1999 Dispuudi käik: Dispuudis osalevad kaks meeskonda (3-5 liiget mõlemas meeskonnas) ja žürii – ekspertgrupp, kes teatab hiljem võitja. Žürii langetab otsuse kriteeriumide põhjal, mis võivad olla alguses osalejatele teada, aga võivad ka selguda lõpus. On tähtis, et kriteeriumite hulgas oleksid tasakaalus emotsionaalsemad-subjektiivsemad (näiteks „köitvus”) ja ratsionaalsemad- objektiivsemad (näiteks „faktidel põhinemine”). Mõlemale meeskonnale on eelnevalt loositud, kas nad peavad toodud väidet tõestama või ümber lükkama. Dispuudi protseduuri juhib läbiviija, kes on teema suhtes neutraalne ja annab vastavalt ette teada olevale protseduurile asjalistele sõna, vajadusel teeb nalja, julgustab vms. Dispuudi protseduur: 1) 10 minutit ettevalmistamisaega – meeskonnad istuvad eraldi kokku ja formuleerivad oma platvormi ning valivad enda hulgast platvormi ettekandja(d).
10. KNO2 11. H20 12. HCl Kirjuta võrrand, tasakaalusta: 1. K2O+H2O= 2. BaO+H2O= 3. Al2O3+H2O= 4. Na2O+H2O= 5. Fe2O3+H2O= Määra aineklass, kirjuta nimetus ja arvuta molaarmass järgmistele ühenditele: 1. Na20 2. Mg(OH)2 3. H3PO4 4. Al2(S04)3 Koosta valem ja arvuta Mr 1. Naatriumdioksiid 2. Süsinikdioksiid 3. Tsinkhüdroksiid 4. Kaaliumhüdroksiid 5. Magneesiumnitraat 6. Baariumsulfaat Tööjuhend. Koosta referaat loositud teemal. Referaadi tekst peab olema 2 leheküljel, lisaks pildid, sisukord, kirjanduse ülevaade. Lisaks referaadile tuleb koostada lühikokkuvõte teistele õpilastele, mille abil on võimalik kontrolltööks valmistuda. Referaadi osad: · Iseloomustus · Looduses leiduvad ühendid. · Kasutamine inimeste poolt. Hinne kujuneb: Referaadi ja lühikokkuvõtte hinnetest.
· Täiskasvanud (18-35) · Seeniorid (35-...) Võistlemine · Riietuse reeglid on määratud WDSF'i poolt ja neid tuleb järgida igal võistlusel. · Põrandal on kuni 16 paari, finaali jõudmiseks on vaja läbida eelnevad voorud (voorude arv sõltub paaride arvust). · Finaale tantsitakse ette soolodena ainult Grand Slami finaalides. Ülejäänud võistlustel tantsitakse finaalis demonstratsiooniks 2 soolotantsu, mida ei hinnata, ning mis on välja loositud. Samuti loositakse välja ka paaride järjekord. · Võistlust hindavad 9-11 (suurematel võistlustel 13) vastava litsentsiga kohtunikku. Eesti tulemused Eesti esimene elukutseline võistlustantsupaar oli Matis Toome ja Helen- Klandorf Sadam, kes alustasid oma karjääri 1993. aastal ja lõpetasid 2002. aasta kevadel. · Nad saavutasid EM'il 5.
- ,,Sind surmani" Dirigendid · Peadirigent Johann Voldemar Jannsen · Eesti laulude dirigent nende autor (A. Kunileid) · Vaimulikku repertuaari juhatas Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode Proov · 17. juunil · Maarja kiriku suletud ustedaga · Laulud õnnestusid kahanes korraldajate mure I päev vaimulik kontsert · Rongkäik Toomeorgu · Jumalateenistus · Õhtu Ressource'i aias kontsert · Rongkäigus koorid loositud järjekorras · Kanti kooride, kihelkondade, Eesti- ja Liivimaa lippe · Tartu riigiasutustel Vene keisririigi lipud · Kodukihelkonna rahvarõivad II päev ilmalik kontsert · Proov ülikooli maneezis · Tihe vihm, kuid palju rahvast · Kunileiu laulud läksid kordamisele · Jakob Hurda kõne eestlaste ühtekuuluvustunne rahvusliku liikumise hoogustamine · Õhtusöök Vanemuise aias III päev
Need olid arenenud algelistest kultusliku laadi Dionysose auks peetud ettekandeist. Komöödiad kujutasid eelkõige igapäevast poliitilist elu, tragöödiad aga põhinesid tuntud mütoloogilistel süzeedel. Näitekirjanikud püüdsid inimestele enamasti tuttavatest tragöödiatest välja tuua moraalse iva. Kreeka teatris kehtis kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus. Kuulsaimad tragöödiakirjanikud olid Aischylos (,,Oresteia") ja Sophokles (,,Kuningas Oidipus,,). Loositud järjekorras etendati esimesel päeval 5 komöödiat ja järgmisel kolmel päeval 3 tertaloogiat, mis koosnesid igaüks kolmest tragöödiast ja ühest saatüridraamast. Näidendid valisid linna ametnikud. Nad andsid autori kätte näitlejad ja nimetasi jõuka linnakodaniku kes maksis etenduse eest. Lavastajaks oli näidendi autor ise. Pärast entendusi määras zürii pa remusjärjestuse ja jagas auhindu. Kõik ettekandmisele pääsenud tööd said auhinna.
võistluste kavas 1999. aastal ja olümpiamängudel 2002. aastal. Kahevõistlus on muutunud päris palju, võrreldes algusaastate ajaga. Muutused on tehtud pealtvaatajate ja telejaamade huvi tõstmiseks. Varem oli suusahüpetes kolm vooru, millest kaks paremat läksid arvesse. Nüüd on kavas kaks hüppevooru, kus mõlemad lähevad arvesse. Sprindivõistluses on ainult üks hüppevoor. Murdmaasuusatamises lasti võistlejad enne muutusi rajale vastavalt loositud järjekorrale. Nüüd minnakse rajale vastavalt suusahüpetes saadud kohtadele. Alates 1987. aastast sõidetakse viitstardist ehk tagaajamisvõistlusena (Gunderseni meetod): suusahüpetes saadud punktid arvestatakse sekunditeks ja minutiteks. Suusahüpped võitnud sportlane läheb esimesena rajale ja järgmised vastavalt kaotusele suusahüpetes. Võitjaks tuleb see sportlane, kes esimesena finiseerib. Alati sõidetakse vabas stiilis.
Kuid tõeline märk jõulude algusest on Hispaania rahvusvaheline loterii mis toimub 22.detsembril. El Gordo loterii auhinnafond ulatub miljarditesse eurodesse. Loosimine toimub kogu hommiku ja terve rahvas vaatab numbrite loosimist. Numbrid loositakse suurest kuldsest kausist. Loterii pilet võib maksta kuni 200, tihti koguvad paljud inimesed raha kokku, et osta üks pilet. Loosimine on moment millal jõulud jõuavad Hispaaniasse. Kui loterii on loositud võivad tõelised pidustused alata. Põhja Hispaanias kaunistavad perekonnad oma rõdud värviliste vaipade, lippude ja lilledega ning akendele pannakse põlevad küünlad. Hispaanias tähistatakse jõule väga pidulikult. Jõululaupäev on Õnnistatud õhtu, kui tähed hakkavad paistma, süütavad inimesed väljakutele ja kirikute juurde tuled. Kodudes pannakse ukse peale põlev küünal. Pärast kesköist jumalateenistust ning õhtusööki täituvad tänavad tantsijate ja pealtvaatajatega.
mis oli esimest korda MM-võistluste kavas 1999. aastal jaolümpiamängudel 2002. aastal. Kahevõistlus on muutunud päris palju, võrreldes algusaastate ajaga. Muutused on tehtud pealtvaatajate ja telejaamade huvi tõstmiseks. Varem oli suusahüpetes kolm vooru, millest kaks paremat läksid arvesse. Nüüd on kavas kaks hüppevooru, kus mõlemad lähevad arvesse. Sprindivõistluses on ainult üks hüppevoor. Murdmaasuusatamises lasti võistlejad enne muutusi rajale vastavalt loositud järjekorrale. Nüüd minnakse rajale vastavalt suusahüpetes saadud kohtadele. Alates 1987. aastast sõidetakse viitstardist ehk tagaajamisvõistlusena (Gunderseni meetod): suusahüpetes saadud punktid arvestatakse sekunditeks ja minutiteks. Suusahüpped võitnud sportlane läheb esimesena rajale ja järgmised vastavalt kaotusele suusahüpetes. Võitjaks tuleb see sportlane, kes esimesena finiseerib. Alati sõidetakse vabas stiilis. Vigursuusatamine Vigursuusatamine ehk freestyle on
tähtaja saabumiseni. See tähendab, et optsiooni müüjalt võidakse pärast optsiooni kirjutamist nõuda optsiooni täitmist kuni optsiooni tähtaja saabumiseni või senikaua, kuni ta on sulgenud oma positsiooni sulgemistehinguga. Euroopa-tüüpi optsiooni müüja peab olema optsiooni täitmiseks valmis vaid siis, kui optsioon on täidetav. Kui kasutatav optsioon on rahas ning optsiooni tähtaeg hakkab kätte jõudma, võib optsiooni müüja eeldada, et optsiooni kasutatakse. Kui talle on loositud optsiooni täitmine, siis assigned writer peab ostuoptsiooni puhul üle kandma või müügioptsiooni puhul ostma alusvara või cash-settled optsiooni puhul tasuma optsiooni tehingusumma. 2. Katmata ostuoptsiooni müüja võtab äärmiselt suure riski ja võib kannatada suurt kahju, kui alusvara väärtus kerkib üle täitmishinna. Potentsiaalne kahju on katmata ostuoptsiooni müüja jaoks piiritlemata.
Väitlus Mis on väitlus? Teatud reeglite järgi toimuv vaidlus. Väitlus õpetab kriitilist mõtlemist, oma mõtete selget väljendamist ja avalikku esinemist. Erinevused vaidlusest: 1. Etteantud teema 2. Teema suhted loositud rollid 3. Enne väiltust kokkulepitud reelgid 4. Väitlus lõppeb erapooletu kohtuniku tehtud otsusega Väitlemine Teema ja väitlusreeglite valik ja tutvustamine Ettevalmistusaeg Väitlemine ise Hinnangu andmine ehk kohtunikutöö Väitluse teemad Väitlusteema sõnastatakse reeglina jaatava lihtlausena. Väärtusteemad on sellised, kus mingi nähtusega seostatakse mingi üldine väärtus,
kõik tähtsamad riigiasjad otsustati regulaarselt koguneval rahvakoosolekul (ekklesia), millele kuulus nii seadusandlik võim kui ka õigus otsustada päevapoliitilisi küsimusi. Rahvakoosolek käis koos u 40 x aastas ja rahvakoosoleku päevakorra valmistas ette 500 liikmeline nõukogu, mille liikmed loositi füülide poolt üles seadtud kandidaatide hulgast. Nõukogu tööd juhtisid omakorda 50 prütaani. (kes olid loositud). Riigiametnikud, kes rahva otsused reaalselt ellu viisid komplekteeriti samuti loosi teel. Hääletamise teel valiti ainult kümme strateegi. Igal aastal seati ametisse 6000 kohtunikku. Ateena demokraatia põhines seega kodanike otsesel osalemisel riigi valitsemises kodanikud ja metoigid: Kodanikest juba rääkisin, aga Ateenas elasid ka metoigid ehk võõramaalased. Metoigid pidid maksma regulaarset maksu ja teenima kodanikega võrdsetel
Kuuli tõugatakse õlalt ühe käega. Algasendis peab kuul puudutama võistleja kaela, lõuga või olema nende vahetus läheduses. Katse ajal ei tohi tõukekätt viia algasendist allapoole ja õlajoonest tahapoole. Enne võistluste algust antud alal on igal võistlejal õigus sooritada proovikatseid. Heite- ja tõukealadel sooritatakse proovikatsed kohtunike kontrolli all, samas järjekorras kui võistluskatsed. Võistluskatsed sooritatakse loositud järjekorras. Peale kvalifikatsioonivõistlusi loositakse sooritusjärjekord uuesti. Kõigil väljakualadel (kõrgus- ja teivashüpe välja arvatud), kus võistleb rohkem kui 8 sportlast, antakse kõigile osavõtjaile kolm katset ning nende katsete põhjal kaheksale paremale veel kolm katset. Kui alal osaleb nii palju võistlejaid, et ei ole võimalik pidada kohe lõppvõistlust, korraldatakse põhivõistlusele pääsejate väljaselgitamiseks kvalifikatsioonivõistlused.
Esimene peopäev algas koraalide mängimise ja rongkäiguga. Rongkäigu alguses kanti riigilippu, seejärel Eesti- ja Liivimaa lippu ja nende järel Tartu lippu. Kuna tegu oli vaimuliku rongkäiguga, siis kõndisid lippude järel kolm pastorit – F. Hörschelmann, Jakob Hurt ja A. Kurrikoff, aga puhkpillid rongkäigus ei kõlanud. Pastoritele järgnes pidukomitee ja dirigendid, siis auvõõrad ja külalised ning Vanemuise seltsi juhatus, pärast seda loositud järjekorras koorid. Rongkäiguga liiguti Vanemuise seltsi majast Jaama tänavalt toomkiriku varemete alla orgu, kus peeti jumalateenistus. Seejärel liiguti Maarja kiriku juurde ja siis raekojaplatsile, kus lauldi keisri hümni. Pärastlõunal toimus vaimulik kontsert, kuhu samuti ühiselt rongkäigus mindi. Karl August Hermanni, David Otto Wirkhausi ja Adalbert Hugo Willigerode juhatusel lauldi ja mängiti 15 teost, iga 5 pala järel peeti kõne
9 laulule algupärased sõnad. Esimene peopäev algas koraalide mängimise ja rongkäiguga. Rongkäigu alguses kanti riigilippu, seejärel Eesti- ja Liivimaa lippu ja nende järel Tartu lippu. Kuna tegu oli vaimuliku rongkäiguga, siis kõndisid lippude järel kolm pastorit – F. Hörschelmann, Jakob Hurt ja A. Kurrikoff, aga puhkpillid rongkäigus ei kõlanud. Pastoritele järgnes pidukomitee ja dirigendid, siis auvõõrad ja külalised ning Vanemuise seltsi juhatus, pärast seda loositud järjekorras koorid. Rongkäiguga liiguti Vanemuise seltsi majast Jaama tänavalt toomkiriku varemete alla orgu, kus peeti jumalateenistus. Seejärel liiguti Maarja kiriku juurde ja siis raekojaplatsile, kus lauldi keisri hümni. Pärastlõunal toimus vaimulik kontsert, kuhu samuti ühiselt rongkäigus mindi. Karl August Hermanni, David Otto Wirkhausi ja Adalbert Hugo Willigerode juhatusel lauldi ja mängiti 15 teost, iga 5 pala järel peeti kõne
märkimisväärne. Võrreldes teiste maailmajagudega on LAV keskmises arengujärgus, st. et enamik tööealisest rahvastikust on hõivatud põllumajanduse ja tööstuse valdkonnas. On märke ka info-arengust, kuid seda vähesel määral. Mida aastad edasi, seda rohkem on märgata rassiliste pingete vähenemist LAVi piirkonnas ja Aafrikas üldse. Seda eelkõige migratsiooni tõttu nn valge ja musta maailma vahel. Eelnevast referaadist sain palju uusi teadmisi loositud riigi kohta. Samuti sain üldteadmisi Aafrikast, millesse antud referaadi sisus süvenesin. Kui tulevikus võimalik, soovin seda riiki ka ise külastada ja süvendada olemasolevaid teadmisi. 15 Kasutatud kirjandus: Eesti Entsüklopeedia lk 687-691 http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B5una-Aafrika_Vabariik http://tonis999.wordpress.com/2007/05/24/uldinfo/ http://www.thecore.nus.edu.sg/post/sa/safricaov
vastumeelselt. 13 Kolmas pidupäev Kolmandal pidupäeval oli vihmasadu lõppenud ja päike paistis selgelt rõõmsate peoliste peale. Kell 9 algas jälle rongkäik ja liikus endise marsruudiga peoplatsile. Hommikul kell 10 algas ,,Ressource'i" aias üksikute kooride esinemine. Kontserti avas Väägvere pasunakoor piduliku marsiga. Laulukooride üksikesinemist alustasid Tartu-Maarja vilunud lauljad. Sellele järgnesid teised koorid varem loositud järjestuses. Võimsa ühendkoori kõrval pakkusid eri kooride esinemised omalaadset vaheldust, ning samuti ka sisulist erinevust. Muidugi polnud üksikute kooride tase ühtlaselt kõrge ja heade esinemiste kõrval võis kuulda ka nõrgapoolseid. Kuid lauljate agarus ja repertuaari vaheldus pakkusid kuulajatele siiski küllalt huvi. Üksikkooride esinemine kestis umbes 3 tundi ja lõppes kella ühe ajal. Taas lahkuti rongkäigus raekoja ette, kus lauldi linnaisadele keisrilaulu.
1999. aastal ja olümpiamängudel 2002. aastal. Kahevõistlus on muutunud päris palju, võrreldes algusaastate ajaga. Muutused on tehtud pealtvaatajate ja telejaamade huvi tõstmiseks. Varem oli suusahüpetes kolm vooru, millest kaks paremat läksid arvesse. Nüüd on kavas kaks hüppevooru, kus mõlemad lähevad arvesse. Sprindivõistluses on ainult üks hüppevoor. Murdmaasuusatamises lasti võistlejad enne muutusi rajale vastavalt loositud järjekorrale. Nüüd minnakse rajale vastavalt suusahüpetes saadud kohtadele. Alates 1987. aastast sõidetakse viitstardist ehk tagaajamisvõistlusena (Gunderseni meetod): suusahüpetes saadud punktid arvestatakse sekunditeks ja minutiteks. Suusahüpped võitnud sportlane 11 läheb esimesena rajale ja järgmised vastavalt kaotusele suusahüpetes. Võitjaks tuleb see sportlane, kes esimesena finiseerib. Alati sõidetakse vabas stiilis.
korda MM-võistluste kavas 1999. aastal ja olümpiamängudel2002. aastal. Kahevõistlus on muutunud päris palju, võrreldes algusaastate ajaga. Muutused on tehtud pealtvaatajate ja telejaamade huvi tõstmiseks. Varem oli suusahüpetes kolm vooru, millest kaks paremat läksid arvesse. Nüüd on kavas kaks hüppevooru, kus mõlemad lähevad arvesse. Sprindivõistluses on ainult üks hüppevoor. Murdmaasuusatamises lasti võistlejad enne muutusi rajale vastavalt loositud järjekorrale. Nüüd minnakse rajale vastavalt suusahüpetes saadud kohtadele. Alates 1987. aastast sõidetakse viitstardist ehk tagaajamisvõistlusena (Gunderseni meetod): suusahüpetes saadud punktid arvestatakse sekunditeks ja minutiteks. Suusahüpped võitnud sportlane läheb esimesena rajale ja järgmised vastavalt kaotusele suusahüpetes. Võitjaks tuleb see sportlane, kes esimesena finiseerib. Alati sõidetakse vabas stiilis. Kahevõistluse alad Kahevõistluse aladeks on: 1
võistluste kavas 1999. aastal ja olümpiamängudel 2002. aastal. Kahevõistlus on muutunud päris palju, võrreldes algusaastate ajaga. Muutused on tehtud pealtvaatajate ja telejaamade huvi tõstmiseks. Varem oli suusahüpetes kolm vooru, millest kaks paremat läksid arvesse. Nüüd on kavas kaks hüppevooru, kus mõlemad lähevad arvesse. Sprindivõistluses on ainult üks hüppevoor. Murdmaasuusatamises lasti võistlejad enne muutusi rajale vastavalt loositud järjekorrale. Nüüd minnakse rajale vastavalt suusahüpetes saadud kohtadele. Alates 1987. aastast sõidetakse viitstardist ehk tagaajamisvõistlusena (Gunderseni meetod): suusahüpetes saadud punktid arvestatakse sekunditeks ja minutiteks. Suusahüpped võitnud sportlane läheb esimesena rajale ja järgmised vastavalt kaotusele suusahüpetes. Võitjaks tuleb see sportlane, kes esimesena finiseerib. Alati sõidetakse vabas stiilis. Kahevõistluse alad Individuaalne kahevõistlus
· Nordea Pensions Estonia AS · AS SEB Varahaldus · Swedbank Investeerimisfondid AS Kogumispensioni statistikaülevaate 2011. aasta III kvartali kohaselt on kogumispensioniga liitunute arv 620 034. Nendest 75% on liitunud progressiivsete fondidega, 11,2% tasakaalustatud fondidega, 7,2% konservatiivsete fondidega ning 6,6% on valinud uue agressiivse fondi. Konservatiivsed ja tasakaalustatud fondid kaotavad pidevalt oma turuosa suurema aktsiaosakaaluga fondidele. Loositud liitujaid oli septembri lõpuks kokku 18 981, nendest ligikaudu 80% olid esitanud hiljem pensionifondi vahetamisavalduse ning 96%-l juhtudest oli uueks fondiks valitud progressiivne pensionifond. Pensionifondide vahetamise tulemusena on oma turuosa jätkuvalt kasvatanud AS LHV Varahaldus, kes on saavutanud Danske Capital AS 5 ettevõttega võrdse 12,1 protsendilise turuosa. AS SEB Varahaldus ja Swedbanki
ehitud. Proovi juhatas sisse üldkooride juhi J.Kappeli kõne. Peaproov pidi näitama ,,kuidas üksikud healed ja üksikud koorid kokku sünniksid ja kas kõik keermed annaksid kokku punuda ilusaks paelaks ja selgeks mõnusaks lauluks." Esimene pidupäev Juurdunud traditsiooni kohaselt algas esimene pidupäev pasunakooride mänguga eesti kirikute ja raekoja tornist. Rongis asuti loositud järjekorras: eesotsas sammus rongitalitaja ,talle järgnesid lipukandjad Vene riigi, Eestimaa kubermangu ja Tallinna lippudega. Siis tulid auliikmed, kõnepidajad, pidutoimkond ja kaks orkestrit. Linna majad olid pidulikult dekoreeritud ja lippudega ehitud, paljudes kohtades olid suured auväravad üles seatud ja vastavate pealkirjadega varustatud. Jumalateenistus algas kell 10 ja seal pidas avakõne Rapla pastor C.Malm, kes oli tuntud eesti kirjamehena.
aastal ja olümpiamängudel 2002. aastal. Kahevõistlus on muutunud päris palju, võrreldes algusaastate ajaga. Muutused on tehtud pealtvaatajate ja telejaamade huvi tõstmiseks. Varem oli suusahüpetes kolm vooru, millest kaks paremat läksid arvesse. Nüüd on kavas kaks hüppevooru, kus mõlemad lähevad arvesse. Sprindivõistluses on ainult üks hüppevoor. 23 Murdmaasuusatamises lasti võistlejad enne muutusi rajale vastavalt loositud järjekorrale. Nüüd minnakse rajale vastavalt suusahüpetes saadud kohtadele. Alates 1987. aastast sõidetakse viitstardist ehk tagaajamisvõistlusena (Gunderseni meetod): suusahüpetes saadud punktid arvestatakse sekunditeks ja minutiteks. Suusahüpped võitnud sportlane läheb esimesena rajale ja järgmised vastavalt kaotusele suusahüpetes. Võitjaks tuleb see sportlane, kes esimesena finiseerib. Alati sõidetakse vabas stiilis. Vigursuusatamine
eluaastast oli õigus rahvakoosolekul osaleda ja sõna võtta. Küsimused otsustati hääletamisega. Selle üle, mida rahvakoosolekul arutusele panna, otsustas 500-liikmeline nõukogu (bule), mille liikmed loositi füülide poolt üles seatud kandidaatide hulgast (igast füülist 50 liiget). Nõukogu korraldas ka rahvakoosoleku otsuste täideviimist koosolekute vaheajal. Nõukogu tööd omakorda juhtisid 50 prütaani (eestseisjat samast füülist loositud meest), kes olid selles ametis 1/10 aastast. Riigiametnikud, kes rahva otsused reaalselt ellu viisid, komplekteeriti samuti loosi teel. Nad olid enamasti kollegiaalsed (tavalised olid 10-liikmelised kolleegiumid) ja piiratud volitustega. Ka 9 arhooni komplekteeriti loosi teel. Rahvakoosolekul hääletamisega valiti ainult sõjalised ametid, kelle seas tähtsamad 10 strateegi. Strateegiametisse pääsesid seetõttu ainult tuntud ja
Valimi põhimõtted ja andmete kogumise plaan koostati eelnevalt ja selles nähti ette suunad ankeetide hulga ja sihtgrupi kohta ning ankeetide jaotus küsitluskohtade lõikes. Kavandatud küsitletavate inimeste hulk ehk valimi suurus igal puhkealal oli minimaalselt 300 tükki. Andmete kogumise ajagraafik (nädalapäev ja ööpäeva osa) määrati kindalaks loosiga pärast seda, kui olid otsustatud küsitluskohad iga nädala kohta. Mõned küsitluspäevad asendati varuks loositud küsitluspäevadega seoses halva ilmaga. Valimi meetodina kasutati juhuslikku valimit. Küsitluskohad olid puhkeala külastatavamad objektid. Kõikidel puhkealadel kasutati ühesugust ankeeti, kuid oli võimalik lisada puhkealale spetsiifilisi küsimusi. Kasutusel olid eestikeelsed ankeedid, igal küsitlejal oli kasutada ka ankeedi venekeelne tõlge. Koguti informatsiooni külastaja profiili, tegevuste, külastuskordade geograafilise ja ajalise jaotumise,
annaabi.ee 
