vaatetornidest. Samuti tasub tõusta Otepää linnamäele, kus asuvad Eesti vanima telliskivilinnuse varemed ning avaneb kaunis vaade ümbruskonnale. Loodusvaatamisväärsused Loodusobjektidest väärivad suuremat tähelepanu Pühajärv ning Pühajärve park, Elva jõgi ning selle org, Päidla järvestik, Arula Perajärv ning selle läänekaldal maapinnale avanev Emaläte. Loomastik Linnud Pooled Otepää looduspargis pesitsevatest linnuliikidest leiavad toidu ning eluaseme metsast. Kõige sagedamini võib siinsetes metsades kohata metsvinti, mets-lehelindu ning väike-lehelindu. Loodusliku ilmega vanades segametsades ja metsatukkades pesitsevad arvukalt paljud röövlinnud ja rähnid nagu väike-konnakotkas, kanakull, herilaseviu, lõopistrik, kõrvukräts, händkakk, laanerähn ja valgselg-kirjurähn. Looduspargi niitudel ning soistel
merepinast. Looduspargi pindala on 17 000 hektarit ja see on loodud selleks, et tagada Haanja kõrgustikule iseloomulike maastike ja looduskoosluste ning samuti ajalooliselt väljakujunenud elulaadi (hajakülad, väikesed põllulapid, väikesed karja- ja heinamaad, künklikust reljeefist tingitud veidi erisugused maaharimisvõtted, kehvast põllumaast tingitud käsitöötraditsioonid) säilimine, taastumine ja arenemise. Mida kaitstakse Haanja looduspargis? Kaitseala pindala on 17 000 hektarit Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv ligikaudu 15 km² suurune ala. Haanja looduspark kuulub üleeuroopalisse Natura alade võrgustikku. Siin on kindlaks tehtud 19 Natura elupaigatüübi ja 36 Linnudirektiivi liigi esinemine. Looduspargis on palju kuuski, pedakaid, kaski; leppe ja kadakaid. Tuntud loomad Haanja looduspargis: metssiga, jänes, rebane, metskits, põder ja tuhkur.
mäe kokku, ent lõpuks murdsid hundid ta siiski maha. Emumäe kaitseala Emumäe piirkonnas on kaks kaitseala. Emumäe maastikukaitseala (1978) – tegemist on Pandivere kagunõlva voorestatud pinnamoe väga ilmeka liustikutekkelise pinnavormiga, mida iseloomustab voore, oosi ja ripporgude kompleks. Arvukalt esineb sügavaid sulglohke, orge ja oitusid. Emumäe park – kus asuvad kaitsealused põlispuud. Emumäe vaatetorn Looduspargis asub Emumäe vaatetorn, kuhu viib 115 trepiastet ning see on 21,5 meetri kõrgune. Mäelt avaneb kauneid vaateid idapoolsetele metsadele ja läänes laiuvale kultuurmaastikule, hästi paistab Endla soostik. Kätte paistavad Rakvere vallimägi, Kiviõli tuhamäed, Laiuse voor, Kärde, Kellavere, Räitsvere ja Ebavere mägi, Laiuse, Koeru ja Simuna kirikutorn. Mäe nõlvadel paiknevad päikesemaja, mägionn ja kännumaja, on rajatud lõkke- ja puhkekohad. Emumäe vaatamisväärsused
Haanja maastikud on elukohaks paljudele erinevatele ja ka haruldastele liikidele. Ei ole raske märgata Haanjamaale iseloomuliku V-kujuga ürgorgu ehk tsori. Ürgorg on 200250 m pikkune ning järsultlangeva põhjaga. Kavadi järve peetakse Eesti kõige liigestatuma kaldajoonega järveks. Morfoloogiliselt erineva kuju ja suurusega küngaste rohke esinemine teeb Haanja kõrgustikust maastikuliselt väärtusliku territooriumi. Tähelepanuväärsetest maastikuelementidest asuvad looduspargis veel Hinni kanjon ja allikas, Ööbikuorg, Rõuge ürgorg, Kaudimäe salumets, Uue-Saaluse park ja mõisa varemed, Kütiorg, Tõiva oja org koos laialehise metsaga, Meegumägi ja Viitina järv. Lisaks loodusväärtustele asub siin hulgaliselt ka kultuuriloolisi objekte. Arheoloogilistest väärtustest asuvad Haanja looduspargis Rõuge kirikuaed ja linnamägi, mitmed asulakohad, kalmistud, kivikalmed ja ohvriallikas.
mais ja kartul,mida kasvatatakse peamiselt mägedes. Seal rannikuäärne kalapüük(Peruu on kalade suurtootja). Peruu osaleb rahvusvahelises lepingus APECis(Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riikide majanduskoostöö), mille eesmärk on muuta regioone vabakaubanduspiirkonda, mis hõlmaks Aasia majandused, Ameerikas ja Okeaanias. Taimestik Peruu loodus on väga mitmekesine, leidub palju erinevaid taimi,linde ja loomi. Näiteks ühes Peruu looduspargis Manu on üle 800 liigi linde, üle 200 liigi imetajaid ja üle 100 liigi kahepaikseid. Seal on Andid(6768 m) ja Amazonase nism., lääne nõlvadel asuvad harva põõsad ja kaktused. Idas ja põhjas on troopilised stepid ning lõuna ja ida on pool-kõrbes. Andi nõlvadel idas on ka niisked igihaljad metsad. Suurim jõgi - Amazon, suurim järv - Lake Titicaca Loomas tik ja linnud Loomastik & Linnud
Soomaa Rahvuspark Esitlus Loodusõpetuses Johann Ortin Õun 6. b klass Tallinn 2011 Eluta Loodus Soomaa looduspargis on palju vett ja rabasid, kõige tuntum ongi see just üleujutuste poolest. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub ca 175 km² suurune veeväli, mille laius ulatub kohati 78 kilomeetrini! Pinnas on märg ning soine. Valgust on küllaldaselt, kuna on palju soid ning seal on üsna valge. Taimed Taimedest on Soomaa Rahvuspargis palju samblaid, eriti veel turbasammalt, suured niidud, palju rohtu ja segametsi. Samuti on seal palju puutumata põlisloodust. Seal kasvab palju
Haanja suusanõlvad ja murdmaasuusarajad sobivad nii algajatele kui kogenud suusatajatele. Suusaradade pikkused on: 1 km, 2 km, 3 km ja 5 km. Teistel aastaaegadel sobivad Haanja suusarajad matkamiseks ja jalgrattasõiduks. Haanjas on 2 matkarada: Vällamäe matka- ja loodusrada ning Kavadi matkarada. Vällämäe tipus asub Eesti suurima, 17 m paksuse turbalasundiga raba ja mitu pisikest siirdesood. Kuulsaim soo Haanja vallas on Tsirgumäe soo, mis asub Haanja looduspargis. (http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla %20yldinfo/VAATAMISVAARSUSED_PARANDKULTUUR_LOODUSKAITSE.pdf) Aasta-aastalt on parananud Haanja ja Ruusmäe asula heakord. Suuremad heakorrastatud alad on Ruusmäe (Rogosi) mõisapark ja staadion, Haanja staadionid ja spordikeskuse ümbrus ning Suure Munamäe vaatetorni ümbrus. Vallavalitsus toetab kahe avaliku ujumiskoha korrashoidmist (Plaani Külajärv ja Palojüri järv) ning Kavadi järve ja Vaskna järve ujumiskoha korrashoidu. (www.haanja
· koolitab ettevõtteid säästvate toimimisviiside elluviimisel 3.2. Ajalugu 1988. aastal asutatud Eesti Roheline Liikumine (ERL) on jõudnud oma 20. sünnipäevani. Hetkel on käimas ERL ajaloo-uurimise projekt, mille raames vaadetakse läbi arhiivimaterjale ja tehakse intervjuusid kümnete inimestega. Mõned üritused mida ERL on korraldanud: 2007a. 11.-13. mai: Roheliste kaheksateistkümnes rattamatk ,,Kuidas elad, Matsalu?" 2005a. 28. detsember: Talgud Tabasalu looduspargis 2005a. 22. september: Autovaba päev 2005 Tallinnas ja Tartus 2004a. 26. november: Ostuvaba päev 2004 (allikas nr. 2) 7 4. Eestimaa Looduse Fond ELF on asutatud 1991. aastal 40 looduskaitsja ja loodusteadlase poolt. Alates 1999. aasta jaanuarist on ELF sihtasutus. ELF on valitsusväline, nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltumatu keskkonnakaitse organisatsioon
muutlikuste tõttu . Positiivsetel pinnavormidel kasvavad enamasti metsad ja nõlvaniidud, negatiivsetel on aga levinud madalsood ja lodud. Kõrgustikul kasvab enamasti salumets (kuusk, kask, haab, lepp, tamm, saar, pärn) kuid esineb ka liigivaeseid madalsooniite ja laanemetsi. Loomastik Otepää kõrgustiku vahelduv ja justkui tükikestest kokku pandud maastik pakub paljudele linnu- ja loomaliikidele sobivaid elutingimusi. Enamik Otepää looduspargis pesitsevatest linnuliikidest elutsevad metsas. Kõige sagedamini võib sealsetes metsades kohata metsvinti, mets-lehelindu ning väike-lehelindu. Loodusliku ilmega vanades segametsades ja metsatukkades pesitsevad arvukalt paljud röövlinnud ja rähnid nt: väike-konnakotkas, kanakull, herilaseviu, lõopistrik, kõrvukräts, händkakk, laanerähn ja valgselg-kirjurähn. Looduspargi niitudud ja soised alad on elupaigaks nt: nõmmelõokestele, rukkirääkidele, põldpüüdele,
alevikus. Mitmekesiseid sisespordi harrastamise võimalusi pakub Tabasalu Spordikompleks (ujula, pallimängudesaal, kaljuronimissein, kõrgseiklusrada, sulgpallisaal, squashisaalid, aeroobikasaal, jõusaal, lauatennisesaal, idamaine saal). Uued spordiväljakud ja palliplatsid on vald rajanud Tabasalusse, Harkusse, Kumnasse, Vääna ja Harkujärvele. Mõned aastad tagasi rajati Tabasalu staadioni kõrvale skatepark, mullu valmis selle naabruses uus korvpalliväljak. Tabasalu looduspargis saavad tervisesportlased kasutada Aura loodusrada ja puukoorekattega miilipikkust jooksurada. Nõmme-Harku parkmetsa on rajatud valgustatud matka- ja suusarajad ning Olümpiavõitjate rada, mille äärde on ehitatud ka treeninguplatsid. Murastest kuni Tabasalu tõusuni kulgev kergliiklustee rajati mullu jalakäijaile, kepikõndijaile, jalgrattureile ja rulasõitjaile. Spordihuviliste kasutada on ka kilomeetri pikkune liikumisrada Tabasalu Ühisgümnaasiumi lähedal.
turisimitalundusega. Lisaks leidub seal golfi- ja tennisväljakuid, jalgratta- ja matkateid, mootorsaani- ja ATV-radasid. Korraldatakse tervise-, kanuu- ja ratsamatkasid. Otepää kõrgustikule on rajatud ka seikluspark. Seikluspargis on erinevatest mängudest koosnevad rajad, õhusõidud, s.h saab Linnamäelt teha 300 meetri pikkuse õhulennu. Kuna Otepää kõrgustikule on rajatud palju turismiasutusi, siis võib öelda, et loodusressursid on üldiselt hästi ära kasutatud, kuid Otepää looduspargis kehtivad keskkonnakaitselised piirangud seavad olulisi takistusi ettevõtluse arendamiseks. 14 9. KULTUURILUGU Otepääl loovad kultuuriloolist väärtust Otepää linnamägi, Sangaste linnamägi, Arula, Pühajärve ja Restu mõisa hooned, Kastolatsi apostliku õigeusu kirik, Otepää kihelkonnakool, Otepää spordihoone ja talvekabel, Otepää Looduspark, Vana-Otepää, Elva küla
Maastikukaitsealadel säilitatakse säästva kasutuse põhimõtteist lähtuvalt maastike mitmekesisust ja kvaliteeti ning loodusega harmoniseeruvat eluviisi. Turism ja rekreatsioon on maastikukaitsealadel ja loodusparkides olulisel kohal, nii mõnelgi juhul ongi need alad loodud puhke-eesmärgil. Seaduses pole määratletud, mille poolest erinevad “maastikukaitseala” ja “looduspark”. Algselt oli nende kahe tüübi idee selles, et looduspargis on suurem rõhk kultuuripärandil kui maastikukaitsealal. Praeguse seisuga on arvukate maastikukaitsealade kõrvalkaitsealade nimistus 4 loodusparki - Loodi, Naissaare, Otepää, Haanja. 33.Kaitsealade vööndid, sobivus rekreatsiooniks Loodusreservaat on otsesest inimtegevusest puutumata loodusega ala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena. Keelatud on igasugune
Maastikukaitsealad ehk looduspargid on rajatud inimtegevusele, ent hooldatavate sihtkaitsevööndite Kasari luha ja rannaniitude sihtkaitsevöönd Matsalu rahvuspargis. Peterna reservaat Alam-Pedja looduskaitsealal. Otepää piiranguvöönd Otepää looduspargis. 12 EESTI LOODUSKAITSE KAITSEALAD 13 Rahvuspargid Matsalu rahvuspark
justkui suur ehitustander. Seal pakutakse kortereid müüa paljudesse kõrgetesse hoonetesse. Coimbras tekkis aga suur skandaal, kui arendaja üritas jõevaatega kortermajadele detailplaneeringut eirates mitu korrust juurde ehitada. Praegu ehitus seisab, sest linnavalitsus pöördus kohtusse. Skandaal paisus meedia vahendusel koguni nii suureks, et oma sõna pidi sekka ütlema Portugali president. Lissabonist 40 kilomeetri kaugusel asuvas Arrábida mäestikulises looduspargis on samasugune mure: sinna ehitatakse kaitsealast hoolimata hooneid üha juurde. «Lubasid muidugi ei anta, aga kõigepealt ehitatakse maja valmis ja alles siis hakatakse selle legaliseerimist taotlema,» räägib Hospitality Clubi kaudu mulle giidiks olev Miguel Rato. «Ehitajatele määratakse küll trahv, aga tavaliselt on nad rikkad inimesed, kes sellega juba ette arvestavad.» Maapiirkonnad, välja arvatud Lissaboni ümbrus, jäävad siiski aina tühjemaks, sest inimesed
Lavamaad on ümbrusest kõrgemal asuvad tasandikud. Need levivad peamiselt Põhja- ja Kagu- Eestis (Ugandi lavamaa). Lavamaad on oma kuju saanud jää taandumise ajal ja veerikaste jõgede toimel. Lavamaid liigestavad sügavad ürgorud, mille on uuristanud jääaja lõppedes jääsulamisvesi. Suuremad orundid ehk kõrgustike vahele jäävad laugete veerudega orulaadsed pinnavormid paiknevad Väikese Emajõe alamjooksul ning Otepää ja Haanja kõrgustiku vahel. ((Foto: Hinni kanjon Haanja looduspargis on 300 meetri pikkune ja 15-20 meetri sügavune sälkorg, mille põhjas voolab kiirevooluline Enni oja.)) Mõisted kõrgustik lavamaa madalik ürgorg orund Küsimused 1. Nimeta Eesti pinnamoe suurvormid: kõrgustikud, madalikud ja lavamaad. 2. Võrdle Lääne-Eesti ja Ida-Eesti pinnamoodi. Selgita, mis põhjustab erinevuse. 3. Kirjelda, kuidas mandrijää kujundas erinevaid pinnavorme (kõrgustikud, madalikud, lavamaad, ürgorud, orundid). 4. Milline on valdav pinnamood sinu kodukohas
poolt esitatud andmetel ja RMK 2003., 2006. ja 2010. aasta puhkealade külastajauuringute koondraportitel. RMK on viinud loodusobjektidel läbi külastajauuringuid ning külastusmahu seiret alates 2002. aastast, mil alustati ka rekreatiivse keskkonnamõju uuringuid, läbiviijaks Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. RMK seirab käesoleval ajal kokku 81 loodushoiuobjekti külastusmahtu, mis asuvad 11 looduskaitsealal, 13 maastikukaitsealal, viies rahvuspargis, kolmes looduspargis ja kahes pargis. Seirekohtade loend on toodud lisas 7. RMK kogutavate loendusandmete sageduseks on külastajate arv ühes kuus. Külastajauuringud on RMK puhke- ja kaitsealadel läbi viidud 2003., 2006. ja 2010. aastal metoodilise juhendi "Külastajate seire loodusaladel"1 järgi. Metoodiline juhend on aluseks RMK külastusmahu seirele. Rekreatiivse keskkonnamõju uuringu metoodikad on Eesti tingimustele kohandanud Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus.
annaabi.ee 
