kritseldas kodus niisama. Ajapikku hakkas märkama perekond ka lapseeas olevat Kaidot, kelle perekond juba siis kunstnikuks tembeldas. Ta läks kunstiülikooli õppima ja lõpetas selle aastal 1995 maali erialal ning hakkas seal ka kohe õpetama. 2010 aastaks oli Kaido juba juurde õppinud professorikraadi ja samal aastal otsustas, et jätab õpetamisega hüvasti. Ise ütleb ta: ,, Oli ka viimane aeg, sest niikuinii oli kogu senine olnud üks loogikavastane tegu. Pärast kooli peaks inimene ju ringi vaatama, korjama kõikjalt kogemusi, rabelema ja mässama, mitte lihtsalt ,,klassis" kohe ühe tooli pealt teisele ümber istuma. Kuigi kogu aeg kunstist rääkides, ei teadnud ma tegelikult ise päris lõpuni, millest ma siiski räägin, sest polnud kunagi ise maksimaalselt ainult selle ühe eesmärgi nimel pingutanud. ,, Loomulikult maalis noormees ka ennem Tallinna Kunstiülikooli, tema esimesed n-ö paremad
omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine Meelespidamine (e info säilitamine) on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: info muutub lühemaks ja lihtsamaks; kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine" tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub) ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute mõjul loogikavastane info ununeb juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid mõni teema muutub valdavaks Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu. Unustamise omadused: unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjal kohe korrata) kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole
o Bioloogiliselt jõuab inimese mälu võimekuse tippu 25- 30 eluaasta paiku. o Meelespidamine ehk info säilitamine aktiivne infotöötlusprotsess, mille käigus toimub informatsiooniga muutused: Info muutub lühemaks ja lihtsamaks Kaovad detaili ja meeles seisab vaid ,,peamine" Tekivad teatud lüngad Infos tõusevad esile uued teemad Info muutub isikupärasemaks Loogikavastane info ununeb Tekib juurde infot, mis võimaldab seletada vastuolusid Mõni teema muutub valdavaks o Endel Tulving maailma juhtivamaid mälu- uurijaid. o Unustamine vastupidine protsess meeldejätmisele. Unustamise omadused : 1 S.S 27.02.2010
Känk on psühholoogias infoühik, mis tähendab mingit mõtestatud tervikut. Kängiks võivad olla numbrid, sõnad, lühendid jne. 2. Meelespidamine (info säilitamine) on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: 1.info muutub lühemaks ja lihtsamaks; 2.kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine"; 3.tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub); 4.ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad;5.loogikavastane info ununeb; juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid; 6.mõni teema muutub valdavaks; 3. Meeldetuletamine talletatud materjali uuesti esiletoomine. Äratundmine näiteks valikvastustega kontrolltöö. Meenumine materjal tuleb meelde iseenesest. Meenumine ei nõua tahtepingutusi, sageli kutsuvad seda esile juhuslikud vihjed. Mälu omadused: 1. Maht materjali hulk, mida inimene suudab säilitada (10. klassis on see 4 korda suurem kui esimeses). 2
( Psühholoogia gümnaasiumuile. Tartu Ülikooli Kirjasuts. Leh 118) 1.2 Meelespidamine Meelespidamine (ehk info säilitaimine) on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: info muutub lühemaks ja pikemaks; kaovad detailid ja meeles püsib vaid ,,peamine"; tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub); ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad; info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute mõjul; loogikavastane info ununeb; juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid; mõni teema muutub valdavaks. Meelespidamisele vastupidini protsess on unustamine. Unustamine on meie elu vältimatu osa: see, et me praegu suudame meenutada mõnda fakti või sündmust, ei ole garantiiks sellele, et me suudame seda homme, järgmisel aastal või 30 aastat hiljem. Unustamise omadused: - unustamise kiirus on kõge suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes
9 Meelespidamine ehk säilitamine on aktiivne infotöötlusprotsess. Selle käigus säilitava infomatsiooniga muutused: 1. Info muutub lühemaks ja lihtsamaks 2. Kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine" 3. Tekuvad teatud lüngad( midagi jääb meelde, midagi asendub) 4. Ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad 5. Info muutub isikupärasemaks 6. Loogikavastane info ununeb 7. Juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolud 8. Mõni teema muutub valdavaks[3] Äratundmine- meeldetuletamise ajendist on ülesandes meeldetuletava koopia antud. Konversioonis on üleandes tarvis hinnata tuttavlikkust [2]. Objekt millega oleme varem kokku puutunud [3]. Meenumine- Materjal tuleb meelde n-ö iseenesest. Meenumine ei nõua tahtepingutusi, sageli kutsuvad seda esile juhuslikud vihjed [3].
Meelespidamine (e info säilitamine) on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: · info muutub lühemaks ja lihtsamaks; · kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine"; · tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub); · ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad; · info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute mõjul); · loogikavastane info ununeb; · juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid; · mõni teema muutub valdavaks. Maailma juhtivaid mälu-uurijaid on Endel Tulving (sünd 1927). 5 Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu. Unustamise omadused:
toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: 8 · info muutub lühemaks ja lihtsamaks; · kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine"; · tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub); · ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad; · info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute mõjul); · loogikavastane info ununeb; · juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid; · mõni teema muutub valdavaks. Meeldetuletamine (e reprodutseerimine) tähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumise või meenutamise abil. Kui järjestada meeldetuletamise viisid efektiivsuse järgi, parim on äratundmine, siis meenutamine ja kõige vähem efektiivne on meenumine.
18. Tunnetusprotsessid- aistingud (nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine, kompimine) 19. Mälu Protsessid- · Meeldejätmine- Võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine ja materjali korrastatus. · Meelespidamine- aktiivne protsess, mille käigus toimub mäletatava infoga mitmeid muutusi. Näiteks muutub info lühemaks, mäletatakse vaid peamist, info muutub isikupärasemaks hoiakute põhjal, loogikavastane info ununeb. Unustamine on meelespidamise vastupidine protsess. Unustamise omadused: unustamise kiirus on kõige suurem kohe peale meeldejätmist ja kiiremini unustatakse mõtestamata informatsiooni. Unustamise põhjuseks on interferents- psüühiliste protsessid vastastikune mõju. Eristatakse kahte, üks on siis, kui uued mälestused segavad vanu ja teine kui vanad segavad uusi.
Info säilitamine on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: · info muutub lühemaks ja lihtsamaks; 11 · kaovad detailid ja meeles püsib vaid see, mis on kõige tähtsam; · tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub); · ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad; · info muutub isikupärasemaks; · loogikavastane info ununeb; · juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid; · mõni teema muutub valdavaks. (10) 2.1.2.1 Endel Tulving (1927) Endel Tulving (vt. joonist 3) on Kanadas elav Eesti psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid. Ta on sündinud 26. mail 1927. aastal Petseris. Tulving on tuntud kui episoodilise mälu (mälu, mille abil toimub inimese isiklike sündmuste mäletamine) avastaja ja uurija. 1944. aastal põgenes ta koos perega Saksamaale ja läks sealt 1949.
Mälu protsessid 1. Meeldejätmine ehk omandamine ehk õppimine (sellest saab mälu alguse) Tahtlik : · süsteemne · nõuab pingutust · nõuab tähelepanu suunamist Tahtmatu : · juhuslik · sageli ebatäpne Meeldejätmine võib olla : · mehaaniline (tuupimine) · mõtestatud Tähtis on kordamine (ajaline jaotamine) ja materjali korrastus. 2. Meelespidamine ehk säilitamine · info muutub lühemaks ja lihtsamaks · tekivad teatud lüngad · loogikavastane info ununeb · mõni teema muutub valdavaks 3. Meeldetuletamine ehk info väljastamine · äratundmine · meenumine · meenutamine Mälu liigid Lühiajaline ehk primaarne mälu ikoonimälu kõlamälu Pikaajaline ehk sekundaarne ehk püsimälu · protseduuriline selgeks õpitud tegevused ja liigutused · semantiline teadmised ja faktid maailma kohta
- Pärastlõunane õppimine sobib paremini püsivate mälujälgede loomiseks. 2. Meelespidamine (info säilitamine) on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: - info muutub lühemaks ja lihtsamaks; - kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine"; - tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub); - ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad; - loogikavastane info ununeb; - juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid; - mõni teema muutub valdavaks; - info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute ja eelteadmiste mõjul; Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. - Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu. - Unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes
Tuleb meeles pidada, et mis ühe meelest on korrastatud, ei pruugi teise meelest seda olla. II Meelespidamine (info säilitamine) on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: o info muutub lühemaks ja lihtsamaks; o kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine"; o tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub); o ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad; o loogikavastane info ununeb; o juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid; o mõni teema muutub valdavaks; o info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute ja eelteadmiste mõjul; Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. o Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu.
Näiteks tahtlikust meeldejätmisest(mateljal jääb ise meelde, nii omandatakse palju infot ning pikaks ajaks) ja tahtmatust( materjal on juhuslikku laadi, süsteemne, nõuab pinguutust ja tähelepanu, KORDAMIST) Kordamine- jääb meelde siis kui tehakse pause(luuletus mitme päeva peale) Materjali korrastus- luua süteeme, ümbersõnastus(jääb paremini meelde) Meelespidamine on aktiivne infotöötlus protsess. Info muutub lihtsamaks, meeles püsib vaid peamine, tekivad lüngad, loogikavastane info kaob, mõni teema muutub valdavaks, tekib uus onfo mis seletab vastuolusid. Unustamine on vastupidine protsess, selle kiirus on suurim peale meeldejätmist, kahaneb ja kulub. Kiiremini unustatakse mõtestamata informatsioon. Meeldetuletamine tähendab talletatud informatsiooni uuesti esiletoomist ning võib toimude meenumise teel. Äratundmine on tajumine mingit objekti, sündmust, millega oleme varem kokku puutunud. Meenumine- materjal tuleb meelde iseenesest
Meelespidamine ehk säilitamine on aktiivne infotöötlusprotsess. Selle käigus toimuvad säilitatava informatsiooniga muutused: 1) Info muutub lühemaks ja lihtsamaks 2) Kaovad detailid ja meeles püsib vaid ,,peamine" 3) Tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub) 4) Ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad 5) Info muutub isikupärasemaks 6) Loogikavastane info ununeb 7) Juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid 8) Mõni teema muutub valdavaks · Unustamine- on meelespidamisele vastupidine protsess. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord ka väga ruttu. Unustamise omadused Unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes
Meelespidamine (e info säilitamine) on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: · info muutub lühemaks ja lihtsamaks; · kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine"; · tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub); · ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad; · info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute mõjul); · loogikavastane info ununeb; · juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid; · mõni teema muutub valdavaks. Maailma juhtivaid mälu-uurijaid on Endel Tulving (sünd 1927). Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu. Unustamise omadused: · unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes
sajandil Roomas koos pärgamendi kasutuselevõtuga. Algul moodustas iga koodeks omaette vihiku, hiljem hakati neid poognatena kokku köitma ning nahaga vääristatud puukaantega kaitsma. koomiline esteetika põhikategooria ilusa, üleva ja traagilise kõrval. Koomiline põhineb naeru põhjustaval vastuolulisusel. Koomilise vastand on traagiline. Koomilise aluseks võivad olla iseloomulike ja veidrate seikadega liialdamine, mingite nähtuste ootamatu kõrvutamine või loogikavastane ühendamine jmt. Koomilisel on mitmekesised avaldumisvormid jantlikust jämekoomikast (veiderdamine) kuni vaimuka sõnakoomikani (kalambuur) ja leebest huumorist pilkeni (satiir, iroonia, sarkasm). Näiteks Eduard Vilde (18651933) komöödia "Pisuhänd" peategelane Tiit Piibeleht. koomiks tõsimeelne, humoristlik või seikluslik, napi teksti või tekstita jutustav pildirida. Koomiks sündis 1890. aastatel Ameerikas. Esimene
annaabi.ee 
