· Hetkel 123,7 meetrit kõrge. · Kasutati meresõidutähisena. · Kõrgusega kaasnevad ohud. Huvitavaid fakte · Sai nime Olav II Haraldssoni järgi. · Kirik tehti selleks, et paistaks kaugele. · On kolm korda täielikult maha põlenud. · Akrobaadid tegid keskajal köiel trikke. · Kirik on ehitatud gooti stiilis. · Eesti kirikutest tänini kõrgeim. Legendi järgi... · Polnud ühtegi meistrit, kes ehitaks. · Ilmus mees, kes andis linlastele ülesande. · Töötas kärmelt, ega rääkinud üldse. · Saadeti salakuulaja nime uurima. · Viltune rist ja Olevi kukkumine. · Suur ehitis nõudis tumedate jõudude abi. Tänapäev · Torn on avatud ka külastusteks. · Aprillist oktoobrini saab torni ronida · Korrastatud trepp, valgustus ja käsipuud. · Väsimuse teket pole mõtet karta. · Harjumatud elevandiluu värvi seinad.
Põgenemine oleks seevastu toonud kaasa endaga unustuste hõlma vajumise, mis tähendaks, et me ei teaks praegu mehest nimega Sokrates. Sokrates arvas, et surm muudab mitte millekski või laseb hinge vabaks, kuid ta ei kartnud kumbagi. Mürgi võtmisega tõestas Sokrates, et jääb lõpuni oma vaadetele kindlaks, isegi kui see tähendas surma. Ta võttis oma sõnade üle vastutuse ega taganenud nendest. Oma otsusega näitas Sokrates linlastele, et ei page peitu ja võtab väärikalt vastu praegu tunduva väära otsuse. Kokkuvõtteks võin öelda, et Sokrates toimis õigesti mürki võttes, kuna see näitas tema julgust jääda kindlaks oma seisukohtadele. Arvan, et surm pani ka tema õpilased teda rohkem austama ning tänu sellele teamegi Sokratese õpetustest. Põgenemisega oleks näidanud ta aga argust ja ebakindlust oma õpetuste üle. Keithi Tamm, G2C
Rooma autor oli Cicero. Kreeka keelt ei osatud, kuigi tunti ka natuke vanakreeka autoreid, tuntuim Platon. Linnakoolide teke Linnade kiire kasv tõi kaasa vajaduse ka sealsetele inimestel hariduse järele. Rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli küll endiselt vaimulik, kuid õpilaste hulgas järjest rohkem vaimulikku seisusesse mittekuuluvaid poisse. Tekkis ka koole, kus anti ka õigusteadusealaseid kui ka arstiteadusealaseid teadmisi. Kirjaoskus muutus üha tarviklikumaks ka linlastele. Asutati linnades põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad alghariduse said ja ametikoole ehk abakusekoole, kus tähelepanu pöörati arvutamisele ja raamatupidamisele, õppe toimus emakeeles. Ülikoolid Mitmest linnakoolist arenesid välja ülikoolid. Esimese ülikooli asutamisaega ei teata. Kõige varem tekkisid sellised õppeasutused aga Itaalias. Saleron oli 10.sajandil arstide kool, millest sai üks Euroopa tähtsamaid arstiteaduse keskuseid kogu keskajaks. Bolognas tekkis 11-
käsitööliste ühing; ratsasõdalane; mõisnik; katoliku kiriku pea; linnavalitsus; rüütli abiline; kloostris elav mees; rüütlite ühing feodaal- raad paavst rüütel munk ordu tsunft kannupoiss 3. Vali pakutud vastustest õiged ja tõmba neile ring ümber. 16 Feodaalkord oli valitsev a) esiajal b) vanaajal c) keskajal d) uusajal 17 Feodaalkorra ajal kuulusid maa ja võim a) linlastele b) mõisnikele c) talupoegadele 18 Rüütli peamine tegevus oli a) kauplemine b) põlluharimine c) kohtumõistmine d) sõdimine 19 Rüütli relvad olid a) vibu ja nool b) pikk oda c) mõõk d) püss 20 Rüütlite ühendusi nimetati a) ordu b) tsunft c) raad d) turniir
Erinevalt tsist. püüdlesid domin. ja frant. suuremale avatusele. Põhitegevuseks oli neil jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Dominiiklased nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamist ja panid suurt rõhku haridusele. Suuri maavaldusi kerjusmungaordudel ei olnud, kloostrid elasid munkade kogutud annetustest. Tsisterlaste ordu oli läbinisti aristokraatliku loomuga ja võttis oma ridadesse üksnes aadlikke, kerjusmungaordud olid aga avatud eelkõige linlastele. (naised olid keskaegses ühiskonnas isa või abikaasa eestkoste all). Naiskloostrid täitsid äärmiselt vajlikku hooldusasutuse funktsiooni. Usundiloolased arvavad, et kõigepealt loobusid eestlased oma kõrgjumalatest ja hakkasid selle asemel austama kristlaste Jumalat. Väiksemaid jumalusi ja haldjaid austati aga pikka aega edasi. Tuntumateks kohandatud pühakuteks ( Jüri karjakaitsjana, Peeter ,,kalajumalana", Kadri lammaste kaitsjana, Tõnn koduloomade eriti sigade kaitsja.
KT küsimused 1. Mis on linnastumine? 2. Mille poolest erineb linn külast (nimetage mitu tunnust)? 3. Millised on keskkonnaprobleemid linnades? 4. Millised tegevusalad (tööhõive majandussektorites) on iseloomulikud linlastele? 5. Mis on lähilinnastumine (ka valglinnastumine) ehk suburbanisatsioon? 6. Mis on vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon)? 7. Mis on ja kuidas tekivad linnastud? 8. Nimetage mõni megalopolis ehk hiidlinn. 9. Mis on ja mis põhjustab ülelinnastumise? 10. Millised looduslikud ja majanduslikud tegurid kujundavad linnas eriilmelisi ja erinevate ülesannetega ning maakasutusega sektoreid või ringe? 11. Mis on agul? 12. Mis on ärila? 13
Lisaks linnadele oli Eestis ka 14 alevit. Nende muutumist linnadeks takistas väikesearvuline sakslastest elanikkond ning olemasolevate linnade vastuseis, sest linnaõiguse omamisega kaasnesid mitmed peamiselt kaubanduslikud privileegid (eesõigused), millest ei tahetud loobuda. Keskaegsed linnad olid oma mõõtmetelt (müüridega piiratud alalt) mitte eriti suured ja suhteliselt väikese elanike arvuga: Mõisted: Linnaõigus: õigusnormide kogum linlastele, mis reguleeris linnade valitsemist ja linnaelanike omavahelisi suhteid (Taani valdustes asunud linnades Lüübeki õigus, Liivi ordu aladel olevatel linnadel Riia õigus). Raad: linna isekomplekteeruv võimuorgan, mis koosnes rikkamatest kaupmeestest (rae liikmete arv oli sõltuvuses linna suurusest; Tallinnas kuni 24). Bürgermeister: rae juhatuse liige Sündik: rae koosseisu kuuluv jurist ja seaduste tundja; rae ainus palgaline liige.
Aristokraatliku loomuga, aadlikud. Vasallide annetused->tsisterlastest suurmaavaldajad- >usuelu allakäik.Kerjusmungaordud-kloostrid linnades, dominiiklased Tln ja Tartu, frantsisklased Viljandi, Tartu, Rakvere. Põhitegevus jutlustamine,rahva vaimulik hooldamine->avarad kirikud,et linnarahvas mahuks jum.teenistustel osalema. Dom nõudsis liikmetelt kohaliku keele oskamist, panid suurt rõhku haridusele.Kerjusm.ordutel polnud suuri maavaldusi, elasid kogutud annetustest, avatud eelkõige linlastele. Nende hulgas tõenäoliselt hulga eestlasi.naiskloostrid keskajal olid naised isa või abikaasa eestkoste all, leseks või vallaiseks jäänud võis olla kloostrisseastumine ainuke väärikas väljapääes, seega naisklooster vajalik hooldusasutus. Nunnaks võis saada ka isikliku kutsumuse ajel. Tsisterlaste naisklooster Tln, Tartus, Lihulas, frantsisklastel Tartus. 15.saj algul Tln kaupmeeste eestvõttel Piritale Püha Birgitta ordu nunnaklooster..
Tekkisid kirikukihelkonnad (umbes 90). Piiskopkondade keskuseks oli toomkirik, mille juurde kuulus ka toomkool. Piiskopid olid nii maaisandad kui ka kristlikut maailmapildi kandjad/levitajad. Piiskopi nõukogu nimetati toomkapiitliks, mis koosnes toomhärradest ja osales piiskopkonna valitsemisel. 11. Nimeta keskaegsed kerjusmungaordud, kes tegutsesid Eestis. Nimeta nende poolt rajatud kloostreid? Milles seisnes vaimulike mungaordude tegevus. Kerjusmungaordud olid avatud linlastele. Põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine, neil oli hea suhe kohalike talupoegadega ning neil polnud suuri maavaldusi. Nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamist. Eesti tegutses 2 kerjusmungaordut: Dominiiklased kloostrid Tartus ja Tallinnas; Frantsisklased Tartus, Viljandis ja Rakveres. Samuti tegutses Eestis veel tsistertslaste ordu, mis osales aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel
taulupoegade üle läks feodaalide kätte. Saarmaa oli 5 aastat vaba ( 1236-1241) Saaremaal õnnestub vabaks jääda läbi lepingute ning ütleb, et läheb appi, kui vaja on. Eestis oli kaks eradli maailma- vallutajate ja allutajate riik. Eestlasi linnustesse elama ei võetud, siis jäid kloostrid jms eestlastelt eraldatuks. Eestlased üritasid vabaks saada Põlisrahva õigluslik olukord halveneb Need , kes ristiusu vastu olid võtnud, kuulutati vabadeks. Kaubandus ja meresõit jäeti linlastele. Eriti kurb ol isee saarlastele ja teistele rannikulalastele. Põlluharimis viisid ja tööriistad jäid samaks. Põhilisteks ristiusu kohtususteks : kümnis(kümnes osa talu saagist), hinnus(naturaalmaks). Talupojad pidid ülal hoidma kohalikku preestrit kümnendik kümnisest. Teotöö. Talupojad jäid vabaks, neil oli oma maa, kaubitsemine. Majanduslik rõhumine tõi poliitilisi pingeid. Võõrvõimude omavahalised suhted. Linnad, linnused kirikud Võõrvõimud omavahel
kivikärestikke. Mitme Lõuna-Eesti jõe kaldail leidub arvukalt kõrgeid liivakivikaljusid taevaskodasid ja mäemüüre. Soome lahte suubuvad jõed moodustavad Põhja-Eesti paekaldast läbi murdes astmelisi veelangusi ja kõrgeid jugasid ja voolavad kohati sügavates kivikanjonites. Sageli ääristavad jõgede kaldaid kaunid metsad või puisniidud. Kauni looduse ning suplemisvõimaluse tõttu on jõgede kaldad linlastele üheks eelistatumaks suvekodude rajamise paigaks. Jõgede avatud ökosüsteemid on pidevas ainevahetuses valgala maismaa ja ka seisuveekogude ökosüsteemidega. Vool uuristab jõe enda sängi ning sissevoolud, nõlva- ja valgveed kannavad valgalalt jõkke rohkesti mullaerosiooni produkte, detriiti ja mitmesuguseid muid aineid. Seetõttu peegeldavad jõgede vee omadused ning ökoloogiline seisund ja selle ajalised muutused valgala maastikuaineringe eripära, seisundit ja muutusi
Ometigi ei jäänud "põhjamaa paganate" rüüsteretk viimaseks, vaid sellesarnastest sai Lääne-Euroopa jaoks õudne reaalsus veel mitmeks sajandiks. Viikingid tungisid piki Euroopa suuri jõgesid Rein, Seine, Loire kuni Pariisini välja. Pariis rüüstati 845. aasta lihavõtete ajal; kutsumata külalistest vabanemiseks pidi Prantsusmaa kuningas Karl maksma viikingeile 3150kg hõbedat. Lisaks võttis viikingite pealik Ragnar suveniiriks kaasa tükikese linnaväravast. Küllap pakkus linlastele lohutust teadmine, et nii Ragnar ise kui ka enamik tema meestest surid tagasiteel kodumaale ootamatusse haigusesse. Viikingid hakkasid talvituma vallutatud paikades ja rüüsteretked venisid vahel aastatepikkuseks; kulusid veel mõned aastad ning osa viikingeid, nagu näiteks need, kes olid jäänud pidama Normandiasse ja Põhja-Inglismaale, sulasid kohaliku rahva sekka ning võtsid omaks kohaliku keele. VIIKINGIAEGNE EESTI
, kui langes Tartu, kogu Eesti aga 1227, kui vallutati Saaremaa. Kogu järgneva 13. saj. jooksul korraldasid eestlased väiksemaid vastuhakke. Pärast muistse vabadusvõitluse lüüasaamist 13. saj. jagasid võitjad Eesti omavahel. Sõlmiti kirjalikke ja suuliseid lepinguid, mis pani paika kohustused kuid ka öigusi. Kohtumõistmine taulupoegade üle läks feodaalide kätte. Need , kes ristiusu vastu olid võtnud, kuulutati vabadeks. Kaubandus ja meresõit jäeti linlastele. Eriti kurb oli see saarlastele ja teistele rannikulalastele. Põlluharimisviisid ja -tööriistad jäid samaks. Põhilisteks ristiusu kohtususteks : kümnis(kümnes osa talu saagist), hinnus (naturaalmaks). Talupojad pidid ülal hoidma kohalikku preestrit kümnendik kümnisest. Teotöö. Talupojad jäid vabaks, neil oli oma maa, kaubitsemine. Majanduslik rõhumine tõi poliitilisi pingeid. Muinasaeg ja XIII sajandi algus Eestis Eesti on riikluse-eelses perioodis
ideoloogiakonverents teemal ,,Maailma palge kujundab inimene". Konverentsil püüdsid tähelepanu ENSV Teaduste Akadeemia filosoofiakateedri juhataja Lembit Valt, kes rääkis 73 Armee, Lennuväe ja Merelaevastiku Abistamise Vabatahtlik Ühing 25 tehnika ja teaduse tähtsusest lähitulevikus, ning ajakirja Noorus peatoimetaja Vello Pilt, kes rääkis kogemuste põhjal arenguriikide probleemidest.74 Järgnevate kuude jooksul korraldati linlastele ka teisi konverentse. Teiste seas olid enim pilkupüüdvad nii konverents ,,Looduskasutus ei talu hoolimatust", milles pöörati tähelepanu looduskasutusele Võru linnas ning arutati võimalikku maastikuhooldust ja inimestele tervislikuma linnamiljöö loomise võimalustest75 kui ka konverents ,,Koolimõtetega", kus ENSV haridusministri asetäitja Kalju Luts ning akadeemik Heino Liimets pöörasid tähelepanu haridusele Võru linnas.76
1. Kvalifitseeritud maatöötajal peab olema teiste kvalifitseeritud töötajatega samaväärne elatustase. Kui see on objektiivsetest põhjustest tulenevalt tugevasti madalam, rakendab riik seda kompenseerivaid majanduslikke abinõusid. Maal efektiivselt tegutseva ettevõtja töö peab olema tulus. 2. Pooldame maa kesk- ja väikeettevõtluse mitmekesisust. Peame otstarbekaks mitme- eesmärgiliste, sh õppe-, katse- ja teadustalude arendamist. Pooldame ka osalise tööhõivega talude ja linlastele kuuluvate maakodude pidamist, mis aitavad kaasa külaelu püsimisele. 3. Peame maaelu arengu vältimatuks eelduseks kõrgetasemeliste põllumajandus- haridusasutuste olemasolu. Taotleme nende juures olevate praktikabaaside kaasajastamist ja neile stabiilsete investeeringute tagamist. Haridusasutuste rahastamisel tuleb arvestada valdkonna eripärast tulenevaid vajadusi. 4. Peame väga oluliseks maatootjate ühistegevuse arendamist, mis toob maale rohkem raha ja kapitali
väiksem võim(riigi esindajate võimu kasvatamise tõttu) Politsei- ja kohtureform: · Linnades politseivõim läks riigile: - Politseivalitused ja politseimeistrid(pädevuses ka nt tervishoid, tuletõrje) · Vene eeskujude järgi likvideeriti kõik senised kohtud ja aadli kohtuvõim teiste seisuste üle likvideeriti: A. Igas maakonnalinnas alama astme kohus eraldi seisuste kaupa: aadlile, linlastele ja kroonutalupoegadele ja õigusmõistjad samast seisusest. B. II ülemkohtuaste piirkonna kobermangulinnas ja iga seisuse jaoks eraldi kohtud(juures kohtunik) C. Tsiviil- ja kriminaalkohtupalatid Tallinnas ja Riias: - Kõikide seisuste jaoks ühine III astme kohus ja riik määras kohtuniku D. Edasikaebamise võimalus Venemaa senatisse
" Karl Ristikivi Rjuriku tegevuse kohta suurt infot pole. 862 Rjurik tuli ja suri 879. Rjurikul poeg Igor aga 879 alaealine. Valitsema Rjuriku hõimlane Oleg (skandinaavia päraselt Helgi). Oleg 879 Novgorodis, 882 leidis, et tuleb võimualuseid maid laiendada. Kutsus eri rahvaid kokku: varjaagid, tsuudid (eestlased?), merjalased, vepslased, kriivitsid. Võttis võimu Smolenskis, Lubetsis. Lõpuks jõudis Kiievi alla, oma väge linlastele ei näidanud. Maskeeris ustavad sõdurid kaupmeesteks, nod meelitasid valitsejad välja ja näitas Rjutiku soo jätkajat Igorit ning lasi esimesed tappa. Oleg ja Igor Kiievit valitsema. Vana-Vene riigi alguseks loetakse 882 Kiievi vallutamist. Millega vürst tegeles? Kaubanduse ja sõdimisega. Kõik Vana_Vene vürstid tegelesid. Vana-Vene vürsti üheks tegevusalaks maksude kogumine, igal sügisel peatus tähtsamates keskustes ja andamist küsis. Ja pidutseda seal. Kui aprilli kuu
omakindlused maha. Peale allaandmist 6 septembris suurtvürst oli kinnitanud linna allaandmise tingimused ( olulisemad, mitte kõik) . linn säilitas oma senise usu, linna senised privileegid säilivad, senine halduskorraldus säilib, kõik linnaomandid säilivadTartu linnal pidi olema ka müntimisõigus mündi tagaküljel pidi nüüd olema vene sümboolika( vene kotka kujutis). Linna jaoks olulisim ilmselt see,et kaubandus pidi säilima, linlastele võimaldati täielik kaubandusvabadus Venemaal . 58 hilissügisel ärasaadetud linlased saadeti pihkvasse enamasti. Saadeti ära, et endist piiskopkonna ala ordule kindlustada. Võisid tagasi tulla. 1559 a lukustati tartlased raekotta. 1565 ka küüditamine, ivan iv korraldusel saadetakse linnast välja 100 peret( u 1000 inim) , see seot Andrei Kurbski juhtumiga. , Ivan iv oli veendunud et tartlased aitasid Kurbskil põpgeneda. 1571 uus küüditamine. Linnaelu jäi paljuski seisma.
HANSA LIIT Keskaegses Eestis oli 9 linna, mille õiguskord oli korraldatud naabermaade linnade eeskujul. Suurimad linnad olid Tallinn ja Tartu. Lisaks linnadele oli Eestis ka 14 alevit. Nende muutumist linnadeks takistas väikesearvuline sakslastest elanikkond ning seniste linnade vastuseis, sest linnaõiguse omamisega kaasnesid mitmed peamiselt kaubanduslikud privileegid, millest ei tahetud loobuda. Linnaõigus oli õigusnormide kogum linlastele, mis reguleeris linnade valitsemist ja linnaelanike omavahelisi suhteid (Taani valdustes asunud linnades Lüübeki õigus, Liivi ordu aladel olevatel linnadel Riia õigus). Tallinnal oli Lüübeki linnaõigus. Lübecki õigus oli keskaegne mandrieuroopa õigusnormide kogumik, mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis. 15. sajandi algul elas «Lübecki õiguse linnades» kokku umbes 300 000
Siiski vajab eksperdi ja Pärnu linnakodanike hinnangul Pärnu koheselt infrastruktuuri loomist, et tulevikus oleks olemas kõik vajalik kogu linna turismimajanduse ühtlaseks arendamiseks. Liikluskorralduse ja parkimisprobleemide lahendamiseks pakkusid Pärnu linnakoda- nikud suurte tasuliste parklate loomise linnapiiridele. Linnas sees tuleks parkimisala 55 vähendada või jätta see peamiselt linlastele. Põhiliseks liikumisvahendiks saab kujun- dada ühistranspordi. Pärnu linna teedevõrk vabaneks autori arvates transpordi teadlikul suunamisel ja vähen- damisel ülekoormusest, kaasneks saaste vähenemine. Ühistransport peab võimaldama liikuda soovitud ajal soovitud sihtpunktide vahel, näiteks linnapiiril asuvast parklast võiks buss väljuda iga 15 minuti järel. Ühistranspordiskeem ja süsteem tuleb korral-
ilma mingi kohtuotsuseta tribunali korraldusel jne. Tööarmeed pidid säilima ka tulevikus- GOELRO plaani teostamise aluseks on üldine töökohustus ja tööarmeede tegevus. Sõjakommunismil oli ka pehmem pool- sõjakommunismi korras likvideeriti linnaelanikel kommunaalteenuste eest maksmine, korteriüüre enam ei tuntud. Keegi ei hoolitsenud korterite ja majade eest, polnud isegi kojamehi. Jagati tasuta nii toiduaineid linlastele (tööpanuse eest tasumiseks, palka ei makstud), ka tööstustöölistele vajalikke töörõivaid, jalanõusid, ka koolilastele 1920 lõpus mingil määral ja suuremates linnades. Tasuta tegutsesid linnades saunad, tervishoiuasutused, kui tegutsesid, samuti ka mõned vähesed säilinud teatrid ja kinod. Neis üksikutes linnades, kus olid ühistranspordi jäänused, olid ka trammid jne tasuta. 1920 majandusseis oli Vm-l katastroofiline, ähvardas kaasa tuua enamliku võimu kokku varisemise
annaabi.ee 
