Ei tehta erilist vahet loomuliku ja üleloomuliku vahel. Elukorraldus on animistlikes kogukondades reeglina rajatud vanemlikule põhimõttele. Esiisad on sugupõlvede ahela tähtis osa ja nooremad peavad neid austama. Hõimuseaduste rikkujat ootab surnute viha. Animistlikke usundeid kummardavaid inimesi on maailmas praegu umbes 100 miljonit. Kõige vanem usundivorm on animism. Animistid usuvad, et kõikjal loomadest kivideni on peidus vaim või jumal. Hinge usk, usk olendite ja loodusesemete hingedesse ning iseseisvaisse vaimusesse, kes kõik võivad inimest aidata või ohustada. Animismi leidub suuremal või vähemal määral kõigis usundites, ülekaalukas oli see nende arengujärkudel. Animalistlike kujutelmadele on iseloomulik partikulaarsus: suure hulga erifunktsiooniliste hingede ja vaimude eristamine; nendega suheldakse kui võrdsetega elu hädaliste vajaduste puhul. Animismi mõiste võttis kasutusele E.B
Ühiskondlik olukord: Feodaalsuhted arenesid aeglasemalt ja riikide teke hilines, põhjus, põhjamaise põllumajanduse madal arengutase. Skandinaavias puudus hilise Rooma orjandusliku korra mõjutused ja Suur rahvasterändamine ei paisanud ühiskonnakorraldust segi. Siiki varanduslik diferentseerumine. Olid väljakujunenud maakonnad alajaotustega ja moodustanud hõimude ühendused. Rootsis- svealased ja götalased. Kummagil oma kuningas, nii maakondadel kui ka jaotustel. Usund: Loodusesemete austamine. Ohverdati allikatesse. Austati esivanemate hingi. Hingede rändamine- kehaline eedasiliikumine (hingemajad). Päiksesekultus Jumalad- austamine toimus kodus. Viikingiajal hakkas skandinaavias ristiusu levitamine. 829 saadeti rootsi munk Ansgar. Kultuur: ruunikiri. 3-4 saj. Lähtub ladina tähestikust. 1) tähestik ei alga a ja b- ga. 2)tähed on paigutatud kolme 8- tähelissse rühma. 3)vanemad- paremalt vasakule read. Hiljemad- mõlemas suunas
Muinasaeg ja keskaeg Muinasaeg Keskaeg Usk Usk oli üsna sarnane teiste Pärast seda, kui sakslased oli Muistse loodusrahvastega. Usuti kõikide olendite vabadusvõitlus järel Eesti vallutanud ja ja loodusesemete hingedesse ning eestlased ristiusustanud, ehitati üles vaimudesse, kes kõik võivad inimesi Vana-Liivimaal katoliku kiriku struktuur. ohustada või aidata. Oluline oli ka Erinevalt muinasajast polnud eestlastel esivanematekultus, mis seisneb surnud enam võimalust valida mida uskuda ja esivanemate või nende hingede mida mitte. Kõige jaoks olid tehtud austamises
võeti kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, rüütlitest elukutselised sõdurid. Karl Suur laiendas Frangi riigi alasid, vallutuste tulemusel tekkis impeerium, mis hõlmas 1, milj.km²; levitas ristiusku. Viikingite hiilgeaeg 9.-11.saj, pärit Rootsist, Norrast, Taanist. 9 saj algas nende hiilgeaeg, sest selleks ajaks oskasid nad hästi merd sõita ja ehitasid häid ja vastupidavaid laevu. Tegevusvaldkonnad: meremehed, röövlid, kaupmehed, maadeavastajad. Usund: loodusesemete austamine, esivanemate hingede austamine (hauda kaasa relvad, tööriistad, orjad; Valhalla võitlejate riik, kuhu satub pärast surma.), päikesekultus, taevajumal Thor (punase habemega vanamees, piksejumal, tema päev on neljapäev, siis ei tohi teha mürarikkaid töid.) Vanimad Briti rahvad:Keldi jõudsid suurbrit. u 10 ekr. Osav rauakasutajad. Rom. jõuavad Brita saarele 1saj pkr. Caesariga. Ehit. Hadrianuse valli- kindlustusvöönd
vanimale pojale. · Viikingiteks siirdusid ja kuningad, kes olid alla jäänud maa poliitilise ühedamisega seotud võitlustes. Retkedeks kasutatud viikingilaevad kujutasid endast tegelikult lahtisi merepaate. Lainte eest kaitsid neid kõrgendusteks pandud ümmargused kilbid. Meresõitjate ja kaupmeestena jõudsin viikingid oma retkedel ka asustamata maadele. 13. Viikingite usund ja kultuur Viikingite usundisse kuulus: loodusesemete ausatamine, esivanemate hingede austamine, päikesekultus. Viikingite kasutatud kiri on tuntud ruunikirja nime all. Vanim tähestik pärinebb 3.-4. sajandist. Ruunikirja kasutati eelkõige ruunikividel, mis olid enamasti haua- või mälestusmärgid. 14. Ristiusu kiriku teke ja levik, katoliku kiriku õpetus Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. Aastal 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks.
1. tähestik algas: f,u,th,a,r,k(siit ka nimetus futhark) 2. tähed olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma 3. kirja loeti magu ketti(algas vasakult paremale, järgmine rida paremalt vasakule jne.) saagad-suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjalikus vormis(pandi kirja 12.-13. saj) tuntuim on ,,vanem edda" 5)religioon: · loodusesemete austamine · austati esivanemate hingi o surnud maeti asulate lähedusse ülesharimata maale o hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik o võõral maal surnud põletati(et nad jõuaks valhallasse) päikesekultus o sümbol oli ratas(hjol)-tuleneb jõulude nimetus jumalad o Thor- taevajumal o Oden- päikese- ja sõjajumal
Põhjus:kliima, põlluharimiseks sobiliku maa nappus, rahvastku üleküllus Peamised teed:1)läänetee-piki saksa-ja Pr rannikut, Inglismaa, Iirimaa, Hispaania rannik, läbi Gibraltari Vahemerre, selleäärsetesse pk-desse 2)Idatee-Läänemerest mööda Dnepri ja Volga jõgesid Musta/Kaspia mere äärsetele aladele- Bütsantsi 3)Retked avaookeanile-9saj jõudsid Norra viikingid Islandile,-Gröönimaale, ~1000 Leif Erikson jõudis P-Am ranniule. Usund-loodusesemete austamine, esivanemate hingede tähtsus-valhalla(viikingite taevas), päikesekultus. 11saj keskel võtsid vastu ristiusu, tekkisid kristlikud Skandinaavia kr-d Jumalad-Thor-taeva/piksejumal, Oden-päikese/sõjajumal+tarkuse ja luule kaitsja, Frej ja Freja-viljakusjumal, Loke-saatana osa 12.Suurbritannia rahvad 1)Keldid-10-15saj ekr rändasid Pr aladelt SB-sse. Paari saj jooksul asustasid kogu SB. Isaj eKr alistas Caesar keldid Pr ja nim provintsi Galliaks. ~1000a hiljem alistasid britanniasse
a Rudolf Ungern-Sternbergi ajal naaberküla Karunga telliselöövi kollastest kividest) ette. Lasila mõisa omaniku Karl Heinrich von Baer´ juures kasvas venna Magnus Johann von Baer´i poeg Karl Ernst von Baer (s. 1792). Onul oli suurejooneline iluaed ja lindla. Lasilas puutus tulevane loodus- ja arstiteadlane esimest korda kokku loodusega. Suurkuju on öelnud, et Lasila ümbruskond äratas temas teatud huvi või tunde loodusesemete vastu. Eesti läbi aegade kuulsaim teadlane elassiin kuni kooliminekuni 1799. a. Hiljem oli ta Königsbergi ülikooli professor, üks kalandusbioloogia rajajaid ja Kaspia mere esmauurijaid ning avastas 1856. a jõgede kallaste uhtumise seaduspärasuse: Maa pöörlemisest tingitud Coriolise jõu tõttu uhuvad põhjapoolkera jõed voolusuunast olenemata rohkem paremat ja lõunapoolkera jõed vasakut kallast. Seetõttu on ka meil enamik järsakuid ja paljandeid allavoolu vaadates paremal kaldal.
3. Kõige selle tõttu on koduloolises vaateõpetuses häid võimalusi isetegevuse põhimõtte rakendamiseks, õpilaste vaimsete võimete arendamiseks ja isikliku tubliduse kujundamiseks; 4. Kodukoha ehk kodumaa põhimõte. Püsiva väärtusega on J. Käisi panus loodusõpetuse metoodikasse, seejuures tervikliku vaatlusõpetuse loomine. J. Käis väidab, et loodusõpetus ei ole mõeldav ilma vaatlustööta, sest ,,niisugune õpetus, mis ei puutu otseselt kokku loodusesemete ja nähtustega ja piirdub ainult raamtust õppimisega, ei saavuta oma kasvatuslikke eesmärke". Seega seab ta loodusõpetuse kasvatuslikest sihtidest algkooli õppekavas esikohale vaatlusvõime arendamise ja vaatlusele rajatud isetegeva töö. Ühtmoodi tähtsustab J. Käis individuaalsue kui ka rühmatööd vajalikuks ning ühisarutlusi rühmas. Tema didaktiline süsteem ja õppeviiside kogum rajaneb
(ei suutnud tõrjuda nende rynnakuid) · Normandia hertsogkond 911. A normannide pealikule Rollole läänistatud Seine'i suue. · Idateed liikuvad pealikud etendasid teatud osa vene riigi tekkeloos. · Retked suurendasid Skandinaavia yhiskonna varanduslikku kihistatust. Varandu jäi uhkuseasjaks Uute maade asustamine · Asustasid Islandi, Gröönimaa · Erik Punane saaga, mille kangelane jõudis 10. Saj. Gröönim.1000 a'l jõudis P.USA, sai nimeks Vinland. Usund · Loodusesemete austamine, ohverdati allikatesse. · Austati esivanemate hingi. Hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik (tööriiste, relvi, orje) · Valhallas langenud võitjate riik · Teede äärde ehitati hingede maju. · Päikesekultus seostuvad ka tähtsamad muinasskand. Jumalad. · Kõige laiemalt austatud taevajumal Thor oli ka piksejumal (Neljapäev). Oden Austatud Taanis, Rootsis Götamaal Päikese ja sõja jumal (Kolmapäev). Frej-naispooluseks Freja viljakusejumal (reede)
Maadeavastused Meresõitjate ja kaupmeestena jõudsid viikingid oma retkedel ka asustamata maadele. Enne seda perioodi oli asustatud Shetlandi, Orkney, Fääri saared. Nüüd hõivati Hebriidid. Nendest saarestikest jõuti Islandile, mille asustamine algas kirjalike allikate teatel 874. aastal. Erik Punase saaga kohaselt jõudis tema poeg 10.saj Gröönimaale. Ja umbes aastal 1000 jõudis E.Punane P-Ameerikasse, paika, mis sai nimeks Vinland. 13. Viikingite usund.Kultuur Usundisse kuulus loodusesemete austamine. Olid pühad, allikad, järved, jõed, puud. Ohverdati eriti allikatesse. Teiseks austati esivanemate hingi. Surnud maeti asula lähedale harimata maale ning hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik, eriti tööriistu ja relvi. Pandi ka orje, kui nad olid enne andnud lubaduse järgneda peremehele surnute riiki. Oluline oli päikesekultus. 14. Millised rahvad, mis sajandil Suurbritanniasse tungisid? Suurim sisseränne Britanniasse oli alates 10.sajandist eKr keldi hõimude saabumine
maakonnad ja moodustanud hõimude ühendused. Rootsi jagunes svealaste ja götalaste vahel. Viikingilaevad olid lahtised merepaadid. Lainete eest kaitsesid kõrgenduseks pandud ümmargused kilbid. Laeval oli ka mast nelinurkse purjega, kuid laeva sai edasi viia ka sõudes. Orienteeruti taevakehade järgi, kasutati 16 ilmakaart. Aastaks 1071 olid normannid vallutanud Lõuna-Itaalia, tekkis Sitsiilia kuningriik. Skandinaavlaste usundis esines mitu kihistust. Tähtsal kohal loodusesemete austamine. Austati esinevanemate hingi. Surnud maeti asula lähedale ülesharimata maale ning hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik, eriti tööriistu ja relvi. Saadeti ka koos oma laevaga merele, mis pandi põlema, nii pind hing jõudma Valhallasse. Oluline oli päikesekultus, sümboliseeris ratas hjol, millest tuleneb jõulude nimetus. Taevajumalat Thori austati samuti- kujutati punase habemega vanamehena, kelle vankrit vedasid kaks sikku
Püüd neid nähtusi mõista tekitas kujutelma, et looduses elavad ja tegutsevad silmale nähtamatud jõud. Arvati, et igal inimesel, loomal, linnul, aga ka puul, kivil, tuulel, vihmal jne loodusobjektil ja -nähtusel on oma hing, et kogu loodus, kõik ümbritsev, on hingestatud. Hinge peeti elu asukohaks ja näiteks magamise ajal (või haiguse korral) võis see kehast lahkuda. Surm tähendas niisugust und, mil hing oli keha jäädavalt hüljanud. Usku olendite ja loodusesemete hingedesse ning iseseisvatesse vaimudesse nim. animismiks. Loodusrahvaste elu kulgeb kooskõlas looduse rütmidega. Kõike looduses toimuvat seletatakse vaimude, hingede tegevusega. Selleks et säiliks olemasolev maailma harmoonia või vastupidi, kui inimeste suhe vaimude/hingedega on sassi läinud (hädad, õnnetused, haigused) ja on vaja vaimudega hea suhe taastada, viiakse läbi rituaale kindla korra järgi peetavaid maagilisi kombetalitusi. Rituaal on toiming, kus laul,
VIII tahvel- Enkidu matused IX tahvel- Gilgames otsib teed surmast pääsemisest X tahvel- Gilgames läheb surematu esiisa Utnapasi juurde XI tahvel- Gilgames ei saa surematuks XII tahvel- ei kuulu otseselt eepose tegevustiku juurde. Gilgames toob Enkidu hinge allimast tagasi Eepos kõneleb inimeseks saamisest ja jäämiseks, surmast ja surematusest. 3. Vana- Egiptuse religiooni peajooned ja tähtsamad jumalad Animism- hingeusk, usk olendite ja loodusesemete hingedesse ja iseseisvaisse vaimudesse, kes kõik võivad inimest aidata või ohustada Fetisism- objektid võivad olla looduslikud või kunstlikud ning usutakse, et nad omavad teadvust ja üleloomulikke omadusi. Loomadekultus- palju jumalaid kujutati looma- ja inimkujul (Ra, Horos) Teispoolsus- elu peale surma. Lisaks oluline ka keha, millega tuli hoolikalt ringi käia, muidu ei pääse surnu teispoolsusesse. Vaarod- pooljumal, poolinimene. Jumala kehastus maa peal
Jõuti isegi Aafrikasse. Idateed liikuvad viikingid pidasid ühendust läbi Venemaa sõites ühendust Bütsantsiga. Oma rännakuil jõudsid nad välja Islandile, Gröönimaale, Põhja- Ameerikasse. 9. saj tungisid viikingid isegi Pariisi peale ja Frangi kuningas hakkas neile maksma lunaraha, et nad lõpetaks piiramise. Kuna see muutus kurnavaks, hakati omistama mõndadele viikingipealikele maid. 911. aastal saigi Normandia maa-ala viikingipealik Rollole. Usundis domineeris esivanemate ja loodusesemete austamine. Valhalla oli võitlejate riik, kuhu läksid langenud võitlejad. Thor oli kõige austatum taevajumal. Tekitas välku ja tema päev oli neljapäev, kui tuli tasa olla. Odin oli austatud Taanis, Rootsis, Götamaal nkuningate, pealike ja sõjameeste seas. Odin = Oden, ta oli päikese- ja sõjajumal. Tarkuse ja luule kaitsja. Öeldakse, et tema tõi skandinaavlastele ruunid. Ruunikiri oli kiri, mis lähtus ladina tähestikust, kuid oli kohandatud kivisse raiumiseks
pea mõistus tarkus valitsejad rind tahe vaprus valvurid alakeha himu mõõdukus tootjad (J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 78-88) Aristoteles (vt Lisa 12) Aristoteles oli pedantne korraarmastaja, kes soovis luua korda inimeste mõtetes. Temast sai loogika kui teadusharu rajaja. Ka Aristoteles otsis midagi igavest ja muutumatut. Tema arvates peituvad inimese hinges üksnes loodusesemete peegeldused. Seega moodustab tegeliku maailma loodus. Ta arvab, et kõik meie ideed ja mõtted on tulnud meie teadvusesse selle kaudu, mida oleme kuulnud või näinud. Kuid meil on ka kaasasündinud mõistus. Meil on kaasasündinud võime paigutada kõik meelelised aistingud mitmesugustesse rühmadesse ja klassidesse. Aristoteles nendib, et tegelikkus koosneb mitmesugustest üksikasjadest, mis kujutavad endast ühtset vormi ja tervikut
Rajati 430 asulat, mis jagunesid 13-ks ting'i (meeste koosoleku) piirkonnaks. Tekkis ka üldine esinduskogu Althing. - Erik Punase saaga kohaselt jõudis selle kangelane 10. sajandil Gröönimaale. Ta pöördus sinna mõne aja pärast tagasi. Umbes aastal 1000 jõudis ta poeg Põhja-Ameerikasse, paika, mis sai nimeks Vinland. USUND - Skandinaavlaste usundis esines mitu kihistust. - Nagu muudel rahvastel, nii kuulus ka seal usundisse loodusesemete austamine. Olid pühad allikad, järved, jõed ja puud. - Teiseks austati esivanemate hingi. Surnud maeti asula lähedale ülesharimata maale ning hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik. Kanti ka hoolt, et lahkunu pärale jõuaks. Selleks tehti laevmatuseid. Sõdalastel aidati jõuda Valhallase põletamise teel. Hingede rändamist kujutati ette kehalise edasiliikumisena, seetõttu ehitati teede äärde hingede maju. - Oluline oli ka päikesekultus
asulatüübid: külaosad, paikkonnad, üksikelamud, ajutine asustus. Inimtekkelised objektid. Linnanimed e urbonüümid linnade kohanimed on ühtne tervik, neid hallatakse ühiselt. Tavaliselt tänavad, pargid, muud objektid. Urbonüümid ei ole linnanimed, vaid linnas olevate kohtade nimed. teenimed e dromonüümid kitsam nimeuurimine võiks vajada, tänavanimed e hodonüümid pargid, väljakud, urbonüümide allosad. haldusnimed e horonüümid riigid, maa-alad, provintsid. Loodusesemete nimed. Vetenimed e hüdronüümid, jõenimed e potamonüümid vana algupäraga. Paljudel juhtudel püsivad objektid ja nende nimedest püütakse leida vana rahvastiku, keele jälgi. Ei kehti Eesti kohta, sest on jõenimesid, mis on saanud nime külade järgi, järvenimed e limnonüümid palju primaarseid nimesid. Probleemiks, et on palju suurjärvi, mustjärvi, siis lisati neile külanimesid ette ; merenimed e pelagonüümid enamasti primaarsed
nõukoja vahel. Apostel Paulus - Kuuletumine Jumalale on valitsejale kohustuslik. Läbivalt ühtsuse idee, Jumala poolt loodud ühtne riik ehk impeerium, ühiskond toetud harmoonia ideele. Ei ole võimu mis ei tule jumalast. Teoloogia erineb mütoloogiast sest see ei kuulu enam naiivsele tasandile, nn sakraalsed väed on teoloogilise tunnetuse puhul tavareaalsusest kõrgemal. Sõnu, mis selgtiavad toimuva mõtet käsitletakse teoloogilises teadvuses analoogia järgi loodusesemete ja protsessidega. Üleminek polisest keskaegsesse ühiskonda 5-6 ssaj kuni 15-16 saj. Murrang arusaamades ühiskonna poliitilise korralduse ja alusväärtuste üle. Inimese kõrgeim eesmärk on kontakt jumaliku harmooniaga, eetilis-religioosse tegevuse kaudu, ülem jõud on jumal kes on inimse ja maailma looja. Õige vabadus ootas teispoolsuses ehk jumala riigis. Vabadus ehk elukorralduse viis mis suudaks kopeerida jumalikku korda maa peal, loomuseadus. Augustinus ja Acquino Thomas.
See struktuur teavitab omavalitsust, et nimevalik pole õnnestunud või nime kirjapilt jätab soovida ja teeb ettepaneku nime parandamiseks. Tuleb välja töötada tagatised, et kui nimemuutmine algatati ülevaltpoolt, kinnistu omanikku teavitati ja omanik ei asunud protsessima, muudetaks nimi katastri andmebaasis ja kinnistusraamatus ära ilma omanikupoolse initsiatiivi ja kuludeta, et maakonnas hoitavale katastritoimikule lisataks nimemuutmise akt ja ka omanik saaks selle akti koopia kätte. Loodusesemete nimed. Selles valdkonnas on nimekorraldusel ees kõige avaram tegevusväli, nt: 1) uus vooluvete nimistu, kus nimetamispõhimõtteid oleks muudetud; 2) uus järvede nimistu, mis arvestaks nii A Mäemetsa raamatuid, avalike siseveekogude kinnitatud nimekirja kui ka põhikaarti. Nii järvede kui ka soode nimede puhul muutub väikeste objektide juurde minekul probleemiks nimede kordumine. Oleks vaja välja pakkuda mingi standard,
annaabi.ee 
