Paljundamine vrsikutega *emataime kljes juurduma pandud vrsed vi oksad *saab paljundada lisajuuri moodustatavaid taimi. VRSIKUTEGA PALJUNDAMISE EELIS *Kogy aeg toimub orgaaniline ja mineraalne toitumine *Vrse kasvab ja kogunevad toitained *See soodustab lisajuurte tekkimist Tekivad vrsikud looduslikult *saab paljundada mningaid okaspuid *unapuude kloonalused KUHJEVRSIKUD *Mulla kuhjamisega emataime mber *juurdunud vrsikud eraldatatkse emataimedest ja kasutatakse iseseisva taimena (vajab vheksitd) RENNVRSIKUD *emataime 1aastane oks painutatakse maapinnale vi emataimed istutatakse juba viltuses asendis kraavi 1meetriste vahedega.*Emataime oksad kinnitatakse konksudega vi meaetakse ladvaosa mulla alla. PISTIKUD:
Leheserv täkiline, tipp harilikult ümardunud. Lehtede Leht alumine pind on valkjas, tihedalt karvane kuni viltjas. Kõik lehed on juurmise kodarikuna. Lehe pikkus on taime õitsemise ajal 6...18 (22) cm, laius 1,8...5 cm. Pärast õitsemist lehed suurenevad Vars Maapinnal on taimel üks kuni mitu püstist lehtedeta õisikuvarba. Risoom on viltune, arvukate nöörjate lisajuurtega. Lisajuurte eluiga Maa-alune osa on 4 a, peajuur sureb varakult. Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt emataimest Paljunemine risoomiharude eraldumise teel. Levinud laialdaselt peamiselt Euroopas, puudub põhjapoolsetes Levik ja ohtrus piirkondades. Eestis tavaline, sagedam Põhja- ja Lääne-Eestis. Kasvab kuivadel päris- ja looniitudel, samuti metsaservadel, Kasvukoht
Juur Juure ülesanded ja tekkeviisid. Juure põhiülesanneteks on taime kinnitamine pinnasesse, sealt vee ja vees lahustunud ainete sissevõtmine ja edasijuhtimine taime maapealsetesse osadesse. Juured tekkivad põhiliselt seemne idujuurest – selle pikenemisel ja hargnemisel, aga võivad tekkida mõnel liigil ka varrest ja isegi lehtedest. Juuri, mis pole arenenud idujuurest, nimetatakse lisajuurteks. Lisajuurte tekkimise võimel põhineb näiteks puittaimede paljundamine okste mahapainutamise teel ja varrepistikutega. Juure vöötmed: juurekübar, pikenemisvööde, imamisvööde, külgjuurte vööde. Juurestik. Juurestiku läbimõõt on tavaliselt mitu korda suurem, kui võra läbimõõt. Juurestiku poolt hõivatud pinnase ruumala on aga siiski ligikaudu võrdne võra ruumalaga, sest juurestiku sügavus on tavaliselt palju väiksem, kui võra kõrgus.
(nutthallitus - Mucor mucedo; pintsellhallitus - Penicillum sp) ja paljud tavalised kübarseened. Parasiidid - toituvad elus orgaanilisest ainest, näiteks kartuli lehemädaniku tekitaja ja loomi (sh inimest) kahjustavad seened. Sümbiondid - toituvad vastastiku kasulikus kooselus teiste organismide arvelt. Selline toitumisviis iseloomustab mükoriisa - eesti keeles seenjuur - moodustis, mis tekib seene ja kõrgema taime kooselu tagajärjel, taime külg- või lisajuurte läbipõimumisel seeneniitidega) moodustajaid ja samblike moodustajaid. Mükoriisat esineb enamikul taimedel (80...90%). Hästituntud mükoriisa-moodustajad on männi- ja kuuseriisikas, mõnede taimede seemned ei suuda ilma seene osaluseta idanedagi (käpalised, kanarbikulised). Samblikud on organismid, kes on moodustunud seeneniitide ja vetikarakkude vastastiku kasuliku kooselu baasil. Suguline paljunemine: Vegetatiivne - hüüfi jagunemine; pungumine;
Kasvukuhik - on kooniline moodustis, mis paikneb algkoe juure ja varre tipus. Kasvukuhikut ümbritsevad soomusjad lehealgmed. Põhikoed. Põhikoed moodustavad valdava osa taimede kehast. Põhikoe rakud on kujult enamasti parenhüümsed. Rakud on erineva suurusega. Põhikudede ühiseks omaduseks on võime muuta oma aktiivsust. Seda võimaldab kõikide organellide esinemine protoplastis. Põhikoe rakud osalevad regeneratsioonis ja lisajuurte ja -võsude moodustamisel. Klorenhüüm (assimilatsioonipõhikude) asub lehes või varre esikoores. Klorenhüümi rakud on vakuoolide- ja kloroplastiderohked. Säilituspõhikoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklis, lahustunud suhkrud, varuvalk või -rasv. Viljades on rohkesti kromoplaste. Varuainete säilitamise ülesandega rakkude kestad võivad viljades olla tugevasti paksenenud. Kattekoed.
leitud. Sordiaretuse arenedes on turule tulnud uued ja talvekindlamad sordid Suvinisu Triticum aestivum L. Nisu on olnud vaieldamatu liider maailma teraviljade seas, olles seejuures üks väärtuslikumaid taimseid toiduaineid. Suvinisude küpsetusomadused on saianisuks reeglina paremad. Nisu idanevad seemned ja tõusmed on öökülmale vastupidavad, jahedam ilm soodustab taime võrsumist ja lisajuurte kasvu, veevajadus on suurem kui odral ja taliteraviljadel, loomiseelne veepuudus põhjustab viljatute pähikute teket. Sobivad viljakad mullad, vähesobivad on rasked savimullad ja liivmullad. Suvinisule on omane vähene võrsumine, seega külvitihedus peab olema suurem kui teistel teraviljadel. Suvioder Hordeum vulgare L. Oder on ülimalt suure kohanemisvõimega kultuur, veevajaduse suhtes on üks vähenõudlikum teravili.
tekkinud, seestpoolt pärinev, sisemistest põhjustest tingitud). Paljudel mitmeaastastel taimedel leidub ka lisajuuri e adventiivjuuri. Lisajuured sarnanevad oma ülesannetelt ja ehituselt teiste juurtega, kuid erinevad tekkekoha poolest need kasvavad vartest või lehtedest. Lisajuured arenevad samuti peritsüklist või vanematel taimedel teisniinest. Lisajuurtel on taime elus suur tähtsus. Nad suurendavad juurestiku pidala kindlustades seega parema toitainete ja veega varustamise. Lisajuurte tõttu on võimalik paljude taimede vegetatiivne paljundamine pistikute, võsundite , sibulate, mugulate, lehtede jne abil. Juure vöötmed: *Juure tipus asub kasvukuhik, mis on kaetud seda kaitsva juurekübaraga ehk kalüptraga. See kooseneb elusatest parenhüümirakkudest . Juurekübar kaitseb õrnu kasvukuhiku algkoe rakke, eriti kiird-ja inisiaalrakke, et need ei hõõrduks vastu mulda ega vigastuks, kui juur pikenedes mullas sügavamale tungib. Kasvukuhik on 2-3 mm
mitte. Apikaalne domineerimine Tipupunga külgpungade arengut inhibeerivat toimet nimetatakse apikaalseks domineerimiseks. Kui tipupung eemaldada, siis külgpungad puhkevad. Kui eemaldatud tipupung asendada IAA-d sisaldava agarplokiga, külgpungade arengut ei toimu. Oletatakse, et tipupunga kõrgem IAA kontsentratsioon muudab ta tarbivaks piirkonnaks, kuhu toimub toitainete juurdevool. Kõrge IAA kontsentratsiooniga tipupungas kaasneb ka kõrge ABA kontsentratsioon külgpungades. Külg- ja lisajuurte tekke soodustamine Kuigi peajuure pikenemine kõrgematel IAA kontsentratsioonidel on pärsitud, need kontsentratsioonid soodustavad külg- ja lisajuurte teket peritsüklist. Viljade kasvu soodustamine ja mahalangemise vältimine IAA takistab abstsisioonikihi rakkude rakuseinte lagunemist. Noori moodustuvaid tsitruseliste vilju pritsitakse IAA lahusega. Kambiumi aktiveerumine kevadel Juhtkudede diferentseerumise esilekutsumine kalluses IAA mõju geenide ekspressioonile
Euryops Õis kollane. Õitseb juuni-september. Päikeseline kasvukoht. Meie kliiamas kasvatatakse harfiõit suvelillena. Sobib hästi peenrasse, rõdukasti või terrassile suuremasse potti. Aeda võib istutada öökülmade ohu möödumisel. Harilik maajalg e kassiratas Glechoma hederacea Harilik maajalg e kassiratas Glechoma hederacea Õied lillad. Õitseb juuni-juuli. Poolvarjuline kasvukoht Kiiresti kasvav taim ronib vartel olevate lisajuurte abil mööda pinnast edasi. Sobiva pinnase puudumisel ripub allapoole. Seetõttu sobib sort `Variegata` valge-rohekashallide lehtedega taim hästi rõdukasti, amplisse või katma maapinda. Harilik täpplehik Hypoestes phyllostachya Harilik täpplehik Hypoestes phyllostachya Madalakasvuline Õied valget värvi. Kirju lehestik. Õitseb juuni-august. Mulla suhtes vähenõudlik. Parasniiske ja viljakas muld. Pinnakattetaim
organitest varrest, harvem lehtedest Juurestik Kõik taime juured kokku moodustavad juurestiku, mis peab tagama taimele eluks vajaliku vee ja mineraalide hulga ning moodustama taimele toese Sammasjuureks nimetatakse tugevalt arenenud peajuurt (idujuur) Narmasjuurestik- peajuurt ei arene, moodustuvad külg- või lisajuured Lühikesed külgjuured on toite- e imijuured Mükoriisa ja juuremügarad Mükoriisa- seeneniidistikuga läbipõimunud külg- ja lisajuurte paksenenud osa. Mükoriisa puhul puuduvad juurtel juurekarvad, nende ülesannet täidavad seeneniidid Puittaimedel on mükoriisa tavapäraselt kübarseentega, selle puudumisel on taime kasv häiritud Juuremügarad Juuremügarad on liblikõielistel taimedel, neid moodustavad mitmesugused mikroorganismid Mügarbakterid Kiirik- ja limaseened Puudest esinevad hõbepuul, astelpajul, lepal Vars e tüvi Tüvi on puittaime peavars, mis ühendab
Peakapsas 2-aastane Külmakindel (eriti käharpea Ei ole väga nõudlik Tuleb ettekasvatada Mullata soodustab Esimene saak juuni algul Esimsel aastal kapsapea ja kapsas) Kõige nõudlikum on punane Tugevad ja väljavenimata lisajuurte teket Korista, kui pea on kõva teasel aastal õis Idaneb kiiresti kapsas Valge aprilli lõpp, mai algus Umbrohu puhas Korista pea, aga jäta juur Ristõieline Vesi leheroseti ajal vähem, Suure huumusesisaldusega Hilised sordid mai keskel Peale vihma kobesta muld sisse. Sügisel tekib sinna
lisakambiumi rõnga. See jaguneb omakorda kahekihiliseks: selle välimised rakud diferentseeruvad kolmandaks lisakambiumi rõngaks, sisemisest rakukihist tekib aga teine juhtkimpude ring ja põhikude. Kolmas lisakambiumi rõngas võtab osa neljanda kambiumirõnga ja kolmanda juhtkimpude ringi moodustamisest jne. Polükambiaalse tekkega on peedi (Beta vulgaris) säilitusjuur. 4) juur pakseneb külg- või lisajuurte tüsenemise tõttu, tekib muguljuur. Muguljuureks võib muutuda juur tervikuna või mingi osa sellest, juur võib pakseneda ka katkendlikult. Esineb käpaliste (Orchidaceae) sugukonnas, kanakoolmel (Ranunculus ficaria), daaliatel (Dahlia sp.) jt. Juuremügarad esinevad kaunviljaliste ehk leguminooside seltsi (Fabales) kõikides sugukondades: liblikõielised (Fabaceae, peaaegu kõikidel liikidel), mimoosilised (Mimosaceae, enamikul liikidest) ja tsesalpiinialised
27.Teraviljade ja lina kasvufaasid 1.Idanemine-algab idujuure tungimisega läbi tera katva kesta. Mõjutavad tegurid-temp., niiskus, õhuhapnik. Kuivas või liigniiskes mullas idanemine aeglustub või seiskub. Idanemise kestus oleneb eelkõige temperatuurist. (Eestis 7-17 päeva) 2.Tärkamine-lehe mulla pinnale jõudmine. Esimene leht kaetud sinkaga, mille kasv peatub mulla pinnal. Esimene leht kasvab 6-14 päeva. Samal ajal kasvavad ka juured. 3.Võrsumine-uute külgvõrsete ja lisajuurte moodustumine. Need saavad alguse võrsumissõlmest, mis on taimel väga oluline organ (varuainete kogum) Siit alguse saanud kasvukuhik on õisiku algmeks. Võrsumist mõjutavad oluliselt kasvutingimused. 4.Kõrsumine-lehetupes kasvav õisikualge on jõudnud 5 cm kõrgusele mulla pinnast. Taim kasvab allpool asuvast kõrresõlmest, mis tõstab õisikut lehetupes ülespoole. Toimub intensiivne orgaanilise massi juurdekasv. 5.Loomine-ülemisest lehetupest ilmub õisik, st
°C) 80...120 päeva. Suvinisu Suvinisu on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kultuur kui teised teraviljad. Idanemisest tera valmimiseni vajab suvinisu aktiivsete temperatuuride (üle +10 °C) summat 1300...1600 °C. Idanema hakkab nisu küll juba +1...2 °C juures kuid normaalne idanemine toimub alates +5 °C. Öökülmasid talub oras lühiajaliselt -5...-7 °C. Võrsumisperioodil (suvinisul tekib 1...3 võrset) on soodne temperatuur +10...15 °C, jahe ilm soodustab võrsumist ja lisajuurte kasvu. Kõik võrsed ei pruugi areneda üheaegselt, eriti sademeterohkel suvel. Neid võrseid, mis tekivad hiljem ja moodustavad pea, nimetatakse järelvõrseteks, veelgi hiljem moodustunud võrseid, millel ei teki pead, nimetatakse hilisvõrseteks - need võivad raskendada koristamist ja alandada tera kvaliteeti. Nisu juurestik on suhteliselt nõrga toitainete omastamise võimega ja ka veevajadus on suurem kui odral ja taliviljadel
Nii saavad niiske sambla alla peidetud tõrud ühtäkki tammetõrukülviks. Harilik tamm uueneb ka vegetatiivselt. Kännuvõsu tekib peamiselt juurekaelast ning see võime püsib soodsates tingimustes kuni 100 aastani, kuid koos vananemisega väheneb ka pidevalt moodustuvate võrsete arv uinuvate pungade suremise tõttu. Kännuvõsu ei teki aga kohe pärast raiet, vaid alles 4-5 aasta pärast. Juurekaelast tekkinud kännuvõsul moodustub harilikult lisajuurte süsteem, mistõttu kännuvõsul esineb kaks kõrguse juurdekasvu maksimumi: üks 2-3 aasta vanuselt, mis toitub emataime juurte arvelt, teine 10-15 aasta vanuselt. Edukalt võib paljundada ka noorte puuokste (kuni 5 aastaste) haljaspistikutest, mis on ennem töödeldud kasvuainega (heteroanksiiniga). Vegatatiivselt tekkinud puistu on aga märksa madalakasvulisem ja lühiealisem kui seemnest tekkinud puistu. Harilik tamm on valgusnõudlik. Eriti tundlik on ta ülavarju suhtes, sest
Homogeenses põhikoes peaksid rakud olema 14-tahksed kehad, kuid see ideaalkuju on tegelikkuses harvaesinev. Tahud puutuvad kokku naaberrakkude tahkudega, rakud on erineva suurusega, mistõttu enamasti on tahkusid 10-16. Põhikoerakud võivad olla ka tähtjad (vee- ja sootaimede aerenhüüm). Põhikudede ühiseks omaduseks on võime muuta oma aktiivsust. Seda võimaldab kõikide organellide esinemine protoplastis. Põhikoe rakud osalevad regeneratsioonis ja lisajuurte ja -võsude moodustamisel. Vastavas toitekeskkonnas võib mõnest üksikust põhikoelisest rakust areneda terve taim.Funktsioonist lähtudes eristatakse järgmisi põhikoe liike. Klorenhüüm (assimilatsioonipõhikude) asub lehes või varre esikoores. Üksikuid kloroplaste võib esineda ka säsis, kui sinna ulatuvad päikesekiired. Ometigi ei anna kloroplastide esinemine alust nimetata seda klorenhüümiks, sest fotosüntees pole sellise koe põhiülesandeks.
8. Kasvukuhik. Tipmised algkoed asuvad varre ja juure tipus. Need algkoed paiknevad koonilise moodustisena kasvukuhikuna, mida ümbritsevad soomusjad lehealgmed. 9. Põhikoe iseloomustus, ülesanded, paiknemine. Assimilatsioonipõhikude (klorenhüüm), säilituspõhikude. Põhikude on vähe diferentseerunud, rakud on õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume on palju, moodustavad rohttaimedest põhilise osa. Põhikoe rakud osalevad lisajuurte ja -võsude moodustamisel. Vastavas toitekeskkonnas võib mõnest üksikust põhikoelisest rakust areneda terve taim. Klorenhüüm (assimilatsioonipõhikude) asub lehes või varre esikoores. Üksikuid kloroplaste võib esineda ka säsis, kui sinna ulatuvad päikesekiired. Säilituspõhikoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklis, lahustunud suhkrud, varuvalk või -rasv (tilkadena) 10. Kattekoe ehitus, ülesanded, paiknemine.
tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest. 8.Kasvukuhik. Tipmised algkoed asuvad varre ja juure tipus. Need algkoed paiknevad koonilise moodustisena kasvukuhikuna, mida ümbritsevad soomusjad lehealgmed. 9.Põhikoe iseloomustus, ülesanded, paiknemine. Assimilatsioonipõhikude (klorenhüüm), säilituspõhikude. Põhikude on vähe diferentseerunud, rakud on õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume on palju, moodustavad rohttaimedest põhilise osa. Põhikoe rakud osalevad lisajuurte ja -võsude moodustamisel. Vastavas toitekeskkonnas võib mõnest üksikust põhikoelisest rakust areneda terve taim. Klorenhüüm (assimilatsioonipõhikude) asub lehes või varre esikoores. Üksikuid kloroplaste võib esineda ka säsis, kui sinna ulatuvad päikesekiired. Säilituspõhikoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklis, lahustunud suhkrud, varuvalk või -rasv (tilkadena) 10.Kattekoe ehitus, ülesanded, paiknemine.
Kasvukoht: hanevits kasvab vaid toitevaestel rabamuldadel, kõrgema kasvu saavutab rabamännikutes, kus kasvab koos sookailuga. Sookailuga võrreldes talub kõrgemat veeseisu ja lagedaid kasvukohti, kuid tiheda pruun turbasambla kattega lagerabas ei saa kasvada. Hanevits on mitmeaastane, mükoriisa abil toituv kääbuspõõsas ületalve püsivate lehtedega, kõrgus 10-80 cm üle samblapinna, varred jätkuvad sambla- ja turbakihis, juurdudes rohkete lisajuurte abil. Vanematel okstel on koor hall, lõhenev, noored oksad on kaetud värvuseta soomustega ja tihedate karvadega. Lehed kaheaastased, nahkjad, algul hall-rohelised (halli kirme annavad soomused), talvel muutuvad oliivpruuniks. Lehed püstiselt varrest eemalehoiduvad, elliptilised, suurus varieerub sõltuvalt asendist võrsel. Õied paiknevad längus tipuvõrseil, ülespoole hoiduvate lehtede kaenlais, moodustades ühekülgse kobara
annaabi.ee 
