Loomuliku seisundi ja sõjaseisundi vahekord John Locke 2014 Loomuseisund • Täieliku vabaduse seisund • Võrdsuse seisund • Ei ole omavoli seisund • /…/, Loomuseisundis valitseb loomuseadus, mis on kohuseks igaühele. Ja mõistus, mis on selleks seaduseks, õpetab kõiki inimesi, kes temalt nõu küsivad, et olles kõik võrdsed ja sõltumatud, ei tohi ükski kahjustada teise inimese elu, tervist, vabadust ega vara. • /.../,Igaüks on kohustatud ennast alal hoidma ja mitte lõpetama oma elu tahtlikult, ning selsamal põhjusel peaks ta, juhul kui tema enda elu ei satu ohtu, hoidma nii palju kui võimalik alal kogu ülejäänud inimkonda
käsutada oma vara ja isikut loomuseaduse piirides nii, nagu neile endale õige tundub, küsimata kelletki luba ja sõltumata teiste inimeste tahtest. See on võrdsuse seisund, milles kogu võim ja kohtumõistmine kuuluvad igaühele, kusjuures kellegi ei ole seda rohkem kui teistel.__ loomupärane võrdsus Kuigi loomuseisund on vabaduse seisund, ei ole see siiski omavoli seisund, ning vaatamata sellele, et loomuseisundis on inimesele täielik vabadus käsutada oma isikut ja omale kuuluvat elusolendit, ei ole tal siiski vabadust hävitada ei ennast ega ühtegi temale kuuluvat elusolendit, kuigi viimaselt võib võtta elu, kui leidub mõni nende lihtsalt elushoidmisest üllam otstarve. Loomuseisundis valitseb loomuseadus, mis on kohuseks igaühele. Ja mõists, mis on selleks seaduseks, õpetab kõiki inimesi, kes temalt nõu küsivad, et olleks kõik võrdsed ja sõltumatud, ei
isikul. Locke määratleb selgelt ära teise inimese verevalamise, kui valeteo, lubades verevalajale vastata samaga (Kaini näide). Ka tuleks võõramaalasel austada siiski selle maa tavasid ja reegleid, karistada võiks igat kuritegu nii nagu peremeesriigi esindaja ihkab. Ka võib käsitleda teist inimest loomana ning ta tappa tehtud kuriteo eest, kui ta on ühiskonnast irdunud ning Jumala antud täiemõistuslikkuse kaotanud. 2. Millised võimud on inimestel loomuseisundis? Võim iseenda ning võrdsuslikkuse üle. Võim teise olevuse elu võtta, kui tema elusolemisest saab väiksem kasu kui surmast. Inimesel on võim enda tegusid ja vara oma äranägemise järgi kasutada. Inimesel ei ole võimu teha kurja ning võtta elu endalt, ligimeselt-teiselt inimeselt. Samuti ei ole tal õigust kahjustada teise vara ning vabadust. Inimesel on ka võim teist karistada nii, et tehtu talle ebasoodsaks muutuks ja seeläbi kahetsust tunneks. Samamoodi on inimestel õigus
tsiviliseeritud inimesest.6 Enamikule meie filosoofidest pole tulnud mõttessegi kahelda selles, et loomuseisund kunagi eksisteeris, ehkki pühi raamatuid lugedes on täiesti selge, et kuna esimene inimene sai jumalalt kohe vaimuvalguse ja käsud, ei viibinud ta mitte kunagi selles seisundis. Ja kui uskuda Moosese raamatuid, nii nagu on kohane kõigile kristlikele filosoofidele, siis ei saa ju väita, et inimesed oleksid millalgi, kas või enne veeuputust, elanud puhtas loomuseisundis -- vähemalt mitte juhul, kui nad ei langenud sinna tagasi mõne erakordse sündmuse tagajärjel. Seda paradoksi on äärmiselt raske kaitsta ja täiesti võimatu tõestada. Alustame siis sellest, et jätame kõrvale kõik faktid,7 sest need ei puutu kuidagi meie küsimusse. Me ei pruugi pidada sel teemal läbiviidavate uurimistööde tulemusi ajalooliseks tõeks, vaid ainult hüpoteetilisteks või tinglikeks arutlusteks, mis võivad
See tekib erimeelsuste või üksteisele liiga tegemisega.Tänu sellele on inimeses soov teist kuidagi moodi hävitada, sest see tundub ainuõige.Sõjaseisund võib lõpeda mitmeti.Ühiskonnas lõpeb see kohtu mõistmisega, kus allutatakse inimesed seadustele ja kus õiguste järgi saab tegelik kannatanu hüvitist ja ilmselt sellega lõpeb ka süüdlase tahtmine sõtta uuesti astuda.Ükskõik kuidas ka neid otsuseid ei tehta, keegi tunneb ikka, et tema vastu on tehtud ülekohut.Loomuseisundis võib inimene oma loomupäraselt kohut ise mõista ja võtta elu siis kui ise heaks arvab. 7. Kuidas mõistab Locke vabadust ühiskonnas? Selgitage oma sõnadega. Kas te nõustute temaga? Põhjendage oma arvamust.Vabadus ühiskonnas ei võrdu kindlasti loomuvabadusega.Vabadus ühiskonnas tähendab elada oma elu võimude poolt kehtestatud seaduste järgi, kuid teha oma vabasid valikuid asjade osas mida seadused ei piira
Ta vaatleb inimeste tunge, mis olevat enamuses egoistlikud ning leiab, et kui inimeste üle pole mingit kõrgemat võimu ehk suverääni, siis valitseb nende seas paratamatult kõikide sõda kõigi vastu. Seda saaks ületada vaid kunstlikul teel, inimeste omavaheliste lepingutega, mille teel loodaks ühiskond. Seega esitas Hobbes esimesena ühiskondliku lepingu teooria. See leping toimiks aga vaid siis, kui kõik inimesed annaks osa oma õigustest (sest ühiskonnata ehk loomuseisundis on igaühel õigus ja vabadus teha ükskõik, mida, seega ka igaüht kahjustada) ainuvalitseja ehk suverääni kätte. Siit tuleneb ka absolutismi legitiimsus, kuna rahvas ise on valitsejale piiramatu võimu andnud ning too peab nüüd seda selleks kasutama, et saavutada võimalikult suurt harmooniat, ühtsustunnet ja üldist heaolu. Riik ongi Hobbesi jaoks kunstlik moodustis, inimeste poolt loodud "surelik jumal", mis on loodud nende endi kaitseks iseenda eest.
korral kehtetuks. Kuid kui on olemas mõlema osapoole üle kehtestatud ühine võim, millel on piisavalt õigust ja jõudu, et sundida neid oma lubadust hoidma, siis selline leping ei ole kehtetu. Sest sellel, kes esimesena täidab oma lubaduse, ei ole garantiid, et ka teine täidab hiljem oma lubaduse, sest sõnade köidikud, ilma sunnivõimu kartuseta, on liiga nõrgad selleks, et ohjeldada inimeste ambitsioone, ahnust, viha ja teisi kirgi. Sellist sunnivõimu ei saa loota loomuseisundis, kus kõik inimesed on võrdsed ja kus ei saa olla kohtumõistjaid, kes otsustavad nende hirmude õigsuse üle. Ning sellepärast see, kes täidab lepingut esimesena, annab end oma vaenlase kätte ning seda vastupidiselt õigusele (mida ta ei saa kunagi hüljata) kaitsta oma elu ja elatusvahendeid. Kuid ühiskondlikus seisundis, kus on olemas võim, takistamaks neid, kes antud lubadust muidu eiraksid, ei ole see hirm enam põhjendatud, ja sellepärast see, kes
absoluutsed ja sõltumatud sellest, kes neid täheldab. Näiteks mõni arv, liikumine, vorm. Sekundaarsed omadused on siis teisejärgulised ning need vahelduvad vastavalt sellele, kes neid vaatleb. Näiteks värv ja temperatuur. Point on selles, et primaarsed omadused on objektis endas, teisejärgulised aga meeltes nad sünnivad objekti ja vaatleja vastasmõju tulemusel. 4.Loomuseisund ja ühiskond: Loomuseisund ehk ühiskonna-eelne olukord. Loomuseisundis elavad inimesed koos moraalireegleid järgides, kuid ühise valitsuseta. Kõigil on piiramatu õigus karistada moraaliseaduste rikkujaid. Olemas on eraomand, mis tekib töö kaudu. Kuna kõigil on mure oma omandi säilimise pärast, luuakse valitsus. Kõrgeim võim on mitteabsoluutne seadusandlik kogu. Rahval on õigus mässata valitsuse vastu, mis ei valitse tema huvides (selline valitsus on rahvaga sõjaseisukorras). HUME 1.Põhjuslikkuse mõiste kriitika:
jätavad inimesed endale põhiõigused. Niisiis, poliitliseks võimuks pean ma õigust teha seadusi surmanuhtluse ja sellest tulenevalt ka kõigi väiksemate karistuste tagatisega, et korraldada ja kaitsta omandit ning rakendada ühiskonna jõudu seaduste täideviimisel ja riigi kaitsmisel võõramaise ülekohtu eest - ja seda kõike üksnes avaliku hüvangu nimel. Inimeste loomupärane täiesti vaba seisund. Kuigi loomuseisund on vabaduse seisund, pole see omavoli seisund. Loomuseisundis valitseb loomuseadus, mis on kohustuseks igaühele. Mõistus on selleks seaduseks ja õpetab, et ei tohi kahjustada teiste inimeste elu, tervist, vabadust ega vara. Et see toimiks, on igaühel õigus karistada loomuseadusest üleastujaid sel määral, mis hoiaks ära uue rikkumise. Seadused ei hõlma võõramaalasi. Üleastumine põhjustab kahju teisele inimesele. Lisaks karistusõigusle peab olema ka hüvituskord.
ühishuvides ja nõustuvad piirama oma ühiskonna-eelset vabadust (sõlmivad ühiskondliku leppe), siis kus lõpevad inimvabaduse piirid? Kas ja milles peaksid inimesed ühiskonnas olema võrdsed? Millised poliitilised kohustused on ühiskonna liikmel ja kodanikul? Et mõista, mida võidavad inimesed ühiskonnast arutletakse ka selle üle, milline oleks inimeste olukord ilma ühiskonnata ja riigita (nö looduslikus seisundis või loomuseisundis). 3) Küsimus valitsemisest, millised on valitsuse ülesanded/funktsioon (miks on valitsemist vaja, mis ülesandeid ta täidab) ja kuidas oleks valitsemist õige ja kohane korraldada, milline valitsemine on legitiimne nt Iraagis, aga paljuski ka Venemaal on rahvas toetanud tugevat juhti, mistõttu rahva jaoks pole niivõrd oluline, et oleks demokraatlikud valimised, vaid see, et riiki kindlakäeliselt juhitaks ning riigis oleks kord
Moraalileping: Poliitilise võimu ja valitseja asemel on ühiskond, kus me elame. Ühiskond nõuab meilt teatud tegusid ja kui ei tee seda, siis sanktsioneerib normidest mittekinnipidamist. Sanktsioonid: reputatsiooni kaotamine, usalduse kaotamine, ignoreerimine, põlgus, viha, koostööst keeldumine, distantseerumine, seltskonnast väljaheitmine. Kontraktualismi järgi on moraal inimese poolt loodud! Hüpoteetiline leping on jama: Hüpoteetiline leping sõlmitakse aga loomuseisundis, kus pole veel mingeid õigusi ega kohustusi. Pole kohustust lepingust kinni pidada. Eetikakoodeks kirjapandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Sisu järgi saab eetikakoodekseid jagada selle põhjal, milline on nende iseloom: -normatiivsed -väärtustele tuginevad -Sotsiaalseid kohustusi võtvad
Jacques Rousseau (1712-1778) Loomuliku vabaduse ja võrdsuse idee (nii Hobbes kui Locke – seega Filmeri Aristoteles: eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, suhtes sarnane kriitika) kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt Riigieelses seisundis (loomuseisundis) ebamugavused, inimesed loovutavad Varauusaja vabariiklikud mõtlejad (Machiavelli ja Guicciardini 16. s Itaalias, võimu James Harrington 17. s Inglismaal): mixed government on ideaal, sest loob Hobbes: peaaegu absoluutne loovutamine (absolutist) tasakaalu Locke: usaldatakse valitsejatele kindlate eesmärkide täitmiseks ja piiratud Rooma eeskuju
Kaasaegsetele kõlas loomulikult, ei olnud üllatav ega radikaalne · Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomulikku vabadust ega võrdsust pole Kontraktualism · T. Hobbes, John Locke (1632-1704), Samuel Pufendorf (1632-1694), Jean Jacques Rousseau (1712-1778) · Loomuliku vabaduse ja võrdsuse idee (nii Hobbes kui Locke seega Filmeri suhtes sarnane kriitika) · Riigieelses seisundis (loomuseisundis, kuhu inimesed sündisid) olid teatud ebamugavused, inimestel ei olnud hea ja seetõttu otsustasid võimu ära anda ja seeläbi riigi luua · Hobbes: peaaegu absoluutne loovutamine (absolutist), kõikide sõda kõikide vastu. Kõik on pidevalt valmis üksteisega sõdima, sea puuduvad tsivilisatsioonile omased hüved ja suurimaks eesmärgiks lepingu sõlmimisel on see, et enam ei
Neljas ühiskond on poliitiline ja kodanikuühiskond. Kodanikuühiskond hõlmab lepingut inimestevahelise kohtu moodustamiseks ja inimõiguste kaitset. Poliitiline võim on teistest võimuliikidest erinev, sest hõlmab palju suuremat vastutust. Looduslik olukord Looduslikus olukorras (state of nature) on inimesed vabad ja võrdsed ning käituvad mõistuspäraselt. Inimesed lähtuvad küll omahuvist, kuid nende vahel ei teki mingit lepitamatut sõda nagu Hobbes seda arvas. Loomuseisundis on inimesel ka kohustused, ta ei tohi tappa teist inimest, ta on kohustatud hoidma ennast ja kogu inimkonda. Loomuseisundis on inimesel loomuõigused: võõrandamatud õigused elule, varale ja vabadusele (life, liberty and estate), sellest loomuõigusest üleastujate suhtes on kohtumõistjateks inimesed ise, nemad on loomuõiguse rakendajad. Rahulik ja vaba loomuseisund murtakse vaid siis, kui teatud inimesed, kes ei ela mõistuspäraselt, lähevad teise inimese elu, vara ja vabaduse kallale.
loonud. Etteheited kontraktualismile · Lepingu fiktiivsus: sellist lepingut pole ju kunagi sõlmitud. Mis staatus on sellistel õigustel ja kohustustel, mis tulenevad fiktiivsest lepingust? · Lepingu idee on tsirkulaarne: kui kaks isikut tahavad lepingu sõlmida, peavad nad tegema seda toimimiskontekstis, kus on juba olemas kohustused (kohustus lepingust kinni pidada). Hüpoteetiline leping sõlmitakse aga loomuseisundis, kus pole veel mingeid õigusi ega kohustusi. Asendusidee Lepingu asemel saab rääkida ka millestki mitteformaalsest nagu näiteks vastastikusest lubadusest. Sellel pole vaja õiguskorda, mis eelneks. Siiski on vaja moraalset kohustust, et lubadusest kinni pidada. Need on inimeste poolt loodud kohustused ja õigused, mis põhinevad kõigi huvidel. Autonoomne "peab" · Sotsiaalsed konventsioonid kasvavad välja inimeste ühistest huvidest ja inimeste
inimesest. Enamikule me filosoofidest pole tulnud mõttesse kahelda selles, et loomuseisund kunagi eksisteeris, ehkki pühasid raamatuid lugedes on selge, et kuna esimene inimene sai jumalalt kohe vaimuvalguse ja käsud, ei viibinud ta kunagi selles seisundis. Kui uskuda Moosese raamatuid, ei saa väita, et inimesed oleks millalgi, kas või enne veeuputust, elanud puhtas loomuseisundis - vähemalt mitte juhul, kui nad ei langenud sinna tagasi mõne erakordse sündmuse tagajärjel. Seda paradoksi on äärmiselt raske kaitsta ja täiesti võimatu tõestada. Religioon käsib meil uskuda, et kuna jumal ise tõi inimesed vahetult pärast maailma loomist loomuseisundist välja, siis on inimesed ebavõrdsed sellepärast, et jumal nõnda tahtis. Kuid jumal ei keela meil teha otseselt inimese ja teda ümbritsevate olevuste loomuse põhjal järeldusi selle
annaabi.ee 
