1. Kuidas jaguneb selgroog? Kaelalülid (vertebrae cervicales), rinnalülid (vertebrae thoricicae), nimmelülid (vertebrae lumbales), ristluulülid(vertebrae sacrales)sabalülid(vertebrae caudales) 2. Nimeta selgroolülide arv loomaliigiti. (vt tabel) 3. Kandelüli(atlas) iseärasused. Puudub lülikeha, selle asemel dorsaalne ja ventraalne kaar, ogajätke ja ventraalse harja asemel kaudaalne ja kraniaalne köbruke, liigesjätkete asemel liigeslohud. Koeral ja hobusel läbib ristijätket foramen transversarium ning koeral on foramen alare asemel incisura alaris 4. Telglüli(axis) iseärasused. Hamba ja ogajätke kujud loomaliigiti erinevad vt tabel. Kraniaalse lüliotsa asemel on hammas e dens. 5
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool REFERAAT VEISTE SEEDEELUNDKONNA ISEÄRASUSED AUTOR: Marten Mihkelsoo PM1B 2016 Loomade seedekanal koosneb põhilisel kolmest erinevast osast: suuõõnest, maost ja sookanalist. Erinevate seedekulgla osade ehitus ja funktsioonid on loomaliigiti väga erinevad. Kõige suurem erinevus on mao ehituses. Hobustel ja sigadel on ühekambriline lihtmagu, veistel, lammastel, kitsedel aga mitmekambriline liitmagu, mis koosneb kolmest ruumikast eesmaost: vatsast, võrkmikust ja kiidekast ning pärismaost e libedikust. Sööda töötlemine ja ettevalmistamine seedimiseks algab suus. Suus toimub peamiselt sööda mehhaniline peenestamine, süljega niisutamine ja ettevalmistamine allaneelamiseks.
Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine selleks kohastunud kemoretseptori, s.o. haistmiselundi abil. Oletatavasti põhineb haistmine haistmiselundile sattunud molekulide füüsikalisel toimel. Eriti tugev lõhn on aineil, 2 mis tekivad kas organismi ainevahetuses või orgaanilise aine lagunedes. Haistmismeel on väga tundlik ja eristamisvõimeline, loomaliigiti ja isenditi on suuri erinevusi. Kestva ärritusega kohanetakse kiiresti (adaptsioon). Eriti hea haistmisvõimega loomade ehk makrosmaatikute (näiteks koera) haistmine on tuhandeid kordi teravam kui mikrosmaatikute (sealhulgas inimese) haistmine. Haistmiselund e. lõhnade vastuvõtmise elund on nina. Nina on inimese ja selgroogsete loomade ülemiste hingamiselundite algusosa, mis väljas poole avaneb
Maitsmine on vajalik toidu ja joogi kõlblikkuse hindamiseks ja seedimise ettevalmistamiseks. 5 Haistmine Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine selleks kohastunud kemoretseptori, s.o. haistmiselundi abil. Oletatavasti põhineb haistmine haistmiselundile sattunud molekulide füüsikalisel toimel. Eriti tugev lõhn on aineil, mis tekivad kas organismi ainevahetuses või orgaanilise aine lagunedes. Haistmismeel on väga tundlik ja eristamisvõimeline, loomaliigiti ja isenditi on suuri erinevusi. Kestva ärritusega kohanetakse kiiresti. Eriti hea haistmisvõimega loomade(näiteks koera) haistmine on tuhandeid kordi teravam kui mikrosmaatikute (sealhulgas inimese) haistmine. 6 Kompimine Kompimisega võime kindlaks teha esemete suuruse, kuju, materjali jne.Kompimis- ehk puuteaisting tekib, kui mingi ärritaja mõjub vastavatele nahas, lihastes ja liigestes asuvatele retseptoritele. Nende aistingute tugevus sõltub retseptorite tihedusest. Kõige
dorsolateraalselt, hobusel dorsaalselt. Hobusel niudeluuhari paks, teistel terav. Karnivooridel on vaagnapõhi kaudaalselt längus, seal ja väikemäletsejalistel üksnes veidi kaldu, hobusel aga horisontaalselt. Täkkudel on eriti tugev dorsaalne süleluuköber. Veisel suunduvad süleluud teinetesiest eemale, istmikuluud üksteise poole, seega on vaagnaõõs kooniline. Veisel on vaagnapõhi kaudaalselt kõrgemal, mis raskendab loote väljumist. 42. Puusaköprude kuju loomaliigiti. Vt tabel 10 lk 35 43. Mis moodustab reie skeleti? Reieluu ja põlvekeder 44. Reieluu põhiosad. Reieluupea, reieluukael, reieluukeha, reieluuplokk, mediaalne ja lateraalne põnt 45. Reieluu iseärasused karnivooridel ja seal. põndaülise augu asemel suprakondülaarköprus, millest mediaalselt asetseb mediaalne põndaülene köprus. Karnivooride põlvekeder on ovaalne ja seal kolmnurkne 46. Reieluu iseärasused hobustel
südamelihaste tööks ja võtab osa vere hüübimisprotsessist. Fosforit leidub veise kehas 80% ning see on vajalik süsivesikute ja rasvade ainevahetuses. Fosforivaegus võib põhjustada isu puudust, rahhiiti või ostemolaatsiat. Naatrium ja kaalium on organismile vajalikud närvi- ja lihaskoes. Selle puudumisel aeglustub kasv ja söögiisu halveneb. Kuivaine - (toortuhk + toorproteiin + toorrasv + toorkiud) = Orgaaniline aine Söötade seedimine on loomaliigiti erinev ja sõltub nende seedeelundite ehitusest ja talitlusest. Hobustel ja sigadel on ühekambriline lihtmagu. Veistel, lammastel, kitsedel mitmekambriline liitmagu, mis koosneb kolmest ruumikast eesmaost – vatsast, võrkmikust ja kiidekast – ning pärismaost e. libedikust. Kõige suurem vats on veistel. Jämesool on kõige suurem hobustel. Peensool on kõige suurem veisel ja hobusel. 2
seedekanali ehk seedetrakti. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Vastavalt kasutatava toidu iseloomule ning selle seedimise omapärale on seedekanali alaosade ilme ja ehitus loomaliigiti väga erinev. Ühtlane on neil osadel vaid seina histoloogilise ehituse printsiip. Seedekanali sein, välja arvatud suuõõs ja neel, on kolmekestaline. Seestpoolt on ta kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Söögitorust alates lisandub limaskestale vahelmise kestana lihaskest. Seedekanali väliskestaks on kõhuõõnes, vaagnaõõne eesosas ning osaliselt ka rinnaõõnes kelme ehk serooskest.
seedetrakti. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Vastavalt kasutatava toidu iseloomule ning selle seedimise omapärale on seedekanali alaosade ilme ja ehitus loomaliigiti väga erinev. Ühtlane on neil osadel vaid seina histoloogilise ehituse printsiip. Lihaste kuju ja ehitus : Lihaste kuju on väga mitmekesine.Eristatakse pikki,laiu ja lühikesi lihaseid.Pikad lihased on käävjad või koonusekujulised ja esinevad peamiselt jäsemetel.Laiad lihased paiknevad kereõõnte seintes.Lühikesed lihased seostavad selgroolülisid ja roided omavahel.Lihase ehituslikeks koostisosadeks on lihasekuid ja sidekude.Lihase sidekoeline
seedekanali ehk seedetrakti. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Vastavalt kasutatava toidu iseloomule ning selle seedimise omapärale on seedekanali alaosade ilme ja ehitus loomaliigiti väga erinev. Ühtlane on neil osadel vaid seina histoloogilise ehituse printsiip. Lihaste kuju ja ehitus : Lihaste kuju on väga mitmekesine.Eristatakse pikki,laiu ja lühikesi lihaseid.Pikad lihased on käävjad või koonusekujulised ja esinevad peamiselt jäsemetel.Laiad lihased paiknevad kereõõnte seintes.Lühikesed lihased seostavad selgroolülisid ja roided omavahel.Lihase ehituslikeks koostisosadeks on lihasekuid ja sidekude
toiduosade kõrvaldamiseks ühinenud organitest, mis moodustavad toruja seedekanali ehk seedetrakti. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Vastavalt kasutatava toidu iseloomule ning selle seedimise omapärale on seedekanali alaosade ilme ja ehitus loomaliigiti väga erinev. Ühtlane on neil osadel vaid seina histoloogilise ehituse printsiip. Seedekanali sein, välja arvatud suuõõs ja neel, on kolmekestaline. Seestpoolt on ta kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Söögitorust alates lisandub limaskestale vahelmise kestana lihaskest. Seedekanali väliskestaks on kõhuõõnes, vaagnaõõne eesosas ning osaliselt ka rinnaõõnes kelme ehk serooskest. Väljaspool kere õõsi
seedekanali ehk seedetrakti. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Vastavalt kasutatava toidu iseloomule ning selle seedimise omapärale on seedekanali alaosade ilme ja ehitus loomaliigiti väga erinev. Ühtlane on neil osadel vaid seina histoloogilise ehituse printsiip. Seedekanali sein, välja arvatud suuõõs ja neel, on kolmekestaline. Seestpoolt on ta kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Söögitorust alates lisandub limaskestale vahelmise kestana lihaskest. Seedekanali väliskestaks on kõhuõõnes, vaagnaõõne eesosas ning osaliselt ka rinnaõõnes kelme ehk serooskest.
massikadudega säilitamise ajal. • Kui lihal on madal veesidumisvõime, siis on lihal säilitamise ajal suur veekadu ja ka suur massikadu. • Vee kadu lihast säilitamise ajal toimub vee aurumise tõttu liha pinnalt. • Liha veesidumisvõime tähendab liha omadust siduda või hoida endas siduvat vett töötlemise käigus. • Kui lihal on madal veesiduvusvõime, siis on lihal säilitamise ajal suur vee- ja kaalukadu. • Liha veesidumisvõime on loomaliigiti erinev. • Sealiha veesidumisvõime on kõrgem kui veiselihal. • Liha veesidumisvõimet saab paljude meetmetega tõsta, et vähendada massi kadusid edasistes tehnoloogilistes protsessides. • Selleks tuleb rümbad enne surmakangestumise algust kiiresti maha jahutada LIHA TILKUMISKADU • Tilkumiskadu väljendatakse protsentides esialgsest lihatüki massist. • Tilkumiskadu mõjutavad mitmed asjaolud ning mõõtmistele avaldavad mõju ka mitmed välised
Tunderakud lõpevad peena jätkena maitsmispunga välisava- maitsmispoori- piirkonnas. Maitsmispungi innerveerib kolm närvi (näo-, keeleneelu- ja uitnärv). 10 Haistmine - lõhnade tajumine ja eristamine selleks kohastunud kemoretseptori, s.o. haistmiselundi abil. Eriti tugev lõhn on aineil, mis tekivad kas organismi ainevahetuses või orgaanilise aine lagunedes. Haistmismeel on väga tundlik ja eristamisvõimeline, loomaliigiti ja isenditi on suuri erinevusi. Kestva ärritusega kohanetakse kiiresti (adaptsioon). Inimese nina koosneb luulise ja kõhrelise toesega välisninast ning näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõnekaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -,
Bentoniididel on ioonivahetamisvõime ning moodustades aflatoksiiniga imendumatuid ühendeid, on osutunud efektiivseks detoksifitseerijaks ka veistega läbiviidud välikatseteks. Zeoliite, mille hulgas üle 45 looduslikku mineraali 120 erineva struktuurierimiga, peetakse efektiivseks aflatoksiini sidujaks, aga nähtavasti ka toksiini väljutamine uriiniga väheneb. Uurimised on kinnitanud, et mitte kõik zeoliidid ei ole efektiivsed aflatoksikoosi antidoodid ning toime on loomaliigiti erinev. Hüdreerunud naatrium-kaltsium-alumiiniumsilikaat (HSCAS), mida algselt kasutati söötade niiskusesisalduse vähendamiseks transportimisel ja säilitamisel, on osutunud laborkatsetes kõige efektiivsemaks aflatoksiinide kahjutustajaks ja arvukad katsed kanadel, kalkunitel, sigadel, piimalehmadel, lammastel, kitsedel ning naaritsatel on seda kinnitanud. Teiste mükotoksiinide osas on enamik silikaatmineraale ebaefektiivsed.
ümbermõõte on üksikud ja võetakse piirkonna peenemast kohast. loomi mõõdetakse tasasel ja kõval pinnal. loom peab seisma nii, et pea on normaalasendis ja keharaskus on jagunenud võrdselt neljale jalale. mõõtja peab liikuma aeglaselt ja kohtlema looma sõbralikult. kui loom on rahutu loomuga, tuleb tabada hetke, kui ta läbib normaalasendi. selleks peab olema suur kogemus ja täpsuse mõttes on vajalik mõõtmise kordamist. mõõtmete arv on erinev loomaliigiti ja sõltub eesmärgist. kõige arvukamalt võetakse mõõtmeid teadustöös. arvukamalt võetakse mõõtmeid kandmisel tõuraamatusse. muudel juhtudel piirdutakse üksikute mõõtmetega. näiteks mitme loomaliigi kehamassi saab määrata suure tõenäosusega kere ümbermõõdu ja suurust turjakõrguse järgi. aretusõpetuse seisukohalt loetakse tähtsamateks mõõtmed loomade kandmiseks tõuraamatusse. mõõtmete nimetused on sageli pikad, mistõttu kasutatakse üldtuntud lühendeid.
Kihis paiknevad pikisuunalised orienteeritud elastsed kiud Kohevast sidekoest submukoosas näeme trahheaalnäärmete lõpposi, nende juhad avanevad mitmerealise epiteeli pinnale – selles kihis paiknevad ka suuremad veresooned Kondrofibrooskest Sisaldab hüaliinsest kõhrkoest trahheaalrõngaid, neid ühendab elastseid kiude sisaldav sidekude Hüaliinkõhrede arv loomaliigiti erinev, hoiavad trahhea avatuna Trahhea dorsaalses seinas ei moodusta trahheaalkõhred suletud täisringi ja nende vabad otsad ühendab trahhea seina kileosas paiknev trahhea ristilihas Adventitsiaalkesta moodustab kohev sidekude BRONHI SEINA EHITUS Bronhide paiknemise ja ehituse järgi jagatakse bronhe suurteks, keskmisteks ja väikesteks (jagunevad bronhioolideks) Suurte bronhide ehitus on sama mis trahheal: limaskest, kondrofibrooskest, adventitsiaalkest
Soolase maitse põhjustavad dissotsieerunud soolad, eriti nende katioonid. Söömisel tekivad enamasti segaaistingud: toit võib olla ühekorraga magus ja hapu (õun), soolane ja hapu (hapukurk). Kõige tundlikum on maitsmismeel mõru suhtes, järgneb hapu, seejärel soolane ja magus. Maitsmismeelele on iseloomulik adaptatsioon, mis pideval ärritamisel kujuneb isegi minutitega. Vanuse suurenedes maismistundlikkus väheneb. Tundlikkust vähendavad ka mõned ravimid, näiteks kofeiin. Loomaliigiti on maitsepungade arv ja nende suurus ning kuju mõnevõrra erinevad. Lindudel on maitsepungi vähe (liigist olenevalt 25- 350), kassil ja koeral vähem kui inimesel (1000-2000; 3000-10000), seal ja kitsel on 15 000, küülikul 17 000, vasikal 25 000 maitsepunga. Iga loom elab oma maitse kategooriate maailmas, mis on välja kujunenud vastavalt tema ökoloogilistele vajadustele. Looma klassifikatsiooni arvestades tuleks maitsed jagada meeldivateks, ebameeldivateks ja indiferentseteks. Haistmine
Soolase maitse põhjustavad dissotsieerunud soolad, eriti nende katioonid. Söömisel tekivad enamasti segaaistingud: toit võib olla ühekorraga magus ja hapu (õun), soolane ja hapu (hapukurk). Kõige tundlikum on maitsmismeel mõru suhtes, järgneb hapu, seejärel soolane ja magus. Maitsmismeelele on iseloomulik adaptatsioon, mis pideval ärritamisel kujuneb isegi minutitega. Vanuse suurenedes maismistundlikkus väheneb. Tundlikkust vähendavad ka mõned ravimid, näiteks kofeiin. Loomaliigiti on maitsepungade arv ja nende suurus ning kuju mõnevõrra erinevad. Lindudel on maitsepungi vähe (liigist olenevalt 25- 350), kassil ja koeral vähem kui inimesel (1000-2000; 3000-10000), seal ja kitsel on 15 000, küülikul 17 000, vasikal 25 000 maitsepunga. Iga loom elab oma maitse kategooriate maailmas, mis on välja kujunenud vastavalt tema ökoloogilistele vajadustele. Looma klassifikatsiooni arvestades tuleks maitsed jagada meeldivateks, ebameeldivateks ja indiferentseteks. Haistmine
tunderakkudest ja neid ümbritsevaist käävjaist tugirakkudest. Tunderakud lõpevad peena jätkena maitsmispunga välisava- maitsmispoori- piirkonnas. Maitsmispungi innerveerib kolm närvi (näo-, keeleneelu- ja uitnärv). Haistmine - lõhnade tajumine ja eristamine selleks kohastunud kemoretseptori, s.o. haistmiselundi abil. Eriti tugev lõhn on aineil, mis tekivad kas organismi ainevahetuses või orgaanilise aine lagunedes. Haistmismeel on väga tundlik ja eristamisvõimeline, loomaliigiti ja isenditi on suuri erinevusi. Kestva ärritusega kohanetakse kiiresti (adaptsioon). Inimese nina koosneb luulise ja kõhrelise toesega välisninast ning näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõnekaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond,
annaabi.ee 
