seaduspärasusi Korpus lausungite kogum Kujundskeem tähenduse tekkimise aluseks mõistete kogum Kumulatsioon ühes morfeemis on mitu tähendust Kvantitatiivne sotsiolingvistika tegeleb keeleüksuste varieerumise täppisanalüüsiga Lause koosneb ühest või mitmest üksteisele järgnevast sõnast Lingua franca keel, mida erinevate keelte kõnelejad omavahelises suhtluses kasutavad Lingvistika keeleteadus tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga Logograafiline kirjaviis kirjaviis, milles üks märk vastab ühele sõnale Markeerimatus mingi keelevormi tavalisus Markeeritus mingi keelevormi erilisus Metafoor sõna/väljendi kasutamine ülekantud tähenduses, kujundlikult Metakeel keel, mille abil kirjeldatakse mingit teist keelt Mitmeliikmeline opositsioon vastandus grammatilise kategooria liikmete vahel, mõned markeerimata ja teised markeeritud Modaalsus kõneleja ei iseloomusta sündmust otse, vaid oma suhtumise kaudu
kaashäälikute ja täishäälikute ühendit. Sumeri kirjutajad kasutasid silpmärke ehk süllabogramme mitmel viisil. Nad tegid vahet kahemõtteliste logograafiliste märkide vahel ning selleks kasutasid nad foneetilist täiendit ehk sõnade mõistmist hõlbustavaid lõpukaashäälikuid. Sumeri kirja teine iseloomulik joon on determinatiiv. Kui foneetiline täiend annab otseseid juhiseid hääldamiseks, siis determinatiivi funktsioon on tähenduslik. Determinatiiv on logograafiline märk, mis kirjutatakse kas teise märgi ette või järele, et näidata, mis klassi antud sõna kuulub. Nagu foneetilised täiendid, võivad ka determinatiivid eristada kahemõttelisi logogramme. Sumeri kirjutajad kasutasid roost krihvlit ehk tahvliroogu, nagu nad seda ise nimetasid. Kõige vanemal perioodil oli krihvel arvatavasti ühest otsast teritatud, et sellega piktograafilisi märke joonistada. Krihvli teise, nüri otsaga tehti ringikujulisi vajutusjälgi
Lause: kirjakeeles üksus, mis algab suure tähega ja lõpeb punktiga, suulises kõnes eristatav süntaktilise ja tähendusliku terviklikkuse ning intonatsiooni põhjal (lause lõpus tavaliselt intonatsioon, st põhitoon langeb ning tekivad pikemad pausid) Lingua franca: on abikeel, mida erinevate keelte kõnelejad omavahelises suhtluses kasutavad. Tihti on tegu seguga mitmest keelest. Lingvistika: (keeleteadus) loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus Logograafiline kirjaviis: kirjaviis, milles üks märk vastab ühele sõnale (nt hiina) Markeerimatus: mingi keelevormi tavalisus, loomulikkus, lihtsus Markeeritus: mingi keelevormi erilisus, ebatavalisus, keerukus Metafoor: mõtlemise mehhanism, ülekanne; ühe valdkonna mõistete kasutamine teises valdkonnas Metakeel: keel, mida kasutatakse loomulike keelte kirjeldamiseks. Metakeeleks võivad olla grammatilised formalismid või ka mingi loomulik keel, mida täpsustatakse teoreetiliste mõistetega.
täppisanalüüsiga Lause - kirjakeeles üksus, mis algab suure tähega ja lõpeb punktiga, suulises kõnes eristatav süntaktilise ja tähendusliku terviklikkuse ning intonatsiooni põhjal (lause lõpus tavaliselt intonatsioon, st põhitoon langeb ning tekivad pikemad pausid) Lingua franca on abikeel, mida erinevate keelte kõnelejad omavahelises suhtluses kasutavad. Tihti on tegu seguga mitmest keelest. Lingvistika(keeleteadus)- loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus Logograafiline kirjaviis - kirjaviis, milles üks märk vastab ühele sõnale (nt hiina) Markeerimatus - mingi keelevormi tavalisus, loomulikkus, lihtsus Markeeritus - mingi keelevormi erilisus, ebatavalisus, keerukus Metafoor - mõtlemise mehhanism, ülekanne; ühe valdkonna mõistete kasutamine teises valdkonnas Metakeel - keel, mida kasutatakse loomulike keelte kirjeldamiseks. Metakeeleks võivad olla grammatilised formalismid või ka mingi loomulik keel, mida täpsustatakse teoreetiliste mõistetega.
kasulikku ja huvitavat raamatut: „Terane laps“ Sally Ward „Kuidas beebid mõtlevad. Uurimus lapsepõlvest.“ A. Gopnik jt. „Arendav algus“ Margaret Sassè Allikas: www.okobeebi.ee/?p=929 Tabel 1. Kirjutamis- ja lugemisoskuse arengu perioodid Frithi (1985) ja Ehri ( Ehri & McCornick,1998) mudeli järgi. Arenguperioodid Lugemine Kirjutamine Kuidas ära tunda? Logograafiline Laps “loeb” oma ümrust, Lapse kirjutis meenutab Laps “loeb” raamatuid, etapp meeles pidades ja sõnu vaid natuke või üldse tunneb ära teda (esi-/alfabeetiline ära arvates. Tajub sõnu mitte sõna, mida ta ümbritsevaid sõnu ja etapp) visuaalsete tervikutena ja tahtis kirjutada. Ta on logosid tervikute järgi. vastavuses objektidega
ninahäälikuteks ehk nasaalideks (m, n, h) ja ahtushäälikuteks ehk spirantideks (w, v, f, s, r, l, j, s ja h). Moodustuskoha alusel jagunevad konsonandid huulhäälikuteks (m, p, v, f, w), hammashäälikuteks (t, n, s, r, l), suulaehäälikuteks (k, h, j, s) ja kõrihäälikuteks (h). Millised on erinevad kirjaviisid? Foneetiline kirjaviis on kirjaviis, milles ühele foneemile vastab üks märk, näiteks eesti või inglise keel. Logograafiline ehk mõistekiri on näiteks papüürusele joonistatud pildilood. Märk võib tähistada sõna või silp, näiteks hiina keeles. Silpkiri on silpi tähistava märgistusega kiri, näiteks etioopia või brahmsi. Jaapani kirjas on olemas elemente kõikidest eelnevatest kirjaviisidest. Mis on kirja eelkäijad? Kirja eelkäijad on kipud ehk inkade sõlmnöör, mis on riidekiududele märgitud info, mille kirjaviis sõltub sellest, millega ja millele kirjutati. Vampumid on
Intonatsioon on toonimuutus lause tasandil. Kategooriline taju. Eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid: Lühikese-pika häälikute vastandus jt. Erinev foneemide hulk, nt. Vokaalid: eestik. 9; soome8; itaalia7; poola6; tsehhi5; Kiri on nähtavate või teisiti tajutavate märkide süsteem keelelise väljenduse kinnitamiseks ning ajas ja ruumis edastamiseks. Kirjasüsteemide liigid: -foneetiline kirjaviis- foneemile vastab täht nt. Eesti inglise kreeka ladina slaavi, -logograafiline ehk ideograafiline e mõistekiri(märk ja sõna nt. Hiina) Silpi tähistava märgiga kirjad ehk silpkirjad, nt. Korea, etioopia, brahmsi AGA nt. Jaapani kiri= nende süsteemide kooskasutus; kanji-hiina märkide laen;hiragana- kasut. Gram. Üksuste kirjutamiseks) ja katakana (selliste võõrsõnade kirjapanekuks, mille kanji märke ei ole) on silpkirjad. Jaapani keeles kasut mõnede lühendite kirjapanekuks ka ladina tähti. Kirja algus
Ühisosana rõhutatakse lugemise, häälimise, kõne-ja keelekasutuse probleeme lastel, kellel on eakohaselt arenenud kognitiivsed oskused, sensoorsed võimed ning kes on saanud adekvaatset lugemaõpetamist. Laiema tausta lugemisraskusele moodustavad bioloogilised, perekondlikud ning keskkonnast tulenevad iseärasused. (Lukanenok, 2008, 16) Lugemis-kirjutamisoskuse arengu etapid Eelkommunikatiivne ehk logograafiline etapp : lapse kirjakatsetused pole loetavad, laps mängib (jäljendab) lugemist ja kirjutamist. Laps tajub sõnu visuaalsete tervikutena, mismõttu tunneb ära sõnu ümbritsevast keskkonnast (oma nimi, McDondals, Ford), õpib üksikuid tähekujusid ja nimetusi. (Hallap, Padrik, 2008, 296) Osaliselt alfabeetiline etapp: poolfoneetiline kirjutamine, situatiivne lugemine. Laps hakkab mõistma kirja alfabeetilist põhimõtet, st tähendust annavas edasi tähejärjed.
Üldjoontes eksisteerib kolm peamist kirjasüsteemitüüpi: * tähestik - kasutavad kindlaksmääratud hulgal tähti, mis esindavad räägitava keele kaas- ja täishäälikuid. Vastavus ei ole kunagi üksühene. Tavaliselt esindab mitu erinevat tähte üht foneemi ja /või üks ja sama täht mitut foneemi. Veel üks võimalus on see, kui kaks või kolm tähte esindavad ühtainust foneemi. * silptähestik - koosneb silpide sümbolitest (mida peetakse sõnade peamisteks koostiselementideks). * logograafiline - kasutab sümboleid, mis tähistavad sõnu, morfeeme või teisi semantilisi ühikuid. 15. Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed. Sõnajärje tüpoloogia. Süntaktilised seosed: * Tasandilised seosed (mingid sõnad teiste suhtes alluvad või võrdsed) Rinnastav – võrdsed. ____ ja____. „Koer ja kass lösutasid diivanil.“. Alistav – üks allub teisele, astmeline, pealause ja kõrvallaused. -------,_____. * Morfoloogiliselt väljenduvad seosed Ühildumine e kongruents
eesti k märgime palatalisatsiooni, väldet. o tehnograafia – oskuskiri, erialade tundjatele mõeldud kirjaviis (nt foneetikud). o mahhinograafia – masinkiri, nt morse. Ümberkirjutus Maailmas kasutatakse erinevaid kirjasüsteeme. Kiri on graafiliste märkide süsteem millegi kirjapanekuks – kirjasüsteem. Traditsiooniliselt on 3 kirjasüsteemi: 1) tähtkiri, 2) silpkiri, 3) logograafiline kiri. Tegelikult võib kirjasüsteeme esialgu 2-ks jagada: logograafiline (1 märk esitab keelendit, morfeemi) ja häälikuline (1 märk = 1 häälik). Fonograafia – märgid esitavad häälikut: a) tähtkiri (nt ladina ja kreeka tähestik, kirillitsa). Keeled, mis ei märgi kõiki häälikuid (nt araabia) on puudulikud tähtkirjad. Eripärane on ka see, et araabia keeles kirjutatakse paremalt vasakule. Heebrea keeles ei märgita vokaale. b) silpkiri (nt jaapani kiri) – ühed kasutavad kindlat märki ühe silbi edasiandmiseks
ja tähistatava(sõna) vahel. Areng algas sealtmaalt, kui sarnaseid sõnu hakati tähistama sarnaste märkidega. Kiri on nähtavate (raiutud, vajutatud, kratsitud, joonistatud, kirjutatud või trükitud) või teisiti tajutavate (kombitavale pimedate kiri) märkide süsteem keelelise väljenduse kinnitamiseks ning ajas ja ruumis edastamiseks. Kirjasüsteemide liigid: 1) foneetiline kirjaviis = foneemile vastab täht(nt eesti, inglise, kreeka, ladina, slaavi), 2)logograafiline (märk ja sõna, nt hiina). Silpi tähistatava märgiga kirjad e silpkirjad (nt korea, etioopia, brahmsi). Jaapani kiri on nende kirjasüsteemide kooskasutus (kanji hiina märkide laen; hiraganat kasutatakse grammatiliste üksuste kirjutamiseks) ja katakanat selliste võõrsõnade kirjapanemiseks, millele kanji märke pole. Mõlemad on silpkirjad. Jaapani keeles kasutatakse mõnee lühendite kirjapanekuks ka ladina tähti. Inkade kipud e sõlmkiri on küll kiri,
kinnistamiseks ja ajas ja ruumis edastamiseks. Kirja tekkimine- Lähis-Idas ja Ameerikas (5000-2000 aastat tagasi) hakati joonistama pilte, mis olid Saussure'i mõttes tähistatava tähistajad. Kirja tekkimise algust peetakse sellest ajast, kui iga pilt hakkas omama vastavat tähendust. Seda nimetatakse reebuse põhimõtteks. Kirjasüsteemide liigid -foneetiline kirjasüsteem (tähestik)=kindlale foneemile vastab kindel täht, nt eesti, inglise. -logograafiline e ideograafiline e mõistekiri, nt hiina -silpkiri, nt etioopia Kirjaviiside jagunemine: ladina kirjal põhinevad kirjad u 30% maailma rahvastikust; hiina 25%; india silpkiri 20%; slaavi kirillitsa 10%; araabia 10%; muud (kreeka, heebrea, etioopia, gruusia, armeenia jt 5%) Kirja liigid????????????? Tähestikud- ladina tähestik, kreeka tähestik?????????? 32. Morfoloogia, morfosüntaks Morfoloogia- vormiõpetus; uurib morfeemide moodustamist ja nende ühendamist sõnadeks. Morfosüntaks- ??
kinnistamiseks ja ajas ja ruumis edastamiseks. Kirja tekkimine- Lähis-Idas ja Ameerikas (5000-2000 aastat tagasi) hakati joonistama pilte, mis olid Saussure'i mõttes tähistatava tähistajad. Kirja tekkimise algust peetakse sellest ajast, kui iga pilt hakkas omama vastavat tähendust. Seda nimetatakse reebuse põhimõtteks. Kirjasüsteemide liigid -foneetiline kirjasüsteem (tähestik)=kindlale foneemile vastab kindel täht, nt eesti, inglise. -logograafiline e ideograafiline e mõistekiri, nt hiina -silpkiri, nt etioopia Kirjaviiside jagunemine: ladina kirjal põhinevad kirjad u 30% maailma rahvastikust; hiina 25%; india silpkiri 20%; slaavi kirillitsa 10%; araabia 10%; muud (kreeka, heebrea, etioopia, gruusia, armeenia jt 5%) Kirja liigid????????????? Tähestikud- ladina tähestik, kreeka tähestik?????????? 32. Morfoloogia, morfosüntaks Morfoloogia- vormiõpetus; uurib morfeemide moodustamist ja nende ühendamist sõnadeks. Morfosüntaks- ??
kinnistamiseks ja ajas ja ruumis edastamiseks. Kirja tekkimine- Lähis-Idas ja Ameerikas (5000-2000 aastat tagasi) hakati joonistama pilte, mis olid Saussure'i mõttes tähistatava tähistajad. Kirja tekkimise algust peetakse sellest ajast, kui iga pilt hakkas omama vastavat tähendust. Seda nimetatakse reebuse põhimõtteks. Kirjasüsteemide liigid -foneetiline kirjasüsteem (tähestik)=kindlale foneemile vastab kindel täht, nt eesti, inglise. -logograafiline e ideograafiline e mõistekiri, nt hiina -silpkiri, nt etioopia Kirjaviiside jagunemine: ladina kirjal põhinevad kirjad u 30% maailma rahvastikust; hiina 25%; india silpkiri 20%; slaavi kirillitsa 10%; araabia 10%; muud (kreeka, heebrea, etioopia, gruusia, armeenia jt 5%) Kirja liigid????????????? Tähestikud- ladina tähestik, kreeka tähestik?????????? 32. Morfoloogia, morfosüntaks Morfoloogia- vormiõpetus; uurib morfeemide moodustamist ja nende ühendamist sõnadeks. Morfosüntaks- ??
täppisanalüüsiga Lause: kirjakeeles üksus, mis algab suure tähega ja lõpeb punktiga, suulises kõnes eristatav süntaktilise ja tähendusliku terviklikkuse ning intonatsiooni põhjal (lause lõpus tavaliselt intonatsioon, st põhitoon langeb ning tekivad pikemad pausid) Lingua franca: on abikeel, mida erinevate keelte kõnelejad omavahelises suhtluses kasutavad. Tihti on tegu seguga mitmest keelest. Lingvistika: (keeleteadus) loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus Logograafiline kirjaviis: kirjaviis, milles üks märk vastab ühele sõnale (nt hiina) Markeerimatus: mingi keelevormi tavalisus, loomulikkus, lihtsus Markeeritus: mingi keelevormi erilisus, ebatavalisus, keerukus Metafoor: mõtlemise mehhanism, ülekanne; ühe valdkonna mõistete kasutamine teises valdkonnas Metakeel: keel, mida kasutatakse loomulike keelte kirjeldamiseks. Metakeeleks võivad olla grammatilised formalismid või ka mingi loomulik keel, mida täpsustatakse teoreetiliste mõistetega.
Kirja sünniks võib pidada seda, kui tekkis ühendus tähistaja (=pildi) ja seda tähistava sõna vahel, st kui häälikuliselt sarnaseid sõnu hakati kujutama samade märkidega. Seda nimetatakse reebuse põhimõtteks. Kujunemislugu: piltkiri -> mõistekiri -> silpkiri -> häälikkiri Kirjasüsteemide liigid:- foneetiline kirjaviis (tähestik) = foneemile vastab täht, nt eesti, inglise, kreeka, ladina, slaavi (sh konsonantkirjad nt foiniikia ja standardaraabia) - logograafiline ehk ideograafiline e mõistekiri (märk ja sõna, nt hiina; logos kreeka k `sõna') .Silpi tähistava märgiga kirjad e silpkirjad, nt etioopia, brahmsi AGA!! nt jaapani kiri = nende süsteemide kooskasutus: (kanji hiina märkide laen; hiragana (kasutatakse grammatiliste üksuste kirjutamiseks) ja katakana (selliste võõrsõnade kirjapanekuks, millele kanji märke ei ole) on silpkirjad. Jaapani keeles kasutatakse mõnede lühendite kirjapanekuks ka ladina tähti.
fon.hum.uva.nl/praat/ Kiri. Kirjasüsteemid. Kiri on nähtavate (raiutud, vajutatud, kratsitud, joonistatud, kirjutataud, trükitud) või teisiti tajutavate (nt kombitavate, vrd pimedate kiri) märkide süsteem keelelise väljenduse kinnitamiseks ning ajas ja ruumis edastamiseks. EE, 4. kd Kirjasüsteemide liigid: - foneetiline kirjaviis (tähestik) = foneemile vastab täht, nt eesti, inglise, kreeka, ladina, slaavi (sh konsonantkirjad nt foiniikia ja standardaraabia) - logograafiline ehk ideograafiline e mõistekiri (märk ja sõna, nt hiina; logos kreeka k `sõna') Silpi tähistava märgiga kirjad e silpkirjad, nt etioopia, brahmsi AGA nt jaapani kiri = nende süsteemide kooskasutus: (kanji hiina märkide laen; hiragana (kasutatakse grammatiliste üksuste kirjutamiseks) ja katakana (selliste võõrsõnade kirjapanekuks, millele kanji märke ei ole) on silpkirjad. Jaapani keeles kasutatakse mõnede lühendite kirjapanekuks ka ladina tähti. Kirja algus
Kiri on nähtavate (raiutud, vajutatud, kratsitud, joonistatud, kirjutataud, trükitud) või teisiti tajutavate (nt kombitavate, vrd pimedate kiri) märkide süsteem keelelise väljenduse kinnitamiseks ning ajas ja ruumis edastamiseks. EE, 4. kd Kirjasüsteemide liigid: - foneetiline kirjaviis (tähestik) = foneemile vastab täht, nt eesti, inglise, kreeka, ladina, slaavi (sh konsonantkirjad nt foiniikia ja standardaraabia) - logograafiline ehk ideograafiline e mõistekiri (märk ja sõna, nt hiina; logos kreeka k `sõna') Sõnale vastab üks märk. Silpi tähistava märgiga kirjad e silpkirjad, nt etioopia(logigraafiline krii), brahmsi AGA nt jaapani kiri = nende süsteemide kooskasutus: (kanji hiina märkide laen; hiragana (kasutatakse grammatiliste üksuste kirjutamiseks) ja katakana (selliste võõrsõnade kirjapanekuks, millele kanji märke ei ole) on silpkirjad. Jaapani keeles kasutatakse mõnede
Kiri on sekundaarne kõne suhtes kõnelesime enne, kui kirjutama õppisime. Maailas on palju kirjaoskamatuid. Kirjaoskus: Kiri on õpitud, kõne on omandatud. Kiri ei pruugi ajaloolistel põhjustel keele struktuuriga üldse seotud olla. Diaglossia araabia keel (eelmises konsps) Kirjasüsteemide liigid: foneetiline kirjaviis (tähestik) = foneemile vastab täht, nt eesti, inglise, kreeka, ladina, slaavi (sh konsonantkirjad nt foiniikia ja standardaraabia) logograafiline ehk ideograafiline e mõistekiri (märk ja sõna, nt hiina; logos kreeka k `sõna') Silpi tähistava märgiga kirjad e silpkirjad, nt etioopia, brahmsi AGA nt jaapani kiri = nende süsteemide kooskasutus: (kanji hiina märkide laen; hiragana (kasutatakse grammatiliste üksuste kirjutamiseks) ja katakana (selliste võõrsõnade kirjapanekuks, millele kanji märke ei ole) on silpkirjad. Jaapani keeles kasutatakse mõnede lühendite kirjapanekuks ka ladina tähti. Kirja algus
annaabi.ee 
