Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lõige ja sõlm - 5". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
50x50, vill, kivikatus, roov, hingav, sarikas, mineraalvill, karkass, mineraalne, latt, kipsplaatKatuse kandekonstruktsiooniks on sarikad 50x200 mm. Sarikad katta 30mm tuuletõkkega, mille peale paigaldada distantsprussid 50x75mm sammuga 600mm. Prusside peale armeeritud kile, mis kinnitada distantsliistudega 32 mm sammuga 600 mm. Distantsliistude peale paigaldada 22mm OSB plaat, millele katusekattematerjal- bituumensindel. Sarikate vahe soojustada 150mm mineraalvillaga ja katta altpoolt ehituspaberiga. Paberi peale paigaldada prussid 50x100mm, mille vahele paigaldada mineraalvill 100mm. Vill katta aurutõkkega, mille peale paigaldada 42mm metallkarkassid. Karkassi vahed täita mineraalvillaga ja lagi viimistleda kipsplaadiga. Katus on soojustatud 2. korruse ulatuses ja pennide (50x200mm) vahelt, pööningualune on soojustamata. Pennide kõrgus 2. korruse põrandast 2700mm. 2.3.6. Välisseinad Elamu välisseina kandvad konstruktsioonid valmistada FIBO kergplokkidest (200x185x490 mm). Soojustuseks on 100+100 mm mineraalvill puidust horisontaal ja vertikaal roovide
d= D * Ft * Fm (Fa- ga arvestama ei pea kuna tekstis on öeldud et soojus-erijuhtivus ei muutu ajas) Lahendus: Käesoleva ülesande lahendamiseks läheb vaja standardit EVS 908-1:2010, peatükk 4.1.2 valemid 4.3; 4.5 ja 4.6. 0,0046(13,5 -10,3 ) Ft= e =1,01472 4 (0,00075-0,00065) Fm= e =1 ,0004 d= 0,035 * 1,01472 * 1,0004 = 0,035529 W/mK *ft ehk 0,0056 tuleb EVS 908-1:2010 lk 16 tab. 4.2 Tabelist 4.2 vaadata soojuserijuhtivus arvu, 0,0035 Mineraalvill sektsioonis (kangad, matid ja puistevill) vastab 0,0046 14,5 on T2 ja 9,9 on T1 9 * f ehk 4 tuleb EVS 908-1:2010 lk 16 tab. 4.2 1 on 0,55 kg/m3 ehk 0,00055 m3/m3 2 on 0,65 kg/m3 ehk 0,00065 m3/m3 Vastus: Soojustusmaterjali arvutuslik soojus-erijuhtivus on 0,035529 W/mK 10 ÜLESANNE 8
504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......
tk, kinniti raadius on 3,5mm. Seina soojusjuhtivus on 0,25 W/m2K Lahendus: ∆Uf=10*55*6*π*0,00352 = 0,06 W/m2K Uc= 0,25+0,127=0,38 W/m2K Ülesanne 11. Leia mittehomogeense puitsõrestikseina soojusjuhtivus U W/m 2K Paksu s Ühik λ Ühik Sisepind Kipsplaat 13 mm 0,21 W/mK roovid, vahel min vill 50x50 mm 0,12/0,04 W/mK Aurutõke 3 mm - W/mK Puitsõrestik, vahel min vill 200x50 mm 0,12/0,04 W/mK Tuuletõke 13 mm 0,04 W/mK Õhkvahe nõrgalt ventileeritud 40 mm - W/mK Laudvooder 25 mm 0,12 W/mK Välispind Lahendus: R soojustuse sektsioon =
Vahur Aasamets KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Teede projekteerimine II Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-71/81 Juhendaja: Rene Pruunsild Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 4. TEE ASUKOHT, NIMETUS, ALGUS- NING LÕPPPUNKT.............................................4 5. EHITUSPIIRKONNA KLIMAATILINE ISELOOMUSTUS..............................................5 6. TEE ASUKOHT ...................................................................................................................6 7. OLEMASOLEVAOLEVA KATENDI ÜLEVAATUS JA SEISUKORRA KIRJELDUS. .8 8.1 Lähteandmed:..................................................................................................................10 8.2 Elastsele läbivajumisele..........................................................................................
PÕLETAMATA TEHISKIVID PÕLETAMATA TEHISKIVID SILIKAATKIVI Põletamata tehiskivi saadakse mineraalse sideaine Kasutatava liiva kvartsisisaldus peab olema vähemalt 30%, liiv ei taigna, mördi- või betoonisegu kivistumisel tohi sisaldada savimineraale ega Liigitus sideaine järgi huumust. Alkaalide sisaldus peaks olema võimalikult väike. lubitooted Lubjasisaldus hoitakse võima- kipsto
51- Omanik/FI 10- E või ev Pm.maa, 12-Pm.maa, juht 1 - omandis, 11-Pm.maa, ühiskasutuse Maakasutus v_toojou_a jrk Aasta 5_Maakond ha renditud, ha s, ha kokku astauhik X1 X3 X4 X5 X6 X7 X8 1 2000 Jõgeva 0,00 2 177,00 0,00 2 177,00 0,00 2 2000 Jõgeva 0,00 872,00 0,00 872,00 0,00 3 2000 Jõgeva 46,70 38,00 0,00 84,70
leidmine ruumide kaupa, hoone aastase kütteenergiakulu leidmine kraadpäevade alusel, hoone soojuskadude leidmine ruumide kaupa ning hoone küttevõimsuse leidmine. 1.1 HOONE VÄLISPIIRETE LÕIKED KOOS SOOJUSERIJUHTIVUSE ARVUTUSTEGA. 1.1.1 Välissein Välisseina kandev osa on ehitatud ristlõikega 200x50 prussidest, prusside omavaheline samm on 600mm. Antud prusside vahele on paigaldatud 200mm mineraalvill. Prusside külge on väljapoole kinnitatud tuuletõkkeplaat paksusega 13mm ja sissepoole on kinnitatud aurutõkke paber paksusega 0,3mm. Välisvoodriks on laudvooder, mis on kinnitatud distantsliistudega seina külge, mille tulemusena tekkib tuuletõkke ja laudvoodri vahele tugevalt ventileeritud õhkvahe, mille paksus on 3mm. Sissepoole aurutõkkepeale paigaldatakse metall karkass paksusega 50mm, karkassi samm on 600mm
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 l D v Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 680 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 300 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a.
Laudis kinnitub sarikate pennide külge. Soojustuseks on sarikate vahel 200 mm klaasvillaplaat Isover KL ja selle peal 50 mm jäik tuuletõkkeplaat Isover RKL. Välistrepiks on kohapeal valatud raudbetoontrepp, mis on kaetud libisemiskindlate plaatidega. 1.3.4. Katus. Katuse kandeelemendiks on sarikad mõõtudega 200 x 50 mm, mis toetuvad toolvärgitaladele (150 x 100 mm) ja postidele (100 x 100 mm). Sarikate peale kantakse hingav aluskate. Aluskate kinnitatakse sarikate külge klambritega ja sellega kaetakse terve katus. Ülekate vähemalt 150 mm. Et aluskate töötaks ka tuuletõkkena, tuleb aluskatte paanid omavahel kinni teipida spetsiaalse kahepoolse aluskatteteibiga. Distantsliistud (20 x 50 mm) kinnitatakse läbi aluskatte sarikate külge. Roovilatid (50 x 50 mm) paigaldatakse 400 mm sammuga. Kuna tegu on hingava aluskattega siis pole aluskatte alla vaja jätta tuulutusvahet.
Johannes Kukebal Maikel Astur SELETUSKIRI PROJEKTILE Õppeaines: Teede projekteerimine Ehitusinstituud Õpperühm: TE 51 Juhendaja: Meelis Toome Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD Sisukord................................................................................................................................................2 1. LÄHTEÜLESANNE ........................................................................................................................4 2. TEE ASUKOHT, NIMETUS, ALGUS- JA LÕPPPUNKT ............................................................5 3. KLIMAATILINE ISELOOMUSTUS..............................................................................................6 4. ASUKOHA SKEEM ...............................
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on ehitis? on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. 2. Mis on rajatis? on ehitis, mis ei ole hoone. 3. Mis on hoone? on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. 4. Hoone min eluiga? Tehn süst min eluiga? 50 aastat Õhuliinid 20 a. Torustikud 20 a. Elektri juhtmed 10 a. 5. Kuidas defineeritakse keldrikorrust? On korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust 6. Mis on korrus? Korrus on hoones asuv horisontaalne tasapind, millel viibides on võimalik hoonet kasutamise otstarbe kohaselt kasutada. Kui nimetatud tasapindade kõrguste vahe on vähem kui 1,5 meetrit, loetakse need tasapinnad üheks korruseks. 7. Mis on kandekonstruktsioonid? on ehituskonstruktsioon, mis moodustab ehitise kandva toese (karkass, seinad) 8. Mis on piirdekonstruktsioonid? tarind, mis kaitseb
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on ehitis? on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. 2. Mis on rajatis? on ehitis, mis ei ole hoone. 3. Mis on hoone? on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. 4. Hoone min eluiga? Tehn süst min eluiga? 50 aastat Õhuliinid 20 a. Torustikud 20 a. Elektri juhtmed 10 a. 5. Kuidas defineeritakse keldrikorrust? On korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust 6. Mis on korrus? Korrus on hoones asuv horisontaalne tasapind, millel viibides on võimalik hoonet kasutamise otstarbe kohaselt kasutada. Kui nimetatud tasapindade kõrguste vahe on vähem kui 1,5 meetrit, loetakse need tasapinnad üheks korruseks. 7. Mis on kandekonstruktsioonid? on ehituskonstruktsioon, mis moodustab ehitise kandva toese (karkass, seinad) 8. Mis on piirdekonstruktsioonid? tarind, mis kaitseb
ärkel aga seintega ümbritsetud. Lodza on põhigabariidi sisse jääv, kuid välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm. 6 2. Hoonete projekteerimisel kasutatavad konstruktiivsed skeemid (koos analüüsiga). · Kandekonstruktsioonid peavad andma hoonele tugevuse ja püsivuse. Põhilisteks kande-konstruktsioonideks hoones on kandvad sise- ja välisseinad või karkass. Vastavalt kandekonstruktsioonide iseloomule ja paiknemisele hoones, liigitatakse hooned järgmiselt: · kandvate pikiseintega hoone (skeem 1) · kandvate põikiseintega hoone (skeem 2) · kandvate piki- ja põikiseintega hoone · mittetäieliku karkassiga hoone (skeemid 3 ja 4) · täiskarkasshoone (skeem 5) · ruumilistest suurelementidest hoone 7 8 3. Hoonete liigitus tulepüsivusklassideks
see stiil kerge õppida, ka võlub noori lati sel moel ületamise efektne viis.(1) Tipptasemel floppimine nõuab väga head painduvust ja täpset tahakallutust lati ületamise ajal. Niisuguse painduvuse saavutamine võtab väga kaua aega ja see on võimalik vaid süstemaatiliselt painduvusharjutusi tehes.(1) Kõrgushüppe postid asuvad teineteisest 4-4,04 m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30 mm läbimööduga latt kaaluga mitte üle 2 kg. Latt peab olema täiesti sirge. Kui latt on postide vahele hoidjatele asetatud, ei tohi see keskelt läbi vajuda üle 2 cm.(2) Kõrgust peab tõstma korraga vähemalt 2 cm. Mitmevõistluses tohib kogu võistluse ajal latti tõsta 3 cm kaupa. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Katset ei loeta, kui latt kukub võistleja süül maha.(2) Soovitavad kõrgushüppe normid õpilastele on lisas 8. 3.2.2 Kaugushüpe 14 On kaks põhilist kaugushüppe tehnikat: · siruhüpe
Autoklaavitud kergbetoonplokkidest seinad ( Aeroc, Siporex ). Autoklaavitud kergbetoon on 1920-30-ndatel aastatel Soomes ja Rootsis leiutatud karastatud kergbetoon, mida valmistatakse ja kasutatakse tänapäeval kõikjal maailmas. Paindliku, turvalise ja ökoloogilise materjalina on Siporex kasutamist leidnud nii elamuehituses – pereelamud, ühiskondlike hoonete kui ka tööstushoonete ehituses. Aeroci peamisteks lähteaineteks on tsement, liiv, lubi ja vesi. Aeroc on hingav materjal, mida võib nimetada puidu omadustega kiviks, ta ei sisalda tervisele kahjulikke aineid ja Aeroci-ehitistes on inimsõbralik mikrokliima. Aeroc-tooted valmistatakse valumassi aurutades kõrge surve ja temperatuuri all. Materjali tihedus kuivas olekus on 300 kuni 600 kg/m3. Armeerimist vajavatel juhtudel on armeerimise miinimumnõue täidetud kui 375 mm, 300 mm ja 250 mm paksuses seinas
SISUKORD Seletuskiri Seletuskirja lisad Ehitise olulised tehnilised andmed Tehnovõrkude planeering Kiri katuse kaldenurkade muutmiseks Tehnovõrkude paigalduse põhimõtted Katastriüksuse plaan 1:500 Arhitektuurse osa joonised 1 Asendiplaan 1:500 2 1 korruse plaan 1:100 3 2 korruse plaan 4 Vundamentide plaan 5 Lõige L1-L1 6 Lõige L2-L3 7 Lõige L3-L3 8 Vaade põhjast 9 Vaade lõunast 10 Vaade läänest 11 Vaade idast 1 SELETUSKIRI Sissejuhatus Krunt asub Tartu maakonnas Ülenurme vallas R�
Johannes Kukebal KÕRVALMAANTEE EHITUSE PAKKUMUSEELARVE KODUTÖÖ Õppeaines: EELARVESTAMINE TEEDEEHITUSES Ehitusinstituud Õpperühm: TE 61 Juhendaja: lektor Pille Hamburg Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 KODUTÖÖ LÄHTEÜLESANNE .......................................................................................................3 1. MAHUARVUTUS JA DETAILNE PAKKUMISEELARVE .....................................................5 1.1. SISSEJUHATUS EELARVE KOOSTAMISSE ....................................................................
jäävast servast mehaaniliste kinnititega (tüüblitega). Paanide vuugid kinnitatakse omavahel kuumaõhukeevitusega. Vuugi laius on ~ 40mm. Vuukide kõlblikkuses veendutakse proovitükkide võtmise ja katsetamise teel. Vuugi tõmbetugevus peab olema suurem kui kattematerjali tõmbetugevus. 39 Lamekatuse soojustus Lamekatuse soojustusmaterjaliks sobivad: mineraalvill, vahtpolü vahtpolüstü stüreen (EPS, XPS), keramsiitkruus, keramsiitkruus, vahtklaas. Et taluda nii pealkä pealkäimist kui ka lumekoormust peab soojustusel olema piisav survetugevus (>25 KN/m2). Soojustus tuleb kinnitada katuse aluskonstruktsiooni või katta raskema materjaliga, mis vä väldiks soojustuse liikumahakkamist tuule või mõne muu koormuse mõjul.
Vä Välisseinad võtavad vastu koormusi katuselt ja vahelagedelt. 8 4 Täieliku karkassiga hoone Täieliku karkassiga sü süsteemi korral on nii vä välisseinad, kui ka siseseinad vabastatud koormuste kandmisest ning hoonet kannab sammastest ja taladest karkass. Ruumide planeerimine on seotud eelkõige karkassi- karkassi- elementide asukohtadega. Välisseinte ülesandeks on soojapidamine ja enda kandmine. 9 Täieliku karkassiga hoone Arh. T. Laigu 10 5 Erinevaid kandeskeeme
Toiduainete massimõõtude ja mahumõõtude vahekord Tabel 1 Toiduaine nimetus 1 liiter= 1 dl= 1 sl= 1 tl= 1000 ml 100 ml 15ml 5 ml =6,7spl =3tl g g g g JAHU JA TANGUTOOTED nisujahu 600 60 10 3 maisijahu 550 55 8 3 odrajahu 550 55 8 3 rukkijahu 550 55 8 3 tatrajahu 600 60 9 3 kartulijahu 800 80 15 5 riisijahu 550 55 8 3 manna 700 70 10 4 sojajahu
Tulepüsivus, minutit Seina paksus, mm Kande- Mitte- sein kandesein 85 EI 60 130 REI 120 EI 180 250 REI 180 EI 240 380 REI 240 EI 240 85+90+85 REI 120 EI 240 130+50+130 REI 240 EI 240 23 Kergseinad Karkass sammuga 600mm (400mm) või 450mm: puidust, plekkprofiilidest, Kaetud ühelt või kahelt poolt ehitusplaatidega: kipsplaat tsementkiudplaat, puitlaastplaat, vineer. 24 12 Kergseinad Plaadistus: ühel pool või kahel pool kuni kolm kihti ühel poolel Karkass:
Keskmine koguhulgast saagikus Aasta Ettevõte 1999 2000 2001 2002 (blank) 103 41,04761905 108 208,2 123 134 109 160 120 110 65 108,6956522 114 92,22222222 116 133,3333333 157,1428571 195,4545455 133,3333333 118 160 123 220 230 126 200 131 155 134 78,28185328 119,6112311 142 187,5 140 143
1.1 Materjalide mahumassid - Columbia kivi õõnesplokk (190 mm) – 225,5 kg/m2 - Vahtpolustüreen (150 mm) – 30 kg/m3 - Krohv (5 mm) – 2000 kg/m3 (tsementkrohv) - Raudbetoonõõnespaneel (220 mm) – 340 kg/m2 (omakaal vuugitult) - Heliisolatsioonivill (50 mm) – 100 kg/m3 - Betoontasanduskiht (60 mm) – 2400 kg/m3 - Parkett – 650 kg/m3 (tamm) - Rullmaterjalist katusekate – 5 kg/m2 (SBS) - Mineraalvill katusel (200 mm) – 125 kg/m3 1.2 Normatiivsed koormused ruutmeetri kohta 1.2.1 Kandvad välisseinad - Columbia kivi õõnesplokk (190 mm) g1col,k=2,255 kN/m2 - Vahtpolustüreen (150 mm) g1vaht,k=0,3∙0,15=0,045 kN/m2 - (Tsement)krohv (5 mm) g1krohv,k=20,0∙0,005=0,10 kN/m2
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on ehitis? Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. 2. Mis on rajatis? Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit. 3. Mis on hoone? Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Hooneid liigitatakse näiteks: • Otstarbe järgi (tsiviilhooned - eluhooned, avalikud hooned; tööstushooned – tootmishooned, olmehooned, abihooned; põllumajandushooned) • Korruselisuse järgi (vähekorruselised – kuni 3k, mitmekorruselised 4-9k, kõrghooned enam kui 10k • Unikaalsuse (harulduse) järgi – unikaalsed (eriprojektiga), masshooned (tüüpprojektiga) • Kasutatud materjali järgi – puithooned, kivihooned, looduslikest materjalidest hooned,
• Niiskumise ja kuivamisega kaasnevad paljude materjalide mahumuutused, mille tagajärjeks võib olla ehitise pragunemine. • Materjalide niiskusemahutavus on väga erinev: ▪ puit ja kipsplaadid võivad sisaldada sorptsioonniiskust enam kui 150 kg/m3, ▪ betoon ja silikaattellised 100 kg/m3, ▪ punased tellised 20 kg/m3, ▪ kergkruus ja vahtplastid ca 2 kg/m3 ja ▪ mineraalvill vähem kui 0,5 kg/m3 • Mõnede materjalide sorptsioonikõverad: KUUMSIN 4 • Mõnede materjalide adsorptsioonikõverad: KUUMSIN 5 VEEKINDLUS • Materjali veekindluseks või veetiheduseks nimetatakse materjali omadust takistada vee läbitingimist
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ÜLDEHITUS Virko Mägi AEROC, MAXIT Referaat Pärnu 2007 AEROC AEROC MATERJAL ON UNIKAALNE AEROC on kaubamärk, mille all Aeroc AS valmistab poorbetoontooteid oma tehases Kunda lähistel ning turustab neid lisaks Eestile Lätis, Leedus, Taanis, Rootsis, Soomes ja Sankt-Peterburgi piirkonnas Venemaal. AEROC põhitoorained on kõik puhtad eestimaised looduslikud mineraalsed materjalid, mis kõik tarnitakse tehase vahetust lähedusest tsement Kundast, lubi Rakkest ning liiv Aeroc AS Toolse liivakarjäärist. Oluline on siinkohal märkida, et AEROC toodete valmistamisel ei kasutata põlevkivituhka, mistõttu võrreldes nn Narva tuhaplokiga on tegemist nii toorainete koostiselt kui omadustelt põhimõtteliselt erineva materjaliga. AEROC on kergeim ehituses kasutatav kivimaterjal, millel on samas piisav tugevus ka mitmekordsete hoonete kandeseinte ehitamiseks. Kõrgekvaliteediliste toorainete ning kaasaegse
Materjalide hallituse kriitilisus (Johansson) Puit ja puidupõhised materjalid RH75…80% Paber kipsplaadil RH 80…85% Mineraalvill RH 90…95% Vahtpolüstüreen RH 90…95% Betoon RH 90…95% Hallitusindeksi iseloomustus 4 2018
Puitlaast-ja kiudplaadid-kasutatakse piirdekonstruktsioonide sooja-ja heliisolatsiooniks. Saepuru-pöönigul võib kasutada ka niiskena. Puidust laevoodriga niiskete ruumide laelaudisele ei tohi paigaldada auruisolatsiooni juhul, kui auruisolatsiooni sisepinnal tekib kondensvesi, sellisel juhul laelauad vettivad ja mädanevad. Puitseintes tuleb kasutada auruisolatsiooni ning on soovitav lisada täidisele pulberlupja või klaasipuru. Hingav materjal, mis difundeerub veeauru ja CO2 ruumist välja ja õhuhapniku väljast ruumi. Ei põle vaid söestub aeglaselt. Termoliit-saepuru, millele on lisatud pulberlupja või kipsi ning boori ühendeid. Puitsõrestikhoonete seinte soojustamine. Kandev soojustus-saepurubetoon. Kergkruus-savikuulid, poorse struktuuriga, suletus õhupoorid. Tulekindel, õhku läbilaskev Kasutatakse katuse ja
3.3.4. Vahelaed 3.3.4.1 Esimese ja teise korruse vahel vahelae konstruktsioon: Põrandkate - PVC, parkett vms Ehitusplaadid 13+20 mm Helitõke - jäik mineraalvillplaat 30 mm, dünaamiline jäikus s`20 MN/m3 Raudbetoon-õõnespaneel, 220 mm (nt HCE220) Lae viimistlus 3.3.4.2 Pööninguvahelae, konstruktsioon (kahekorruseline osa) (U=0,18 W/m2 K): Tuuletõkke, mineraalvillplaat 13mm Soojustus mineraalne puistevill 250 mm Aurutõke Õõnespaneel 220 mm (nt HCE220) Lae viimistlus 16 3.3.4.3 Pööninguvahelae, konstruktsioon (ühekorruseline osa) (U=0,18 W/m2 K): Tuuletõkke, mineraalvillplaat 13mm Soojustus mineraalne puistevill 250 mm Aurutõke Õõnespaneel 320 mm (nt HCE320) Lae viimistlus 3.3.5. Katus 3.3.5.1 Katuse konstruktsioon:
, L#' 16 /_1 L':) / L/' NIIS KUSISOLA TSIOON PROFIILPLAATIDEST KATUSEKATE ROOVLATT 32X1OO ALUSKATE SARIKAS 150x50 ANKRUPOL T PARLIN lOOXlOO LAUD 16x90 PRUSS 80x50 PLASTMASSIST KORK TUULETOKE 1O JAIKISOLATSIOONIPLAAT 2A KIVIVILL 3x100
, L#' 16 /_1 L':) / L/' NIIS KUSISOLA TSIOON PROFIILPLAATIDEST KATUSEKATE ROOVLATT 32X1OO ALUSKATE SARIKAS 150x50 ANKRUPOL T PARLIN lOOXlOO LAUD 16x90 PRUSS 80x50 PLASTMASSIST KORK TUULETOKE 1O JAIKISOLATSIOONIPLAAT 2A KIVIVILL 3x100
TERASKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1993-1-1 EUROKOODEKS 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Koostas: Georg Kodi Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud........................................................................................................ 3 2. VARUTEGURID ............................................................................................................................................... 4 2.1 Materjali varutegurid................................................................................
annaabi.ee 
