Dehüdrogeenimine vesiniku lahutamine. Hüdrogeenimine vesiniku liitmine. Isomeer on aine millel on ühesugune summaarne valem aga erinev struktuur. Maagaas looduslik gaaskütus. Oksüdeerija liidab elektrone. Redutseerija annab elektrone ära. Redutseerumine elektronide liitmine. Summaarne valem molekulivalem, väljendab aine koostist nt C2H6. Fossiilne kütus geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused, mittetaastuv, nt nafta, põlevkivi, kivisüsi. Nafta destilleermine nafta kuumutamine, mille kaudu saadakse erinevaid saaduseid nende keemistemperatuuril. Detonatsioon liiga kõrge temperatuuri juures põlemine, mis asendub plahvatusega. Oktaaniarv näitab isooktaani arvu destillatsioonis. TEP tetraetüülplii ehk antidetanaator. Bituumen destilleerimise jääkaine, asfaldi tegemiseks vajalik. Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aine osakeste arvu ühes massiühikus (n).
Inimesed tundsid ja oskasid naftat kasutada juba 5000 aastat tagasi. 20.sajandi alguses hakkas nafta teisi kütuseid, nagu näiteks kivisüsi, mis oli pikka aega olulisim kaevandatav kütus, järk-järgult välja tõrjuma. Tänapäeval on nafta üks olulisemaid maavarasid ja tema tähtsus majandusele ülisuur, sest nafta hinnast sõltuvad enamike kaupade hinnad. Naftat võiks tõesti nimetada maailma kuningaks, kuid fakt on see, et nafta on fossiilne ehk mittetaastuv kütus, see on nafta ,,achilleuse kand". Tänapäeval ammutatakse naftat peamiselt merepõhjast ning puurtornid asuvad mandrist kaugel merel. Naftat transporditakse enamasti suurte naftatankeritega. Mõlemad, nii keset merd asuvad puurtornid kui ka tankerid, on ohtlikud, sest nendega võib väga kergesti õnnetusi juhtuda. Viimaste aastaste suurim õnnetus juhtus 2010. aastal Mehhiko lahel. Ligi kolme kuu jooksul voolas merre umbes 5 miljonit barrelit (üle 500 miljoni liitri) naftat
Värvusetu, vees ei lahustu Ohutuse eesmärgil lisatakse talle 0,02% väävliühendeid, et anda talle tugev lõhn. Kasutatakse keevitamisel, balloongaasina majapidamises, freooni asendjana aerosoolpakendites. Parafiinid Tahked alkaanid (alkaanide C16-C40 segu) Valmistatakse küünlaid ,parafiinmähiseid. Nafta on fossiilne ehk mittetaastuv kütus. On moodustunud vetikate ja bakterite biomassist. Nafta töötlemise etapid on: 1) Fraktsioneeriv destillatsioon Keemistemperatuuride järgi jaotatakse nafta fraktsioonideks GAASID C1-C4 < 0 KRAADI PETROOLEETER C5-C7 30-100 BENSIIN C5-C10 40-210 PETROOLEUM C10-C18 150-320 DIISEL C12-C20 200-350 KÜTTEÕLI C14-C22 230-360
mida kasutati lambiõlina, ravimina ja sõjapidamises. Esimene tänapäevane puurtorn lasti käiku 1855. Aastal USA-s Pennsylvanias. Esimene sõiduauto, mis tarbis kütisena bensiini oli Ford. Peamised naftaleiukohad · Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes · Libra naftamaarsla Brasiilias, Rio de Janeiro rannikust 183 kilomeetri kaugusel · Rosebanki naftamaardla Joonis : Maailma naftavarud 2009. aasta seisuga. Kokkuvõte Nafta on olulisim mittetaastuv tooraine maailmas. Kui nafta puurimist ei vähendata, siis on meie naftamaardlad prognoosi kohaselt 2050. aastaks tühjaks pumbatud. Alates 1980. aastast on naftat pumbatud maaseest välja rohkem, kui leitakse uusi maardlaid. Kasutatud kirjandus · http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/11__naftast_ja_nafta_tarbimisest_maail mas.html · http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta · http://www.global-greenhouse-warming.com/peak-oil.html · http://www.e- ope
Loodus ei tunne riigipiire Viimase sajandi jooksul on rahvastiku kiire kasvu ja tööstuse mitteloodussõbraliku käitumise tõttu tõusnud esile globaalprobleemid, mis seavad ohtu kogu inimkonna ja ültse elu säilimise sellel planeedil. Nende probleemide lahendamiseks ei piisa vaid sellest kui mõned arenenud riigid üritavad muuta oma käitumist. Ülemaailmsete probleemide lahendamiseks on vaja ülemaailmset koostööd. Üks enim kõneainet pakkuv globaalprobleem on kliima soojenemine. Viimase 100 aasta jooksul on märgatud, et maakera keskmine temperatuur tõuseb pidevalt. Selle peamiseks põhjustajaks peetakse kasvuhooneefekti. Päikselt tulev valguskiirgus neeldub maapinnas. Selle tulemusel maapind soojeneb ja kiirgab soojust uuesti atmosfääri. Soojuskiirguse hajumist atmosfääri takistavad aga atmosfäärikoostises olevad kasvuhoonegaasid, mis peegeldavad osa soojusest maapinnale tagasi. Peamised kasvuhoonegaasid on veea...
Sademetest tekkib rabe kivimmaterjal. Murene miskooriku paksus sõltub paljudest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik.3)Reljeef mõjutab mulla teguritest: kliima, murenemise kestu sest, kivimitüüpidest. Muld kui vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Järskudelt nõlvadelt ressurss- mulda tuleb väärtustada kui väärtuslikku ressurssi. Muld on ühine kantakse mullakiht nõlva jalamile4)Taimed lagunemisel tekib mulla ja mittetaastuv ressurss. Koos vee, õhu ja bioloogilise mitmekesisusega on orgaaniline osahuumus5)Mullaorganismid Kobesta vad mulda, eritavad muld pikaajalise ja säästva toidu ainete, loomasööda, kiudainete ning üha ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid6)Aeg jooksul muutub enam ka biomassi tootmise eeldu seks. Bioloogilise degratsiooni alla
Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida 10) Tsonaalsed mullatekke iseärasused: a) Läbiuhteline veereziim sademeid rohkem kui aurustumist, vesi nõrgub põhjavette, mullaviljakus langeb. b) Tasakaalustatud veereziim sademed ja aurustumine tasakaalus, viljakus stabiilne. c) Auramise ülekaaulga veereziim aurumist rohkem kui sademeid, kõrbestumine. 11) Muld kui ressurss - Mulda tuleb väärtustada kui väärtuslikku ressurssi. Muld on ühine ja mittetaastuv ressurss. Koos vee, õhu ja bioloogilise mitmekesisusega on muld pikaajalise ja säästva toiduainete, loomasööda, kiudainete ning üha enam ka biomassi tootmise eelduseks. 12) Muldade hävimise peamised põhjused: a) Veeerosioon - 56% c) Keemiline degradeerumine - 12% b) Tuuleerosioon - 28% d) Füüsikaline degradeerumine - 4% Muldade hävimise peamised põhjused:
mulda. Suur osa muldadest on ehitus- ning tööstuskomplekside rajamisega füüsiliselt hävitatud, ka kaevanduste rajamisel hävitatakse muldi. Põllu- ja metsamajanduses muudavad rasked maaharimismasinad mulla füüsikalisi omadusi; mullad tihenevad ning õhustatus ja veesisaldus väheneb. 32.Muld kui ressurss. Selgita! Mulda tuleb väärtustada kui väärtuslikku ressurssi. Muld on ühine ja mittetaastuv ressurss. Koos vee, õhu ja bioloogilise mitmekesisusega on muld pikaajalise ja säästva toiduainete, loomasööda, kiudainete ning üha enam ka biomassi tootmise eelduseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
