Lähtudes lapse väärkohtlemise käsitlusest laias tähenduses, võib välja tuua selle mõiste baaselemendid: - tahtlik kahju või kahjuliku tagajärje tekitamine lapsele (füüsilises, psühholoogilises, seksuaalses plaanis); - ahistaja tegevuse aktiivsuse aste (aktiivne, passiivne); - suhte iseloom (osapoolte sõltuvusest täieliku sõltumatuseni); - keskkond, kus väärkohtlemine teoks saab (perekond, kool, tänav, institutsioon jne)16. 1 R. Soonets., J. Loko., M. Roomveldi., I. Põldsepp., L. Haldre., K. Altosaar., R. Heido., A. Popova., S. Saar. Laste väärkohtlemine. Tartu: Kirjasrus AS Atlex, 1997, Ik 91. 2 Samas 2 Lapse väärkohtlemine esineb järgmistes vormides: emotsionaalne e. tundeline väärkohtlemine - psühholoogiline väärkohtlemine - füüsiline e. kehaline väärkohtlemine - seksuaalne e. sooline väärkohtlemine17. 2 Emotsionaalne e. tundeline väärkohtlemine
arvestamise olulisus. Treeneri tegevus sportlase arengu ja huvide juhtimisel. Nõuanded, kuidas treener saaks sportlase karjääri jooksul teda ette valmistada valutuks karjääri lõpetamiseks ning eluga toimetulekuks peale aktiivsest spordist loobumist. Soovitatav kirjandus: Allik, J. & Rauk, M., toim. (2002). Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Cialdini. R. B. (2005). Mõjustamise psühholoogia: Teooria ja praktika. Tallinn: Pegasus. Loko, J. (1996). Sporditeooria. Tartu. Loko, J. (2002). Laste ja noorte spordiõpetus. Tartu Nurmekivi, A. (2004). Treeningu printsiibid. Õppematerjalid treenerite I astme koolituskursustele. Thomson, K. (2003). Spordipsühholoogia – inimese tervise ja psüühika kaitseks. „Psühholoogia rakendus ja rakenduspsühholoogia“ Toim.: A. Baltin/T. Niit, Tallinna Pedagoogikaülikooli psühholoogiaosakond, lk. 120-121. Thomson, K. (2005)
Suurem osteoporoosi oht on naistel, seepärast peab tüdrukute treeningprogrammides jõutreeningul olema kindel koht. Kehalistest võimetest on jõud üks olulisemaid, kuna igasugune liikumine (keha ümberpaiknemine) toimub tänu lihasjõule. Seepärast tuleb jõuvõimeid vaadelda eelkõige kui tingimust, mis määrab sportlase liikumise ja liigutuste kiiruse. Siit lähtub ka sporditeadlaste ja treenerite eriline huvi lihasjõu treenitavuse ning arendamise vastu. (Loko: 174) 5. Jõutreeningu kasulikkus Jõutreeningu kasulikkuse kohta on esitatud erinevaid seisukohti. Mitmed 1970ndatel tehtud uuringud püüdsid tõestada, et jõutreening ei anna laste puhul erilisi tulemusi. Lihasmassi ja -jõu kiiret arengut täheldati puberteedijärgsel perioodil. Puberteedieelsel perioodil ei soovitatud lastele jõutreeningut. Seda põhjendati androgeensete hormoonide (meessugu hormoonide) puudusega
Triin Tähtla Noorsootöö Koordinatsioon ja selle arendamine Koordinatsioon Üks võimalik viis seletada koordinatsiooni mõistet... Koordinatsioon on sportlase oskus kõige täiuslikumalt, kiiremini, täpsemalt, ökonoomsemalt ja leidlikumalt lahendada keerukaid ja ootamatult tekkinud liigutusülesandeid ning väliste ja seesmiste jõudude kooskõlastatud tegevust organismis motoorse potensiaali täilikuks kasutamiseks (Loko 2007) Koordinatsioon Üldine Spetsiifiline laiaulatuslik liikumine konkreetne paljudel erinevatel spordiala, tehnika spordialadel Koordinatsioon on tihedalt seotud teiste kehaliste võimetega: Paiduvus Vastupidavus Jõud Kiirus ilma nendeta ei saa rääkida koordinatsioonist Koordinatsiooni alaliigid Tasakaal Liigutuste täpsus Liigutusvilumus Rütmitunnetus Ruumitunnetus Täpsusvõime Ümberkohanemine Tasakaal
Eristamis (ehk diferentseerimis) oskused. Kombineerimisoskus, Varieerumisoskus, Kohanemis ehk adaptsioonioskus, Koordinatsioonioskus. Noore koorinatsioonivõime peegeldub oskuses sooritada pea, käte ja jalgade liigutusi kiirelt, täpselt ja kooskõlastatult; kontrollides ja juhtides oma lihaste pingutamist ja lõdvestamist. Kuidas arendada osavust? Osavusharjutusi on soovitav kasutada tundide algul. Osavus areneb hästi aeglaselt. Kasutatud kirjandus. Loko J. (2010). Painduvus ja osavus ning nende arendamise metoodika http://www.tps.edu.ee/materjalid/voime/osavus Tänan kuulamast!
vähem kestvat aeglast tööd. Optimaalseks vastupanuks on 20% maksimaalsest. Harjutust tuleb sooritada maksimaalse pingega, püüda anda vahendile maksimaalne kiirendus. Sel juhul tagatakse liigutuste kiiruse oluline juurdekasv.Täiendavalt on vaja kasutada ka suuremat vastupanu (kuni 40% maksimaalsest) jõukomponendi arendamiseks. Kõige sobivamaks peetakse erinevate vastupanude vaheldumist treeninguprotsessis (Loko) 5 KOKKUVÕTE Referaadist sain teada, et jõu arendamise aluseks on lihaste töölerakendamismehhanismi arendamine ja täiustamine. Esiteks on vaja sooritada tugevaid lihas kokkutõmbeid, kusjuures nende arv (jõuharjutuste korduste arv) määrab määrab metaboliitide hulga. Teise ülesande täitmiseks peab üldine koormus olema küllaltki suur. See aga nõuab harjutuste kordamist. Kordamist nõuab ka koordinatsioonimehhanismide täiustamine. Seega on põhiteeks jõu
Cinema in Estonia The story of moving pictures 1896 First cinema 1906 Estonian's first film-maker Johannes Pääsuke Johannes Pääsuke - Born 30 March 1892 - Estonian photographer and filmmaker - Founded his studio Estonia-Film - 40 films in his career - ,,Karujaht Pärnumaal" (1914) - Died in a train accident in 1918 Estonian films Films which have enjoyed popularity during The post-war period. - ,,Elu tsitadellis" (Life in the Citadel) was released in 1947 - ,,Hullumeelsus" (Lunacy) - ,,Nipernaadi" (Happy-Go-Lucky) by Kaljo Kiisk - ,,Naerata ometi" (Do Smile, Please) by Leida Laius and Arvo Iho Estonian films ,,Viimne reliikvia" (The Last Relic) by Grigori Kromanov - The film was released in 1969. - The best-known Estonian film. - Has screened in over 60 countries. - Sold 45 million tickets (772k) Estonian documentaries Have ...
Üleminekuetapp Neljapäev · Soojendus · Erinevad harjutused · Kiirendused 600m 400m 200m 400m 600m. 5 min puhkust iga kiirenduse järel · Lõdvestusharjutused · Venitusharjutused Reede · Soojendus · Erinevad harjutused · Krossijooks 5 km · Jõuharjutused · Venitusharjutused Laupäev · krossijooks umbes 3 km Pühapäev puhkepäev Kasutatud kirjandus · Jürimäe, J., Mäestu, J. (2011). Treeninguõpetus. Tartu Ülikooli Kirjastus. · Loko, J. (2008). Noorsportlaste treenimine: Metoodilisi juhiseid treenerile ja õpetajale. Tartu: AS Atlex. · Espe, V. (2008) Kiiruse arendamise võimalused. Kehaliste võimete arendamine spordis Eesti treenerite rahvusvaheline konverents 4.- 6.04.2008 Tartus ja Tallinnas Tänan!
Kehalisele kasvatusele tuleb pöörata erilist tähelepanu, kuna nooremas eas luuakse alus üldisele töövõimele, heale tervisele, harmoonilisele arengule, organismi kõigi süsteemide kooskõlastatud tegevusele. Juba eelkoolieas peavad lapsed omandama oskuse õigesti, rütmiliselt ja kergesti käia ning joosta. Nende omaduste arendamiseks kasutatakse üldarendavat harjutuste kompleksi, mis tagab igakülgse kehalise ettevalmistuse: liikumismängud, jalgpall, suusatamine, uisutamine jt( J. Loko, 2002). Õuesõpet võib hõlpsalt siduda nii haridusasutuses, kui kodus erinevate aktiivsete liikumismängudega, mis arendavad laste kehalist ja meelelist taju. Näiteks orienteerumine looduses või seiklusrajad, mis oleks kõigile ea- ja jõukohased läbida, ent samas mitte liiga lihtsad, et säiliks põnevus ja enese proovilepaneku võimalus. Lapsed saavad õppida tundma enda võimeid ja teisi ning osaleda meeskonnatöös.
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond SIHTVÕIMLEMINE PIKAMAAJOOKSJALE Referaat Ege Luts Kehaline kasvatus ja sport Juhendaja: Kaja Hermlin Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Kiirustreeningu üldmetoodilised soovitused...........................................................4 Ettevalmistavad harjutused painduvuse arendamiseks pikamaajooksjale..........................5 Ettevalmistavad harjutused liikuvuse ning hoiaku arendamiseks pikamaajooksjale..............7 Ettevalmistavad harjutused koordinatsiooni arendamiseks pikamaajooksjale.....................8 Kokkuvõte...................................................................................................
Anaboolsed steroidid. Meessuguhormoonid ja doping. Noored ja jõusaalide ohud. Anaboolsed ained on saanud oma nimetuse sellest, et need suurendavad lihasmassi. Spordis on keelatud nii anaboolsed androgeensed steroidid (testosteroon, nandroloon, stanosolool jt) kui ka teised anaboolse toimega ained. Anoboolsed androgeensed steroidid ( tuntud ka nimetustega ,,anaboolsed steroidid" ja ,,sterodid") on meessuguhormoonile ehk testosteroonile sarnased ained. Nende peamist toimet on anaboolne toime ehk skeletilihaste kasvatamine ning androgeenne toime ehk meessuguelundite välja-arenemine. Testosterooni esineb nii mehe, kui ka naise kehas, kuid selle hulk on meestel palju suurem. Meditsiinis kasutatakse steroide hormoonravina poiste puberteedi hilinemise korral, rinnavähi ravis ning kehvveresuse raviks AIDS´i ja operatsioonide puhul. Hormoonid on ained, mis reguleerivad elundite tööd. Anaboolsed steroidid mõjutavad inimkeha hormonaalset tas...
paljude terviseprobleemide ennetamises ja haiguste leevendamisel ning ravis. Regulaarne füüsiline tegevus on äärmiselt oluline, et olla terve ja vormis. Regulaarse füüsilise aktiivsuse käigus muutub keha tugevamaks, vastupidavamaks ning küllaldane liikumisaktiivsus on väga oluline mitmete terviseprobleemide ennetamises. Samuti aitab järjepidev kehaline töö vähendada rasvade osakaalu, suurendades lihasmassi hulka organismis (Loko, Jaan. Kehaline aktiivsus ja töövõime lastel). Liikumisel on väga oluline roll ka emotsionaalsest ja vaimsest aspektist lähtudes. Regulaarne kehaline aktiivsus aitab vabaneda igapäevastest pingetest, stressist ning on oluline tegur positiivse meeleolu saavutamisel. Spordiga tegelemine ja liikumine tugevdab tervist ja tekitab ka nn õnnetunde. Alustades kehalise aktiivsusega lapseeas, tugevdatakse oma tervist ka tulevikuks. Arstide hinnangul mõjutab meie
suurusega. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Aamisepp, M., Varendi,A., Järvis,A., Matvejev,E. Põllumajandustootjate majandusnäitajad, FADN Farm Return, 2008. [http://www.agri.ee/public/juurkataloog/POLLUMAJANDUS_JA_TT/Raamat_2007.pdf] (20.04.2011) 2. PMS401: Majapidamiste struktuur maakonna järgi. Statistikaamet. Statistika andmebaas. Põllumajandus. Üldandmed. [www.stat.ee] (20.04.2011) 3. Aamisepp, M., Loko, V., Verandi, A. Testettevõtete majandusnäitajad. Economic characteristics of farm accauntancy data network agricultural holdings. 2001. [www.agri.ee/public/fadn_raamat_2001.doc] (22.04.2011) 4. PMS416: Majapidamised valdaja õigusliku võrmi ja tootmistüübi järgi. Statistikaamet. Statistika andmebaas. Põllumajandus. Üldandmed. [www.stat.ee] (20.04.2011) 5. Valdvee, E., Klaus, A. Põllumajanduse struktuuriuuringud 2001-2007. 2008. [http://www.slideshare
Veelkord on vajalik rõhutada, et ükskõik millise harjutusega on tegemist või mängitakse juba üle võrgu pärast iga lööki tuuakse reket tagasi algasendisse, kahte kätte oma ees, ots umbes silmade kõrgusel. Kasutatud kirjandus: 1. Evald Kree ,,Mängime tennist"(1986) lk 3, 5-6, 11-18, 32-33 2. Journal of Science and Medicine in Sport ,,Skill acquisition in tennis: Research and current practice" Machar Reid, Miguel Crespo, Brendan Lay, Jason Berry 3. Jaan Loko ,,Noorsportlaste valimine" Tartu 1999 lk 103, 106-107, 130-132 4. Coaching Youth Tennis. Third Edition. American Sport Education Program In cooperation with the United States Tennis Association.
ei tegele spordiga just sellepärast, et pole olemas vastava ala treenerit Paides, näiteks käsipall. Spordi kohapealt pole Paide väga positiivne ega ka negatiivne. Alasid on piisavalt, samuti kohti, kus tegeleda spordiga,aga samas on puudu näiteks käsipalli klubi. Ainukene asi, mida on vaja - noorukite suuremat viitsimist, tahtmist ja järjepidevust. 17 Kasutatud materjalid 1. Loko, J. 2002. Laste ja noorte spordiõpetus. Tartu: AS Atlex, lk 172 2. Eik, E., Grünberg, H., Haldre, K., Kaldmäe, P., Kasuri, K., Lipand, A., Putnik, U., Rammul, I., Raukas, M., Tomberg, E., Ustav, S., Zilmer, K. 1998. Tervisekasvatus põhikoolile. Tallinn: Avita, lk 55-56. 3. Milleks on vaja füüsilist koormust? http://www.inimene.ee/index.php? sisu=teemakeskus¢ral_id=40&article_id=105&idr=CeUyXmL8ttXCjiaCmTQ9g- kq1fa. 14.10.2009. 4. Silla, R. 1978
Tervise Arengu Instituut, Eesti Toitumisteaduste Selts, Tallinn Vilkmaa, M., Hein, K. (2003). Bioloogia Gümnaasiumile I osa. Tartu: Eesti Loodusfoto Villa, I. (2010). Cardiovascular health-related nutrition, physical activity and fitness in Estonia. Tartu: Tartu University Press 23 Ööpik, V., Tõnise, T., Thomson, K., Männik, G., Raudsepp, L., Randma, T., Port, K., Nurmekivi, A., Loko, J., Jalak, R., Hannus, A. (2008). Spordi Üldained II tase. Trükk Sunprint Invest 24 LISAD Lisa 1. Küsimustik Tere! Minu nimi on Kelli Lepa ja ma olen Kadrioru Saksa Gümnaasiumi 11.A klassi õpilane. Koostan uurimustööd, mis annab ülevaate KSG gümnasistide teadmistest valkudest. Oleksin väga tänulik kui vastaksid ausalt minu küsitlusele. Küsitlus on rangelt anonüümne ja seda
dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja pikaaegne juht, legendaarne treener ja spordiraamatute autor. Foto Eesti Spordimuuseumi kogust. Tiraaz 1000 eksemplari Pildid joonistanud Sven Parker Kujundanud Marika Piip Keeletoimetaja Inge Mehide Trükk Sunprint Invest ISBN 978-9985-9876-0-5 AUTORID Aave Hannus Rein Jalak Jaan Loko psühholoogiateaduste magister meditsiiniteaduste kandidaat pedagoogikateaduste kandidaat Tartu Ülikooli spordipedagoogika ja Rahvusvahelise Ülikooli Tartu Ülikooli spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut Audentes kolledz treeninguõpetuse instituut Eesti Käitumis- ja Terviseteaduste Eesti Olümpiakomitee Keskus Ants Nurmekivi Kristjan Port Tiia Randma
Tallinn: Külim, 1997. 10. Türk, V. Turumajanduse alused. Tartu, 1997. 11. Vihalem, A. Marketing, hind, müük ja reklaam. Tallinn: Külim, 1996. 12. Abiks põllumehele. Jäneda: JÕNK, 1996. 13. Mikroökonoomika alusteooriad. Tallinn: Külim, 1996. 14. Piimakarjapidaja ja konsulendi käsiraamat. Koostanud Older, H. Saku: EPM, EMVI 1997. 15. Kaimre, P. Loodusvarade majandamise ökonoomika. http://www.eau.ee/ 16. Laidre, A. Dünaamiline eelarvestamine. http://www.netekspert.com/ 17. Loko, V.;Koik, E.; Tamm, K. Masinkasutuse ökonoomika. http://www.eria.ee/ 18. Raamatupidamise seadus, http://www.riigiteataja.ee/ 19. Raamatupidamise Toimkonna juhendid RTJ 4 ja RTJ 7, http://www.riigiteataja.ee/. 78 Mooduli koostaja tänab oma õpetajaid lõpetatud koolides ja koolitustel, kõiki majandusteadlasi ja -praktikuid, samuti lugupeetud kolleege, kelle töö viljad
annaabi.ee 
