ajasti luksuslikumaks peetakse aga liblikakujulist peakatet, mille traadist sõrestiku küljes oli ümmargune juukseid paigal hoidev mütsike. Renessansiajastu. Keskaja raskustele järgnes Lääne.Euroopas kultuuri õitseaeg renessansiajastu ehk sõnasõnalt taassünd. Naiste riietus: 15.sajandi alguses kandsid naised pehmevormilist voogavat rüüd nimega houppelande, millel olid pikad lopsakad varrukad ning kõrge krae. Sajandi keskpaiku
kõrvade kohale rippuma seatus oimukiharaid. 1410.aasta paiku tulid moosi kaks uut peakatet bicorne, mille sarvekujuline traadist sõrestik oli kaetud õhukese riidega, ja südamekujuline peakate. Koonusekujuline peakate hennin, mille tipus rippus loor, oli populaarne Prantsusmaal ning kuuldavasti oli kübara kõrgus võrdeline kandja seisusega. On andmeid, et selliste kübarate kõrgus oli kuni 120 cm. Ajasti luksuslikumaks peetakse aga liblikakujulist peakatet, mille traadist sõrestiku küljes oli ümmargune juukseid paigal hoidev mütsike. Renessansiajastu. Keskaja raskustele järgnes Lääne.Euroopas kultuuri õitseaeg renessansiajastu ehk sõnasõnalt taassünd. Naiste riietus: 15.sajandi alguses kandsid naised pehmevormilist voogavat rüüd nimega houppelande, millel olid pikad lopsakad varrukad ning kõrge krae. Sajandi keskpaiku
annaabi.ee 
