Suurema tõenäosusega jäävad ellu ja annavad järglasi need isendid, kes erinevad oma liigikaaslastest mõne kasuliku tunnuse poolest. Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende individuaalsetest iseärasustest ja elu tingimuste piiravast toimest. Sõltuvalt valiktegurite iseloomust eristatakse kolme põhilist loodusliku valiku vormi ehk tüüpi: stabiliseeriv, suunav ja lõhestav valik. Stabiliseeriv valik ehk säilitav valik toimib suhteliselt püsivates keskkonnatingimustes. Sel juhul annavad kõige rohkem järglasi need isendid, kellel on juba eelnevates põlvkondades kujunenud neile tingimustele vastavad tunnused. Suunav valik seisneb keskmisest teatud suunas erinevate tunnustega isendite eelispaljunemises. Suunav valik leiab aset elutingimuste kindlasuunalisel muutumisel või organismide asumisel uude keskkonda.
Suurema tõenäosusega jäävad ellu ja annavad järglasi need isendid, kes erinevad oma liigikaaslastest mõne kasuliku tunnuse poolest. Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende individuaalsetest iseärasustest ja elu tingimuste piiravast toimest. Sõltuvalt valiktegurite iseloomust eristatakse kolme põhilist loodusliku valiku vormi ehk tüüpi: stabiliseeriv, suunav ja lõhestav valik. Stabiliseeriv valik ehk säilitav valik toimib suhteliselt püsivates keskkonnatingimustes. Sel juhul annavad kõige rohkem järglasi need isendid, kellel on juba eelnevates põlvkondades kujunenud neile tingimustele vastavad tunnused. Suunav valik seisneb keskmisest teatud suunas erinevate tunnustega isendite eelispaljunemises. Suunav valik leiab aset elutingimuste kindlasuunalisel muutumisel või organismide asumisel uude keskkonda.
Suurema tõenäosusega jäävad ellu ja annavad järglasi need isendid, kes erinevad oma liigikaaslastest mõne kasuliku tunnuse poolest. Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende individuaalsetest iseärasustest ja elu tingimuste piiravast toimest. Sõltuvalt valiktegurite iseloomust eristatakse kolme põhilist loodusliku valiku vormi ehk tüüpi: stabiliseeriv, suunav ja lõhestav valik. Stabiliseeriv valik ehk säilitav valik toimib suhteliselt püsivates keskkonnatingimustes. Sel juhul annavad kõige rohkem järglasi need isendid, kellel on juba eelnevates põlvkondades kujunenud neile tingimustele vastavad tunnused. Suunav valik seisneb keskmisest teatud suunas erinevate tunnustega isendite eelispaljunemises. Suunav valik leiab aset elutingimuste kindlasuunalisel muutumisel või organismide asumisel uude keskkonda.
mutatsioonide kõrvaldamine kuid samal ajal leiavad toetust sellised mutatsioonid, mis aitavad neid tunnuseid stabiliseerida). *Suunav valik-seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises(see erinevus võib olla kvalitatiivne(teistsugune tunnusevariant) või kvantitatiivne (suurus, kiirus, vastupidavus, taiplikkus))Suunava valiku toimel arenesid kunagi kala uimedest maismaaselgroogsete jäsemed. Suunava valiku toime tööstusliku melanismi näitel-samblikuga kaetud puutüvedel hävitavad linnud rohkem tumedaid liblikaid, tööstuspiirkondade tahmunud tüvedel aga heledamaid isendeid. *Lõhestav valik-seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Selline valik saab toimuda kui populatsiooni asuala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. See võib põhjustada uue liigi eristumise algsest liigist
b. osad liigid on välja surnud. c. osadel loomadel on luud, mida neil tegelikult vaja pole, pidi toimuma mingi areng? d. tugevam jääb ellu - organismidel on suur varieeruvus. e. saared on olnud maismaa osad ja seega on osadel saartel samad liigid. f. paleontoloogia - kivistised on säilinud 5. Millised on Darwini ja Wallace ühised ideed ehk mil viisil toimib looduslik valik (sigimine, olelusvõitlus, muutlikkus, kohastumused, ebavõrdne sigimine, looduslik valik) Liigid sigiksid väga kiiresti, kuid kuna ressursid on piiratud, tekib olelusvõitlus, mille käigus peavad nõrgemad isendid surema. Liigi siseselt esineb loomadel muutlikkus, sest osadel loomadel on kohastumused, mis aitavad neid ellu jääda ning alles jäävad järelikult ainult heade tunnustega isendid. Seega on neil võimalus rohkem sigida ning oma geene edasi anda - sellest aga tekib ebavõrdne sigimine (heade geenidega sigivad rohkem)
Bioloogiline evolutsioon elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. (nt inimese areng ahvist. Inimese ja ahvi DNA on hinnanguliselt 99% sarnased.) 2. mikroevolutsioon haarab liigi ja populatsioonisiseseid muutusi. (nt. metskitse tekkimine) 3. populatsiooni geneetiline struktuur - alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. 4. looduslik valik ebavõrdne ellujäämine, paljunemine. (nt. stabiliseeriv valik, suunav valik) 5. geenitriiv alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades. (näiteks looduskatastroofi puhul. põleng/üleujutus, mille elab üle väike arv isendeid. geneetiline struktuur muutub. nn. pudelikaelaefekt) 6. mutatsiooniline muutlikkus muutused raku geneetilises materialis. (nt. geenmutatsioon, kromosoommutatsioon, genoommutatsioon) 7
valik. Looduslik valik muudab populatsiooni järglas põlvkondade geneetlist struktuuri, põhjustades kohasemate genotüüpide sageduse tõusu ja ebasoodsate langust. Paljude lahksuguliste loomade populatsioonides toimib peale tavalise loodusliku valiku veel suguline valik, mis kujundab sugupoolte vahelisi erinevusi. Sõltuvalt valiku tingimustest ja populatsiooni genofondist võib looduslik valik avalduda kolmel eri viisil. Need on loodusliku valiku vormid ehk tüübid: stabiliseeriv, suunav ja lõhestav valik. Stabiliseeriv valik ehk säilitav valik kinnistab ja kaitseb välja kujunenud kohastumusi. Stabiliseeriv valik hoiab populatsiooni isendeid genotüübiliselt ja eriti fenotüübiliselt ühetaolistena. Suunav valik seisneb tavaliselt vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Toimub enamasti elu tingimuste kindlasuunalise muutumise korral, või kui populatsoon asub uude keskkonda.
Loodusliku valiku vormid: 1. Stabiliseeriv ehk välistav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Stabiliseeriv valik Keskkonnatingimused on suhtel i selt püsivad. Kõrvaldatakse erandid. Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine. Mõningaid väga pikka aega muutumatutena püsinud organisme on hakatud nimetama "elavateks fossiilideks" - näiteks hõlmikpuu ja latimeeria). 2. Suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Suunav valik Elutingimuste kindlasuunaline muutumine. Asumine uude keskkonda. Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine. Liik muutub kindlas suunas. Paljudel patogeensetel bakteritel on kujunenud välja ravimi suhtes vastupidavad vormid. Tööstuslik melanism T umedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades. Tahmunud
Stabiliseeriva valiku mõjul väheneb keskmisest erinevate genotüüpidega isendite edukus vaadeldavas keskkonnas, seetõttu saavad eelise suhteliselt keskmise genotüübiga isendid. Stabiliseeriv valik on loodusliku valiku kõige laialdasemalt levinud vorm looduses. Elavateks fossiilideks nimatatakse taime või loomaliiki, mis esineb nii fossiilina kui ka elusorganismina tänapäeval. Näiteks hõlmikpuu, latimeeria ja Jaapani hiidkrabi. Suunav valik on populatsioonigeneetikas loodusliku valiku vorm, mille tagajärjel muutunud või uute keskkonnatingimuste tõttu tõusevad esile võrreldes varasemate genotüüpidega uued genotüübid ja nende poolt määratud fenotüübid. Suunaval valikul toimub mingite alleelide kindlasuunaline sageduste muutus, mille tagajärjel võivad fikseeruda ka vastavas keskkonnas kasulikuks osutunud retsessiivsed alleelid. Enamik evolutsioonilistest muutustest on toimunud suunava valiku tagajärjel
geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. Stabiliseeriv ehk säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isndite eelispaljunemises. Lõhestav valik seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. 13. Kohastumus, kohastumine (erinevus kohanemisega) Kohastumiste suhtelisus (miks ei ole kohastumused alati kasulikud ja täiuslikud) ja erinevad avaldumise võimalused. Kohastumus populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, tunnud või tunnetussüsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes ning sellega liigi säilimist. Kohastumine organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. KAOHASTUMISE TULEMUSENE ARENEVAD KOHASTUMUSED.
temp, niiskus, valgus.. suurema tõenäosusega jäävad ellu ja annavad järglasi need isendid, kes erinevad oma liigikaaslastest mõne kasuliku tunnuse poolest. Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimuste piiravast toimest. Sõltuvalt valikutegurite iseloomust eristatakse kolme põhilist loodusliku valiku vormi ehk tüüpi: stabiliseeriv, suunav ja lõhestav valik.stabiliseeriv (säilitav)valik seisneb keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemises. Suunav valik seisneb keskmisest teatud suunas erinevate tunnustega isendite eelispaljunemises. Lõhestav valik seisneb kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises. Liigisiseseid evolutsioonilisi muutusi nim mikroevolutsiooniks. Liigist kõrgemate organismirühmade teket ja arengut makroevolutsiooniks.
· kaitsevärvus, · suurem viljakus, · vastupidavus haigustele, reostusele, antibiootikumidele, mürkidele ja/või kliimatiliste tingimustele, · kohastumine. Kui see kasulik tunnus on määratud geenidega, siis järgmises põlvkonnas on neid geene rohkem. Seega on muutunud populatsiooni geneetiline struktuur. Kui pop. geneetiline struktuur pidevalt muutub ühes suunas, siis see viib evolutsioonilise muutuseni. Kõige väiksemad evolutsioonilised muutused on kohastumused. Looduslik valik võib avalduda kolmel erineval viisil: 1. Stabiliseeriv valik 2. Suunav valik 3. Lõhestav valik Stabiliseeriv valik. Suunav valik Lõhestav valik Keskkonnatingimused on Elutingimuste kindlasuunaline Levilas on erinevate suhteliselt püsivad. muutumine. Asumine uude keskkonda. elutingimustega piirkonnad.
Paljudel haigustekitavatel bakteritel on kujunenud välja ravimi suhtes vastupidavad vormid. Lõhestav valik Levilas on erinevate elutingimustega piirkonnad. · Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. Mõnel juhul võib lõhestav valik põhjustada liigi jagunemist tütarliikideks. Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes. Kohastumuste teket nimetatakse kohastumiseks. Kohastumused on pärilikud. Kohastumused on suhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad kohastumused kasulikeks, teistes tingimustes aga kahjulikeks. Kohastumused: siseehituses ujupõis kaladel välisehituses varje- ja hoiatusvärvus füsioloogias talveuni käitumises ränne paljunemises innaaeg
vastassugupoolele omaste tunnuste järgi. Välistab ristumise võõra liigi isendiga. Looduslik valik avaldub kolmel viisil: 1) stabiliseeriv valik e. Säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Peamine tähendus seisneb populatsiooni kohastumuslike tunnuste kinnistamises. Seda peetakse peamiseks valikuvormiks kõigis liikides. Hoiab populatsiooni isendeid ühetaolistena. Stabiliseeriva valiku näited: latimeeria ja hõlmikpuu 2) suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. See valik toimib enamasti elutingimuste kindlasuunalise muutmisekorral või kui populatsioon asub uude keskkonda. Suunava valiku kaudu arenesid kalauimedest maismaaselgroogsetele jäsemed ja vastupidi. 3) lõhestav valik seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Saab toimuda juhul kui populatsiooni asuala jaotub
tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. 22. Kirjelda loodusliku valiku vorme – suunav, lõhestav ja stabiliseeriv. Too nende kohta näiteid. Suunav valik — suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Suunav valik toimib enamasti elutingimuste kindlasuunalise muutumise korral või siis, kui populatsioon asub uude keskkonda. Suunava valiku toimel arenesid näiteks kunagi kala uimedest maismaaselgroogsete jäsemed, ja vastupidi, nende taaskohastumisel vee-eluga kujunes kalasisalikel ja vaalalistel kalataoline kehakuju. Lõhestav valik — lõhestav valik seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Selline valik saab toimuda juhul, kui populatsiooni asuala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks
paljunemises, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. Organismide sõltuvus biootilistest(konkurendid, vaenlased, haigusetekitajad) ja abiootilistest (ebasoodne temp., niiskus, soolsus, valgus) teguritest OLELUSVÕITLUS Isendite edukuse hindamine toimub nende fenotüübi järgi. Suguline valik- seisneb võimalikult soodsa genotüübiga sugupartneri valikus mingite vastassugupoolte omaste tunnuste järgi. Looduslik valik: Stabiliseeriv valik, suunav valik, lõhestav valik. Stabiliseeriv valik- ehk säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. (populatsiooni kohastumuslike tunnuste kinnistamine) toimub püsivates keskkonna tingimustes. Valituiks on tavaliselt keskmiste liigiomaste tunnustega isendid. Kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumisi. Suunav valik- seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. (nt. arenesid kunagi uimedest jäsemed. Ja vastupidi
4. Nimeta kolm loodusliku valiku vormi ja selgita nende erinevusi? o Stabiliseeriv valik – kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Kohastumusi kahjustavate mutatsioonide kõrvaldamine, tunnuseid stabiliseerivate regulatoorsete geenide toetus. Peamine valikuvorm. Võib kujuneda ka püsiv mitmekesisus, kui säilivad mingi geeni 2 või enamgi alleeli, millest igaüks annab eelise mingi ühe teguri suhtes. o Suunav valik – seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Kas kvalitatiivne (teistsugune tunnusevariant) või kvantitatiivne (suurus, kiirus, vastupidavus, taiplikkus jms). Siis kui elutingimuste kindlasuunaline muutumine või populatsiooni asumine uude keskkonda. Tingimuste püsimisel geno- ja fenotüüp asenduvad uutega, tekivad uued kohastumused. Sisalikud ja vaalad vette, tumedad liblikad tööstuspiirkondades.
inimestele säilivad kohastumuslikud tunnused -midagi ei muutu – hoiab muutumatun Suunav valik -elutingimuste -uued -kala uimedest (seisneb tavalisest kindlasuunaline kohastumused maismaaselgroogs vormist mingil muutumine -bakterid, viirused ete jäsemed viisil erinevate -kui populatsioon -kalasisalikel, isendite asub uude vaalalistel, eelispaljunemises) keskkonda kalataoline kehakuju Lõhestav Populatsiooni -valik toimib -musta valge rassi
kaitsebväljakujunenu võb muutuda, kuigi -valgu-, fotosüntees d kohastumusi) säilivad Mõjub praegu kohastumuslikud inimestele tunnused -midagi ei muutu hoiab muutumatun Suunav valik -elutingimuste -uued kohastumused -kala uimedest (seisneb tavalisest kindlasuunaline -bakterid, viirused maismaaselgroogsete vormist mingil viisil muutumine jäsemed erinevate isendite -kui populatsioon -kalasisalikel, eelispaljunemises) asub uude keskkonda vaalalistel, kalataoline kehakuju
Geneetiline triiv suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel, sest algselt ühesugused populatsioonid võivad täiesti juhuslikult erinevaks muutuda. 12.Milles seisneb looduslik valik? Looduslik valik seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. 13.Kirjelda loodusliku valiku vorme – suunav, lõhestav ja stabiliseeriv. Too nende kohta näiteid. Suunav valik — suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Suunav valik toimib enamasti elutingimuste kindlasuunalise muutumise korral või siis, kui populatsioon asub uude keskkonda. Suunava valiku toimel arenesid näiteks kunagi kala uimedest maismaaselgroogsete jäsemed, ja vastupidi, nende taaskohastumisel vee-eluga kujunes kalasisalikel ja vaalalistel kalataoline kehakuju.
geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest. OLELUSVÕITLUS-ellujäämise ja paljunemise sõltuvus neid takistavatest asjaoludest(Darwin). Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus: kaitsevärvus, suurem viljakus, vastupidavus haigustele, reostusele, mürkidele jms). KOHASTUMINE-loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmade kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes. Kohastumused on pärilikud (nt. Kaelkirjaku pikk kael puulehtede söömiseks). Siseehituses: ujupõis. Välisehituses: varje-ja hoiatusvärvus. Füsioloogias: talveuni. Käitumises: ränne. Paljunemises: innaaeg. Kombinatiivne muutlikkus-alleelide kombineerimine sugulisel paljunemisel. Meioosis-kromosoomide ristsiire; viljastumisel-alleelide kombineerumine. Mutatsiooniline muutlikkus-uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonide teel. Enamik mutatsioonidest
Evolutsioon Elutekke 3 põhiseisukohta: On toimunud elu algne loomine Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena Evolutsioonivormid: Füüsikaline ,,Suure paugu" hüpotees, elementaarosakestest tekkisid aatomid. U 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa Keemiline lihtsatest molekulidest moodustusid polümeerid. Sagedased vulkaanipursked, maal puudus mullakiht, maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega, vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär, kust puudus hapnik, puudus osoonikiht. stanley Milleri katseaparatuur simuleeris keemilise evolutsiooni algseid tingimusi. Sidney Fox kuumutas aminohappeid laava tükil ja sai polümeerid, mis moodustasid omavahel mikrokerasid, mis sarnanesid ürgbakteritega. Louos Pasteur tõestas 1860ndatel, et elu teke elutust ainest ei ole tänapäeval võimalik, kõik elus p�
Põhjused: 1. Organismidel on väga palju järglasi. 2. Ressursside piiratus Vormid: 1. Abiootiline olelusvõitlus – põhjustatud eluta looduse teguritest (valgus, temperatuur, vesi) 2. Biootiline olelusvõitlus – põhjustavad teist liiku organismid (konkurents) Tagajärjed: 1. Hukkub palju erinevas vanuses isendeid 2. Kõik paljunemisikka jõudnud isendid ei anna järglasi Looduslik valik* On evolutsiooni põhiline suunav jõud. Organismide ebavõrdne paljunemine vastavalt nende indivuaalsetele iseärasustele. Põhjused 1. Individuaalne ehk pärilik muutlikus. 2. Olukorrad/tingimused, kus individuaalsed iseärasused saavad mõjuda. Vormid 1. Stabiliseeriv valik – toimub püsivates keskkonnatingimustes. Eelise paljunemiseks saavad keskmise tunnusega isendid. Liigi või populatsiooni geneetiline struktuur võib küll muutuda aga liigi kohastumuslikud tunnused. (2 joonis ehk PAREM) 2
vormid. Lõhestav valik Levialas on erinevate elutingimuste piirkonnad. Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. Mõnel juhul võib lõhestav valik põhjustada liigi jagunemist tütarliikideks 20. Mis on "elav fossiil", too näiteid. Mõningad väga pikka aega muutumatutena püsinud organisme on hakatud kutsuma elavateks fossiilideks. Näiteks latimeeria, Ginko biloba ja ürghai. 21.Mis on kohastumused, too näiteid? Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused e kohastumused konkreetse keskonna suhtes. Kaelkirjakul on pikk kael puulehtede söömiseks, ujupõis kaladel, varje ja hoiatusvärvid, mimikri. Talveuni, ränne, innaaeg 22. Selgita kohastumuste suhtelisust. Kohastumused on suhtelised, kuna need tagavad organismi eluspüsimise ainult teatud tingimustes
hävida, ka nt suure katastroofi tõttu. Sellel on kaks toimet: geneetiline muutlikkus väikestes populatsioonides väheneb või teiseks geneetilised erinevused suurenevad ühe ja sama liigi erinevate populatsioonide vahel. 17. Kuidas mõjutab populatsiooni geneetilist struktuuri pudelikaelaefekt? Populatsiooni geneetline struktuur on teistsugune kui algsel liigil ja geenifond on väiksema varieeruvusega. 18. Milles seisneb looduslik valik?(4 põhilist punkti ?) Looduslik valik seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. Olelusvõitlus, stabiliseeriv valik, suunav valik, lõhestav valik. 19. Kirjelda lühidalt loodusliku valiku kolme vormi: stabiliseerivat valikut, suunavat valikut, lõhestavat valikut. Too iga vormi kohta näide!
asjaoludest olelusvõitluseks. Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus (kaitsevärvus, suurem viljakus, vastupidavus haigustele, reostusele, antibiootikumidele, mürkidele ja/või kliimatiliste tingimustele, kohastumine). Loodusliku valiku vormid: · Stabiliseeriv valik keskkonnatingimused on suhteliselt püsivad. K6rvaldatakse erandid, keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemine. · Suunav valik keskkonnatingimuste kindlasuunaline muutumine. Asumine uude keskkonda. Keskmisest kindlas suunas erinevate organismide eelispaljunemine, liik muutub kindlas suunas (nt patogeensed bakterid resistentsed ravimite suhtes, tööstuslik melanism). · Lõhestav valik levialas on erinevate tingimustega piirkonnad. Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. V6ib viia liigi jagunemiseni tütarliikideks.
samuti erinevaid niite, karjamaid, metsi jne. Põhjused: Keskkonna muutmine, hävimine ja saastamine; Metsaraie; Soode kuivendamine; Elupaikade häviminemine seoses imimpopulatsiooni kasvuga; Ohtlike liikide hävitamine; Reostus - pestitsiidid, raskmetallid; Jahipidamine; Röövpüük ja kaubitsemine; Haruldaste liikide kollektsioneerimine; Võõrliikide sissetoomine; GMO-de järjest ulatuslikum kasvatamine Liigi spetsialiseerunud toiduvalik või leviala, aeglane sigimine vms. Tagajärg: Praegu tuntakse Maal kokku umbes 1,6 miljardit liiki. Iga päev kaob neist igavikku 50 100. Järgmise paarikümne aasta jooksul võib kaotsi minna iga neljas praegu Maal elavatest liikidest. Üksikliigid on lülideks toiduvõrkudes kui toiduahelaid mõjutades toob kaasa ettearvamatuid tagajärgi, Tulevase kasutamise võimalus leida uusi ravimtaimi; Kultuurtaimede eellased ja lähedased liigid on ülioluline materjal
· teiste liikide isendid (konkurents, toitumine) · eluta looduse tegurid (ebasoodne temperatuur, niiksus, soolsus, valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse, haiguste levik vms) · Vormid: · Stabiliseeriv valik - keskkonnatingimused on üsna püsivad · Kõrvaldatakse erandid · Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine · Mõningad väga pikka aega muutumatutena püsinud organisme on hakatud nimetama "elavateks fossiilideks" - nt. hõlmikpuu ja latimeeria (kala) · Suunav valik - elutingimuste kindlasuunaline muutumine, asumine uude keskkonda · Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine · Liik muutub kindlas suunas · Tööstuslik melanism - tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades, tahmunud puutüvedel paistavad nad lindudele vähem silma. · Lõhestav valik - levilas on erinevate elutingimustega piirkonnad · Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine Olelusvõitlus
6. Milles seisneb stabiliseeriva valiku tähtsus? Stabiliseeriv valik ehk säilitav valik on loodusliku valiku vorm, mis mõjub mingile liigile suhteliselt püsivas elukeskkonnas. Stabiliseeriva valiku mõjul väheneb keskmisest erinevate genotüüpidega isendite edukus vaadeldavas keskkonnas, seetõttu saavad eelise suhteliselt keskmise genotüübiga isendid. Isendid säilivad oluliste muutusteta. 7. Milliseid muutusi populatsioonis põhjustab suunav valik? Selektsiooni kaudu on eelistatud üks äärmuslik fenotüüp ning selle tulemusena muutub populatsiooni keskmine kindlas suunas. Suunav valik leiab aset siis, kui keskkonnas toimuvad pidevad muutused. Suunav valik rakendub populatsioonile ka tõu- või sordiaretuse käigus. Suunava valiku toimel arenesid näiteks kunagi kala uimedest maismaaselgroogsete jäsemed, ja vastupidi, nende taaskohastumisel vee-eluga kujunes kalasisalikel ja
OLELUSVÕITLUS JA LOODUSLIK VALIK olelusvõitlus organismide reageerimine nende ellujäämist ja paljunemist takistavatele teguritele populatsioon ehk asurkond rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas kohas ning suudavad omavahel saada pajunemisvõimelisi järglasi stabiliseeriv valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmiste tunnustega isendeid suunav valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmisest millegi poolest erinevate tunnustega isendeid lõhestav valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib populatsiooni äärmuslikke tunnuseid; selle tulemusena jaotub populatsioon kaheks või enamaks alampopulatsiooniks kohanemine organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv uurimine kohastumine organismi ehituse ja talitluse pärilik pöördumatu uurimine OLELUSVÕITLUS JA SELLE VORMID liigisisene olelusvõitlus ja liikide vaheline otsene olelusvõitlus organismid võitlevad omavahel nt. Isahirved võitlevad emahirve p
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal leviva
Sõnajalgtaimed, lülijalgsed maal. --- Devoni ajastul rüükalad ja kilpkalad. Esimesed kahepaiksed. Suur surm . --- Karbon soe ja niiske kliima. Mitmekesine taimestik osjad, kollad, sõnajalad. Kivisöelademed. Kasvab kanepi ja lülijalgsete mitmekesisus. Roomajad. --- Perm ajastu lõpul suurim surm maailmas. --- Keskaegkonna elustik erines Vanaaegkonna omast. Kasvab kalade mitmekesisus, roomajad suuremad, hiidsisalike valitsemisaeg. Imetajad permi ajastu lõpust, ööloomad. Juura ajastul linnud. Õistaimed. Mitmekesistusid putukad. --- Kriidi lõpus suur väljasuremine meteoriit Mehhiko lahes. Surid dinod ja igast merelised loomarühmad. --- Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon. Uusaegkonna lõpus, neogeeni ajastul kliima ja loomastik sarnased tänapäevastega. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid.
vähenemisest. STABILISEERIV VALIK- loodusliku valiku tüüp; säilitab ja kinnistab olemasolevaid kohastumusi, kujundab regulatsioonimehhanisme, mis aitavad indiviididel kohaneda teatud piirides varieeruvate keskkonnatingimustega. SUUNAV VALIK- loodusliku valiku tüüp; tavalisest vormist erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Suunava valiku toimel kujunevad uued ja täiustuvad olemasolevad kohastumused. ADAPTIIVNE RADIATSIOON- evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. ANALOOGILISED ELUNDID- elundid, millel on sama funktsioon, kuid erinev ehitus. Nt: inimese silmad ja lülijalgse silmad. BINAARNE NOMENKLATUUR- Linné loodud hierarhilises elusolendite süsteemis kasuttav liikide nimetamisviis kahe ladinapärase sõnaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
