Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Loogika Funtsioonid exelis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tõeväärtu, tõeväärtus, false, exelis, loogika, value, jutumärkidesse, loogikafunktsioonid, matemaatika, tõeväärtused
Loogikatehted:
AND
Iirised 0,6 OR
Karamellid 0,5 NOT
Iirised 0,45
TÕENE TÕENE =AND(A15
Informatsiooni pärimine tulemus = propmpt (,,Mis on sinu nimi ? ,, , ,,nipitiri"); o tagastab stringi kujul sisestatud väärtuses ANDMETÜÜBID. Numbrid. Stringid. Tõeväärtus(Boolean). NULL. NaN. - Stringid on jutumärkide vahele paigutatud tekst, nt "Hello World!". JavaScript on vähetüpiseeritud keel, kuid vahet tehakse muutujate järgmiste väärtuste puhul Numbrid 7, 24, 0x3F, 012, 7.12, 2E3 Stringid "tekstijupp" Tõeväärtus (Boolean) true, false NULL See väärtus näitab väärtuse puudumist NaN o NaN antakse tagasi parseInt()/parseFloat() poolt kui etteantud argument polnud arvuline väärtus MUUTUJAD JA TÜÜBID. Muutuja deklaratsioon. - Kui programmis töödeldavate andmete väärtus muutub, on tegemist muutujatega (variables). Muutujate nimed peavad algama tähe, $-märgiga või allkriipsuga. Muutujate nimes ei tohi olla. Muutuja deklaratsioon var example var example = "Näide";
Konfirmatsioonid Avab dialoogiakna päringu ja "Yes" "No" variantidega Tagastab boolean väärtuse vastavalt tehtud valikule Informatsiooni pärimine Tagastab stringi kujul sisestatud väärtused tulemus = confirm("Kas sobib?"); tulemus = propmpt("Mis on sinu nimi?", "nipitiri"); ANDMETÜÜBID Meelis Jander A-08 JavaScript on vähetüpiseeritud keel, kuid vahet tehakse muutujate järgmiste väärtuste puhul Numbrid 7, 24, 0x3F, 012, 7.12, 2E3 Stringid "tekstijupp" Tõeväärtus (Boolean) true, false NULL See väärtus näitab väärtuse puudumist NaN NaN antakse tagasi parseInt()/parseFloat() poolt kui etteantud argument polnud arvuline väärtus MUUTUJAD JA TÜÜBID Muutuja deklaratsioon var example; var example = "Näide"; Muutuja nimeks võib olla tähtede ja numbrite jada, kus esimene märk peab olema täht või alakriips Muutuja nimi ei tohi sisaldada täpitähti Muutuja tüüpi otseselt ette ei anta; selle teeb interpretaator kindlaks
• väljanimesid • mälumuutujaid Tähistused andmetüüpidele Neid kasutatakse edaspidi slaididel mingit tüüpi väärtuse näitamiseks • N – Arv, arvmuutuja, arvväli, arvtüüpi vastusega avaldis • C – String, tekstimuutuja, tekstiväli, teksttüüpi vastusega avaldis • D – Kuupäev, kuupäevamuutuja, kuupäevaväli, kuupäeva tüüpi vastusega avaldis • L – Loogiline ehk tõeväärtustüüpi muutuja, väli või avaldis (vastus TRUE või FALSE ehk 1 või 0) Konstandid • Konstantideks kutsutakse avaldistes kasutatavaid mingeid konkreetseid välja kirjutatud väärtusi. • Konstantide esitamisel kehtivad vastavalt andmetüübile kindlad reeglid. Reeglid võivad veidi sõltuda konkreetsest programmist. • • Arvud: 12, 1000, 23.567,-13.4, 1.0E+002 • Stringid (tekst): “MA”,”Mänd”,’Männi 3A’, [Ku] • Kuupäev: {^2005.09.13} (Kuupäeva tüüpi andmed on keerulise struktuuriga).
AND(loogikaavaldis{;loogikaavaldis}) - tagastab väärtuse TRUE ("tõene"), kui kõikide avaldiste väärtused on tõesed OR(loogikaavaldis{;loogikaavaldis}) - tagastab väärtuse TRUE ("tõene"), kui vähemalt ühe avaldise väärtus on tõene =if(and(x>=2;x<=10);3*x+2;0) =if(or(a3="m";a3="M");0,5*p;0,25*p) NOT(loogikaavaldis) TRUE() tagastab loogilise väärtuse TRUE FALSE() tagastab loogilise väärtuse FALSE NB! Need väärtused võib lahtrisse või valemisse kirjutada ilma funktsioone kasutamata NOT(logical) tagastab vastandväärtuse (FALSE korral TRUE; TRUE korral FALSE) NOT(FALSE) tagastab TRUE NOT(1+1=2) tagastab FALSE AND(logical1, logical2, ...) (1 kuni 30 argumenti) tagastab TRUE, kui kõik argumendid on TRUE muul juhul tagastab FALSE
Sõne on andmetüüp teksti esitamiseks. Igas sõnes asuvale sümbolile (tähele, numbrile, kirjavahemärgile) vastab üks täisarvuline number e. järjekorranumber, mida nimetatakse indeksiks. Indekseid hakkatakse lugema alates nullist. Sõne pikkuseks on sümbolite arv sõnes. Tõeväärtus. Arvtüübi ja sõne andmetüübil on võimalike väärtuste arv lõpmatu. Tõeväärtuse andmetüübil on ainult kaks võimalikku väärtust, milleks on true ja false, kas midagi on tõene (true) või väär (false). Tõeväärtus on tavaliselt mõne võrdluse tulemus. Näiteks: x == 1 See kood testib, kas muutuja x väärtus on võrdne 1-ga. Kui on võrde ühega siis tõeväärtuse väärtuseks on true. Kui ei ole 1-ga võrdne, siis on võrdluse tulemuseks false. Tõeväärtusi kasutatakse tavaliselt JavaScript'i kontrollstruktuurides. Näiteks if/else lauses: if (x == 3) y = y + 1; else x = x + 1; Kood kontrollib, kas x võrdub 3-ga
) Object and delegate creation new T(...){...} Object creation with initializer new {...} Anonymous object initializer new T[...] Array creation typeof(T) Obtain System.Type object for T checked(x) Evaluate expression in checked context unchecked(x) Evaluate expression in unchecked context default(T) Obtain default value of type T delegate {...} Anonymous function (anonymous method) Unary +x Identity x Negation !x Logical negation ~x Bitwise negation ++x Pre-increment x Pre-decrement (T)x Explicitly convert x to type T
false null true Algtüübid: Täisarvud · byte(8-bitiline), short(16-bitiline ), int(32-bitiline), long(64-bitiline) Ujukomaarvud · float(32-bitiline), double(64-bitiline) Tõeväärtused · boolean(true, false) Sümbolid · char(16-bitiline Unicode-sümbol, 'u0000'(0) kuni 'uffff'(65535)) Nimi: · on tõstutundlik · võib sisaldada tähti, numbreid, _ , $ · ei tohi alata numbriga · ei tohi olla Java võtmesõna, · ei tohi olla true, false, null Ühiksuurendamine, ühikvähendamine ++muutuja : Muutujat suurendatakse ühe võrra ja seejärel arvutatakse avaldise väärtus kasutades muutuja uut väärtust muutuja++ : Avaldise väärtus arvutatakse kasutades muutuja vana väärtust ja seejärel suurendatakse muutujat ühe võrra --muutuja : Muutujat vähendatakse ühe võrra ja seejärel arvutatakse avaldise väärtus kasutades muutuja uut väärtust
Muutuja nimed on suur- ja väiketähetundlikud, mis tähendab, et muutuja $name ja $Name on erinevad muutujad. Muutujal on oma andmetüüp, mis näitab, mis liiki väärtusi muutuja esindab. PHP toetab jargmisi andmetüüpe: neli skalaar- ja kaks kompleksandmetüüpi. Lisaks on olemas ka kaks spetsiaalset tüüpi. Skalaarsed tüübid Tõeväärtustüüp - boolean Võib omandada väärtusi kas true (tõene) või false (väär). Näide Täisarvutüüp - integer Täisarv vahemikus -2147483647 ... 2147483647. Vaikimisi kasutatakse kümnendsüsteemi, kaheksandsüsteemi puhul arv peab algama nulliga ning kuueteistkümnendsüsteemi puhul 0x-ga. Näide
laused ja kommentaarid End Sub et see peab algama Sub-lausega ning lõppema End Sub-lausega. Nende vahel võivad paikneda suvalised laused ja kommentaarid. Sub-lause algab võtmesõnaga Sub, millele järgnevad nimi ja tühjad sulud. Siin on nimi lause muutuv element, mille valib programmi koostaja, arvestades nimede esitusreegleid. Alamprogrammi lõppu määrav End Sub-lause koosneb aga ainult võtmesõnadest. Andmete põhiliikideks VBAs on arvud, stringid ehk tekstid, ajaväärtused ja tõeväärtused. Iga andmeliigi jaoks on määratud võimalikud väärtused ja nende diapasoon, lubatud tehted ja operatsioonid. Esialgu piirdume arvude ja stringidega. Lihtsamal juhul käsutatakse programmides skalaarandmeid, mis esinevad konstantide ja muutujatena. Konstandi väärtus esitatakse vahetult programmis ning programmi täitmisel seda muuta ei saa. Iga andmeliigi jaoks on ette nähtud kindlad konstantide esitamise reeglid.
Võrdlused ja loogikatehted Võrdlused ja loogikatehted. Harjutused IF-funktsioon Palk & Kauba hind Funktsioonide tabel Minirakendus "Detail" - ülesande püstitus "Detail" - kasutajaliides "Detail" - materjalid "Detail" - värvid Ajaandmed, -avaldised ja -funktsioonid Tekstandmed, -avaldised ja funktsioonid Lisad Nimede määramine ja kasutamine Valideerimine Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Otsimine. Funktsioon VLOOKUP Valemiredaktor MS Equation 3.0 s "Kolmnurk" Arvud Tekstid Ajaväärtused Tõeväärtused Märkandmete tüübid Excelis eristatakse järgmisi andmetüüpe: - arvud 13 -745.625 3.03E+14 - tekstid Peeter Kask P. Kask - ajaväärtused 01/12/16 22:10 12/1/2016 22:10:16
Võrdlused ja loogikatehted IF-funktsioon Funktsioonid Palk & Kauba hind Viktoriin_1 Tekstandmed, -avaldised ja funktsioonid Ajaandmed, -avaldised ja -funktsioonid Ülesanded Kolmnurga karakteristikud Prisma silinder Arvvalemid Ruutvõrrand Intressi arvutamine Pall Ideaalne inimene Viktoriin 2 Lisad Nimede määramine ja kasutamine Valideerimine - sisendandmete kontroll Pöördülesanne Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Harjutused Arvud Tekstid Ajaväärtused Andmete tüübid Excelis eristatakse järgmisi andmetüüpe: - arvud - tekstid - ajaväärtused - tõeväärtused Iga tüübi jaoks on määratletud lubatavad tehted ja operatsioonid (funktsioonid), esitusviisid (vormingud) sisestamisel ja kuvamisel ning väärtuste diapasoon. Lahtris võib olla ainult üks väärtus
Avaldis2 Funktsioon Seletus Tagastab vääruse TRUE (tõene), AND (logav1; logav2; ...) kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. NOT (logav) TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), OR (logav1; logav2; ...) kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Kui tingimus on tõene, IF (tingimus; avaldis1; avaldis2) siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 1 2 3 TÕENE TÕENE Õige Vale Tulemus Kommentar TÕENE siin argumendiks Logav1 VÄÄR 31.12
Nimi Väärtus Kontroll a 42 1 täht a Nimi Väärtus Kontroll väärtus 9 Ühekordne a 50 täht a If-funktsioon võimaldab tingim Tema üldkuju on järgmine: IF(tingimus;avaldi tingimus esitatakse loogika avaldis1 võrdlus Võrdlusmärgid: =, B5>0, palk<=50 avaldis1, avaldis2 - suvali funktsiooni Kui tingimus on tõene, täidet avaldis2.
Loogika – sissejuhatus ja põhimõisted Järeldus on 1 lause Klassikalise loogika põhiseadused: samasuse ehk identsuse seadus, vasturääkivusseadus, välistatud kolmanda seadus, Aristoteles (384-322) vb aluse seadus. Gottfried Wilhelm Leibniz (1646 – 1716) Loogika roll Loogika ei suuda üldjuhul öelda meile, millised väited või uskumused vastavad tõele. Tõde tähendab, et me teame, kuidas asjad on. Loogika ei ütle meile seda. Loogika valdamine aitab meil otsustada, kas meie väljakujunenud uskumused ja seisukohad on omavahel kooskõlas. Kooskõlalisus Hulk väiteid või uskumusi on omavahel kooskõlas parajasti siis, kui kõik selle hulga liikmed saavad olla korraga tõesed. Vastasel juhul on see hulk mittekooskõlaline. Sellisel juhul ütleme, et vaatlusaluseid väiteid ei saa korraga jaatada. Näide: Oletame, et keegi usub kõike järgnevat: Igaüks, kes võtab astroloogiat tõsiselt, on hullumeelne.
2. Iga koodirida lõpeb semikooloniga, et käskudel vahet teha. Käsud täidetakse alati järjekorras. Väljastame tervituse konsoolile. 3. Õppime kasutama muutujaid. Alustame kõige enam kasutatavatest muutujatest. Deklareerime muutuja ja anname talle algse väärtuse. Väljastame muutujad konsoolile. Kuidas deklareerida? See käib üldise reegli järgi: Tüüp nimi = algväärtus; Peame meelde jätma, et: a) teksti kirjutame alati jutumärkidesse! b) Numbri kirjutame jutumärkidesse vaid siis, kui tahame, et see oleks tekstilise tähendusega. Üldjuhul on see ilma jutumärkideta. c) Jah-ei väärtuse korral kirjutame algväärtuseks kas true(jah, tõde) või false(ei, vale), muid variante pole. d) kommentaari ette paneme alati kaks kaldkriipsu, seda lauset programm ei loe. DEKLARATSIOON: String tekst = "Tere hommikust!"; - tüüpi String deklareerime ALATI suure S tähega, kuid see on ainuke muutuja tüüp, mis suure tähega algab
versioonides kasutatav klass Vector samade omadustega. Kujutis (map) koosneb paaridest "võti - väärtus". Kõige üldisemateks kujutisega seotud operatsioonideks on: boolean containsKey(Object key) Returns true if this map contains a mapping for the specified key. boolean containsValue(Object value) Returns true if this map maps one or more keys to the specified value. Object get(Object key) Returns the value to which this map maps the specified key. boolean isEmpty() Returns true if this map contains no key-value mappings. Set keySet() Returns a set view of the keys contained in this map. Object put(Object key, Object value)
Kasutaja käest küsitud sisendit tuleb kontrollida. Programm ei tohi kokku joosta, kui kasutaja sisestab midagi valesti (näiteks sisestab suvalise teksti seal, kus oodatakse täisarvu või sisestab Pykkari algseks positsiooniks sellise, mis ei jää põranda piiridesse). Ebasobiva sisendi korral tuleb küsimist korrata niikaua, kuni sisend sobib. import pykkar import math #Algseaded. kontrollitud = False maxLaius = 50 #Üle selle pole mõtet, kuna programmi aken läheb liiga palju maxPikkus = 30 #üle ekraani ja programm võib kokku joosta, kui liiga suur maailm. minLaius = 3 #Alla selle ei saa lisada pykkarit maailma. minPikkus = 3 laius = 10 pikkus = 10 pykkarX = 2 pykkarY = 2 pykkarSuund = "N" def ehitaMaailm(laius, pikkus, pykkarX, pykkarY, pykkarSuund): maailm = "" #Lisame siia vajalikud seinad(#), pykkari suuna ning põranda. maailm += ehitaLaiuseSein(laius)
· seletada olemasolevaid teadmisi; · saada uusi teadmisi olemasolevate põhjal. Ratsionaalne mõtlemine on järjekindel ja reeglipärane (ehk loogiline) mõtlemine. See võib olla korrigeeritud kogemusega, mille allikaks peetakse tegelikkust. Eesmärgiks on sageli tegelikkusega kohanemine. Irratsionaalne mõtlemine võib olla nt · preloogiline (müüdiline) · superloogiline (müstiline). Ratsionaalse mõtlemise seaduspärasusi ja vorme uurib loogika. Kreekakeelse sõna lÒgoj (logos) tähendusi: üleslugemine, arveteõiendus, õigustamine, suhe, proportsioon seletamine, tõestamine, mõistus, aruanne, esitlemine, (tõsi)lugu, lausung, sõna, väljend; õpetus; filosoofias: inimmõtlemine ja kõnelemine, teaduslik ratsionaalsus. Sõna ,,loogika" levinud tähendusi: · seaduspärasus maailmas, sündmuste loogika; · seaduspärasus mõtetes, mõtlemise loogika;
laused_1 laused_2 laused_2 ] laused_2 ] a) End If [ lõpp kui ] x2 = (-b + Sqr(D) ... ... a) End If tingimus - võrdlus või loogikaavaldis , väärtuseks tõeväärtus True või False ... võrdlus : avaldis võrdlustehe avaldis: x = 0, D >= 0, 2 * 3 + 5 > a - 3 loogikaavaldis: võrdlus loogukatehe võrdlus [loogikatehe võrdlus ] ... loogikatehted: Or, And, ... x >= vs And x <= px; a >= b + c Or b >= a + c Or c >= a + b Mitmerealine If-lause - üldjuht : mitmene valik If ting_1 Then if-laused [ ElseIf ting_K Then elseif-laused ]. ... [ Else else-laused_E ]
laused_1 laused_2 laused_2 ] laused_2 ] a) End If [ lõpp kui ] x2 = (-b + Sqr(D) ... ... a) End If tingimus - võrdlus või loogikaavaldis, väärtuseks tõeväärtus True või False ... võrdlus : avaldis võrdlustehe avaldis: x = 0, D >= 0, 2 * 3 + 5 > a - 3 loogikaavaldis: võrdlus loogikatehe võrdlus [loogikatehe võrdlus ] ... loogikatehted: Or, And, ... x >= vs And x <= px; a >= b + c Or b >= a + c Or c >= a + b Mitmerealine If-lause - üldjuht : mitmene valik If ting_1 Then if-laused [ ElseIf ting_K Then elseif-laused ]. ... [ Else else-laused_E ]
Ruutjuur. a>=0 Argumentide väärtuste summa Tangens. Argument radiaanides Arvu täisosa Loogikafunktsioonid AND (logav1; logav2; ...) IF (tingimus; avaldis1; avaldis2) NOT (logav) OR (logav1; logav2; ...) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava ASCII CODE(tekst) koodi
..................................................................... 9 2.11 Ülesanne 1d................................................................................................................ 9 2.12 Ülesanne 1e ................................................................................................................ 9 2.13 Ülesanne 1f................................................................................................................. 9 3 Loogikafunktsioonid ja loogikalülitused............................................................................... 10 3.1 Loogikatehted.............................................................................................................. 10 3.2 Loogikalülitused........................................................................................................... 10 3.3 Loogikafunktsioonid ja elemendid.............................................................................. 11
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Tõõ Andmed ja valemid Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Õpperühm Palun täitke tühjad lahtrid Ülesanded Arvvalemid Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Laenuintress Viktoriin Lisad Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid viimane nr eelviimane a b c y nr z nr Funktsioonide väärtused 3 7 0 3 2 Sisestage siia matrikli viimane (a) ja
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
Andmed ja valemid Siia tehke või kopeerige eelmisest tööst "kirjanurk". Kuju võib olla teine, kuid toodud andmed peavad olema Martin Jõgeva Jaan Übi d ja valemid st tööst "kirjanurk". andmed peavad olema 082649 MATB11 Ülesanded Arvvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Laenuintress Viktoriin Lisad Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Sisestage siia matrikli viimane (a) ja viimane nr eelviimane eelviimane (b) number. Valemid annavad c a b c y nr z nr väärtuse ja funktsioonide numbrid 9 4 3 1 3
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma
Ruutjuur. a>=0 Argumentide väärtuste summa Tangens. Argument radiaanides Arvu täisosa Loogikafunktsioonid AND (logav1; logav2; ...) IF (tingimus; avaldis1; avaldis2) NOT (logav) OR (logav1; logav2; ...) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava CODE(tekst) ASCII koodi
# Number (0 kuni 9) mittehokustuslik, + ja - lubatud L Täht, kohustuslik ? Täht, mittekohustuslik A Täht või number, kohustuslik a Täht või number, mittekohustuslik & Sümbol, kohustuslik C Sümbol, ei ole kohustuslik Caption nimetus, mis ilmub välja päises tabeli andmevaates. Kui ei kasutata, näidatakse välja nime. Default Value vaikimisi omistatav väärtus. Kui on antud, ilmub uue kirje vastavas väljas, mida vaja dusel võib parandada. Decimal Places kümnendkohtade arv pärast koma Validation Rule kriteerium, millele väärtus peab vastama. Mida põhjalikum kriteerium määratakse, seda vähem satub tabeli andmetesse vigu. Validation Text veateade, mis ilmub ekraanil, kui üritatakse sisestada kriteeriumile mittevastav väärtus.
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida
Tuntumad funktsionaalsed keeled on: · Lisp (1960) Programmeerimise algkursus 8 - 89 · FP (1978) · Miranda (1978) · ML (1980) · Hope Loogilised keeled Loogiliste keelte omapära seisneb selles, et nendes kirjutatud programm kirjeldab ülesandes kasutatavate objektide seosed loogiliste avaldistena, mille väärtused saavad olla kas tõesed või väärad. Ka programmi töö tulemuseks on esitatud küsimuse tõeväärtus. Võib ka rääkida selliselt, et loogilise programmeerimise käigus pannakse kirja aksioome ja programmi täitmise käigus püütakse tõestada esitatavaid väiteid. Tuntumaks loogiliseks keeleks on Prolog, mis on välja töötatud 1970. aastate alguses. Kui jaapanlased rääkisid viienda põlvkonna arvutitest, mis hakkab suhtlema kasutajaga hääle abil, siis planeerisid nad kasutada uutes arvutites just Prologi.
Ülesanded Arvvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Laenuintress Viktoriin Lisad Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Sisestage siia matrikli viimane (a) ja viimane nr eelviimane eelviimane (b) number. Valemid annavad c a b c y nr z nr väärtuse ja funktsioonide numbrid
laused_1 siis laused_1 [ Else [ muidu laused_2 ] laused_2 ] tõene tingimus väär End If [ lõpp kui ] ... laused_1 laused_2 ... tingimus - võrdlus või loogikaavaldis, väärtuseks tõeväärtus True või False Mitmerealine If-lause võrdlus : avaldis - üldjuht :avaldis: võrdlustehe mitmene x =valik 0, D >= 0, 2 * 3 + 5 > a - 3 loogikaavaldis: võrdlus loogikatehe võrdlus [loogikatehe võrdlus ] ... If ting_1loogikatehted: Then Or, And, ... x >= vs And x <= px; a >= b + c Or b >= a + c Or c >= a + b if-laused
annaabi.ee 
