hävitamise. Katoliku kiriku sisene uuendusliikumine:See oli, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsust. Absolutism · 17.-18. sajandil kujunes Euroopas välja kaks täiesti erinevat riigijuhtimise mudelit absolutism (nt Prantsusmaa) ja parlamentarism (nt Inglismaa). · Absolutism riigijuhil piiramatu võim. NB! Ei võrdu türanniaga. Monarhiat piiravad jumala-, loodus- ja loomuseadused. · 17.-18. saj hõlmas absolutistlik valitsemisviis suuremat osa Euroopas. Louis XIV (1643-1715) · Prantsuse kuningas · Päikesekuningas · L'Etat c'est moi! e ,,Riik see olen mina!" · Tema valitsusaeg absolutismi kõrgaeg kogu Euroopas · 1682 kolis kuningas õukonna Pariisist Versailles lossi. Parlamentarism · Parlamendil oli suur roll riigi juhtimisel. · Nt. Inglismaa Valgustus · Sai alguse Inglismaal.
seaduseks, näidates seega, et seadusepärane need seadused, mis on vajalikud tegutsemine on kirjutatud nende südamesse; inimese õitsenguks. ühtlasi tõendavad seda ka nende Loomuseadused on universaalsed ja südametunnistus ja nende mõtted, mis muutumatud ja neid tuleb kasutada, järgemööda kas süüdistavad või vabandavad kui hindame ühiskonda ja positiivseid neid." A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com© 2004 By Default!
Kreeka periood -õitseng u. 6.-3. saj eKr -õnnelik elu- vooruslikkus e. Loomutäius-ühiskondlik elu -hing ja keha:mõistuslik osa vs. Meeleline -käitumises kesktee kahe äärmuse vahel Rooma periood -roomlaste panus ,,tähtsusetu"? -euroopa õiguslik mõte -põhirõhk moraalifilosoofial Rooma moraalifilosoofial -rõhk indiviidi käitumisel ja eesmärkidel: epikuurlased:nauding stoikud:vooruslikkus -Eesmärgid saavutatavad mitte ainult polise, vaid universumi raamistikus (jumalikud loomuseadused) Kreeka ja Rooma perioodi erinevusi -Orjandus.Ori kui mõistuseta olend vs ori kui õiguslik kategooria -Sõda."Loomulik" sõda kreeklaste ja barbarite vahel vs sõda kui kõrvalekalle loomulikust harmooniast. -Üldteema:partikularism vs universalism.Kelle ees kohustused? Keskaeg I -religioonikesksus jumalakesksus kreatsionism providentsialism-jumalik ettemääratus revelatsionism-jumal on avaldanud oma tahet jumalasõna kaudu, ilmutuste järgi kirja pandud
Eetilised ohud: Altkäemaks Vargus Pettus Diskrimineerimine Sundus Ametiseisundi oma huvides ära kasutamine Loomuseadus stoikud 1. Inimeses peitub jumalik säde ja selle abil on võimalik inimestel avastada õnne ja sotsiaalse harmoonia saladused 2. Universaalse õiguse seadus inimkonna funktsiooniks on ilmutada mõistuspärasust kõigis selle vormides kaemuses, kaalutlustes ja tegutsemises 3. Tuleb teha head ja vältida kurja. 4. Loomuseadused on universaalsed ja muutumatud Situatsioonieetika Eetikateooria, mis väidab, et eetiliste otsuste aluseks ei peaks olema reeglid või et me ei peaks otsustamisel lähtuma reeglitest. Iga olukord on unikaalne ning seetõttu tuleb oma väärtustest lähtuvalt käituda nii hästi, kui me antud konkreetses olukorras suudame. Kristlikku armastuse-eetikat väljendatakse mõnikord niimoodi: "Tee seda, mis oleks antud olukorras kõige armastavam tegu". Eetilised dilemmad- moraalikonfliktid
tähendab, et elame vooruslikult. Seega on hea elu, vooruslikult elatud elu. 28. Objektivistlik hea elu-Sul on eesmärk, mida pead täitma, kui ei täöida, on nurjumine ja ei ole õnnelik. Subjektivistlik hea elu- sa oled täpselt nii õnnelik kui tunned, nurjumist ei ole. 29. Loomuseaduse teooria- inimese loomuses olev seadus, mis paneb ta õigesti käituma. Inimesel on mõistuspärane loomus,mõistus töötab isegi ilma Jumalata, loomuseadused on universaalsed ja muutumatud.TTD 30. Inimesi motiveerivad moraalselt toimima mitmed aspektid, kas siis religioon, utilitarism, loomus. 31. Psühholoogiline egoism kirjeldav, inimloomus on egoistlik. Eetiline egoism igaüks peaks järgima ainult omahuvi. Üks ütleb, et inimene ei saa altruistlik olla, teine ei kohusta altruismiks, kuid väidab selle võimalikkust. 32. Psühholoogilise egoismi poolt: Altruistlik käitumine ainult näib sellena, ka nauding on
Loomuõiguse idee universaalne õiguse standard (jus naturale), mis kehtib kõigis ühiskondades, annab mõistuse alusel võimaluse hinnata erinevaid positiivseid seadusi (jus gentium). · Idee järgi on inimolendid loomult ratsionaalsed olendid, kes on selle loomuse saanud Jumalalt, kes lõi meid elama teatud viisil. · Mõistus aitab meil avastada need seadused, mis on vajalikud inimese õitsenguks. · Loomuseadused on universaalsed ja muutumatud ja neid tuleb kasutada, kui hindame indivudaalseid ühiskondi ja posiivseid seadusi. Moraalsest õigusest: · Positiivne (tegelik) õigus ei ole tegelikult õigus, kui ta ei ole vastavuses loomuõigusega · Moraaliseadused on objektiivselt kehtivad. · Mõistus võib teha kindlaks, mis on tegelikult kehtiv. Eetiline objektivism Jagab absolutismi seiskohta, et moraaliprintsiibid on universaalsed. Ent erineb absolutismist,
Mõned printsiibid edendavad neid vajadusi paremini. Universaalne inimloomus viitab sellele, et on olemas objektiivselt üks hulk moraaliprintsiipe, mis on rakendatavad kogu inimkonnale (kõigile ratsionaalsetele olenditele). Loomuseaduse põhiideede järgi: inimestel on olemuslikult mõistuspärane loomus, mille on neile määranud Jumal. Isegi jumalat tundmata võib mõistus kui meie loomuse olemus avastada inimhüvanguks vajalikud seadused. Ja loomuseadused on universaalsed ja muutumatud, ning neid tuleks kasutada ühiskondade ja nende positiivsete seadusete hindamiseks. 28.Mis on eetiline absolutism ? Mõned väärtused on absoluutsed, need on põhilised ja universaalsed, siduvad kõigile. Meie ühiskond on need absoluutsed väärtused avastanud ja ehitanud neile üles oma poliitilise süsteemi. Kui teistel ühiskondadel on teised väärtused, siis nad lihtsalt eksivad.
1646 sai temast Krooniprints Charlesi matemaatikaõpetaja 1651 tugevasti kodusõjast mõjutatuna ilmus tema peateos "Leviaatan" 1660 kui taastati monarhia, kutsus tema õpilane Charles ta oma õukonda. Suri 4 dets 1679 Peateema: Inimloomus kõik on loodud võrdsena, kõigil on samad eesmörgid ja vahendid nende saavutamiseks, inimloomuse põhikomponendiks on soov, iha. Loomuõigus ja loomuseadus suur osa tema ühiskonnafilosoofias, õigusspsteem on rajatud loomuõigusele. Loomuseadused on vajalikud et nad piiraksid kirgede ja ihaderikast loomust. loomusseadus on praratamatu käitumise vorm, mis on vajalik olenditele Riigist inimestel o oma julgeoleku tagamiseks vaja leida jõudu, mis tagaks ühise huvi Et kaitsta inimesi väliste vaenlaste vastu ja omavaheliste tülide eest tuleb anda jõud ja võim õhele inimesele Riigi institutsiooni eesmärgiks on rahu ja turvalisus, see välhendab tema õigust otsustada nende tagamiseks vajalike vahendite üle.
Subjektiivset naudingu- ja rahuloluseisundit ilma inimliku täiuse saavutamiseta peetakse enesepettuseks või mõistmatuseks. Subjektivistlik käsitlus ütleb, et inimese elu on hea siis, kui ta ise leiab end õnnelik olevat. Õnn lähtub isiklikust hinnangust. 29. Mida väidab loomuseaduse teooria? Inimestele on olemuslik mõistuspärasus, mille abil on võimalik avastada inimhüvanguks vajalikud seadused. Loomuseadused on universaalsed ja muutumatud ning neid tuleks kasutada ühiskondade ja nende positiivsete (tegelike) seaduste hindamiseks. Sellised positiivsed seadused, mis pole kooskõlas loomuseadusega, ei ole tõelised seadused, vaid võltsseadused. Maailm on ratsionaalselt korrastatud, väärtused ja normid on selle osad. Selle teooria järgi on moraal inimloomuse funktsioon. 30. Mis motiveerib inimesi moraalselt toimima?
Subjektiivset naudingu- ja rahuloluseisundit ilma inimliku täiuse saavutamiseta peetakse enesepettuseks või mõistmatuseks. Subjektivistlik käsitlus ütleb, et inimese elu on hea siis, kui ta ise leiab end õnnelik olevat. Õnn lähtub isiklikust hinnangust. 29. Mida väidab loomuseaduse teooria? Inimestele on olemuslik mõistuspärasus, mille abil on võimalik avastada inimhüvanguks vajalikud seadused. Loomuseadused on universaalsed ja muutumatud ning neid tuleks kasutada ühiskondade ja nende positiivsete (tegelike) seaduste hindamiseks. Sellised positiivsed seadused, mis pole kooskõlas loomuseadusega, ei ole tõelised seadused, vaid võltsseadused. Maailm on ratsionaalselt korrastatud, väärtused ja normid on selle osad. Selle teooria järgi on moraal inimloomuse funktsioon. 30. Mis motiveerib inimesi moraalselt toimima?
· jumala käsud oleksid juhuslikud, ütlus, et jumal on hea, kaotaks mõtte. · kui need ei ole juhuslikud, vaid põhjendatud, siis järelikult on moraalil jumala käskudest sõltumatu alus. Loomuseaduse teooria · JKT-ga võrreldes kristlike mõtlejate poolt enam tunnustatud. · Ei pruugi viidata jumalale kui maailma loojale. Loomuseaduse teooria 3 elementi: 1. Maailm on ratsionaalselt korrastatud. Väärtused ja normid on selle osaks. 2. Loomuseadused mitte ainult ei kirjelda maailma, vaid ütlevad ka seda, kuidas peaks olema. 3. Inimene võib oma mõistusele toetudes need seadused avastada. Absolutism ja moraalidilemmad · Kui objektiivseid moraalinorme on rohkem kui üks, tekib olukordi, kus neid korraga järgida ei saa. · Katastroofi vältimise argument (absolutismi vastu): mistahes moraalireeglit võib rikkuda, kui see aitab ära hoida katastroofi. Päästa alati rohkem inimelusid?
alusel võimaluse hinnata erinevaid seadusi selle mõõdupuuga. · AQUINO THOMAS o Inimesel, nagu igal teisele loodud objektil, on kindel loomus, otstarve ja funktsioon. o Inimkonna oelmuseks e õigeks funtkstiooniks on elada mõistuse elu. · Inimolendid on loomult mõistuslikud olendid, kes on selle loomuse saanud jumalalt, kes lõi meid elama teatud viisil. · Loomuseadused on universaalsed ja muutumatud ning neid tuleb kasutadakui hindame ühiskonda ja positiivseid seadusi. · Loomuseadus ja Aquino Thomase seisukohad on oma olemuselt absolutistlikud. Mõnikord puutume aga elus kokku moraalikonfliktidega millele ei ole ühest vastust. Topelttagajärje doktriin annab algoritmi kõigi moraalidilemmade lahendamiseks, kus teol võib olla 2 tagajärge: hea ja halb.
(nagu eespool näidatud) on inimeste loomupäraste tungide paratamatu tagajärg juhul, kui ei ole ühtegi nähtavat võimu, mis hoiaks neid aukartuses ja kohustaks neid karistuse hirmus täitma oma lepinguid ning järgima neid loomuseadusi, mis on kirja pandud neljateistkümnendas ja viieteistkümnendas peatükis10. Üksikisiku turvalisus ei tulene loomuseadusest. Sest iseenesest, ilma mõne võimu hirmuvalitsuseta, mis paneks inimesi loomuseadusi järgima, on loomuseadused (nagu õiglus, erapooletus, tagasihoidlikkus, halastus ja (kokkuvõttes) tehes teistele seda, mida me tahaks, et meile tehtaks,) vastuolus meie loomupäraste tunnetega, mis juhivad meid erapoolikusele, uhkusele, kättemaksule ja muule sarnasele. Ja lepingud, mida ei toeta mõõgavõim, on vaid sõnad ja ei oma mingit jõudu, et inimest üldse kaitsta. Sellepärast, kui võimu ei ole kehtestatud või vähemalt mitte piisavalt suurt võimu meie kaitsmiseks, siis,
tsiviilõiguse aluseks ka hiljem. Põhirõhk oli moraalifilosoofial, sest poliitilises elus oli keeruline osaleda ning hakati uurima teisi filosoofia valdkondi. Stoitsistlik koolkond (Cicero) Moraalifilosoofid rõhutasid indiviidi käitumist ja eesmärke epikuurlased : peab püüdlema naudingu poole stoikud : vooruslikkuse poole Ei ole oluline olla polise ühiskonnas (nagu Kreekas eeldati), vaid peaks käituma universumis raamistikus (jumalikud loomuseadused). Kreeka ja Rooma perioodi erinevused : Orjandus: Ori kui mõistuseta olend (kreeklaste jaoks) vs ori kui õiguslik kategooria (roomlaste jaoks, ükski inimene ei sündinud loomupoolest orjana, sellesse kategooriasse võis satuuda teatud tegude läbi, nt ebaõiglase sõja pidamisel roomlaste kätte vangi sattumisel) Sõda: ,,loomulik" sõda kreeklaste ja barbarite vahel roomlaste jaoks sõda kui kõrvalekalle loomulikust harmooniast Üldteema : partikularism vs universalism
sveitslase ja indiaanlase vahel Ameerika metsades sõlmitud tehingud on mõlemale poolele küll siduvad, kuid nad jäävad teineteise suhtes endiselt täielikult loomuseisundisse. Sest ausus ja lubaduste pidamine kuulub inimeste kui selliste, mitte inimeste kui ühiskonnaliikmete juurde. 15. Nendele, kes ütlevad, et ükski inimene pole kunagi loomuseisundis olnud, sean ma vastu aruka Hookeri autoriteetse mõtte: Seadused, millest siiani on räägitud--s.t loomuseadused--kohustavad inimesi täiel määral ka siis, kui inimeste vahel pole kunagi olnud mingit püsivat ühtekuuluvust ega ühtegi tõsist omavahelist kokkulepet selle kohta, mida teha või mida mitte teha. Et me üksikult ei suuda varuda endale piisavalt asju, mis on vajalikud selliseks eluks, nagu meie loomus ihaldab -- eluks, mis vastab inimväärikusele --, siis, et korvata neid puudujääke ja ebatäiusi, mis on meis üksikult ja ainuüksi iseenda jõust elavate
RIIGIST Riigi eesmärk, üksikisiku turvalisus. Inimeste jaoks (kes loomupäraselt armastavad vabadust ja võimu teiste üle) on ettenägelikkus ennast kaitsta ja saavutada seeläbi rohkem rahulolu pakkuv elu see olulisim põhjus, eesmärk ja mõte, miks võtta kasutusele selline enesepiirang (milleks on elu riigis). Üksikisiku turvalisus ei tulene loomuseadusest. Sest iseenesest, ilma mõne võimu hirmuvalitsuseta, mis paneks inimesi loomuseadusi järgima, on loomuseadused (nagu õiglus, erapooletus, tagasihoidlikkus, halastus ja (kokkuvõttes) tehes teistele seda, mida me tahaks, et meile tehtaks,) vastuolus meie loomupäraste tunnetega, mis juhivad meid erapoolikusele, uhkusele, kättemaksule ja muule sarnasele. Üksikisiku turvalisus ei tulene väheste inimeste või perekondade ühendusest. Üksikisiku turvalisus ei tulene ka suurest rahvahulgast, kui seda ei juhi vaid üks otsus. Üks otsus peab inimesi juhtima järjepidevalt. Miks mõned mõistuseta ja
tegutsemine on kirjutatud nende südamesse; ühtlasi tõendavad seda ka nende südametunnistus ja nende mõtted, mis järgemööda kas süüdistavad või vabandavad neid." Loomuseaduse teooria ideed: · Inimolendid on loomult mõistuslikud olendid, kes on selle loomuse saanud Jumalalt, kes lõi meid elama teatud viisil. · Isegi Jumalat tundmata võib mõistus kui meie loomuse olemus avastada need seadused, mis on vajalikud inimese õitsenguks. · Loomuseadused on universaalsed ja muutumatud ja neid tuleb kasutada, kui hindame ühiskonda ja positiivseid seadusi. Absoluutse moraali probleem Loomuseadus ja Aquino Thomase seisukohad on oma olemuselt absolutistlikud. Mõnikord puutume aga elus kokku moraalikonfliktidega, dilemmadega, millele ei ole ühest vastust. Topelttagajärje doktriin (TTD) Teooria, mis annab algoritmi kõigi moraalidilemmade lahendamiseks, kus teol võib olla 2 tagajärge: hea ja halb.
pole seal vahet. Kõik inimesed on loomuseisundis sunnitud käituma analoogilisel moel. Kõik ratsionaalsed inimesed kardavad surma ja teevad kõik, et seda vältida. Kõik loodavad rahu, ning see lootus suunab ratsionaalseid indiviide poliitilise ühiskonna suunas. Loomuseisundi olukorrast päästab vaid piisava jõuga võimu loomine. Analoogiliselt maffiale, vajavad ka inimesed oma Ristiisa. Leviatani. Surmahirm sunnib meid alistuma kõrgemale võimule. Loomuõigused, loomuseadused. Kaks loomuseadustest on peamised. Esimesed kaks tekstis mainitud loomuseadust on nagu gravitatsiooniseadused: kui inimene ei kaitse/kindlusta end, ta hävib. Aga Hobbes nimetab neid veel, kokku 14. Peamised loomuseadused hõlmavad kohustust ja paratamatust. Ülejäänud on tingivas vormis: inimesed peaksid täitma sõlmitud lepinguid; ei tohiks olla tänamatud saadud andide eest, igaüks peab püüdma kohaneda teistega, peaks andeks andma,
annaabi.ee 
