Maakunst Aleksandra Mussajeva 11klass. • Maakunst (inglise keeles land art) on 1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. • Maakunst võib seisneda nii vaid väikeste muudatuste tegemises loodusobjektidele ja maastikele, kui käsitleda endas suuri maa-alasid ümberkujundavaid projekte. Maakunsti vormideks on näiteks pinnase ümberpaigutamine, kraavide kaevamine ja kivide kuhjamine. Mitmed maakunsti viljelejad on saanud loomingulist inspiratsiooni eelajalooliste tsivilisatsioonide maapinnajoonistustest. vaata siin Tuntuimad esindajad • Michael Heizer • Richard Long • Robert Morris • Dennis Oppenheim • Inspiratsiooni andsid Stonehenge,
21.saj. kunstistiilid Mõisted: 1. Maakunst - (inglise keeles land art) on 1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. Maakunst võib seisneda nii vaid väikeste muudatuste tegemises loodusobjektidele ja maastikele, kui käsitleda endas suuri maa-alasid ümberkujundavaid projekte. Maakunsti vormideks on näiteks pinnase ümberpaigutamine, kraavide kaevamine ja kivide kuhjamine. Mitmed maakunsti viljelejad on saanud loomingulist inspiratsiooni eelajalooliste tsivilisatsioonide maapinnajoonistustest. 2. kehakunst - kehakunst (ingl body art), moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha (tihti enda oma).. aastail. 3
Kunstistiilid Maakunst on 1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. Maakunst võib seisneda nii vaid väikeste muudatuste tegemises loodusobjektidele ja maastikele, kui käsitleda endas suuri maa-alasid ümberkujundavaid projekte. Maakunsti vormideks on näiteks pinnase ümberpaigutamine, kraavide kaevamine ja kivide kuhjamine. Kehakunst on moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha (tihti enda oma). Tekkis kontseptualismi ja happening'i arendamisel 1960. aastail. Videokunst on meediakunsti esimesi ilminguid, milles vahendina kasutatakse videot.
Andy Goldsworthy "Egg" maakunst Robert Smithson "Spiral jetty" Robert Smithson maakunst "Spiral Jetty" maakunst Maakunst võib seisneda nii vaid väikeste muudatuste tegemises loodusobjektidele ja maastikele, kui käsitleda endas suuri maa-alasid ümberkujundavaid projekte.
1644. aastal avaldas Urvaste pastor ,,Pikse palve", kus seisab Pühajõe reostamise vastu, 20 aastat hiljem laieneb Rootsi metsaseadus Eesti aladele, mis oluliselt säästab Eesti metsa alasid ning aitas kaasa kindlate liikide kaitsele. XVIII sajandil rajati umbkaudu 1300 mõisaparki, mis on rikastanud Eesti loodust ning aitanud kaasa taluhaljastusele. Klassikaline looduskaitse hakkas välja kujunema XIX sajandil, kui aina enam pöörati tähelepanu haruldastele loodusobjektidele. 1853. Aastal asutati Eesti Loodusuuijate Selts, mis tegeles loodus uurimisega ning looduskaitse arendamisega. 1910. aastal loodi Eesti esimene Vaika looduskaitseala, Artur Toomi eestvedamisel ning Riia Loodusuurijate Seltsi toetusel. 1913. aastal asutas Hrebtov Saaremaa Loodussõprade Seltsi. EESTI I ISESEISVUSAEG (1918-1940) 1920. aastal loodi Loodusuurijate Seltsi juurde looduskaitsesektsioon, mille eesmärgiks oli
- Ralph Goings: "Blue table Cloth", "McDonald's Pickup", "Flowered Table Top" - Robert Cottingham: "Lynn's portale", "One Way", "American Alphabet" - Chuck Close: "Self-portriat", "Leslie", "Mark" 10. Mida tähendab maakunst ja nimeta kuulsamad tegijad? - Maakunst on 1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. Maakunst võib seisneda nii vaid väikeste muudatuste tegemises loodusobjektidele ja maastikele, kui käsitleda endas suuri maa-alasid ümberkujundavaid projekte. Maakunsti vormideks on näiteks pinnase ümberpaigutamine, kraavide kaevamine ja kivide kuhjamine. Mitmed maakunsti viljelejad on saanud loomingulist inspiratsiooni eelajalooliste tsivilisatsioonide maapinnajoonistustest. Tuntuimad esindajad Michael Heizer, Richard Long, Robert Morris, Dennis Oppenheim. 11. Mida tähendab tegevusmaal? Kes on tuntuim tegevusmaalija? Kuidas tööd
saj eKr Jaapan Ateistid/agnostikud 850 miljonit Taoism 6. saj eKr Hiina Budism 360 miljonit Budism 520. saj eKr Põhja-India Sikhism 23 miljonit Sikhism 1500. a. pKr India Judaism 14 miljonit Oletatakse, et religioon on sama vana kui inimkond. Religiooni varasemateks vormideks on: 1) Animism Religiooni vorm, mille puhul hing omistatakse loodusobjektidele ja elututele esemetele. 2) Toteism usuti, et suguharu või hõim pärines mõnest loomast või taimest, keda kultuslikult austati. 3) Surnukultus kultuse tekkimine on seotud hirmuga surnu ees (hing, hauatagune elu, esivanemate kultus). Suur muutus religioosses mõtlemises toimus siis, kui inimesed muutusid paikseks (u. 8000. eKr ja Lähis-Ida). Loomade austamise asemel hakati kummardama loodusnähtusi, millest sõltuti (päike, vihm jne). Neid seostati
kõrbemaalinud, kiviringid ja muud iidsed kultusobjektid. Maakunsti tunnused Teos loodi galeriidest või avalikust ruumist väljaspool ja sageli nii suures möötkavas, et seda oli korralikult võimalik vaadata ainult õhust. Oma olemuselt on maakunst ajutine, sest aeg ja ilmastik teeb oma töö. Nii säilib teos peamiselt fotodel või videosalvestistel. Maakunst võib seisneda nii vaid väikeste muudatuste tegemises loodusobjektidele ja maastikele, kui käsitleda endas suuri maa- alasid ümberkujundavaid projekte. Maakunsti vormideks on näiteks pinnase ümberpaigutamine, kraavide kaevamine ja kivide kuhjamine. Tuntumad maakunsti esindajad Walter de Maria Andy Goldsworthy “Välguväli" Kehakunst kehakunst (ingl body art), moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha (tihti enda oma). Tekkis kontseptualismi ja happening'i arendamisel 1960
teoseid, mis on reaalses liikumises. Kasutatakse mitmesuguseid uusi materjale nagu nt. pleksiklaasi, metalli, neoonlampe, mootoreid jm. ning luuakse nende abil esteetilist elamust pakkuv teos. 10. Missugust kunsti nimetatakse maakunstiks (land art), kirjelda mõnda tööd? 1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. Maakunst võib seisneda nii vaid väikeste muudatuste tegemises loodusobjektidele ja maastikele, kui käsitleda endas suuri maa-alasid ümberkujundavaid projekte. Maakunsti vormideks on näiteks pinnase ümberpaigutamine, kraavide kaevamine ja kivide kuhjamine. Mitmed maakunsti viljelejad on saanud loomingulist inspiratsiooni eelajalooliste tsivilisatsioonide maapinnajoonistustest. Tuntuimad esindajad Michael Heizer, Richard Long, Robert Morris, Dennis Oppenheim. Robert Smithson (1938-1973, ameerika maakunsti pioneer)
Religioossed kujutelmad olid olemas juba paleoliitikumis. Muinasaja inimestel oli tihe side loodusega. Ilmselt oli ühelt poolt inimestel püüd seletada maailma saladusi, teiselt poolt aga ka hirm loodusjõudude ees, sest loodusest sõltus inimeste eksistents. Küttimisel loodeti maagiliste toimingutega tagada jahiõnne. Arvatavalt religiooni varasemateks vormideks on: a) Animism - religiooni vorm, mille puhul hing omistatakse loodusobjektidele ja elututele esemetele. Sellega seoses tekkis usk iseseisvatesse vaimudesse, kes võivad ohustada või ka aidata inimest. b) Totemism - usuti, et suguharu või hõim pärines mingil üleloomulikul teel mõnest loomast või taimest, keda kultuslikult austati ning püüti maagiliste vahenditega mõjutada. c) Surnutekultuse tekkimine on seotud hirmuga elava surnu ees. Hing oli see, mis hoidis inimest elus
enne seda, kui seda hakatakse ehitama. Seega ei ole üllatav, et valitsus ei ole langetanud otsust tehase rajamise kohta, kuna nendel ei ole veel piisavalt informatsiooni selle mõjude kohta (Ibid.). Peale selle, EST-FOR Invest eeltöö analüüsis ka võib leida mõjude kirjeldust. Esimeste hulka kuuluvad tehase asukohavalikuga seotud potentsiaalselt olulised mõjud ehk mõjud rohevõrgustikele, kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustike aladele, pinnasele, 3 maastikule, kultuuripärandile, maavaradele, taimedele ja loomadele ning populatsioonidele. Ka tehase käitamisel eeldatavalt kaasneda võivad müra, vibratsioonid, õhusaaste emissioonid, mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile, metsade majandamisele ning seeläbi bioloogilisele mitmekesisusele, jäätmetekke mõju, loodusnähtuste või avariide poolt põhjustatud potentsiaalsed
Kaitseala kaitsekorraldus juhindub kaitseeeskirjast. See koostatakse igale kaitsealale eraldi ja avalikustatakse Vabariigi Valitsuse määrustena Riigi Teatajas. Kaitse-eeskiri sisaldab kaitseala eesmärki, piirikirjeldust, ala jagamist eri kaitserežiimiga vöönditeks ning lubatud ja keelatud tegevusi. Kaitse-eeskirja koostab või muudab kaitseala valitseja, kaasates sellesse töösse eriteadlasi ja maaomanikke. Kaitse-eeskirju koostatakse ka teistsugustele kaitstavatele loodusobjektidele Tegutsemiseks kaitsealal koostatakse kaitsekorralduskava, mis seab konkreetsed ülesanded kindlaks perioodiks. Kaitsekorraldust planeerides toetutakse mitmele andmebaasile, millest kõige olulisem on EELIS (Eesti looduse infosüsteemkeskkonnaregister), kuhu on koondatud teave kõigi kaitsealuste objektide kohta. 34. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni eesmärk Elurikkuse kaitse, selle säästlik kasutamine ja kasutamisest saadava tulu võrdne jaotamine. 35
vee ja õhu kvaliteedile, kliimale, kaitstavatele avaldamiseks saata ka tegevusloa andmise või (sessoonne, ööpaeva jne). kaevandamiseks, välisõhu saasteks jne.). loodusobjektidele, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku andmata jätmise otsuse ning tegevusloa eelnõud, peab Otsusetegija: otsustaja on tegevusloa väljaandja Iga alternatiiv tuleb põhjalikult lahtikirjutada ja selle
6) analüüsib kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasnevat keskkonnamõju, sealhulgas kaudset mõju ning teiste tegevusliikidega koosmõju keskkonnaseisundile, sealhulgas mõju inimese tervisele, heaolule ja varale, taimedele, loomadele, pinnasele, maastikule, maavarale, vee ja õhu kvaliteedile, kliimale, kaitstavatele loodusobjektidele, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alale, selle kaitseeesmärkidele ja terviklikkusele, ja kultuuripärandile, ning käesolevas punktis nimetatud tegurite vastastikust mõju; 7) hindab keskkonnamõju eeldatavat toimet ning kirjeldab kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmeid ning hindab nende kasutamise eeldatavat efektiivsust;
· Soomaa Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks. · Vilsandi Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks. · Matsalu - Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks. Hoiualad · Ranna ja kalda kaitsmise kord · Liikide kaitsekategooriad (I. II. ja III.) · Kivististe ja mineraalide kaitse põhimõtted · Loodusobjektidele tekitatud kahju sissenõudmise. KESKKONNAKAITSE · atmosfääri (õhu) kaitse · vee/veekogude kaitse · pinnase kaitse · (taimestiku ja loomastiku kaitse) Keskkonnakaitse tehnoloogilised meetmed = keskkonnatehnoloogia põhisisu: · saasteainete emissiooni vähendamine puhastusseadmete abil · saasteainete emissiooni vähendamine ennetava tehnoloogiaga (säästva tehnoloogiaga), alternatiivsete kütuste, suletud tootmistsüklite abil
Esteetikud vaidlevad selle üle, mis eristab esteetilist naudingut mitte-esteetilisest naudingust. Naudingu allika määratlemine. Kas nauding tuleneb e-hoiaku objektist või e-hoiaku välistavast aspektist. 8. Iseloomustage looduse väärtustamise kolme viisi Saito järgi. Looduse väärtustamine pildina üheks viisiks on näha loodusobjektiks ainult tema maalilist välispinda, ilma seda millegagi seostamata. see viis soovitab läheneda loodusobjektidele kui ,,üldistele vormidele, tegevustele, kombinatsioonidele" ning ,,mitmesugustele vormi- ja värviseadetele". Maastikku tuleb vaadelda maastikumaalina. Looduse assotsiatiivne väärtustamine vähemmaaliliste kohtade väärtustamine looduses(ajaloolise, kultuurilise, kirjandusliku sündmuseabil). Loodusel puudub väärtus, kuni teda pole mõne kujuteldava või tegeliku teoga inimlikustatud või pühitsetud.
• Seletavad, kirjeldavad tegelikke nähtusi ja olevusi, põhjendavad miks just nii ja mitte teisiti. • Siili okkanahk on Kalevipoja kasukast ja Ülemiste järv on pärit Linda pisaratest. • Rahva usundilised muistendid- kõnelevad üleloomulikest ja vaenulikest olenditest. • Surm , kurat, kratt, tuulispask, kodukäijad, vaimud, näkineid, libahunt. • Kohamuistendid- loodusobjektidele omistatud tähendus või seletus • Kalevipoja jäljega kivi, Tuhala nõiakaev, maa alla vajunud linnadest. • Seotud on ka losside, kirikute ja kloostritega, sinna alla kuuluvad ka kohanimed hetkest • Hiiu ja vägilasmuistendid- mõistetakse hiiu all inimesest mitu korda suuremat vaenulikku, üleloomulike võimetega hiidlast. Kes astub välja inimeste kaitseks nt: Suur tõll, Kalevipoeg.
Soomaa Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks Vilsandi Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks 126 Matsalu - Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks · Hoiualad · Ranna ja kalda kaitsmise kord · Liikide kaitsekategooriad (I, II ja III) · Kivististe ja mineraalide kaitse põhimõtted · Loodusobjektidele tekitatud kahju sissenõudmise. Riikliku programmi «Eesti NATURA 2000» (Vabariigi Valitsuse 25. juuli 2000. a korraldus nr 622-k) põhieesmärk on EL linnudirektiivi ja loodusdirektiivi nõuetele vastava NATURA 2000 võrgustiku loomine Eestis. 20. Keskkonna probleemid põlevkivitööstuses Saavutanud utmiseks vajaliku temperaturi, hakkab põlevkivi kiiresti lagunema ja eraldub õli-veeauru ja gaasi segu
Karula Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks Soomaa Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks Vilsandi Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks Matsalu - Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks · Hoiualad · Ranna ja kalda kaitsmise kord · Liikide kaitsekategooriad (I. II. ja III.) · Kivististe ja mineraalide kaitse põhimõtted · Loodusobjektidele tekitatud kahju sissenõudmise. Riikliku programmi «Eesti NATURA 2000» (Vabariigi Valitsuse 25. juuli 2000. a korraldus nr 622-k) põhieesmärk on EL linnudirektiivi ja loodusdirektiivi nõuetele vastava NATURA 2000 võrgustiku loomine Eestis. Programm on planeeritud kaheetapilisena: I. etapi põhieesmärk on Eesti NATURA 2000 alade nimekirja (st linnuhoiualade nimekirja ja loodushoiualade esimese nimekirja), vastava nõuetekohase andmebaasi ja
Sellegipoolest ei toimu kogu kaitsekorraldustöö kaitstavatele loodusobjektidele (vt. täpsemalt kaugeltki mitte ainult arvuti taga. Järgmises loos "Kaitstavate loodusobjektide tüübid" lk. 10).
Sintoism kui riigiusund kaotati kui lõppes II maailmasõda ja keiser ütles lahti oma elava jumala staatusest. Tänapäeval on Jaapanis usuvabadus; enne maailmasõda oli usundiks budism/sintoism. Kuigi sintoism ei ole käsuõpetus, vaid pooldab harmooniat ja naturaalsust, järgitakse siiski ,,kolme kinnitust": 1. Tava ja perekond on peamine lüli, mida aitab traditsioone edasi kanda. Grupp on olulisem kui üksikisik. 2. Armastus looduse vastu, sest see on püha. Loodusobjektidele omistatakse kamid ehk hinged. 3. Puhtusearmastus sintoistid kümblevad sageli, pesevad tihti käsi ja loputavad suud. Templitel on tori'd ehk tseremoniaalsed väravad, mis on värvitud punaseks ja nad märgivad välissilma inimeste ja püha maailma vahel. Tori'd väravad on selleks, et kami, kes linnuna mäelt laskub sinna maanduks ning seejärel suunduks templile, mis on ehitatud värskest puidust, et kami sinna elama meelitada.
5) liinide rajamiseks või laiendamiseks; 6) avalike õppe- ja kasvatus- ning ravi- ja hoolekandeasutuste rajamiseks või laiendamiseks; 7) avalikult kasutatava tee (riigimaantee ja kohaliku tee, välja arvatud talitee), avaliku raudtee ja väljaku ehitamiseks või omandamiseks; 8) ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavate ehitiste muutmiseks või kõrvaldamiseks, kui omanik ei ole seda antud tähtpäevaks teinud; 9) veekogudele, maastikulistele vaatamisväärsustele, kaitstavatele loodusobjektidele ja kultuurimälestistele juurdepääsu loomiseks ning nimetatud objektide säilimise tagamiseks; 10) kultuuri- ja spordiväljakute, avalike supelrandade, turismimarsruutide, puhkeparkide rajamiseks või laiendamiseks; 11) kalmistute rajamiseks või laiendamiseks; 12) üldkasutatavate jäätmehoidlate ja jäätmekäitluseks vajalike ehitiste rajamiseks ja laiendamiseks; 13) üldkasutatavate veehaarete, veehoidlate veevarustamiseks, kanalisatsiooniks ja
Maavarade kaevandamiseks, liinide ja avalike õppe- ja kasvatus- ning ravi- ja hoolekandeasutuste rajamiseks või laiendamiseks. Avalikult kasutatava tee (riigimaantee ja kohaliku tee, välja arvatud talitee), avaliku raudtee ja väljaku ehitamiseks või omandamiseks;ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavate ehitiste muutmiseks või kõrvaldamiseks, kui omanik ei ole seda antud tähtpäevaks teinud;veekogudele, maastikulistele vaatamisväärsustele, kaitstavatele loodusobjektidele ja kultuurimälestistele juurdepääsu loomiseks ning nimetatud objektide säilimise tagamiseks;kultuuri- ja spordiväljakute, avalike supelrandade, turismimarsruutide, puhkeparkide rajamiseks või laiendamiseks;kalmistute rajamiseks või laiendamiseks;üldkasutatavate jäätmehoidlate ja jäätmekäitluseks vajalike ehitiste rajamiseks ja laiendamiseks; üldkasutatavate veehaarete, veehoidlate veevarustamiseks, kanalisatsiooniks ja vee puhastamiseks vajalike ehitiste rajamiseks või
nende alt paatidega läbipääsu. Avaliku või avalikuks kasutamiseks määratud veekogu omanikul või muul valdajal lasub kohustus hooldada veekogu, koristada vettelangenud puid, tagamaks jõe kallaste kindluse ja jõe kasutamise veeteena. Suusaradadel liikujad peavad arvestama karjamaa- ja muu tarastusega, mida ei tohi kahjustada. Maaomanikud või muud maavaldajad peavad kõigile võimaldama juurdepääsu jalgsi nende maadel asuvatele muinsuskaitse- ja loodusobjektidele, samuti supluskohtadele, purretele tavakohastel jalgradadel, jalgsi läbitavatele koolmetele ning joogikõlbliku veega looduslikele joogiveeallikatele. Omaniku õueaiamaal paikneva objekti külastamiseke on siiski loa küsimine vajalik. Õppe-, orienteerumis- ja muude püsiradade rajamiseks ja tähistamiseks tuleb alati saavutada kokkulepe maaomaniku või muu maavaldajaga. Sellistel tähistatud radadel on kõigil õigus liikuda. 205. Paiga vaimu (Genius loci) olemus
annaabi.ee 
