Energiaallikad ja elektrijaamad: Kuna taastumatud varad lõpevad, tuleb hakata kasutama taastuvaid energiaallikaid tuule-, päikese- ja hüdroenergiat, samuti geotermaalenergiat. Rajatakse tuumaelektrijaamu (10 aasta pärast on Eestis arvatavasti oma tuumajaam ja kui veel ei ole, siis on see rajamisel). Ehkki termotuumaenergial kulub laiemasse kasutusse jõudmiseks veel mitu aastakümmet, osatakse 10 aasta pärast siiski juba sel moel energiat toota ja arvatavasti on valmis esimene töötav termotuumaelektrijaam. Kosmoseturism ja -uuringud: Ma arvan, et 10 aasta pärast pole Eesti veel oma esimest inimkosmonauti kosmosesse saatnud, aga see eest tiirleb laias kosmoses meie esimene satelliit. 10 aasta pärast on Maa ümber nii palju satelliite, et vanad ja kasutud tuleb alla tulistada. Selle tarbeks luuakse eraldi seadmed, mis tegelevad vanade satelliitide hävitamise ning seejärel neist tekkinud kosmilise prügi koristamisega. Majandus:
TUUMAFÜÜSIKA SISSEJUHATUS: Aatomit tervikulikult uurides, tegeldi elektron katte ehituse... Hiljem hakati tegelema ka aatomituuma ehituse ja seal toimuvate seaduspärasuste uurmisega Samal aastal püstitas Rutherford hüpoteesi ,et vesinike aatomi tuum on kõigi teiste keemilistelementide tuumade koostises. Seda osakest hakatigi nim. Prootoniks. 1920.A ennustas Rutherford ,et tuumas on ka laenguta osakesi. Neutron ise avastati 1932.a. Chadwick poolt .Füüsikud avastasid ,et tuumade lagunemisel vabaneb ,suurel hulgal energies , mida võiks kasutada energia tootmiseks ,kui ka aatompommi loomiseks. 1942a. Läks käiku esimene TUUMAREAKTOR Chicagos. 1945 a. visati esimene pomm Hiroshimale ja Nagasaki . 1954 a. hakkas tööle esimene aatomi Elektri jaam . TUUMAJÕUD : Nii nagu aatomit tervikuna , nii on ka tuumad väga püsivad moodustised . Selle selgitamisel sattsuid ,aga teadlased raskustesse ,sest ei osatus arusaada ...
Loodus ei tunne riigipiire Viimase sajandi jooksul on rahvastiku kiire kasvu ja tööstuse mitteloodussõbraliku käitumise tõttu tõusnud esile globaalprobleemid, mis seavad ohtu kogu inimkonna ja ültse elu säilimise sellel planeedil. Nende probleemide lahendamiseks ei piisa vaid sellest kui mõned arenenud riigid üritavad muuta oma käitumist. Ülemaailmsete probleemide lahendamiseks on vaja ülemaailmset koostööd. Üks enim kõneainet pakkuv globaalprobleem on kliima soojenemine. Viimase 100 aasta jooksul on märgatud, et maakera keskmine temperatuur tõuseb pidevalt. Selle peamiseks põhjustajaks peetakse kasvuhooneefekti. Päikselt tulev valguskiirgus neeldub maapinnas. Selle tulemusel maapind soojeneb ja kiirgab soojust uuesti atmosfääri. Soojuskiirguse hajumist atmosfääri takistavad aga atmosfäärikoostises olevad kasvuhoonegaasid, mis peegeldavad osa soojusest maapinnale tagasi. Peamised kasvuhoonegaasid on veea...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
