Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut KESKAEGSE LINLASE TOIDULAUD Referaat Juhendaja: Ajaloolane Priit Raudkivi, Phd Tallinn 2011 SISUKORD# SISSEJUHATUS....................................................................................................2 1. TOIDUAINETE VALIK LIIVIMAAL...........................................................2 2. LINNAELANIKU TOIDULAUD..................................................................2 3. JOOGID JA JOOGIKULTUUR...............................
Jakob Westholmi Gümnaasium Keskaegse linlase elu 11.a Tallinn 2017 Keskaegse linlase elu Linnakodanike kodud Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või kolmekorruseline. Esimesel korrusel paiknes töökoda, teisel asusid eluruumid, kolmandal aga panipaigad ja ladu. Peamiselt oli töötuba vaid käsitöölistel. Kaupmehed võtsid oma kodudes ka kliente vastu. Kõige suurem ruum oli tiile, mis koosnes köögist, söögitoast ja elutoast. Tiiles oli suur kamin, kus oli avatud tulel
Nadezda juures oli Claude Debussy kodupeanistiks. Prelüüd - pala, mida iseloomustab algusest lõpuni korduv motiiv. Linalakk - tütarlaps. Kõige esimene impressionistlik muusikateos Fauni pärastlõuna. EKSPRESSIONISM Levis 20. saj esimesel kümnendil Kesk euroopas (keskmeks saksamaa, austria). Ekspressionismi allikad: 1) 19 saj toimunud industrialiseerumine ja kiire linnastumine, millest tulenes stress 2) huvi alateadvuse vastu (Fraud, Jung) seega kujutab see linlase nihestunud hingeelu. Impressionism kujutab välismaailma, ekspressionism aga sisemaailma. Uus- Viini koolkond: 1) Arnold Schönberg I loominguperiood - tonaalne periood, hilisromantismi mõjud, suur huvi alateadvuse kujutamise vastu muusikas II loominguperiood - atonaalne periood (muusika, kus helistikku ei saa määrata - kõik 12 heli on võrdsed) III loominguperiood - dodekafoonia (kompositsioonimeetod, kus kõik 12 heli reastatakse kindlas järjekorras,
mis võis tunduda talle maailma parima või jubedaimana sõltuvalt sellest, milline oli tema amet ja mõtteviis. Linlane oli eilne talupoeg. Ta pidi linna sisse elama, oma kultuuri lihvima. Elati enamasti teistega tihedalt koos. Majast väljas oli veidi enam ruumi, kuid see oli piiratud linnamüüriga. Eelkõige oli linn majanduskeskus, tema süda oli turg. Linnas valitseb raha. Domineerib kaupmehelik, kasumile orienteeritud mõtteviis. Tänu kooliharidusele ootab vähemalt linlase lapsi parem tulevik. Linnakodanik kuulus ka ühte või enamasse korporatsiooni, see mõjus kaitsvalt ja rahustavalt. Just linlasele oli suunatud kerjusmungaordude vaimulik tegevus: nad hoolitsesid tema hingeõndsuse ja lunastuse eest. Haigete ja vaeste jaoks on haiglad. Terve inimese jaoks karnevalide ja lõbustuste naer ja pillerkaar. Keskaja ideoloogia oli linnalembene. Keskaja kirjeldamine erinevate seisuste, näiteks talupoegade, feodaalide, vaimulike ja
Keskaegsed elamumajad olid erinevad, olenevalt sellest, kas oli tegemist talupoja, feodaali või linnakodaniku eluasemega ning kas elamu paiknes karmi ilmastikuga põhjapoolsetel aladel või mahedakliimalistes Vahemeremaades. Tasandikul või mägedes. Kuna feodaali linnusest ja selle sisustusest oli juba juttu, siis vaadelgem keskaegse talupoja ja linlase elamut. Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest. See oli ilma korstnata suitsutare, mida kattis õlgedest või roost katus. Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ka ahi, mille ees ja sees sai valmistada toitu. Kütmise ajal täitis tare tihe suiots, mistõttu inimesed liikusid poolkummargil, suitsupilvest madalamal. Suitsu lasti välja madala ukse kaudu. Umbes meetri kõrguselt olid seinad lausa pigitatud ning
KESAJA LAPS.......................................................................................4 2. KESKAJA KOOLID.................................................................................5 3. VAIMULIKE KASVATUS.........................................................................6 4. RÜÜTLIKASVATUS...............................................................................8 5. KOLMANDA SEISUSE KASVATUS.........................................................9 5.1. Linlase kasvatus...........................................................................9 5.1.1. Kaupmehe kasvatus...............................................................9 5.1.2. Käsitöölise kasvatus...............................................................10 5.2. Talupoja kasvatus.........................................................................11 6. KESKAEGSED ÜLIKOOLID.................................................................
Pärit Saksamaalt,Berliinist.1.Kirjanduskeskne ekspressionism 1910-I MS algus.2.Hilisekspressionism I MS-1920-ndate keskpaik.1.Traagiline elutunnetus, kanud katastroofi eelaimdus,sünged ja võikad elupildid,kritiseeritakse ühiskonda ja valitsevaid olusid,masendavad pildid sõjast,lahinguväljast,suurlinnast, kirjeldatakse vigaseid,näljaseid,orbe.2.Luulekeel on paatoslik ja jõuline,palju hüüatusi ja omadussõnu.3.Vahendati kaasaegse inimese mõtteid ja elutunnetust(eriti linlase).4.Tehnika rõhub inimest.Suurlinn on ahistav ja ähvardav.Tehnika pärast ei suuda inimene kõike haarata ja kontrollida-see seostub vaimse ja hingelise lagunemisega.Surmameeleolud inetuse-esteetika- jultuse ülistamine.5.Väärtuste maailm kukub kokku.6.Sõjajärgselt on süüdunne toimunu pärast.Tundsid süüd sõjas tapetud inimeste pärast,sest kõik on ju kellegi pojad,mehed,isad,kes võibolla ei läinud sõtta vabatahtlikult.Kõige tähtsam on Inimene"Oo ärge tapke Inimest!".7
tapmine. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks, kõrvaldades sellega aastakümneid mõisnikke ärevuses hoidnud reduktsiooniohu. Samas kaotati Baltikumi senine Venemaast erinev maksusüsteem. Eesti- ja Liivimaale laiendati Venemaal juba Peeter I aegadest käibel olnud pearahamaks. Mõisnik pidi iga talle kuuluva talupoja eest tasuma aastas 70 kopikat, linlase pearahaks kehtestati 1 rubla ja 20 kopikat, kaupmehed pidid maksma aastas 1% oma kapitalist. Pearahamaksu kehtestamine nõudis hingeloenduste korraldamist Eesti- ja Liivimaal. Esimene loendus korraldati põhiliselt 1782. aasta esimesel poolel. Eestis elas loenduse andmetel 485 000 inimest, nendest Eestimaa kubermangus 205 000. Mehi ja naisi oli praktiliselt võrdselt. Talupojad moodustasid rahvastikust üle 90%, aadlikud umbes 1%. Linnades elas umbes 23 500 inimest ehk 5%.
rõivaid, ehteid jms Naised olid ka kangrud, ehtesepad, rätsepad, aadrilaskjad, ämmaemandad, maalrid, siidikudujad Nad teenisid elatist ka töötades linnamajapidamistes, olles majapidajad, teenijad, pesupesijad või lapsehoidjad Naiste seas oli levinud ka õllemüümine Vanemad naised ja lesed tegelesid ka väikse tasu eest põetamisega Keskaja naised Autud ametid Linnas leidus ka neid inimesi, kellele linlase privileegid ei laienenud Need inimesed olid ilma jäetud kodanike abist ja toetusest Nende hulka arvati autute ametite pidajad Autuks ametiks oli nt timukas, keda kardeti ja põlati Timuka järglased ei saanud pidada ausat ametit või abielluda ausa neiuga Autuks ametiks oli ka prostituut Seda ametit pidasid enamasti äärmisesse viletsusse tõugatud naised Veel kuulusid autute ametite hulka saunamehed ja -naised, surnumatjad, öövahid, rändnäitlejad
toimunud troonipretendendi Ivan IVpõgenemiskatse ja tema tapmine. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks, kõrvaldades sellega aastakümneid mõisnikke ärevuses hoidnudreduktsiooniohu. Samas kaotati Baltikumi senine Venemaast erinev maksusüsteem. Eesti- ja Liivimaale laiendati Venemaal juba Peeter I aegadest käibel olnud pearahamaks. Mõisnik pidi iga talle kuuluva talupoja eest tasuma aastas 70 kopikat, linlase pearahaks kehtestati 1 rubla ja 20 kopikat, kaupmehed pidid maksma aastas 1% oma kapitalist. Pearahamaksu kehtestamine nõudis hingeloenduste korraldamist Eesti- ja Liivimaal. Esimene loendus korraldati põhiliselt 1782. aasta esimesel poolel. Eestis elas loenduse andmetel 485 000 inimest, nendest Eestimaa kubermangus 205 000. Mehi ja naisi oli praktiliselt võrdselt. Talupojad moodustasid rahvastikust üle 90%, aadlikud umbes 1%. Linnades elas umbes 23 500 inimest ehk 5%. 3
Eestimaa kindralkuberneriks. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks, kõrvaldades sellega aastakümneid mõisnikke ärevuses hoidnud reduktsiooniohu. Samas kaotati Läänemerekubermangude senine Venemaast erinev maksusüsteem. Eesti- ja Liivimaale laiendati Venemaal juba Peeter I aegadest käibel olnud pearahamaks. Mõisnik pidi iga talle kuuluva talupoja eest tasuma aastas 70 kopikat, linlase pearahaks kehtestati 1 rubla ja 20 kopikat, kaupmehed pidid maksma aastas 1% oma kapitalist. Pearahamaksu kehtestamine nõudis hingeloenduste korraldamist Eesti- ja Liivimaal. Esimene loendus korraldati põhiliselt 1782. aasta esimesel poolel. Eestis elas loenduse andmetel 485 000 inimest, nendest Tallinna kubermangus 205 000. Mehi ja naisi oli praktiliselt võrdselt. Talupojad moodustasid rahvastikust üle 90%, aadlikud umbes 1%. Linnades elas umbes 23 500 inimest ehk 5%.
tapmine. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks, kõrvaldades sellega aastakümneid mõisnikke ärevuses hoidnud reduktsiooniohu. Samas kaotati Baltikumi senine Venemaast erinev maksusüsteem. Eesti- ja Liivimaale laiendati Venemaal juba Peeter I aegadest käibel olnud pearahamaks. Mõisnik pidi iga talle kuuluva talupoja eest tasuma aastas 70 kopikat, linlase pearahaks kehtestati 1 rubla ja 20 kopikat, kaupmehed pidid maksma aastas 1% oma kapitalist. Pearahamaksu kehtestamine nõudis hingeloenduste korraldamist Eesti- ja Liivimaal. Esimene loendus korraldati põhiliselt 1782. aasta esimesel poolel. Eestis elas loenduse andmetel 485 000 inimest, nendest Eestimaa kubermangus 205 000. Mehi ja naisi oli praktiliselt võrdselt. Talupojad moodustasid rahvastikust üle 90%, aadlikud umbes 1%. Linnades elas umbes 23 500 inimest ehk 5%. 3. juulil 1783
...................................................................15 ALLIKAD 2 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on uurida keskaja inimese kohta ning kuidas nad elasid. Keskaja inimese igapäevaelu erineb väga palju tänapäeva inimese igapäeva elust. Valisin selle teema kuna see, kuidas inimesed on elanud vanasti, on mõjutanud ka suurel määral meie tänapäeva elu. Referaati eesmärgiks on uurida munga, talupoja, rüütli, linlase, intellektuaali, kunstniku töö- ja igapäevaelu. Kuna keskajal jagunesid inimesed erinevatesse seisustesse, siis minu eesmärgiks oleks ka uurida milliseid seisusi väärtustati rohkem, milliseid vähem? 3 1. Keskaeg ja keskaja mõiste Termini keskaeg (ld medium aevum keskmine aeg) võtsid 15.-16. saj tarvitusele itaalia humanistid, pidades selleks tuhandeaastast ajavahemikku antiikkultuuri ja renessansi vahel.
Kuna õppimine algas vara ja oli pikaajaline, kujundati lastes eelkõige vasallitruudust, ülemuste austamist, õpetati neile väärikust ja kombeid. Igale tüdrukule õpetati varakult, kuidas oma seisuse kohaselt käituda, kuidas riietuda, mida nõuab etikett ühe või teise külalise tervitamise puhul jms. Kõige olulisem samurai naise kasvatuses oli võtta omaks oma mehe maailmavaade. Tüdrukute kasvatus eeldas nende üldist ettevalmistust eluks mehe kodus. Jaapani teater oli jaapani linlase arvestatav kasvataja, näidates ja tutvustades talle nii iidsete kangelaste väärikat elu, võitlust ja surma kui ka igapäevaelus äratuntavaid probleeme ja personaaze. KESKAEG. VARAKRISTLUS 10 Polnud veel teoreetilist pedagoogikat, olid kasutada vaid üksikute kirikuautoriteetide ütlemised ja mõtisklused kasvatamisest, kasvatajatele ja kasvandikele esitavatest nõudmistes ja õpetuse kirjeldused
Käesoleval ajal on maailmas suuremad köögiviljakasvatajad USA, Venemaa, Jaapan, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Portugal, Holland, Rumeenia, Ungari, Kuuba 46. Köögiviljanduse areng Eestis. Esimesed kirjalikud teated köögiviljade kasvatamise kohta Eestis pärinevad 13. ja 14. sajandist. Andmeid on väikeste aedade olemasolu kohta linnades ja kloostrite maadel. Köögiviljadel oli nii feodaali, linlase kui ka talupoja söögilaual tähtis koht. 13. sajandi lõpul olevat Saksa ordu müünud kohalikele elanikele sibulat koos teiste köögiviljadega. Tolle aja tähtsaim juurvili oli naeris (külvati tavaliselt ale- ja kütisemaale). Köögiviljaaias domineeris kapsas, sealt köögiviljaaia nimetus ,,kapsaaed", ,,kapsamaa". Kapsa kõrval kasvatati kaalikat, sibulat, hernest ja uba. Tõenäoliselt rahuldasid siinsed mõisad oma köögiviljavajadused omaenda ,,kapsaaedade"
Mida kujutas endast Idamaakaubandus: kaubad, kaubalinnad, kaubateed? Mida kujutas endast hansakaubandus: kaubad, kaubalinnad, kaubateed? Linnade taasteke 11.s, 13.s enesestmõistetav suures osas Eur. Põhjuseks käsitöö-ja kaubanduse areng. Linnad tekkisid kauplemiseks soodsatesse kohtadesse- jõesuudmed, silla v koolmekoha juures, sadamapaik. Linnastatuimad piirkonnad tekkisid paikadesse, kus oli talupoegi, kellele toodand linlase toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiendust elanikkonnale.Kõigepealt hakkasid linna tekkima Vahemere piirkonda, antiiksete linnade kohale, hiljem kesk- ja põh-euroopas. Suurimad linnas u 50-100 tuh, keskmine linn 10 tuh, väikelinn 1000 elanikku. Tähtsamad ehitised olid kirik, linnavalitsuse hoone, turuplats, sadam. Linnaõigus e linnaharta saadi valitsejalt, õigus omavalitsusele (nõukogu e raad), raha vermimine, seadused, kohus, maksud, kaitsemeeskond
pärinesid tsaariajast, osalt ka iseseisvusjast. Paremal juhul oli olemas veevarustus, halvemal juhul toodi vett pangega kaevust. Reeglina aga polnud majja ulatuvat kanalisatsiooni, välja arvatud Tallinnas. Reovee jaoks oli õuel lampkast, pesu pesti pesuköögis, ja kui korterite arv polnud liiga suur, siis oli igal perenaisel veel endise peremehe poolt ette nähtud pesupali. Seep oli hinnaline, osalt keedeti seda ka ise. Linlase sõjaaegade tüüpiline probleem- küttepuud- kummitas ka sõja järel. Puude kokkuhoiuks seati mõnes peres tuppa üles väike raudahi. Mööbel ja tarberiistad jms. olid kõik endised, sest uusi polnud kuigivõrd saada ning nende ostmiseks või vahetamiseks puudusid võimalused. Talu kui selline hävitati kolhoseerimisega, mis põhiosas teostati 11 küüditamise järel 1949. aastal
vähendada või jätta see peamiselt linlastele. Põhiliseks liikumisvahendiks saab kujun- dada ühistranspordi. Pärnu linna teedevõrk vabaneks autori arvates transpordi teadlikul suunamisel ja vähen- damisel ülekoormusest, kaasneks saaste vähenemine. Ühistransport peab võimaldama liikuda soovitud ajal soovitud sihtpunktide vahel, näiteks linnapiiril asuvast parklast võiks buss väljuda iga 15 minuti järel. Ühistranspordiskeem ja süsteem tuleb korral- dada arusaadavalt nii linlase kui ka turisti jaoks, näiteks tunni-, päeva- ja nädalapiletite kasutamine. Parkimisskeem ja süsteem peavad samuti selged olema paremini tähis- tatud parkimiskohad, mille juures on informatsioon parkimispileti ostmise ja ostukoha leidmise kohta. Kohalikele elanikele on vaja lisaks selgitada, kuidas ühistranspordi tõhustamine nende äritegevusele kaasa aitab. Linna kuurordiarendajatest eraisikud peaks autori arvates saama õiguse kujundada oma
Tema ees oli võõras poiss, veidi suurem kui tema. Iga uustulnuk, ükskõik millises vanuses või kummast soost, oli vaeses St. Petersburgi linnakeses tähelepandavaks harulduseks. See poiss oli hästi riietatud -- liiga hästi äripäeva kohta. See oli lihtsalt hämmastav. Tema müts oli tore,, sinine kinninööbitud kuub uus ja puhas, samuti püksid. Tal olid kingad jalas, ja ometi oli alles reede. Ta kandis isegi heledast laiast paelast kaelasidet. Üldse oli tal linlase välimus, mis ärritas Tomi. Mida rohkem Tom seda hiilgavat imet vahtis, seda rohkem krimpsutas ta nina selle toreduse peale ja seda viletsamana tundus talle tema oma riietus. Kumbki poiss ei kõnelnud. Kui üks liikus, siis liikus ka teine, kuid ainult kulgemisi, sõõris. Nad hoidsid kogu aeg nägu näo, silm silma vastu, viimaks ütles Tom: «Ma võin sulle naha peale anda!» «Tahaksin näha, kuidas sa seda teed.» «Aga ma saan sellega hakkama.» «Ei, sa ei saa.» «Jah saan.» «Ei saa
annaabi.ee 
