Hüdrosfäär Veeringe koosneb erinevatest lülidest: -Auramine -Jõgede äravool -Infliltratsioon (Osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustab põhjavee) -Veebilanss Nii palju kui kulus energiat aurustumisele, vabaneb seda ka auru kondenseerumisel. Suurim soojushulk kulub auramisele passaatide piirkonnas, pooluste suunas auramine väheneb. Maailmamere vee omadusi mõjutavad mere pinnale langeva päikesekiirguse hulk, sellest sõltuv sademete ja auramise vahekord ning hoovustega seotud vee ümberpaigutumine. Veetemperatuur. Maailmamere pinna aasta keskmine temp on 17-18 kraadi.
põhjaossa ning seal aurudes kandub mandrile. 4.Iseloomusta veetaseme kõikumist eri kliimavöötmete jõgedes. Ekvatoriaalne- Kongo jõgi. Suurvee aeg on oktoober ja november(-60), teistel kuudel on see väiksem aga mitte palju(u 40). Tulvade tõttu, mis on tingitud mussoonvihmadest. Lähisekvatoriaalne- Ganges. Suurvee aeg algab juulis ja lõppeb septemberis(35 tuh m3/s). Ülejäänud aastaringi väga väike äravool(u 5). Sellepärast, et toitub Himaalaja liustikuveest, mis sel ajal sulab. Troopiline- Niilus. Suurveeaeg on augustist-oktoobrini(-8). Võrreledes teiste piirkondade on vee äravool väga väike, sest sademeid vähe aga aurumine suur, toitub pamiselt põhjaveest. Lähistroopiline- Huang he. Kõrgvesi juulist-oktoobrini(-30). Toitub Himaalaja liustikuveest. Parasvööde- Rein. Terve aasta väike ja ühtlane äravool(-2). Juulis juunis hästi natuke suurem. Tingitud madalast reljeefist ja keskmisest kliimast, ei mõjuta sulamis vesi ega
suvel, kuna on soe ja sajab suhteliselt vähe, sügisile on palju sademeid ning vett jõgedes on rohkem. 9.Iseloomusta veetaseme kõikumist eri kliimavöötmete jõgedes Ekvatoriaalne- Kongo jõgi. Suurvee aeg on oktoober ja november,teistel kuudel on see väiksem aga mitte palju. Tulvade tõttu, mis on tingitud mussoonvihmadest. Lähisekvatoriaalne- Ganges. Suurvee aeg algab juulis ja lõppeb septemberis. Ülejäänud aastaringi väga väike äravool. Sellepärast, et toitub Himaalaja liustikuveest, mis sel ajal sulab. Troopiline- Niilus. Suurveeaeg on augustist-oktoobrini. Võrreledes teiste piirkondade on vee äravool väga väike, sest sademeid vähe aga aurumine suur, toitub pamiselt põhjaveest. Lähistroopiline- Huang he. Kõrgvesi juulist-oktoobrini. Toitub Himaalaja liustikuveest. Parasvööde- Rein. Terve aasta väike ja ühtlane äravool. Juulis juunis hästi natuke suurem. Tingitud madalast reljeefist ja keskmisest kliimast, ei mõjuta sulamis vesi ega liustikuvesi ning sademed
tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. Auramine-veeringe teiseks lüliks on auramine, mis toimub kogu aeg nii maa kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravool-sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Infiltratsioon-osa vihma-,lume ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustub põhjavee. Veebilanss-mingi maaala või veekogu veevaru ja selle muutust saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil. 24.Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse erinevused: Eri piirkondades langeb erinevalt päikesekiirgust seega on ka temp erinev. Põhjapoolkeral kõrgem kui lõunapoolkeral. Kõige soojem piirkond on termiline ekvaator. Lähistroopiliste alade kõrgeim soolsus on tingitud suurest auramisest, mis ületab sademeid mitmekordselt
Järskrannikud- merepõhi muutub järsult sügavamaks, Nt: fjordrannik, riasrannik, skäärrannik. Laugrannikud- lauge rannanõlvaga kulutusrannad, järsakrannik. Kuhjerannad- lained kuhjuvad liiva klibu veerist. Laguunrannik- lahest koosnev tehisrannad. Lainete kulutav tegevus- järsu rannanõlvaga, põhi ei takista laineid ja tekivad järskrannikud. Lainete kuhjav tegevus- lauge rannanõlvaga, kus tekib rannavallid. Jõed- vooluveekogud, mis toituvad nii sademe põhja, kui liustikuveest. Lang- jõe langus meetrites ühe pikkusühiku km kohta. Langus- lähte ja suudme kõrguste vahe. Jõesängid- jõeorg, sälkorg, kuristik, kanjon, moldorg, lammorg. Eri voolureziimiga jõed- parasvöötme jõed- nt: volga, narva. Kõrgmägedest algavad- suurvesi suvel- nt: rein, mussoonkliimaga aladel suurvesi suvisel vihmaperioodil või sügisel- nt: niilus, kesk- ja lääne- Euroopa tasandiku jõed- kerge talvine maksimum- nt: seine. Soot- jõest eraldunud looge, jõgi kuhjab ühele
suhteliselt vähe, sügisile on palju sademeid ning vett jõgedes on rohkem. 9. Iseloomusta veetaseme kõikumist eri kliimavöötmete jõgedes. Ekvatoriaalne- Kongo jõgi. Suurvee aeg on oktoober ja november,teistel kuudel on see väiksem aga mitte palju. Tulvade tõttu, mis on tingitud mussoonvihmadest. Lähisekvatoriaalne- Ganges. Suurvee aeg algab juulis ja lõppeb septemberis. Ülejäänud aastaringi väga väike äravool. Sellepärast, et toitub Himaalaja liustikuveest, mis sel ajal sulab. Troopiline- Niilus. Suurveeaeg on augustist- oktoobrini. Võrreledes teiste piirkondade on vee äravool väga väike, sest sademeid vähe aga aurumine suur, toitub pamiselt põhjaveest. Lähistroopiline- Huang he. Kõrgvesi juulist-oktoobrini. Toitub Himaalaja liustikuveest. Parasvööde- Rein. Terve aasta väike ja ühtlane äravool. Juulis juunis hästi natuke suurem. Tingitud madalast reljeefist ja keskmisest kliimast, ei mõjuta sulamis vesi ega liustikuvesi ning
tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. Auramine-veeringe teiseks lüliks on auramine, mis toimub kogu aeg nii maa kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravool -sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Infiltratsioon-osa vihma-,lume ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustub põhjavee. Veebilanss-mingi maaala või veekogu veevaru ja selle muutust saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil.' Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse erinevused: Eri piirkondades langeb erinevalt päikesekiirgust seega on ka temp erinev. Põhjapoolkeral kõrgem kui lõunapoolkeral. Kõige soojem piirkond on termiline ekvaator. Hoovuste tekke põhjused: Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja
Suur- ja madalvesi esineb igal aastal, aga kõrvalekaldeid võib ette tulla keskmises tasemes ja vooluhulga suuruses. Erinevused võivad olla tingitud ka jõgede geograafilisest asendist. Piirkondades, kus esineb kaks suurveeperioodi, jääb nende vahele tavaliselt ka kaks madalveeperioodi. Suurvesi esineb kevadel ja suvel. Kevadel siis, kui jõe suurim toiteallikas on sulanud lumevesi. Suvel siis, kui jõgi asub suurematel laiustel, kui jõgi algab kõrgmäestikust, kui jõgi toitub liustikuveest või kui jõgi asub mussoonkliimaga alal ja on mussoonvihmade periood. Madalvesi esineb suvel ja talvel. Suvel siis, kui sademetehulk väheneb ja auramine suureneb kõrgema temperatuuri tõttu või kui jõgede põhiliseks toiteallikaks on põhjavesi + vihmavesi. Talvel siis, kui maapinna külmumisega kaasneb pindmise toitumise ajutine lakkamine, siis on jõe ainsaks toiteallikas põhjavesi. Tulvad põhjustavad veetaseme lühiajalist järsku ja juhuslikku tõusu
- niiskes kliimas, veerohkel ajal on jõudede äravool suurem kui veevaestes tingimustes - kuivadel aladel jõed puuduvad, sest vesi aurub ära - äravoolualad jagunevad: perifeersed äravoolualad (jõgede vesi jõuab maailmamerre), sise- äravoolualad (vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse tekitades nt järvi) 4. Inliltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse (põhjavee tekkimine) - osa vihma-, lume-, liustikuveest imbub maa sisse moodustades põhjavee - kõige intensiivsem aladel, kus maapinnale ulatuvad lõhelised kivimid (saab hästi imbuda läbi) - väga aeglane seal, kus pindmine kiht on savi või turvas (maa on seal niigi vett täis ja juurde ei tule) - põhjavee äravool jõkke, järve v ookeani moodustab ühe lüli maa veeringes kuid on tühine osa sellest 5. Veebilanss mingile alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul
äravool sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Jõgede äravoolualad ehk valglad jaotuvad kaheks: 1) perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre 2) sise-äravoolualad, kust jõegede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub. Mandritesisestel aladel esineb püsivaid ja ajutisi jõgesid ning nende alade vesi on maailmamerega ühenduses atmosfääri kaudu. *Infiltratsioon. Põhjavee moodustab osa vihma-, lume- ja liustikuveest, mis imbub maa sisse. Seda protsessi nim infiltratsiooniks. Kohtades, kus maapinnale ulatuvad lõhelised kivimid või kruusasetted, on sademetevee imbumine kõige intensiivsem (nt karstialad). Väike imbumine on kohtades, kus pindmise kihi moodustavad savi või turvas. *Veebilanss. Veebilansi tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool auramisest ja äravoolust. *Maailmameri saab peamise osa Maale tulevast päikesekiirgusest. Ookeanid on
Peamine produtsent meres on fütoplankton, äravooluala; siseäravoolu alad- Sahara kõrb, Kesk-Austraalia kõrbealad). Kuiva mis on otseseks või kaudseks energiaallikaks kõigile teistele meres elavatele kliimaga sise-äravoolualadele on iseloomulikud suudmeta jõed. organismidele. Maailmamere eri piirkondades toodetavaorgaanilise aine hulk Infiltratsioon- osa vihma-, lume-, liustikuveest imbub maa sisse ja kõikuda. P-Atlandil on kõrge produktiivsus tingitud jõgede suurest sissevoolust sellest saab põhjavesi. See protsess ongi infiltratsioon. Kohtades, kus ning soojade hoovustega soojast mereveest. Maailma veerohkeimad jõed on maad katavad lõhelised kivimid, on imbumine kõige suurem. Väike seal, madala produktiivsusega, kuna hoovustega kantakse sealt taimetoitained kiiresti kus pindmise kihi moodustavad savid või turvas
3) Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk ja lühiajaline. Jenissei on Venemaa veerohkeim jõgi. Ta toitub peamiselt lume sulamisest. Suurvesi kestab 23 kuud. Jääkate püsib alamjooksul 7, ülemjooksul 5 kuud. 4) Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane. Asub ekvatoriaalses kliimavöötmes. Toitub peamiselt sademetest. 5) Ganges: Äravool sõltub liustikuveest ja mussoonvihmadest. Asub mussoonkliimaga alal. Toitub peamiselt sademetest. Toitub ka mäestikes lume sulamisest. Suvel ja sügisel on kõrge veeseis mussoonvihmade tõttu, mis võib põhjustada üleujutusi.Talvel on madalvesi. 6) Niilus: Suve lõpu-sügise äravoolu järsk suurenemine on põhjustatud vihmaperioodist jõe ülemjooksul. Niilus on maailma pikim jõgi. Saab alguse mäestikust. Läbib mitut kliimavöödet. Voolab kesk- ja alamjooksul tasandikul
Üks näide on nt. mullaväsimus, mis tekib kui üht põllukultuuri kasvatatakse samal mullal mitu aastat. Nii tekib üleliigne taimekahjurite ja taimehaiguste kasv. *Hüdrosfäär e. vesikest on veega seotud geosfäär. *VEERINGE: lülideks on sademed, auramine, jõgede äravool, infiltratsioon, veebilanss -Jõgede äravoolualad e. valglad jaotatakse perifeerseteks ja sise-äravoolualadeks. -Infiltratsioon on protsess, kui osa vihma-, lume- ja liustikuveest imbub maa sisse ja moodustab põhjavee. Infiltratsioon on väike, kui pindmise kihi moodustavad savid või turvas või kui põhjavee tase ulatub maapinnale. -Veebilanss mingi koha veevaru, P(sademed)=E(auramine)+Q(äravool) *Maailmameri katab 71%maakera pinnast ja on peamiseks soojuse vastuvõtjaks ja selle kogujaks. Maailmameri neelab 92% päikesekiirgusest. Merevee keskmine soolsus on 35%o. Kõrgem soolsus on lähistroopilistel, madalam ekvatoriaalaladel
aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Jõgede äravool sõltub sademete ja aurumise vahekorrast. Jõgede äravoolualad e. valglad: 1) perifeersed äravoolalad, mille pindalal on kokku 117 mln km2 ja jõgede veest jõuab maailmamerre 2) sise-äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub. Infiltratsioon osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustab põhjavee. Veebilanss veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. Põhjavesi maa sees olev vesi, mis võib sõltuvalt kivimite veeläbilaskvusest moodustada veekihte. Merevee omadused: 1) temp. veekogude paari meetri paksune pinnakiht on palju soojem kui sügavamate kihtide vesi 2) soolsus merede ja ookeanide sarnasus on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees
. d. sulavesi- vooluhulk suureneb Volga: Kevadine suurvesi algab märtsi lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja sügisel lisandub toitumises vihmavesi. Rein: Äravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises peale vihmavee ka liustikuvesi. Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk ja lühiajaline. Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane. Ganges: Äravool sõltub liustikuveest ja mussoonvihmadest. Niilus: Suve lõpu-sügise äravoolu järsk suurenemine on põhjustatud vihmaperioodist jõe ülemjooksul. 11. Jõgede veerežiimide iseloomustamisel kasutada järgmisi mõisteid: toitumine, äravool, suurvesi, madalvesi, veetaseme kõikumine. 1.Jenissei- Toitub kevade lõpu poole (ajuvesi) suurest veest, mis algab mais. Seda põhjustab lumesula vesi. Suurim äravool kevad- suvi. Madalvesi (paguvesi) on talvel. Veetaseme kõikumine on suur. 2
puuduvad, vähene sademetevesi kulub auramisele. Jõgede äravoolualad ehk valglad. Osadel jõgedel ei ole suuet, sest kuivavad enne ära kui veekokku jõuavad, põldude niisutamine. Mandrisisestel aladel on vesi maailmamerega ühendatud ainult atmosfääri kaudu. Üha rohkem suunatakse vett põldude ja istanduste niisutamiseks jõed jäävad veevaesemaks, ei jõua suudmepiirkonda järved võivad jääda veevaesemaks. Infiltratsioon. Osa vihma-, lume- ja liustikuveest imbub maa sisse ning moodustab põhjavee infiltratsioon. Kohad, kus maapinna ulatuvad lõhelised kivimid või kruusa ning liiva sisaldavad setted, on sademetevee imbumine maa sisse kõige intensiivsem, peamised toitealad. Infiltratsioon väike, kui pindmise kihi moodustavad savid ja turvad, põhjaveetase ulatub maapinnale. Põhjavee väljavool moodustab ühe lüli maakera veeringes.
Volga: Kevadine suurvesi algab märtsi lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja sügisel lisandub toitumises vihmavesi. Rein: Äravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises peale vihmavee ka liustikuvesi. Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk ja lühiajaline. Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane. Ganges: Äravool sõltub liustikuveest ja mussoonvihmadest. Niilus: Suve lõpu-sügise äravoolu järsk suurenemine on põhjustatud vihmaperioodist jõe ülemjooksul. 29. selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) erinevate tegurite mõjul ja toob näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest; Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud.
mandrisisestesse nõgudesse, ühendus maailmamerega puudub. Osadel jõgedel ei ole suuet, sest kuivavad enne ära kui veekokku jõuavad, põldude niisutamine. · Mandrisisestel aladel on vesi maailmamerega ühendatud ainult atmosfääri kaudu. Üha rohkem suunatakse vett põldude ja istanduste niisutamiseks jõed jäävad veevaesemaks, ei jõua suudmepiirkonda järved võivad jääda veevaesemaks. · Infiltratsioon. Osa vihma-, lume- ja liustikuveest imbub maa sisse ning moodustab põhjavee infiltratsioon. Kohad, kus maapinna ulatuvad lõhelised kivimid või kruusa ning liiva sisaldavad setted, on sademetevee imbumine maa sisse kõige intensiivsem, peamised toitealad. Infiltratsioon väike, kui pindmise kihi moodustavad savid ja turvad, põhjaveetase ulatub maapinnale. Põhjavee väljavool moodustab ühe lüli maakera veeringes. Põhjavesi jõgede, järvede allikas, kuid võib ka otse merre globaalses
Sademed. Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. *Auramine. Toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu (transpiratsioon). Jõgede äravool sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. *Infiltratsioon. Osa vihma- ,lume- ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustab põhjavee. *Veebilanss. Veebilansi tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool aga auramisest ja äravoolust. Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel. Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. 2. Veondus. Transpordiliigid. Veonduse olukord maailmas. Autotransport : Vedu kiire ja paindlik, Vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus on kallis,
Volga: Kevadine suurvesi algab märtsi lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja sügisel lisandub toitumises vihmavesi. Rein: Äravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises peale vihmavee ka liustikuvesi. Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk ja lühiajaline. Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane. Ganges: Äravool sõltub liustikuveest ja mussoonvihmadest. Niilus: Suve lõpu-sügise äravoolu järsk suurenemine on põhjustatud vihmaperioodist jõe ülemjooksul. JÄRVED JÄRVEDE LIIGITUS Asendi järgi *Läbivooluga - Laadoga järv, Baikal järv *Sissevooluga - Kaspia meri, Araali meri *Väljavooluga - Boden, Balka> <4> Umbjärved - Suur Soolajärv, Lop Nur Vee soolsuse järgi a)Mageveejärved - soolsus alla 0.2 pr. b)Soolaka veega järved - soolsus 0.3..20 pr. c) Soolajärved - soolsus ul 20 pr. Vee pärtiolu järgi
ning majanduslikku mõju; Volga: Kevadine suurvesi algab märtsi lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja sügisel lisandub toitumises vihmavesi. Rein: Aravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises peale vihmavee ka liustikuvesi. Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk ja lühiajaline. Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane. Ganges: Aravool sõltub liustikuveest ja mussoonvihmadest. Niilus: Suve lõpu-sügise äravoolu järsk suurenemine on põhjustatud vihmaperioodist jõe ülemjook 32. selgitab põhjavee kujunemist ja infiltratsiooni mõjutavaid tegureid; Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse.
Sademed. Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. *Auramine. Toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu (transpiratsioon). Jõgede äravool sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. *Infiltratsioon. Osa vihma- ,lume- ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustab põhjavee. *Veebilanss. Veebilansi tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool aga auramisest ja äravoolust. Joonis õp lk 104. Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel. Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Vee jaotumine: *Vesi: Soolane 97,2% ja mage 2,8% *Mage vesi: Pinnavesi 77,8% (jää ja liustikud, järved, atmosfäär, jõed ja allikad), põhjavesi 22% ja
annaabi.ee 
