........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 E-ainete jagunemine päritolu järgi.................................................................................4 Looduslikud................................................................................................................4 Loodusidentsed..........................................................................................................4 Sünteetilised.............................................................................................................. 5 Lisaainete grupid........................................................................................................... 5 Toiduvärvid E100-199................................................................................................5
pektiin) Third level Fourth level jaotatud rühmadeks: · Esinevad looduslikus Fifth level toiduvärvid toidus, kuid on saadud säilitusained sünteesi teel nö antioksüdandid loodusidentsed ained magusained (askorbiinhape , paksendajad bensoehape ) · saadud keemilise sünteesi teel ja millel pole looduses analoogi (asotoiduvärvid ) Lisaainetel on Euroopa numbritunnus ehk E tunnus! E tunnus tähendab, et lisaaine on läbinud vastavad ohutuse hinnangud ja Euroopa Liidus heaks kiidetud. ·
ohtlikuselt kuuendal kohal. Kogus rangelt piiratud. Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudi dotsent Tiiu Liebert Allergia ühel 10 000 täiskasvanust ja ühel 400 lapsest. Grupid Toiduvärvid (E100-E199) Säilitusained (E200-E299) Antioksüdandid (E300-E399) Emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E400-E499) Muud lisaained (E500-E1500). Lisaaineid saab jagada ka looduslikeks, loodusidentseteks ja sünteetilisteks. Looduslikud lisaained on inimesele kõige ohutumad. Loodusidentsed ained on looduses esinevatega samalaadsed. Sünteetilised ained, mis ei pruugi ainevahetusega lõplikult laguneda on ohtlikud. Nitritid ja nitraadid Säilitusainete ehk konservantide (E2...) hulgas on küllaltki palju kantserogeenseid aineid. Näiteks E249-252 on nitritid ja nitraadid, E280-283 nitroühendid. Nitriteid kasutatakse liha esialgse punase värvuse säilitamiseks. Soodustavad kasvajate ja suhkurtõve teket. Aspiriini mitte taluvad inimesed.
töötlemisprotsessis toidu sisse tahtlikult. Lisaainete eesmärgiks on tagada toidu parem ja pikem säilivus, parandada välimust või struktuuri, maitset, aroomi või mingit muud omadust. Lisaainet ei kasutata iseseisva toiduna või toidu põhikoostisainena. Päritolu järgi jagatakse lisaained kolme gruppi. Esimese grupi lisaained on eraldatud toiduainest või mõnest muust elusast ainest. Teise grupi ained on looduslikult olemas, kuid need on saadud sünteesi teel (nn loodusidentsed ained). Kolmanda grupi moodustavad ained, millele ei ole looduses analoogi. Toime põhjal jagatakse lisaained viide suuremasse gruppi: toiduvärvid E 100 - E 199; konservandid E 200 - E 299; antioksüdandid E 300 - E 399; emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad E 400- E 499 ning muud ained E500 - ... Kuigi lisaained on etteantud piirides toiduainetes lubatud, ei ole paljud neist tervisele kasulikud. Allpool on väike nimekiri neist aineist, mida võiks vältida. E102 Tartrasiin
Lisaainete kasutamine toiduainetes Piimatooted Juustud Piret Müürisepp 11.10.2013 Lisaained liigitatakse päritolu järgi kolme rühma Looduslikud lisaained: on eraldatud toiduainetest või mõnest muust elusast ainest Loodusidentsed: esinevad küll looduslikult toidus, kuid on saadud sünteesi teel Sünteetilised ehk tehislikud: ei esine looduses ja neil ei ole analoogi Kõige enam toidus kasutatavate lisaainete rühmad Toiduvärvid (E100-E199) Säilitusained/konservandid (E200-E299) Antioksüdandid (E300-E399) Emulgaatorid, stabilisaatorid, paksendajad (E400-E499) Toiduvärvid on ained mis parandavad toidu väljanägemist ja annavad värvi
Lisaaineteks nimetatakse aineid, mida lisatakse toitudesse ja toiduainetesse nii nende tööstusliku tootmise kui koduse toiduvalmistamise juures eesmärgiga parandada toidu maitset, lõhna, värvust, struktuuri ning muid omadusi ja pidurdada riknemist. Igal lisaainel on numbriline kood. Tähis E(Europe) ja numbrikood viitavad konkreetsele keemilisele ühendile. Lisaainete jagunemine Looduslikud – looduses esinevast toormaterjalist töötlemise teel saadud lisaained. Loodusidentsed – ained, mida leidub looduses, kuid toiduainetes kasutatuna on saadud sünteetilisel teel. Loodusvõõrad – ained, mida looduses ei esine. Lisaainete rühmad. Värvained E100 – E199 Säilitusained E200 – E299 Antioksüdandid E300 – E322 Emulgaatorid E400 – E499 Happesuse regulaatorid E500 – E578 Maitsetugevdajad E620 – 650 Magusained E900 – E999 Värvained E100 – E199 Mõeldud toidule värvuse andmiseks või loodusliku värvi tugevdamiseks.
Toidu pakendil olevas koostisosade loetelus tähistatakse lisaained rühmanimetusega, millele järgneb lisaaine nimetus või E-number. Päritolu järgi jagatakse toidu lisaained kolmeks: 1) Looduslikud-taimse või loomse päritoluga, eraldatud toiduainetest vm elusast ainest. Organism saab nende lagundamisega hakkama, kahjulikke aineid on kõige vähem, siiski esineb võimalikke kantserogeene (E120): E406; E407; E440 2) Loodusidentsed-esinevad toidus looduslikult kuid on saadud sünteesi teel, tervisele erilist ohtu ei peaks kujutama:E300; E330;E200; E210 3) Sünteetilised- neil pole looduses analoogi, on tervisele kõige kahjulikumad, kuna organismil on neid raske kahjutuks teha, nad ei pruugi ainevahetusega lõplikult laguneda: E320; E321 Euroopa Liidus on loodud ühtne lisaainete süsteem- E ainete süsteem. E tunnus tähendab, et lisaaine on ohutuks tunnistatud. Enne lisaaine kasutusele võttu hinnatakse selle ohutust
Lisaaineid ei kasutata iseseisva toiduna või toidu põhikoostisosana. “E” tuleb sõnast Euroopa (E-dega tähistab lisaaineid Euroopa Liit). 5 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Eaiete liigitus I. Päritolu järgi Looduslikud, mis on eraldatud toiduainetest või mõnest muust looduslikust ainest (näiteks E322 – soojaletsitiin) Loodusidentsed; mis on looduses olemas, kuid saadud keemilese sünteesi teel (näiteks, E300 – askorbiinhape, C- vitamiin, E330 - sidrunhape) Sünteetilised, millele ei ole looduses analoogi (näiteks, E951 – suhkruasendaja aspartaam, E954 – suhkruasendaja sahhariin) II. Toime põhjal E100 – E199 toiduvärvid E200 – E299 säilitusained
5. Riskitegurid toiduohutuse tagamisel · Füüsikalised (võõrkrhad) · Bioloogilised (mikroobid) · Keemilised (puhastusasinete jäägid) 6. Mehaanilised ohud ehk võõrkehad klaas, puit, kivid, metall, kahjurid, plastik, kummi, paber 7. Keemilised ohud · Allergeenid- sagedamini pähklid. Toidutalumatus. · Biotoksiinid · Puhastusained · Toidulisandid 8. Lisaainete olemus Ained, mis esinevad küll toiduaines, kuid on saadud sünteesi teel ehk loodusidentsed 9. Milleks kasutatakse lisaaineid Enamik lisaaineid aitab kas paremini säilitada toiduaine toiteväärtust ja maitset, surub alla ohtlike mikroobide arengu või parandab konsistentsi maitset ja aroomi. 10. Lisaainete vältimine · Toituge võimalikult mitmekülgselt, nii saate vältida mõne lisaaine suurt hulka toidus · Kasutage värskeid või vähe töödeldud toiduaineid · Lugege mis on pakendil kirjas · Sool ja suhkur kujutavad endast suuremat ohtu 11
põhikomponendina. nt. Suhkur, sool, jahu, munapulber, keedusool, maitsetaimed, köögiviljad. Tuntumad lisaainete rühmad toiduvärvid E100E109 (on kõige ohtlikumad) konservandid E200E299 ( säilitusained) 300399 happesuse regulaatorid emulgaatorid ja muud paksendajad E400E499 muud lisaained alates E500 Päritolu järgi jaotatakse lisaained looduslikud lisaained ühendid, mis eraldatakse looduslikest toormaterjalidest ja toiduainetest: näiteks karrageen E407 loodusidentsed lisaained karoteen leidub porgandis sünteetilised lisaained ained, millel ei ole looduses analoogi ADIMINIMAALNE AKSEPTEERITAV PÄEVANE LISAAINTE DOOS 1KG KEHAKAALU KOHTA LIHATÖÖSTUSES KASUTATAVAD LISAAINED 1. Konservandid ehk säilitusained on ained, mis pidurdavad või taksitavad mikroobide elutegevust. Tagavad toote ohutuse. E250 Na nitrit, E251 Na nitraat, E210 bensoehape jne. 2. Antioksüdandid. Ained, mis takistavad ja väldivad hapniku toimet
omal kohal, kuigi ka meil kasutatakse kemikaale. (kuid ilmselt mitte nii palju kui näit. Saksamaal ja Hispaanias). [http://www.terviseklubi.integraal.ee/%D5igesti-toitumine.php] (15.05.2009) Lisaained Lisaained võib nende päritolu järgi jaotada kolmeks: - ained, mis on eraldatud toidust, näiteks agar-agar (E 406) ja karragenaan (E 407) merevetikatest, pektiin (E 440) puu viljadest jne. - ained, mis esinevad looduslikult toidus, kuid on saadud sünteesi teel ehk nö loodusidentsed ained, näiteks anti oksüdant askorbiinhape (E 300) või säilitusained sorbiin hape (E 200) ja bensoehape (E 210). - ained, mis on saadud keemilise sünteesi teel ja millel pole looduses analoogi, näiteks antioksüdant butüül hüdroksüanisool (E 320) või asotoiduvärvid. Rasvarikaste toitude puhul on vaja kasutada antioksüdante, et kaitsta tooteid rasva rääsumise, värvuse ja maitse muutuste ning toiteväär tuse alanemise eest
Apelsinimahl Terpeeni noot Aroomi lamendumine Passioonimahl pastöriseerimisel Õlu Päikesevalguse lõhnamaitse Humulooni fotolüüs Õlu Fenoolne noot Vale fermentatsioon Aroomi analüüs Toormaterjali, vaheproduktide ja lõppproduktide hindamiseks Avardab toidu maitsestamise ja lõhnastamise võimalusi (nn. loodusidentsed aroomid) Instrumentaalsed ja sensoorsed analüüsid: 1) Lenduvate ühendite isoleerimine 2) Aroomiühendite eristamine ülejäänud lenduva fraktsiooni komponentidest lahjendus/vedeldus analüüsidega 3) Kontsentreerimine ja identifitseerimine 4) Kvantifitseerimine ja aroomi väärtuse arvutamine 5) Aroomi järeleaimamine analüütiliste tulemuste põhjal 6) Väljajätmiskatsed Aroomi isoleerimine Aroomimuutus on võimalik lenduvate ühendite isoleerimisel
Lisaained on jaotatud tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks, näiteks toiduvärvid, säilitusained, antioksüdandid, magusained, paksendajad, kuid kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. Lisaained võib nende päritolu järgi jaotada kolmeks: ained, mis on eraldatud toidust (näiteks agar-agar (E 406) ja karragenaan (E 407) merevetikatest, pektiin (E 440) puuviljadest jne) ained, mis esinevad looduslikult toidus, kuid on saadud sünteesi teel ehk nö loodusidentsed ained (näiteks antioksüdant askorbiinhape (E 300) või säilitusained sorbiinhape (E 200) ja bensoehape (E 210)) ained, mis on saadud keemilise sünteesi teel ja millel pole looduses analoogi (näiteks antioksüdant butüül hüdroksüanisool (E 320) või asotoiduvärvid) Rasvarikaste toitude puhul on vaja kasutada antioksüdante, et kaitsta tooteid rasva rääsumise, värvuse ja maitse muutuste ning toiteväärtuse alanemise eest. Üks enamlevinud antioksüdant on
· inimkonna evolutsiooni vältel läbiproovitud ja kasutusele jäänud toiduained on meile sobivaimad · tervislik, ratsionaalne toitumine on oluline abinõu haiguste ennetamiseks 26. Toidu lisaained Liigitatakse selle järele, kuidas need lisaained on saadud: · eraldatud taimse või loomse päritoluga toorainest- agar-agar ( E406) merevetikatest, õunhape (E2969) õuntest · loodusidentsed lisaained- looduslike ühendite täiendaval keemilisel töötlemisel: antioksüdant askorbiinhape ( E300) · ained, millel puudub looduses analoog- antioksüdant butüülhüdroksüanisool ( E320), kasutatakse margariinides, piima- ja koorepulbrites 27. Mida tähendab kehamassiindeks? Kehamassiiindeks ( KMI ) näitab inimese kaalu ja kasvu vahekorda ( kaal kilogrammides jagatuna kasvu ruuduga meetrites )
Viimase rühma moodustavad muud lisaained (E500-E1500). Siia kuuluvad näiteks magusained, millest mõni on kordi magusam kui suhkur, aga energiasisalduse poolest pea nullilähedane. Neid kasutatakse madala kalorsusega toitude valmistamisel ja diabeetikutele on need suhkruasendajateks. Lisaaineid saab jagada ka looduslikeks, loodusidentseteks ja sünteetilisteks. Looduslikud lisaained on inimesele kõige ohutumad, sest enamasti saab organism nende lagundamisega ise hakkama. Loodusidentsed ained on looduses esinevatega samalaadsed, ainult kunstlikult valmistatud. Nõnda ei põhjusta needki tervisele suurt muret. Märksa ohtlikumad on aga sünteetilised ained, mis ei pruugi ainevahetusega lõplikult laguneda. Ülitundlikel inimestel võib sünteetiliste ainete kauaaegne tarbimine tekitada allergiat. Samas on selliseid lisaaineid odav toota, need täidavad toidus kindlat ülesannet ning on väga tõhusad. Kuid kaugeltki kõik E-koodiga tähistatud ained pole kahjulikud
Lisaainet kasutusele võttes kaalutakse aine kahjulikku toimet ning kasulikkust. Turvalise lisaainete taseme määramisel tuleb arvesse võtta ka väga ühekülgses dieedis esineda võivat lisaainete kogust. Alati tuleb arvestada sellega, et mõnedes tarbijate rühmades võib tegelik lisaainete tarbimine ulatuda maksimaalsete piirnormideni või üle nende: · lapsed; · diabeetikud. Joonis 5 Lisaainete klassifikatsioon Looduslikud lisaained - organismis metaboliseeruvad. Loodusidentsed lisaained - looduses esinevate keemiliste ühendite analoogid, organismis metaboliseeruvad, kuid vähem aktiivsed. Sünteetilised lisaained - ehk kehavõõrad lisaained (ksenobiootilised). Organismis alati ei lammutu kuna organismil puuduvad süsteemid nende äratundmiseks ja lammutamiseks, võivad omada varjatud kõrvaltoimet mis avaldub aastatepikkuse tarvitamise tagajärjel. Sageli on neil ka kumulatiivne, antagonistlik või sünergistlik toime.
või "säilitusaine E 220". Lisaaineid võib jagada päritolu järgi 3 gruppi: 1) ained, mis on ise eraldatud toiduainetest või muust elavast. Nt merevetikate agar-agar (E 406), karragenaan (E 407) ja alginaadid (E 401), sojaubade letsitiin (E 322), puuviljade pektiin (E 440), piima Na- kaseinaat 2) ained, mis küll sisalduvad toiduainetes, kuid mille sünteetiline tootmine on odavam, st saadakse sünteesi teel. Nn loodusidentsed ained. Nt antioksüdant askorbiinhape e. C-vitamiin (E 300), kollane värvaine -karoteen (E 160a) 3) ained, mida looduses ei esine ja mida saadakse vaid sünteetiliselt. Nt magusaine sahhariin (E 954), antioksudant butuulhudroksuanisool (E 320), asotoiduvärvid Kehtestati määrus, mille alusel kannavad sünteetilisi toiduvärve sisaldavad kommid alates 2010 märget "võib avaldada kahjulikku mõju laste aktiivsusele ja tähelepanuvõimele"
Lisaainetel on Euroopa numbritunnus ehk E-tunnus. E-tunnus tähendab, et lisaaine on läbinud vastavad ohutuse hinnangud ja Euroopa Liidus heaks kiidetud. Lisaained võib nende päritolu järgi jaotada kolmeks: * ained, mis on eraldatud toidust, näiteks agar-agar (E 406) ja karragenaan (E 407) merevetikatest, pektiin (E 440) puuviljadest jne; * ained, mis esinevad looduslikult toidus, kuid on saadud sünteesi teel ehk nö loodusidentsed ained, näiteks antioksüdant askorbiinhape (E 300) või säilitusained sorbiinhape (E 200) ja bensoehape (E 210); * ained, mis on saadud keemilise sünteesi teel ja millel pole looduses analoogi, näiteks antioksüdant butüül hüdroksüanisool (E 320) või asotoiduvärvid. Lisaaineid kasutatakse näiteks toidu paremaks säilitamiseks (säilitusained), vajaliku konsistentsi saavutamiseks (stabilisaatorid, tarretavad ained, emulgaatorid), toidule atraktiivsema värvuse
annaabi.ee 
