elama Tartusse. Tundideandmise kõrvalt esines Saar kontsertidel organistina, esitas enda loomingut klaverisolisti või saatjana ning kirjutas muusikaarvustusi. Heliloojana paistis ta silma müstilisuse, saladuslikkuse ja modernistliku helikeelega, tekitades kuulajais vastakaid arvamusi. Samuti kippusid tema kooriteosed olema taidluskollektiividele liiga rasked. Aastail 1909 11 elas Saar vaheldumisi Peterburis ja Tartus, jätkates kompositsiooniõpinguid Anatoli Ljadovi juures. Peterburis puutus Saar kokku Euroopa tuntumate heliloojate teoste nootidega, eelkõige köitsid teda Chopin, Grieg, Debussy ja Skrjabin. Esimese maailmasõja ajal töötas Mart Saar lühikest aega muusikaõpetajana Tartu Õpetajate Seminaris. 1919. aastal asus ta aga õppejõuna tööle äsjaavatud Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Samal ajal hakkas ta varasemast rohkem tegelema heliloominguga. 1921.a. hilissuvel puhkes tema
juba lapsepõlves omaseks ümbritsev loodus ja kohalikelt pillimeestelt kõlanud rahvaviisid. Muusika hakkas teda paeluma viieaastaselt, kui kuulis pulmas olles suupilli ja simblit. Peagi hakkas ta iseseisvalt õppima orelit, mängides kuulmise järgi kõrvu jäänud meloodiaid. Pärast õpinguid Kaansoos, Suure-Jaanis ja Põltsamaal astus ta 1901. aastal Peterburi Konservatooriumi, kus õppis Louis Homiliuse käe all orelit ning Anatoli Ljadovi ja Nikolai Rimski- Korsakovi juhendamisel kompositsiooni. Viimane õhutas Saart kasutama oma loomingus kohalikku rahvamuusikat. 1904. ja 1907. aasta suvel käis ta ka ise rahvaviise kogumas. Pärast konservatooriumi lõpetamist asus Mart Saar elama Tartusse, kus tegeles lisaks heliloomingule pedagoogilise tööga ning mängis kontsertidel orelit ja klaverit. 1921. aastal puhkes tema Tartu korteris tulekahju ning üle 150 teose käsikirjad hävinesid. 1943. aastal asus ta tööle Tallinna
Sündis 28. septembril 1882 Hüpassaare metsavahi perekonnas Viljandimaal. Peres oli orel, mida õpetas Mardile mängima tema isa. Kooliteed alustas Saar Kaansoo vallakoolis ja koolitee jätkus Suure- Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. Kõrgema muusikahariduse sai Peterburi Konservatooriumis aastatel 1901- 1908. Ta lõpetas hõberahaga. 1911. aastani kestsid töö kõrvalt kompositsiooniõpingud Nikolai Rimski- Korsakovi ja Anatoli Ljadovi juures. Õppevaheaegadel käis ta kahel korral rahvaviise kogumas. Hilisem eluperiood Pärast õpinguid asus Mart töötama muusikaõpetajana Tartus. 1921. aastal kolis ta elama Tallinnasse, kus esines sageli organistina ning tegutses vabakutselise heliloojana. Aastatel 1928- 1929 toimetas ta muusikaajakirja "Muusikaleht". Aastad 1932- 1943 veetis Mart isatalus Hüpassaares ning järgnevatel aastatel oli ta seal igal suvel. Aastatel 1943- 1956 töötas Mart Saar
Neil oli kodus orel ning tema isa oli hea orelimängija ja improvisaator ning oli seetõttu ka Mardi esimeseks õpetajaks.Kooliteed alustas Saar Kaansoo vallakoolis ja koolitee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp.1901. aastal astus Saar õppima Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1908. aastal hõberahaga.1911. aastal lõpetas ta kompositsiooni õpingud Nikolai Rimski-Korsakovi ja Aleksander Ljadovi juures.Pärast õpinguid asus Mart töötama muusikaõpetajana Tartus.Ta kolis elama Tallinnasse, kus esines sageli organistina ja tegutses vabakutselise heliloojana. Veel toimetas ta muusikaajakirja "Muusikaleht". Mart Saar töötas kompositsiooniprofessori erialal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus tema õpilasteks olid näiteks Ester Mägi, Harri Otsa ja Jaan Rääts. Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti
ja harjumatud. 1914 ilmus uus kogumik, kus olid laulud , mis said kohe lauldavaks ("Põhjavaim") Peeter Süda.(1883- 1920) sündis talupoja peres. Tema vanaisa vend oli õpetaja ja koorijuht Peeter Südda. Juba viieaastaselt olevat Peeter proovinud mängida orelil kuulmise järgi kirikulaule.Aastatel 19021911 õppis Peeter Peterburi Konservatooriumis orelit, algul Louis Homiliuse klassis, pärast viimase surma Jacques Samuel Handschini klassis. Ta õppis ka Aleksander Glazunovi, A. Ljadovi ja N. Solovjovi juhendusel kompositsiooni. Peterburis õppides tutvus ta Mart Saarega, kelle õhutusel hakkas käima Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaviiside kogumismatkadel 19051911.Aastal 1912 asus Peeter Süda elama Tallinna, kus andis põhiliselt eratunde ning esines orelikontsertidega. 19191920 töötas ta Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis oreli- ja kompositsiooniõppejõuna.Pärast Peeter Süda surma asutati 1924
Neil oli kodus orel ning tema isa oli hea orelimängija ja improvisaator ning oli seetõttu ka Mardi esimeseks õpetajaks. Kooliteed alustas Saar Kaansoo vallakoolis ja koolitee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. 1901. aastal astus Saar õppima Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1908. aastal hõberahaga. 1911. aastal lõpetas ta kompositsiooni õpingud Nikolai Rimski-Korsakovi ja Aleksander Ljadovi juures. Hilisem eluperiood Pärast õpinguid asus Mart töötama muusikaõpetajana Tartus. 1921. aastal kolis ta elama Tallinnasse, kus esines sageli organistina ja tegutses vabakutselise heliloojana. Aastatel 19281929 toimetas ta muusikaajakirja "Muusikaleht". Aastad 19321943 veetis Mart isatalus Hüpassaares ning järgnevatel aastatel oli ta seal igal suvel ja 1972. aastal (9 aastat peale tema surma) avati seal Mart Saare majamuuseum.
Seal tugevnes tema huvi rahvusliku kultuuri vastu. Saar tutvus ligemalt eesti kirjandusega ja puutus kokku maailmavaateliste küsimustega. Omandas seal vajaliku vene keele oskuse ja esialgse ülevaate vene kultuuri ja kirjanduse arengust. Paraku aga jättis selle kooli lõpetamata. 1901.aastal alustas Saar oma õpinguid Peterburi konservatooriumis L. Homiliuse oreliklassis mille ta lõpetas 1908. aastal. 1909-1911. aastal õppis ta samas koolis A. Ljadovi ja N.Rimski- Korsakovi juures kompositsiooni.Suvevaheaegadel käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. Pärast konservatooriumi lõpetamist, valis Saar oma elu- ja töökohaks Eesti tolleaegse kultuuri keskuse- ülikoolilinna Tartu. 1.3 MART SAARE EDASINE ELU Elades Tartus, töötas Saar Tartu Kõrgemas Muusikakoolis muusikaõpetajana, organisti ja pianistina( 1920- 1921 ). 1921. aasta sügisel põles maha Saare maja Tartus, koos helilooj teoste käsikirjadega tuhaks
1901. aastal astus Saar õppima Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1908. aastal hõberahaga. Suvevaheaegadel 1904. ja 1907. a. käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. Aastail 1908-1921 elas Saar vabakunstnikuna Tartus. Ta andis muusikatunde, komponeeris, esines organisti ja pianistina ning osales aktiivselt linna muusikaelus. 1911. aastal lõpetas ta kompositsiooniõpingud Nikolai Rimski-Korsakovi ja Aleksander Ljadovi juures. Pärast õpinguid asus Mart töötama muusikaõpetajana Tartus. 1921. aastal kolis ta elama Tallinnasse, kus esines sageli organistina ning tegutses vabakutselise heliloojana. Lühikest aega õpetas ta ka Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (1920-1921 ja hiljem 1927- 1928). Aastatel 19431956 töötas Mart Saar kompositsiooniprofessorina Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus tema õpilasteks olid näiteks Ester Mägi, Harri Otsa ja Jaan Rääts.
oreliklassis, mille ta lõpetas hõbeaurahaga. · Süda oli silmapaistev orelikunstnik. · Suvevaheaegadel 1904. ja 1907. a. käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. · Alates 1909. aastast õppis Süda Peterburi konservatooriumis ka kompositsiooni Ljadovi, Glazunovi ja Solovjovi juures. · Ida-Euroopa ühe tähtsama kultuurikeskusena pakkus St. Peterburg Saarele häid · Kantaadid: "Hommiku tulekul" segakoorile (K. E. Sööt; 1908); "Kosjasõit" sega- ja kontakte kaasaegse muusika erinevate suundadega. Eriti sügavat muljet avaldas naiskoorile (rhvl. aineil; 1933); "Õnne mälestus" segakoorile ja naiskvartetile (M. talle Debussy ja Skrjabini muusika
Aastatel 18831890 õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Ta oli oreliklassi ainus õpilane. -A.Kappi Õpingud Peterburi konservatooriumis kulgesid edukalt. Algul õppis A. Kapp ainult L .Homiliuse oreliklassis, kuid mõne aja pärast hakkas õppima lisaks ka prof. Tironi klaveriklassis. Konservatooriumi vanemal kursusel õppis ta klaverit prof. F. Cerny juures, kes pani suurt rõhku klassikalisele muusikale. Muusikateooriat õppis ta prof. A. Ljadovi juures ning harmooniat ja kontrapunkti prof. Bernhardti juures. -Pärast reaalkooli lõpetamist astus H.Eller 1907. aastal Peterburi konservatooriumi prof. Krügeri viiuliklassi. Sunnitud käe üleharjutamise tagajärjel katkestama õpingud viiuli alal, siirdus Eller 1908. aastal Peterburi ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis viis aastat. · Kes oli esimesed eesti heliloojad- asjaarmastajad? Aleksander Saebelmann Kunileid, Friedrich Saebelmann, Aleksander Thomson, Karl August Hermann
Aastatel 18831890 õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Ta oli oreliklassi ainus õpilane. -A.Kappi Õpingud Peterburi konservatooriumis kulgesid edukalt. Algul õppis A. Kapp ainult L .Homiliuse oreliklassis, kuid mõne aja pärast hakkas õppima lisaks ka prof. Tironi klaveriklassis. Konservatooriumi vanemal kursusel õppis ta klaverit prof. F. Cerny juures, kes pani suurt rõhku klassikalisele muusikale. Muusikateooriat õppis ta prof. A. Ljadovi juures ning harmooniat ja kontrapunkti prof. Bernhardti juures. -Pärast reaalkooli lõpetamist astus H.Eller 1907. aastal Peterburi konservatooriumi prof. Krügeri viiuliklassi. Sunnitud käe üleharjutamise tagajärjel katkestama õpingud viiuli alal, siirdus Eller 1908. aastal Peterburi ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis viis aastat. · Kes oli esimesed eesti heliloojad- asjaarmastajad? Aleksander Saebelmann Kunileid, Friedrich Saebelmann, Aleksander Thomson, Karl August Hermann
Pärast Kaansoo vallakooli läks Saar Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus koolmeistriks oli Joosep Kapp. Terve Kappide perekond Suure-Jaanis innustas Saart muusikaga edasi tegelema ning Artur Kapp - tollal juba Peterburi konservatooriumi üliõpilane - aitas tal suviti valmistuda konservatooriumi astumiseks. 1901-1908 õppis Mart Saar Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse oreliklassis, mille ta lõpetas hõbeaurahaga. Kuni 1911. aastani täiendas ta end samas Ljadovi juhendamisel kompositsioonis (oli õppinud ka Rimski-Korsakovi juures). Suvevaheaegadel 1904. ja 1907. a. käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. Ida-Euroopa ühe tähtsama kultuurikeskusena pakkus St. Peterburg Saarele häid kontakte kaasaegse muusika erinevate suundadega. Eriti sügavat muljet avaldas talle Debussy ja Skrjabini muusika. Saar hindas heliloojana kõrgelt ka Rimski-Korsakovi, kes ühendas oma loomingus sajandivahetuse muusika uued tendentsid vene rahvamuusika joontega. Viimane
Neil oli kodus orel ning tema isa oli hea orelimängija ja improvisaator ning oli seetõttu ka Mardi esimeseks õpetajaks. Kooliteed alustas Saar Kaansoo vallakoolis ja koolitee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. 1901. aastal astus Saar õppima Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1908. aastal hõberahaga. 1911. aastal lõpetas ta kompositsiooni õpingud Nikolai Rimski-Korsakovi ja Aleksander Ljadovi juures. Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas.Ta oli esimene eesti helilooja, kes mõistis eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega. Lisaks sellele kogus ta rahvaviise ja analüüsis ning süstematiseeris neid. Mart Saare looming oli algusaastatel tugevalt mõjutatud sajandi alguse uutest suundadest:
Saar, Mart (28.09.1882 28.10.1963) Helilooja. Sündis Hüpassaares metsavahi perekonnas. Tema isa oli hea orelimängija ja improvisaator, kellelt Saar sai esimese õpetuse. Hariduse omandas Kaansoo vallakoolis ja Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. 1901. aastal astus Saar Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1908. aastal hõberahaga. Õppis samas kompositsiooni Nikolai Rimski- Korsakovi ja Aleksander Ljadovi juures (lõpetas 1911). Pärast õpinguid töötas Tartus muusikaõpetajana. 1921. aastal asus elama Tallinna, kus tegutses vabakutselise heliloojana ning esines sageli organistina. 19281929 toimetas muusikaajakirja "Muusikaleht". 19321943 elas isatalus Hüpassaares, kus hiljem veetis kõik oma suved. 1972. aastal avati seal Mart Saare majamuuseum. 19431956 töötas Saar kompositsiooniprofessorina Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (õpilased Ester Mägi, Harri Otsa, Jaan Rääts jt).
viimas e surmJac a qu e s Sa m u e l Hand (ven s c hini e ) klassi s. Ta õppisAleksan ka d e r Glazunovi , A. Ljadovi ja N. Solovjovi juhendu komp s e lo sitsio oni . Peterburis õppid e s tutvus Mart Saar ta e g, kelle a
" Ta teadnud, kui üliraske ja vastik säärase julma käsu täitmine õrnade närvidega poisile on. Mardi kiindumus muusikasse siiski võitnud ta jälkusetunde, ta viinud kassipojad järve. Haridustee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis ja Põltsamaal Aleksandrikoolis. Hiljem siirdus Mart Saar Peterburi Konservatooriumi. Algul õppis ta L. Homiliuse oreliklassis, mille lõpetas 1908.a.. 1909.-1911.a. õppis ta samas A. Ljadovi ja N. Rimski-Korsakovi juures kompositsiooni. Pärast kooli lõpetamist töötas pedagoogina ja interpreedina Tartus ning Tallinnas. 6 ELU TARTUS AASTATEL 1910- 1921 1911. a. algas Tartu muusikaelus uus tõus. "Vanemuise" teatri orkestri- ja koorijuhiks tuli äsja Peterburi konservatooriumi lõpetanud Juhan Aavik. Juba järgmisest aastast hakati Tartus esitama kuulsatel heliloojate loomingule pühendatud õhtuid
ajastu. See tugevdas noorukis tungi näidata valitseva klassi poolt alahinnatud rahva vaimset üleolekut. Majanduslike raskuste kiuste jätkas Mart Saar nüüd Peterburis oma püüdlusi kunstnikukutse saavutamiseks. 1.6 Peterburi Konservatooriumis Mart Saar alustas oma õpinguid Peterburi konservatooriumis L. Homiliuse oreliklassis. Järgmisel aastal hakkas ta õppima ka kompositsiooni, olles algul A. Ljadovi, hiljem Rimski- Korsakovi õpilane. Mõni aasta varem konservatooriumi astunud Mihkel Lüdig kirjutab oma mälestustes uutest sisseastujatest-eestlastest: "Kaks noorematest paistsid silma andekusega, need olid Mart Saar ja Peeter Süda. Kohtusin nendega konservatooriumis, kuid nad olid mõlemad tagasihoidliku iseloomuga ja vähese jutuga, et tutvus visalt arenes. Kuulsin, et mõlemad on väga vaesed ja nende elu õige raske olevat./.../ Iseloomult oli Saar väga
2.1 Hiiumaa rahvalaulude kogujad Peeter Süda (1883-1920) P.Süda oli eesti helilooja ja organist. Peeter Süda sündis talupoja peres. Juba viieaastaselt olevat Peeter proovinud mängida orelil kuulmise järgi kirikulaule. Aastatel 19021911 õppis Peeter Peterburi Konservatooriumis orelit, algul Louis Homiliuse klassis, pärast viimase surma Jacques Samuel Handschini klassis. Ta õppis ka Aleksander Glazunovi, A. Ljadovi ja N. Solovjovi juhendusel kompositsiooni. Peterburis õppides tutvus ta Mart Saarega, kelle õhutusel hakkas käima Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaviiside kogumismatkadel 19051911. Aastal 1912 asus Peeter Süda elama Tallinna, kus andis põhiliselt eratunde ning esines orelikontsertidega. 19191920 töötas ta Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis oreli- ja kompositsiooniõppejõuna. Pärast Peeter Süda surma asutati 1924. aastal Peeter Süda Mälestuste Jäädvustamise
Oskar Kallase juhitud rahvalaulude kogumisretkedel. 1914. a. kirjutas ta üles esimesed vaimulikud rahvaviisid, samal aastal hakkas ta esimese eestlasena salvestama rahvaviise fonograafiga. 2.2.Mart Saare muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg 1901. aastal astus Saar Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1908. aastal hõbeaurahaga. Hiljem õppis ka kompositsiooni Nikolai Rimski- Korsakovi ja Aleksander Ljadovi juures. Kompositsiooniõpingud lõpetas 1911.aastal. Juba II poolastal vabastati Saar õppemaksust, kuna ta oli sooritanud kõik eksamid hindele "väga hea". Vaatamata sellele tuli tal võidelda puudusega, sest isa surma tõttu 1901.aastal oli ta sunnitud loobuma igasugusest kodusest toetusest. Konservatooriumi astudes oli ta müünud pere vanema pojana oma pärimisõiguse Hüpassaare metsavahi kohale õemees Mart Tomsonile 250 rubla eest, et saada õpingute alustamiseks vajalikku raha.