lubjakivid), Lasnamäe lade (pruunikasshallid dolomiidid),Uhaku lade (hele – kuni rohekashall,savikas lubjakivi), Idavere lade (detriitjas lubjakivi) ja Jõhvi lade, mille esinemine on kaheldav. Pinnamood.Pinnakate.Arengulugu Pakri poolsaar kerkis Läänemere vetest juba Antsülusjärve regressioonil, mille kõrgus oli 25 m. Seega langes veetase Pakri neemel sel ajal u. 16-17 m-ni ja lõunas u. 14 m-ni. Järgnenud Litoriinamere transgressiooni ajal tõusis meretase 24-25 m-ni ja suur osa poolsaarest jäi uuesti vee alla. Poolsaare keskosas tekkis loode – kagu - suunaline saar ühes seda piiravate murrutusastangutega.Litoriina- mere regressiooni ajal algas intensiivne paekalda murrutamine. Murrutusmaterjal teisaldati lainetusega piki randa kagusse või kuhjati lamedatesse ja suhteliselt laiadesse rannavallidesse. Hiljem, Limneamere ajal, sattus lainetuse mõjusfääri
kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Keelatud on puhtpuistu kujundamine ja energiapuistu rajamine (Läänemaa Suursoo maastikukaitseala kaitse-eeskiri, 2005). 4 Soo kujunemine. Eesti loodeosa suurim soostik, mitmekesine ja omanäoline Läänemaa Suursoo on geoloogiliselt arengult küllalt noor: tema kujunemine algas Litoriinamere transgressiooni alal väikeste laguunjärvekeste soostumisel, mis hiljem merelise ja tasandikulise asendi tõttu jätkus kiire pealetungiga mineraalmaale (Trass 1955). Litoriinamere taandumise käigus vabanes mere alt savikas tasandikuline ala koos arvukate laguunjärvedega ("Eesti maastikud"; 2008). Mere taandumise järel kujutas Lääne-Eesti madalik laialdast tasandukulist ala, mille lähtekivimiks olid valdavalt vettpidavad savid, liiv- ja viirsavid (Läänemaa loodus, 1998)
Saame eristada kolme erivanuselist põhjalõunasuunalist rannamoodustiste kujunemise vööndit: Idapoolseim, Balti jääpaisjärve ajal kujunenud liivast rannavallide vöönd MassiaruLodja joonel on enamasti 710 m kõrgune. Terve Liivi lahe rannikumadaliku kõrgeim punkt (55,8 m) asub Urissaares. Ümbruses asuvad põllumaad ja asustus koos tähtsaima kohaliku teega. Sisemaine Antsülusjärve aegne vöönd luitestunud vallid kõrguvad 814 m ü.m.p Läänepoolne Litoriinamere aegne vöönd (enamasti 49 m ü.m.p) Pinnamood Läänepoolseima luidetevööndi madalate küngaste vahel on Häädemeestel ja Rannametsas ka mõni kõrgem koht. Need on Eesti kõige kõrgemad luited: Vingerja mäed 22,4 m Tornimäe luide 34,5 m Tõotuse mägi 29 m Vaade Tornimäelt. Taamal Tolkuse soo Tolkuse soo Asub läänepoolse ja keskmise luidetevööndi vahel Laguunitekkeline 5503 ha
Traditsioone austav ja samas ajaga kaasas käiv väike Kihnu ütleb oma külalistele TERE TULEMAST! Luitemaa Looduskaitseala, Pärnumaa Kodulehekülg: http://www.luitemaa.eoy.ee Rannametsa Soometsa Looduskaitseala on eesti üks ainulaadsemaid kaitsealasid. Oma praegusel kujul ja piirides, 9860 ha suuruse looduskaitsealana, moodustati ta 2000. aastal senise maastikukaitseala ja kaitstavate üksikobjektide baasil. Looduskaitseala ülesandeks on kaitsta Antsülusjärve ja Litoriinamere rannaluiteid ja nende ümber kujunenud kooslusi, aga ka rannaniite ja ohustatud ning haruldaste liikide elupaiku Kaali kraater ja külalistemaja, Saaremaa Telefon: +372 50 50 434 Faks: +372 45 91 184 Epost: [email protected] Kodulehekülg: http://www.kaali.kylastuskeskus.ee 2005.a. suvel avati Kaali kraatriteväljal ajaloohõnguline Kaali Külastuskeskus, mis on ehitatud traditsioonilisi ehitusvõtteid kasutades. Nii sisekui ka välisseinad on laotud käsitsi tahutud
Pinnakattest moodustavad väga suure osa (70%) liivad. Liivane Pinnakate on Hiiu saare metsasuse üks 2 peapõhjustajaid. Hiiumaa oma ümbrusega on kõige intesiivsemalt (2,5-3mm/a) kerkiv Eesti osa. Omapärane suur pinnavorm on 68 m üle merepinna küündiv Kõpu Kõrgend. Kõrgendit katavad suures ulatuses liigavad, milles kohati on ka kruusa ja veeriseid. Saare järkjärgultkerkimisel Balti jääpaisjärve, Antsülusjärve, Litoriinamere ning Limaneamere vetest on moodustunud Läänemere idaosa kõige täielikum ja ainulaadsem rannikumoodustise kompleks (astangud, rannavallid, luited). Aluspõhi Vaatamata väikesele põhja-lõunasihilisele ulatusele (ligi 45 km), moodustavad vaadeldavad rajooni pealiskorra 11 lademe paekivid, alates Orduviitsiumi ladestu Jõhvi ja lõpetades Siluri ladestu Adavere lademega. Kärdla linna idaosa ulatub aluspõhjalise Põllumäe kõrgendikul, mis on osa
• IV Kesk – Eesti väikerabade valdkond • V Põhja - Eesti tasandiku väikeste ja keskmise suurusega soode valdkond • VI Põhja - Eesti Kõrgustiku suurte mosaiiksoode valdkond • VII Kesk- ja Ida- Eesti suurte soode valdkond • VIII Lõuna – Eesti kõrgustike väikeste soode valdkond I Lääne-Eesti väikeste madalsoode valdkond (6%) • Hiiumaa, Saaremaa, Mandri läänerannik • Noored sood, moodustunud pärast Litoriinamere transgressiooni (mitte üle 4000 aasta) • Soostumiskolded on enamasti järved või rannikulõukad, esineb ka luidetetagust maismaa soostumist • Pihla, Õngu, Kõivassoo; Koigi, Pelisoo; Nehatu II Lääne – Eesti suurte ja keskmise suurusega soode valdkond(23%) • Tasandikuline ala mitmesuguste rannamoodustiste ja lubjakivilõhanditega piirkond. Äravool aeglane.
Suurenes soolase vee vool Läänemerre, tekkis Litoriinameri. Merevee soolsus oli tollal Eesti looderannikul 815, Taani väinades ligikaudu 20. Viimase 4000 aasta jooksul (Limneameri) on Taani väinad maailmamere taseme aeglase alanemise pärast kitsenenud ning soolase vee vool ookeanist Läänemerre vähenenud. Mõni teadlane eristab Joldiamere ja Antsülusjärve staadiumi vahelist üleminekulist Ehheneismere ning Antsülusjärve ja Litoriinamere vahelist Mastogloiamere staadiumi, viimast on nimetatud ka Klüpeuse mere staadiumiks (riimveelise ränivetika Campyloidiscus Clypeus'e järgi). Mitme uurija arvates on Läänemere geoloogiline areng Läänemere nõos hoopis lihtsam: jääajajärgsel ajal on olnud ainult 2 staadiumi, esmalt magedaveeline Antsülusjärv ja seejärel soolaseveeline Litoriinameri. Joonis 1. Läänemeri on sisemeri Joonis 2. Läänemeri Läänemere kalad
Harku vallas Rannamõisa ja Tiskre vahel ligi 5 km pikkusel lõigul on paekallas välisehituselt muutuv ja mitmekesine. Tiskre küla kohal on 2 astangut: alumine suhtelise kõrgusega 8-10 m ja ülemine - ligi 20 m. Alumine koosneb alamkambriumi Tiskre kihistu heledatest aleuriitidest, mille paksus lähedal asuvas läbilõikes ulatub 16 m-ni. Ülemise astangu moodustavad ordoviitsiumi karbonaatsed ja mandritekkelised setted. Ülemise astangu ette jääv terrass pärineb Litoriinamere ajast, mil ülemine astang allus intensiivsele murrutusele. Pärast astangute ühinemist jätkub paekallas ühtse 30-32 m kõrguse järsakuna, mille servalt ja etteulatuvatelt nukkidelt (nn. kantslitelt) avaneb suurepäraseid vaateid merele ja Tallinnale. Samal lõigul murrutatakse paekalda jalamit ka praegu. Paekalda serv on kivimeid läbivate tektooniliste lõhede tõttu sakiline, sest paekalda varisemine alla toimub ristuvate lõhepindade vahelt.
osa liivad (70 %). Liivane pinnakate on Hiiu saare metsasuse üks peapõhjustajaid. Hiiumaa oma ümbrusega on kõige intensiivsemalt kerkiv Eesti osa (2,5-3mm/a). Omapärane suur pinnavorm on 68m üle merepinna küündiv Kõpu kõrgend, mille tüvendi moodustab 83m kõrgune keeruka koostisega rändpangas. Kõrgendit katavad suures ulatuses liivad, milles kohati on ka kruusa ja veeriseid. Saare järkjärgulisel kerkimisel Balti jääpaisjärve, Antsülusjärve, Litoriinamere ning Limneamere vetest on moodustunud Läänemere idaosa kõige täielikum ja ainulaadsem rannikumoodustiste kompleks (astangud, rannavallid, luited). Suurem osa maastikurajoonist on kuhjereljeefiga, kuid vähem kui 10 m kõrgune. Hiiu saarel kõrgeneb maapind rannikult aeglaselt sisemaa poole. Üle 20 m kõrgune ala moodustab kitsa 2
Atlantikum (80005000 BP) Kliimaoptimum, kliima muutub niiskemaks ja soojemaks. Laialehistes metsades leidus peale tamme, jalaka ja pärna vähemal määral vahtrat, raagremmelgat, valgepööki jt. Kagu-Eestist algab ligikaudu 8000 aastat tagasi kuuse sissetung. Suhteliselt rohkem männikuid säilis Lääne- ja Loode-Eesti transgressioonialadel. Laialehiste metsade rohurinne oli tänapäevasest liigirikkam. Sellel perioodil levisid luuderohi, mõõkrohi, samuti puuvõõrik. Litoriinamere alguses (8000 BP) avanevad Taani väinad ning soolase ookeanivee sissetung Läänemerre soodustas planktoni paljunemist, mis omakorda suurendas merekalade, eriti heeringa (räime), arvukust. See meelitas Läänemerre Atlandi kalasööjaid mereimetajaid. Rikkalik merefauna ahvatles inimesi asustama rannikut ja saari. Metsades leidub rohkesti avatud alasid, millele viitab ka suurenenud mulla erosioon ning puusöeosakeste hulga järsk kasv. Inimene lõi karjakasvatuseks, seega ka
Arvukad Lahemaa rahvuspargi väikesood on tavaliselt kujunenud erivanuseliste rannavallide ja -rõõnete vaheliste kitsaste nõgude soostumisel ja esindatud siirdesoode või rabadega. Sarnaseid rannamoodustiste-soode komplekse esineb näiteks PudisooSuurekõrve rannabarride süsteemis, samuti Hara rabast põhja pool. Kahe sootüübi vahel esineb erinevaid üleminekuid, nagu näiteks MaarikojaPedaspea Litoriinamere luidestunud barri taha kujunenud raba või Lohja ja Kasispea soo. Vähesed madalsood on tekkinud kunagiste rannajärvede ja järvikute kohale, sinna, kus jääjärveline savi asub maapinna lähedal. Neist suurimad on kuni 2,4 m paksuse turbakihiga madalsoo Virve küla lähedal ning kuni 1,2 m paksune Linaaia soo Juminda põhjaosas. Rannikumadalik piirneb lõunast klindiga, mille jalamil avaneb rohkesti allikaid, mille ümber on kujunenud allikasood
maadel Pärnu maakonnas. Kaitseala ulatus kirde-edela suunas on 20,7 kilomeetrit ja põhjast lõunasse piki Tallinn-Riia maanteed 14,3 kilomeetrit. Kaitsealale jääb 23 laidu ja saart ning Pärnumaa lõheliste kudemisjõgedest Rannametsa jõgi. Kaitseala pindala on 9865 ha (maismaad sellest ~8003 ha). 3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse. Rannametsa Soometsa maastikukaitseala on loodud Antsülusjärve ja Litoriinamere rannaluidete ja nende ümber kujunenud koosluste, aga ka rannaniitude ning ohustatud ja haruldaste liikide elupaikade kaitseks. 4. Mis on kaitsealal erilist, omapärast? Alal esinevad rannaniidud, soo- ja metsakooslused, Antsülusjärve ja Litoriinamere rannaluited ning I ja II kategooria kaitsealused liigid. Rannametsa luited on kõrgusega 43
Jääjärvelised setted savid, viirsavid, aleuriit ja liiv. Liustikujõelised setted veerised, kruusaterad, jämeliiv. Balti jääjärve setted savi, viirsavi, aleuriit, liiv. Jõelised setted 3-10 m paksused liivad, kruusad. Tuulesetted põimjaskihilised kvartspäevakivi- ja kvartsliivad. Jäävaheaegade setted: Soo- ja järvesetted turvas, sapropeliit, aleuriit ja liiv. Holotseeni setted Merelised setted Läänemere vanad setted (Joldiamere, Antsülusjärve, Litoriinamere, Limneamere setted). Järvesetted järvemuda, -lubi, aleuriit, liiv. Soosetted madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvas. Tuulesetted päevakivi-kvarts- ja kvartsliivad. Jõesetted kruusa ja veeristega liiv, aleuriit, saviliivad, turvas. Tehnogeensed setted karjääride jäänuksetted, aheraine, paesõelmed. Kemogeensed allikalubi. Deluviaalsed liivakas-savikad setted. Gravitatsioonilised rusukalle.
Laialehistes metsades peale tamme, jalaka ja pärna ka vaher, raagremmelgas, valgepöök. Kagu- Eestist algas kuuse sissetung. Lääne- ja Loode-Eesti transgressioonialadel (mere pealetung) säilisid männikud. Liigirikas rohurinne (puuvõõrik, luuderohi). Fauna: sookilpkonna levik. Ussid, putukad, molluskid > toiduks omnivooridele. Metssiga, orav, metshiir. Inimene muutus oluliseks faktoriks (kodustas koera). Litoriinamere alguses > Taani väinade avanemine, soolase vee pealetung. Meelitas merre Atlandi kalasööjad mereimetajad. Rikkalik merefauna ahvatles inimesi asustama rannikut ja saari. Asulakohtade ümber kujunes puisniiduilmeline maastik. Tähtsal kohal karjakasvatus. Esimesed märgid Võrtsjärve madaliku koloniseerimisest (puittaimede vähenemine, kõrreliste arvukuse suurenemine, ruderaalkoosluste teke ja kuuse kiire levik).
o Atlantikum Kliima muutus niiskemaks ja soojemaks. Laialehistes metsades peale tamme, jalaka ja pärna ka vaher, raagremmelgas, valgepöök. Kagu- Eestist algas kuuse sissetung. Lääne- ja Loode-Eesti transgressioonialadel (mere pealetung) säilisid männikud. Liigirikas rohurinne (puuvõõrik, luuderohi). Fauna: sookilpkonna levik. Ussid, putukad, molluskid > toiduks omnivooridele. Metssiga, orav, metshiir. Inimene muutus oluliseks faktoriks (kodustas koera). Litoriinamere alguses > Taani väinade avanemine, soolase vee pealetung. Meelitas merre Atlandi kalasööjad mereimetajad. Rikkalik merefauna ahvatles inimesi asustama rannikut ja saari. Asulakohtade ümber kujunes puisniiduilmeline maastik. Tähtsal kohal karjakasvatus. Esimesed märgid Võrtsjärve madaliku koloniseerimisest (puittaimede vähenemine, kõrreliste arvukuse suurenemine, ruderaalkoosluste teke ja kuuse kiire levik). o Subboreaal Kliima jahenemine, inimmõju suurenemine
Läänemere tolleaegne faas: Joldiameri. Boreaal (u 93007800 a tagasi). Kliima muutus kuivemaks, soojemaks (suved olid kuivad, soojad; talved külmad). Ülekaal männimetsadel, perioodi teisel poolel lehtpuud, eriti lepp. Vastav Läänemere faas: Antsülusjärveks. Atlantiline kliimastaadium (u 78004800 a tagasi). Kliima muutus mereliseks, st niiskeks ja soojaks. Suvi pikk, soe, talv lühike, pehme. Läänemere piirkonna kõige soodsam ilmastikujärk (kliimaoptimum). Vastab Läänemere Litoriinamere etapp. Staadiumi algul levisid lehtpuud: laialehelised sarapuud, lepad, jalakad. Staadiumi teisel poolel tamm, pärn. Periood oli soodsaim lehtpuumetsades elavatele loomaliikidele. Subboreaalne kliimastaadium (u 48002800 a tagasi). Perioodi alguses, Litoriinamere ajal oli kliima endiselt soe, muutus tunduvalt kuivemaks, levisid ulatuslikud tammemetsad. Limneamere ajal ilm jahenes, hakkasid levima kuusemetsad. Subatlantiline kliimaperiood algas u 2800 aastat tagasi, kestab tänini
Suurenes soolase vee vool Läänemerre, tekkis Litoriinameri. Merevee soolsus oli tollal Eesti looderannikul 8–15‰, Taani väinades ligikaudu 20‰. Viimase 4000 aasta jooksul (Limneameri) on Taani väinad maailmamere taseme aeglase alanemise pärast kitsenenud ning soolase vee vool ookeanist Läänemerre vähenenud. Mõni teadlane eristab Joldiamere ja Antsülusjärve staadiumi vahelist üleminekulist Ehheneismere ning Antsülusjärve ja Litoriinamere vahelist Mastogloiamere staadiumi, viimast on nimetatud ka Klüpeuse mere staadiumiks ränivetika järgi. Mitme uurija arvates on Läänemere geoloogiline areng Läänemere nõos hoopis lihtsam: jääajajärgsel ajal on olnud ainult 2 staadiumi, esmalt magedaveeline Antsülusjärv ja seejärel soolaseveeline Litoriinameri. Läänemere elustik ja seda mõjutavad tegurid Väikese ja muutliku soolsuse tõttu on Läänemeres nii merelise kui ka mageveelise
annaabi.ee 
