● hellenistlikus linnaehituses kujunes teatri ja kaubanduse toomine linnusesse ● pöörati palju tähelepanu sammasehitistele (selline ümberehitamise viis andis efektsema väljanägemise hoonetele) Hellenistliku linnaehitamise eesmärhiks oli luua kaitstud, õnnelik, sümmeetriline ja efektne linn, milles peegelduks võimu hierarhia. 2. Mida võtsid roomlased etruskidelt üle linnaehituses? Roomlased võtsid etruskidelt üle oma linnaehituse aluseks nende korrapärast linnaplaani, mida ise kutsusid estruski riituseks. Samuti kasutasid ka üle võetud templide kavandeid. Templid muutusid lihtsamateks ja olid rangemate joontega. Tugipunktide rajamisel kasutasid roomlased etruskidelt üle võetud kavatisi ja eelistasid rangelt geomeetrilist linnaplaani. 3. Antiik-Rooma linnaehitus. Tooge välja iseloomulikud tunnused. Roomas oli mitut tüüpi linnu: 1. Urbs - esimene ja kõige tähtsam. Kõigega seonduv linn, kus tekkiski suurlinnakultuuri mõiste. 2
Idas tähistasid selle tänava lõppu Päikeseväravad, läänes Kuuväravad. Hoonete interjöörid olid rikkalikult kaunistatud. 2. Mida võtsid roomlased etruskidelt üle linnaehituses? Teatavate ennustuste põhjal määrati kindlaks linna püha keskus (ld. k. mundus), kus ristusid kaks peatelge: üks, mis kulges idast läände (ld.k. decumanus) ja teine, mis viis põhjast lõunasse (ld.k. cardo). Kui roomlased hiljem oma linnu rajama hakkasid, võtsid nad etruskite korrapärase linnaplaani ka oma linnaehituse aluseks. 3. Antiik-Rooma linnaehitus. Tooge välja iseloomulikud tunnused. Lubimört võimaldas ehitada kaared, võlvid ja kuplid. Foorum Esindusväljakud koos neid ümbritsevate templite ja muude hoonetega Panteon Kõigi jumalate tempel; 2.sajandi algul rajatud antiikaja suurim kuppelehitis. Kanalisatsioonisüsteem Linna kanalisatsioon mille kaudu reoveed suunati Tiberi jõkke
Barcelona, Pariis, Brüssel, Glascow, Helsinki, (Chigago). 5) Kes oli tuntud Austria kunstnik, kelle maalides leidub juugendlikku stiliseerimist? Gustav Klimt 6) Mis suunas arenes Eesti kunst 19-20. sajandivahetusel? Samas suunas mis Euroopa kunst, palju mindi õppima kunsti Pariisi. 7) Mis stiilid valitsesid Eesti arhitektuuris 19-20. sajandivahetusel? Juugend 8) Kuidas on Eestiga seotud kuulus Soome arhitekt E.Saarinen? Tegi Tallinna linnaplaani, tema tehtud on maja draamateatri vastas ja trammipargiklubi hoone. 9) Mis teeneid on A. Laikmaal Eesti kultuuri ees? Levitas kunsti, õpetas kunsti- rajas esimese kunstikooli, korraldas eesti keelseid näituseid. 10) Mis tehnikat A.Laikmaa kasutas, nimeta tema teoseid? Tegi pastellmaale, tuntuim maal ''Lääneneiu'', ''Itaalia poisike'' 11) Milliseid teemasid ja kuidas lahendas oma loomingus E.Munch? Käsitles palju üksindust, ekstensiaalseid probleeme
Seina liigendasid sambad või poolsambad. Tihti oli seina friisitaoline ülaosa kaetud horisontaalse karniisiga. Sellist poolkorrust nimetatakse atikaks. Seintel oli reljeefe ja tekste, mis selgitasid püstitamise põhjust. Varem elasid roomlased ühepereelamutes, kuid keisriaegses Roomas olid need ääre- ja väikelinnades. Selliseid on välja kaevatud Pompejis ja Herculaneumis. Suurlinna keskel elati mitmekorruselistes üürimajades. Suurt tähelepanu pöörati linnade planeerimisele. Linnaplaani lähtekohaks oli teede ristumiskohtadest kujunenud foorumid, mis ümbritseti esinduslike hoonetega. Fassaade ilmestasid sambad. Linnas liikuja vaadet köitis paraadilik reeglipära, millele andsid vaheldusrikkust monumendid, sambad või triumfikaared.
Tähe võidukaart kaunistavad reljeefid, tuntuim kujutab marseljeesigruppi ja selle autor on Francois Rude (1784-1855). Marseljees (Prantsusmaa hümn) 24.aprillil 1792.a. korraldas Strasbourgi linnapea Frederic de Dietrich pidustused Reini armee vabatahtlikele. Armee vajas marsilaulu. Dietrich palus Rouget de Lisle`il luua midagi "laulmist väärt" ning järgmiseks hommikuks oli laul valmis. Varsti võttis laulu üle Marseille ning see sai tuntuks Marseljeesi nime all. radiaaltänav - tänav linnaplaani süsteemis, kus tänavad lähtuvad kiiretaoliselt ühest kesksest väljakust. bulvar - lai puiesteega ringtänav, puiestee mere või jõe kaldal avenüü - lai puudega ääristatud tänav, mis algselt pidi suubuma kindlasse sihtkohta. esplanaad - kindluse ja linnamüüri vahel asetsev vaba väli kaitsjaile hea sihtimis-võimaluse andmiseks. Lai tänav puude varjus, jalutustänav. prospekt - perspektiivne kaugvaade maastikust või linnast, lavapildi tagapõhi, sirge ja lai linnatänav.
puhtuse õhkkonda, milles ta elada tahtis.“ 2.Kuidas hindad Charles’i materialistlikku elukäsitust? -Charles oli kergelt öeldes ihnuskoi, hoidis kõige pealt kokku välja arvatud siis kui Emmal oli näiteks väidetavalt klaveritundide jaoks raha vaja. 3.Milline oli Emma unistus Pariisist? -Emma oli vaimustuses ainuüksi linna nimest, milline elegantne nimi! Ta kordas endale sosistades linnanime. Emma unistas teekonnast Pariisi ja kujutas ette sõitmist sinna. Ta ostis isegi Pariisi linnaplaani ja vedas sõrmega järge mööda tänavaid, ise olles samal ajal nii lummatud oma ettekujutlustest. Emma jaoks oli Prantsusmaa pealinn niivõrd romantiline ja luksuslik, et Ta oli kursis kõikide uuemate muusikateostega, mis Pariisis avaldati ning sirvinud läbi võimalikud moeajakirjad. Pariis oli Rouaulti tütre kinnisidee. 4.Miks Rodolphe ei nõustunud Emmaga põgenema? -Rodolphe väsib ära Emma fantaasiast, kuidas nad põgeneksid koos ja võtaksid väikse
tänavad aga olid kõverad ja kitsad ning arvatavasti kujunenud stiihiliselt nagu teisteski sumeri linnades. Nippuri linn oli üks sumerite tähtsamaid keskusi. See oli ilmselt algusest peale loodud kindla plaani järgi. Selle tunnitus on savitahvlile kraabitud linnaplaan, kus on selgesti ära toodud tähtsamate keskuste, tsikuraadi, templite ja linnamüüri piirjooned. Eriti tuleks tähelepanu pöörata linna ümbritsenud ebakorrapärasele müürile, mille looked ja nurgad linnaplaani peale kantud olid. Viimane asjaolu annab tunnistust mõõdistamise kõrgest tasemest ning headest oskustest, aga ka vajaminevate tööriistade olemasolust. Ebakorrapärase müüriga ümbritsetud Nippuri linn oli ehitatud Eufrati kaldale ning ülejäänud külgedest ümbritsetud vallikraaviga, linna keskelt läks läbi kanal. KOKKUVÕTTE:Sumeri linnad olid rajatud kindla planeerimiskava kohaselt, mis määratles
Ja seda kuni 1845.aastani, nõnda et kui linnaprefekt Haussmann need lammutada laskis, sai nende arvel Pariisis ajaloolise südamiku ümber luua tervelt kolm ringbulvarit. Prantsuse linnaehituse kõige tuntumaks näiteks on Versailles´ kompleksi rajamine Louis XIV valitsemisajal (1643-1715). Uued residentslinnad rajati kompleksselt koos valitseja lossiga, mida ümbritses ristküliku kuju ja korrapärase planeeringuga park, seetõttu sai määravaks ka linnaplaani koostamine ristkülikukujulisena, mille keskteljel asuv tänav jagas linna kaheks osaks. Linnaehituslikust seisukohast ongi Richelieu linn huvitav just seetõttu, et siin on rakendati esimest korda peatelje ideed, mis hiljem Pariisi väljakujunemisel (ja ka paljude teiste linnade plaanilahenduses) määravaks kujunes. Tüüpprojektidega hoonestus läks aga 17.sajandil moodi paljudes maades. Nende hulgast on markantseimaks kahtlemata nn. hollandi kvartalid Potsdamis. Tollane
a va us te e e s · Ena m ik e la m uid 9 m p ika d · Ko rte ris võ is id e la d a kla nnid võ i g ild id Püramiidid · Kaks peamist püramiidi: Kuupüramiid ja Päikesepüramiid · Suurem Päikesepüramiid, valmistatud päikesepõletatud tellistest ja kivist · Päikesepüramiidi kõrgus 63 m, katab 65 ruutmeetri suuruse ala · Lai trepikompleks juhatab tippu, kus asetses altar või tempel · Püramiidi tipust näeb terve Teotihuacani linnaplaani pruunil maapinnal Päikesepüramiid Kuupüramiid Surnute avenüü · Alg a b Kuup üra m iid i ju ure s t · T ä h ts a im tä na v T e o tih ua c a nis · P ike m kui 3 ,2 km · Ää ris ta tud ts e re m o o nia p la tvo rm id e g a · Ave n üü ja g a s linna ka h e ks : e la m ud p üra m iid id e g a jä id m õ le m a le p o o le , tih ti s üm m e e trilis e lt Surnute avenüü Kultuur
väikeseks - ühe amfiteatri kokkuvarisemisel jäid sandiks või said surma 50 000 inimest - Roomas olid kitsad ja käänulised tänavad ning korrapäratud majaderead - 64. aasta tulekahju kokkuvõte : linna neljateistkümnest religioonist jäid puutumata ainult 4, seitsmes jäi laastamine teatud piiridesse. Kolm olid maatasa tehtud - hakkas levima hävimatu legend,et Nero olevat ise Rooma põlema pannud. - Nero võttis linna ülesehitamisel aluseks uue linnaplaani laiad, täisnurkade all lõikuvad tänavad, mida ääristasid mõlemalt poolt ühekõrgused, 21-24. meetri kõrgused majaderead. - Piso vandenõu : 19. aprillil 65. aastal pidi Nero surema. Plaan nurjus - roomlased kiusasid taga kristlasi ja juute ( Nero õhutusel ) - Nero ei tahtnud Kreekast lahkuda siis kui Roomas oli tõeline kaos, sealt lahkudes võttis ta kaasa kunsti, ta kinkis kreeklastele vabaduse.
Linnas on väga populaarsed jalgsi ekskursioonid kaunis vanalinnas, mille käigus näeb kunagiste kaupmeeste kodusid, 400-aastast silda, hiina kvartalit ja värvikat turgu. 3 Hu piirkonna ajalooliste monumentide kompleks 3http://trip.ee/content/vietnam/vietnami-ja-kambod-a-ringreis.html 1802. aastal ühendatud Vietnami pealinnaks saanud Hue oli kuni 1945. aastani Nguyeni dünastia poliitiline ning ühtaegu kultuuri- ja religioonikeskus. Linnaplaani ja ehituskavandite terviklikkuse tõttu on see hilisfeodalismi aja linnaplaneerimise erakordne looming. Linn koosneb neljast tsitadellist või kaitsemüüridega osast: Kinh Thanh (Pealinn), kus asuvad haldushooned; Hoang Thanh (Keisri linn), kuhu ehitati kuningapaleed ja pühamud; Tu Cam Thanh (Keelatud Purpurlinn), mis oli kuninga residentsi paik; Dai Noi (Siselinn), tellismüüride ja vallikraavidega kaitstud linnaosa.
kajastama hakati, kujunes hävimatu legend, et Nero ise olevadki Rooma põlema süüdanud. Isegi, kui tal oleks plaanis oma pealinn põlema pista, siis poleks ta ometi omaenda keisripaleed ning Circus Maximus't maha põletanud. Nero jäi üleöö oma kahest ainulaadsest kogust ilma. Nero ise oligi selles tulekahjus kõige enam kahju saanud. Keiser sattus linna uuesti ülesehitades majandusliku laostumise äärele. Ta ei võtnud linna ülesehitamisel enam aluseks vana linnaplaani ning see muutis põhjalikult linna ilmet. Ta lasi endale ehitada suure hoolikusega rajatud paleekompleksi andes sellele peaaegu eksootilise ilme. 19. aprillil 65. aastal pidi Nero surema , kuid tema mõrvakomploti toetajaid ei tabanud õnn, ning Nero jäi elama. Tegelikult oli Nero peale oma ema mõrvamist koguaeg elanud hirmus, et teda võib sama saatus tabada. Ta oli oma ihukaitset tugevndanud, sest ta teadis, et tal on kõrgemates ühiskonnakihtides palju vaenlasi.
See oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Kuigi väravataoline, polnud ta mõeldud väravaks, vaid monumendiks. Neid püstitati suurte sõjaliste võitudde või muude ühskondlikult tähtsate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Tihti oli seina friisitaoline ülaosa eraldatud hoisontaalse karniisiga, sellist poolkorrust nimetatakse ATIKAKS. Triufikaare seintel oli reljeefe ja tekste, mis selgitasid selle püstitamise põhjust. Linnaplaani lähtekohaks oli nelinurkne sõjaväelaager, mille keskel ristusid kaks sirget teed. Teede ristumiskohtadest kujunesid väljakud - FOORUMID, mis ümbritseti esinduslike hoonetega. Hooned nii tee ääres kui ka väljakute ümber paiknesid sümmeetriliselt. ehitismälestised Trajanuse foorum - uhkeim sümmeetrilise ülesehitusega ja range planeeringuga foorum. Basilica Ulpia - väljaku tagaküljel asunud suur hoone, raamatukoguna kasutatud hoone.
erinevustele püsisid mitmed maia arhitektuuri koostiosad muutumatuna paar tuhat aastat. Kõik maia tseremoniaalsed keskused olid rajatud ümber suurte avatud väljakute, mida ääristasid kõigist või mõnest küljest monumentaalsed ehitised. Aja jooksul loodi uusi ehitisi, mis haarasid endasse varasemaid hooneid, nii et tihtipeale saavutasid maiad monumentaalsuse üht hoonet teise peale, kohale või ümber rajades. Kuigi maiade linnade üksikuid osi ühendasid teed, määratles linnaplaani keskusest äärte poole pigem väljakute ja ehituskomplekside jada, mitte aga tänavavõrgustik. Avaliku ruumi ühiskondlikuks tegevuseks moodustasid avatud sillutatud väljakud, mitte hoonete sisemus. Avalikke väljakuid ümbritsevate ehitiste massiivsed seinad ja fassaaddekoratsioonid olid olulisemad kui ehitiste interjöörid ning kujutasid endast tausta nii poliitilisele kui religioossele tegevusele, näiteks ohverdamine, tants ja pallimäng. Suuremale osale
ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Triumfikaarte seintel oli reljeefe ja tekste, mis selgitasid selle püstitamise põhjust. 21. Millised olid roomlaste elumajad? Milleks ehitati foorumeid, basiilikaid, akvedukte, amfiteatreid, terme, milline oli triumfikaarte otstarve? Vanemal ajal elasid roomlased ühepereelamutes. Suurlinna keskel elati mitmekorruselistes betoonist ja tellistest üürimajades. Linnaplaani lähtekohaks oli nelinurkne sõjaväelaager, mille keskel ristusid kaks sirget teed. Teede ristumiskohtadest kujunesid väljakud foorumid, mis ümbritseti esinduslike hoonetega. 22. Iseloomustage rooma I sajandi maalikunsti (Pompeji ja Herculaneumi näidetel)? Pompejis on enamikus majades põrandamosaiike ja seinamaale, mis näitab maalikunsti populaarsust ja nende põhjal võib saada ettekujutuse antiikaja maalikunstist. Pompeji
sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Triumfikaarte seintel oli reljeefe ja tekste, mis selgitasid selle püstitamise põhjust. 21. Millised olid roomlaste elumajad? Milleks ehitati foorumeid, basiilikaid, akvedukte, amfiteatreid, terme, milline oli triumfikaarte otstarve? Vanemal ajal elasid roomlased ühepereelamutes. Suurlinna keskel elati mitmekorruselistes betoonist ja tellistest üürimajades. Linnaplaani lähtekohaks oli nelinurkne sõjaväelaager, mille keskel ristusid kaks sirget teed. Teede ristumiskohtadest kujunesid väljakud foorumid, mis ümbritseti esinduslike hoonetega. 22. Iseloomustage rooma I sajandi maalikunsti (Pompeji ja Herculaneumi näidetel)? Pompejis on enamikus majades põrandamosaiike ja seinamaale, mis näitab maalikunsti populaarsust ja nende põhjal võib saada ettekujutuse antiikaja maalikunstist. Pompeji seinamaalidele on enamasti iseloomulik suur
seltskond füüreripunkris teadis, et Hitler oli juba ammu sõjategevuse juhtimisest eemaldunud ja ootab oma surma. 28. aprillil sai Hitler viimase ränga hobi. Traudl ei mäleta, kuidas nad selle aja mööda saatsid, kõik oli nagu üks suur halb unenägu. Talle ei mahu pähe, kuidas nad veel suutsid süüa, juua, magada ja rääkida. Hitler seisis oma tavalisel kohal laua vastasküljel, toetas käed lauale ja põrnitses tühja lauaplaati, kus polnud enam ühtki maakaarti ega linnaplaani. Füürer soovis oma ,,poliitilist testamenti". Traudli käed värisesid, oli viimseni pingul. Lõpuks pidi tulema see, mida kõik olid päevade kaupa oodanud: seletus juhtunule, ülestunnistus, koguni süütunnistus, vahest ka eneseõigustus. Selles ,,tuhandeaastase riigi" viimases ametlikus paberis pidi sisalduma tõde, mille avaldab mees, kellel pole enam midagi kaotada. Kuid Traudli ootus ei läinud täide. Osavõtmatult, peaaegu masinlikult vuristas
* Jeeriko (Palestiina, 8 at eKr) vanim kiviasuk. majad: ümmargused väikesed hütid linna ümber kaitsemüürmüür, vahitornid, veega täidetud kraav (portreeskulptuuri tekkimine kipsiga täidetud värvitud inimkolbad) * Katal Hüyük (Türgi, 7 at eKr) majad: ristküliku või ruudukujulise põhiplaaniga majad tihedalt üksteise kõrval, katustel liiklemine, tänavavõrgu puudumine linna ümber kaitsemüür (esimese linnaplaani tekkimine; maalikunsti allakäik ei kujutatud loomi, kujutati matusekombeid) * Euroopa vanimad kiviehitised: templid, hauakambrid (Malta, 5 at eKr) NEOLIITIKUM (algus: põlluharimise, karjakasvatuse, keraamika kasutuselevõtt, paikseksjäämine, suuremate asulate loomine; (algus Eestis: savinõude ilmumine Narvas 4 at eKr); lõpp: metallide kasutuselevõtt) * kunstis kaovad realistlikud kujutised, püütakse kujutada nähtamatut (neoliitikumi
Seina liigendasid sambad või poolsambad. Tihti oli friisitaoline osa eraldatud karniisiga. Sellist poolkorrust nimetatakse atikaks. Triumfikaarte seintel oli reljeefe ja tekste, mis selgitasid püstitamise põhjust. Keisriaegses roomas on välja kaevatud üheperekonnaelamuid e. Villasid, mis asusid äärelinnas. Suurlinna keskel elati mitmekorruselistes betoonist ja tellistest üürimajades. Linnade planeerimisele pöörati suurt tähelepanu. Linnaplaani lähtekohaks oli nelinurkne sõjaväelaager, mille keskel ristusid 2 sirget teed. Ristumiskohast kujunesid välja foorumid, mis ümbritseti esinduslike hoonetega. Fassaade ilmestasid sambad. Hooned paiknesid sümmeetriliselt. 12.Rooma skulptuur. Roomas ei kujutatud jumalaid, vaid iseendid. Roomas õitses portreeskulptuur, mis lähtus esivanemate austamisest. Eriti ülikute seas oli kombeks, eelmiste põlvkondade büste kodudes aukohal hoida ja pidustustel kaasas kanda
Kubitscheki. 19521953 valmis tal Rio de Janeiros oma kodumaja ja 19541960 Belo Horizontes luksuskorterelamu. 1956 sai Brasiilia presidendiks Kubitschek, kes oli Niemeyerilt tellinud Pampulha kabeli projekti. Nüüd olid tal palju ambitsioonikam plaan: Niemeyer pandi juhtima Novacapi projekti, mille eesmärk oli rajada uus pealinn Brasília riigi keskossa. Linnaplaani koostas Niemeyeri vana tuttav Lúcio Costa ja Niemeyeri õlule jäi majade plaanimine. Mõne kuuga projekteeris ta presidendipalee, Rahvuskongressi hoone,Brasília katedraali, ministeeriume ja elumaju. Projekt oli tugevalt sotsialistlik: puudusid rikaste elurajoonid
See oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Neid püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Tihti oli seina friisitaoline ülaosa eraldatud horisontaalse karniisiga. Sellist poolkorrust nim atikaks. Triumfikaare seintel oli reljeefe ja tekste, mis selgitasid selle püstitamise põhjuseid. Keisriaegne rooma riik pööras suurt tähelepanu linnade planeerimisele. Linnaplaani lähtekohaks oli nelinurkne sõjaväelaager, mille keskel ristusid kaks sirget teed. Teede ristumiskohtadest kujunesid väljakud foorumid, mis ümbritseti esinduslike hoonetega. Rooma arhitektuur levis hiigelriigi kogu territooriumil, see oli üks vahend riigi ühendamiseks. Rooma linna täiendati ja ehitati ümber kogu Rooma riigi pika ajaloo vältel. Vabariigiaegset arhitektuuri on võimalik tundma õppida Pompjis ja Herculeanumis, mis mattusid 79. a p.Kr Vesuuvi tuha alla
(http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=0&page_id=3592). 14 1.3.3.1 Toometagune Toometagusena on tuntud ala Toomemäe ja raudtee vahel. Piirkonna teadlik hoonestamine algas pärast ülikooli taasavamist 1802. aastal, kui vahepeal jäätmaaks muutunud Toomemäele püstitati esimesed õppehooned ja rajati park. Kuni raudtee avamiseni 1876. aastal ehitati siiski hooneid küllalt stiihiliselt ja hõredalt. 1885. aastal kinnitatud linnaplaani kohaselt nähti aga Toomemäe ja vaksali vahelist ala aktiivse arengupiirkonnana. Jaamahoone juurde rajati lai diagonaalne puiestee Kuperjanovi tänava jätkuna. Nähti ette hoonestada Veski ja Vallikraavi tänavate piirkond. Ala kujunes eriti just oma linnapoolsemas osas n.ö harituma rahva elupaigaks. Ülikooli õppejõud, ametnikud, üliõpilased ja teenistujad tähendasid ka suhteliselt siivsat hoonestust, viisakat
annaabi.ee 
